Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Andurite liigitus edastatava signaali järgi: analoogsignaali edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid. diskreetsignaali edastavad andurid, mis jagunevad omakorda: impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid.
H v amplituudiks nim suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=I keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise Momendi vektor on aksiaalvektor. energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinst s = 02 - 2 kus on koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega() mööda sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning
toimel ülekantav jõud võib vaiksete helide puhul suureneda kuni kolm korda. Teiseks, ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse suuremaks rõhuks väiksemale pinnale, sest trumminaha pindala on 15 kuni 30 korda suurem kui ovaalakna pindala. c) Sisekõrv Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu. Basilaarmembraanil moodustub nn. jooksev laine. Jooksva laine amplituud saavutab maksimumi basilaarmembraani ühes kindlas kohas, mis sõltub helisagedusest. Jooksva laine maksimumi koha peal tõuseb Corti elund küllalt kõrgele, selleks et puudutada toktoriaalmembraani, mis omakorda karvrakud kõrvale painutab. Selle protsessi tulemus on kuulmisaisting. Nagu öeldud, jooksva laine amplituudimaksimum sõltub heli sagedusest. Kõrgete sageduste puhul on amplituudimaksimum ovaalakna ja jaluse lähedal, madalate
Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0C. teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=Iε Momendi vektor on aksiaalvektor. 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinωst ωs =√ ω02 - β2 kus β on soojust ja kasulikku tööd. η =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või
Ostsilloskoop PM-3230 Voltmeeter B7-36 Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 4 (Väljundvõimsuse mõõtmine) Amplituud – signaali maksimumväärtus Tipust tipuni – signaali maksimum ja miinimum vahe, siinusisgnaalil kahe kordne ampl. Efektiivväärtus - Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju energiat, kui vahelduvvoolu korral. ( ruutkeskväärtus ). Tulemused Kõlari takistus 8 ohmi Sagedusala 5,3 MHz Voltmeeter näitab väljundpingeks 3,7 V
Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas. Populatsioon Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves. 4.Liikide taluvus- ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud. Igale liigile on iseloomulik ökoloogiline amplituud, mis näitab tema taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes st miinimumist maksimumine. Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa elada soolases vees ja vastupidi. 5.Valguse, temperatuuri mõju organismidele. Valguse mõjul toimub taimede fotosüntees. Selle intensiivsus sõltuv valguse intensiivsusest. Valgusnõudluse alusel jaotatakse taimed valgus- ja
28. mida mõistetakse õhurõhuna? Mõistetakse ühele pinnaühikule (cm2) mõjuva õhusamba raskust. 29. mis on baromeetriline kõrgusaste? nimetatakse kõrgust meetrites, mille võrra tuleb tõusta, et rõhk langeks ühe rõhuühiku kohta. 30. kirjelda õhurõhu ööpäevast ja aastast käiku. Rõhu aastane käik oleneb koha geograafilistest laiusest ja füüsikalis-geograafilistest tingimustest- ekvatoriaalsetel aladel, t aastane amplituud väike, kõigub õhurõhk kitsastes, polaaraladel aga laiades piirides. Aluspinna iseloom- manner: rõhk suur, talvel maksimum, suvel min. ookean: rõhk väike, talvel min, suvel maksimum, Ööpäevane korrapärane käik välja kujunenud soojas vöötmes, kus maksimumid esinevad kell 10 ja 22 ning miinimumid kell 4 ja 16 kohaliku aja järgi, õhurõhu amplituud ulatub 3-4 mb-ni. 31. mis on õhurõhu väli ja millised on tema omadused?
Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0C. teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=Iε Momendi vektor on aksiaalvektor. 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinωst ωs =√ ω02 - β2 kus β on soojust ja kasulikku tööd. η =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või
Lähtudes Huygensi printsiibist saab väita, et lainefront mis tahes ajahetkel ei ole mitte ainult elementaarlainete mähispind vaid on ka nendesamade elementaarlainete interferentsi tulemus. Kui võtta lainefrondil juhuslikult mõned punktid, siis on need punktid elementaarlaine allikateks. Uueks lainefrondiks on kaar, mis on elementaarlainete puutuja ja selle uue lainefrondi punktid on taas elementaarlaine allikateks. Vastavalt Huygens-Fresneli teooriale on võimalik leida laine amplituud mistahes ruumipunktis. See teooria aitas mõista, mil viisil punktvalgusallika poolt kiiratud valgus jõuab mistahes punkti ruumis. Selleks, et jälgida valguse difraktsiooni, peab olema ava või tõke valguslaine mõõdus. Tähistame ava või tõkke mõõtmed tähega b. Valguse difraktsiooninähtus on kõige paremini jälgitav kasutades difraktsioonivõret. Difraktsioonvõre kujutab endast väga suurt hulka pilusid, mis on teineteisest eraldatud läbipaistmatute joontega. Hea
Helisalvestus & taasesitus Heli salvestamine ja taasesitamine... · ...on elektriline või mehhaaniline helilainete taasloomine, tavaliselt kasutatud hääle või muusika jaoks. · Kaks põhiklassi helisalvestuse tehnoloogias on analoogne salvestamine ja digitaalne salvestamine. Helid · Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu · Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et
Harmooniline võnkumine *võnkumise all mõistetakse üldjuhul keha perioodilidt edasi-tagasi liikusmist teatud tasakaalu asendist ühele, kord teisele poole · Mehaanilised võnkusmised: 1.1)vabavõnkumine -sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist.(vedrupendel,niitpendel) 1.2)sumbuvad võnkumised-pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud 1.3)sundvõnkumine-toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nimetatakse sundivaks jõuks. olenevalt sellest, millistele mõjudele on allutatud võnkuv süst.: 1)vabad e omavõnkumised-toimuvad süsteemis pärast seda kui süst. On saanud algtõuke ja jäetud siis omapead(niidi otsa viidud raskus)
Aritmeetiline keskmine 41,5 72,9 175,6 Mediaanid 41 72 171 Mood 41 58 - 1.2 Variatsioonnäitarvud Jala number Kaal kg Kasv cm Min 39 58 165 Max 47 95 196 Rea amplituud? 8 37 31 1.3 Variatsioonrida Järgnevalt analüüsin ülevaatlikult kaalu näitajaid vastava variatsioonreana. liikmete Kaal kg arv Xi Xi * Ni Xi - Xk (Xi-Xk)²*Ni ....-60 2 55 110 42,14 3552,041 60-70 2 65 130 62,14 7723,469 70-80 2 75 150 82,14 13494,9 80-...
raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber, nim. Füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaalutu niidi otsas, nim matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkepriood T avldub järgmiselt: T=2(l/g) Kus l Pendli pikkus g raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste võnkeamblituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Kui pendli amplituud on 5 annab valem vea 0,05%, amplituudi 23 korral ulatub viga juba üle ühe protsendi. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud rasket kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on arvutatav valemiga: T2=2(l/mga) Kus I pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a-masskeskme kaugus pöörlemisteljest m-pendli mass Katseandmed.
Päike 1. Üldandmed. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus on 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon?
Difraktsiooniribad jäävad nähtamatuks suurtest avadest tuleva valguse korral. Kui avade mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja me võime rääkida valguse sirgjoonelisest levimisest. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevnevad või nõrgenevad, nimetatakse interferentsiks. 1)Liituvad lained tugevndavad üksteist. 2)Liitlaine amplituud on võrdne liituvate lainete summaga. 3)Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Interfernetsi ja difraktsiooni rakendusi: 1.Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12
temperatuuride talumiseks Taimede kohastumused: 1) Lehtede langetamine säilivad puitunud osad 2) Madal kasv 3) Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd) 4) Säilivad maa-alused osad Loomade kohastumused: 1) Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil, nahkhiir) ja talveuinak 2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Sagedusmõõtur" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1. Sagedusmõõtur HP53131A 2. Signaaligeneraator HP331...
arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi omadused: 1)Liigiline koosseis 2)Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon. Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. 2. Mis on ökoloogiline amplituud? kirjelda ökoloogilise teguri graafikut. 3. populatsioon ja seda iseloomustavad omadused. 4. ökosüsteem ja seda iseloomustavad omadused. 5. Touiduahel ja selle struktuur. 6. Miks tekivad populatsioonilained? Ökoloogilised globaalprobleemid 1.Kasvuhooneefekt - Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbiritseva atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2 2
c) Maa külgetõmbejõust d) Kiiruse muutumisest 3) Maa tehiskaaslane liigub orbiidil konstantse kiirusega 25000 km/h a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu 4) Sinusoidaalse ristlaine puhul a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt 5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab a) Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles b) Vähem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles c) Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega alla d) Nii a) kui c) 6) Kiaks uisutajat põrkuvad kokku ja hoiavad teinineteisest kinni, et mitte kukkuda. Poiss
graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus, jõud kui kiiruse muutuse põhjustaja Newtoni I seadus : Resultantjõud, liikumine mitme jõu mõjul, keha mass, inerts, inertsus NB ! Ühikud , ühikute dimensioonid Ülesanne : Millal langevarjur langeb ühtlase kiirusega ? Millal keha tõstetakse ühtlase kiirusega ? Millal keha veetakse mööda pinda ühtlase kiirusega
samuti Maa mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv pöörlemine Maa suhtes kiirem, kui Kuu Maale lähemale tulles tiirleb kiiremini, ja aeglasem, kui Kuu on Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. 6. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt
LAINED;LAINED VEEKOGUDES VÕNKUMISTE LEVIMINE • Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). • Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. • Laine – teatud kiirusega leviv häiritus. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif • Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. • Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS • Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif – pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ri...
Arvutused ja veaarvutused _(,0 = 2.0 ,95) l = 0.900 m d = 0.0005 m g = 9.818 m/s2 = 7800 kg/m3 m1 = 4.0 kg m2 = 3.0 kg m3 = 1.5 kg m4 = 1.0 kg m5 = 0.5 kg Omavõnkesageduste arvutamine _=/ (/) 1 n=1 _1=1/ ((_1 )/) 96.70 Hz = _2=1/ ((_2 )/) 83.74 Hz = _3=1/ 59.22 Hz ((_3 )/) = _4=1/ 48.35 Hz ((_4 )/) = _5=1/ ((_4 )/) 34.19 Hz = 2 n=2 _1=2/ ((_2 )/) 167.5 Hz = 3 n=3 _1=3/ ((_2 )/) 251.2 Hz = Lainete levimiskiiruste arvutamine =(/())=(4/ (^2 ))=2/(/()) _1=2/((_1 )/())= ...
meloneid, puuvilla, nisu , otra. NB! Nafta,maagaasi ja soola kaevandamineja töötlemine laieneb. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Asub 30 ja 40 laiskraadi vahel .nii põhja, kui lõuna poolkeral. Vihmase talve ja kuiva suvega lähis.troop.kliima ja vastav taimkate on iseloomulik vahemereäärsetele lähistroopilistele aladele, kuid ka mandrite läänerannikutele. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul temp.alla +4.temp.aastane amplituud on u.10 kraadi.püsiv lumekate puudub. VAHEMERELISED ALAD Looduslikus taimkattes on iseloomulikud kõvalehelised igihaljad metsad ja põõsastikud.(vahemerelise ilmega on nt.p-ameerika lääne rannikul ja austraalia kagu ja edelaosas. VAHEMERELINE KLIIMA : kuum ja päikesepaisteline suvi ning soe ja sademete rohke talv.suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid.vahemerelised alad paiknevad aktiivses alas, kus esineb
05.2018 Rannikuprotsessid järsk fjordrannik, mandrijää kujundamisel tardkivimid, saar vulkaaniliselt tekkinud rannikul: basalt pigem madalam merevee soolsus, lisandub pidevalt jääsulavett (liustikud ja jõed) lainete kulutav tegevus, murrutuskulbad merejäätekke mõju kivine rannik, taimi vähe merevee temperatuur madalam, vähe soolsust tõusu ja mõõna pidev vaheldumine loodete absoluutne amplituud 4.8 m järskrannik Islandil erosioon rannikupiirkondades Rannik laugrannikuid esineb vähe, pigem lainete murdev tegevus lainete kuhjavat tegevust vähe rannik liigestatud Laugrannik Islandil Ennustatav ilm ja tegelik: Tegelik ilm: sademete hulk oli ennustatavast väiksem/suurem temperatuur sama Liustikud sandurtasandik, moreeniväljad
(mass*gravitatsioon*kõrgus) ja kineetiline energia Ek = (m*v(ruudus)):2. (mass*kiirus jagatud 2-ga). Energia jäävuse seadus: Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle 1 kehalt teiseles. Võimsus on füüsikaline suurus.Võimsuseks nimetatakse tehtud töö ja kulunud aja jagatist. Võimsus näitab töö tegemise kiirust. P = A:(Δ)t. P=F(jõud)v(kiirus). Võnkumine: On perioodiline liikumine. A = Amplituud (ulatus) maksimaalne kõrvalekalle tasakaalu asendist. Takistab höördumine ja õhutakistus. F=Võnked/aeg(s). Nt T=6s,y = 18 võnge. Ühe võnke aeg:18/6 = 3Hz Rõhk: p=F/S= Pa(paskal) (Jõud jagatud pindalaga) Füüsika 9. Klass Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel. Soojusjuhtivus: Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku. Soojushulk: Ühik = J
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, mi...
- mass(m)=E/c(2) difraktsioon - füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja - Ookeanilained interfereeruvad ümber kaide ja teiste takistuste. Helilained saavad interfereeruda ümber objektide. Selle tõttu on võimalik kuulda kedagi kutsumas isegi kui ta peidab ennast puu taga. interferents - füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem - Kui vette visata korraga kaks kivi, hakkavad lained mõlemast kukkumispaigast mööda veepinda ringidena laiali levima. Kohtumisel need erinevatest allikatest lähtunud lained liituvad ja veepinnal tekib uus lainepilt, mis erineb piltidest, mille tekitanuks kumbki kivi eraldi visatult. polariseeritud valgus
kus l on pendli pikkus ja g raskuskiirendus Vedrupendel on spiraalvedru otsas rippuv keha. Kui vedru mass on palju väiksem keha massist, siis võnkeperiood T= 2 π √ m k ,kus m on keha mass ja k vedru jäikus. Matemaatiline pendel ja vedrupendel võnguvad harmooniliselt, kui võnkeampiltuud on väike. Reaalses maailmas pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Selliseid võnkumisi nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised saavad sumbuda hõõrdumise tagajärjel, aga ka siis, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teistele võnkuvatele kehadele. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine.võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. 26. LAINE KUI VÕNKUMISE EDASIKANDUMINE RUUMIS. LAINEPIKKUS. SEOS KIIRUSE, LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE VAHEL.
0,00412 C(5)=( 0,66666 )·100%=0,6% 11 9.Moduleerides harmoonilist signaali (t)=U·cos(t) signaalidega S1(t) ja S2(t) leida vastav amplituudmoduleeritud signaali kuju. Harmoonilise signaali periood peaks olema vähemalt 10 korda väiksem moduleeritava signaali perioodist. (t)=U·cos(t) moduleerimine signaaliga S1(t) algfaas0=00 2 =10* T U=1 c Moduleeritud signaali amplituud S(t)=(1+ · S1(t))· U· cos(0t+ 0) U c Ülemodulatsiooni vältimiseks peab · S1(t)1, kuna U=1, siis c 1, sobib 0.8 U T Arvutame moduleeritudsignaali amplituudi väärtused erinevatel ajahetkedel 0, ja T 2
suvel merelt maale) Erinevad rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon ehk madalrõhkkond-sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond-kuiv, suvel palav, talvel väga külm 3. Mere mõju kliimale: Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. Kaugus ookeanist: a) mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem b) mandriline kliima- külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud on suur, sademeid vähe 4. Hoovused: Soe hoovus- temperatuur kõrgem ümbritsevast veest; toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma. Külm hoovus- temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma. 5. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik). Kõrgustike tuulapealsetel nõlvadel on sademeid palju (tõusvad õhuvoolud)
Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V * Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s * Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz * Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)
Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)
· Metatees on häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis. Nt kellelegi > kellegile. 33. Miks tekivad siirdehäälikud? · Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Tekivad seetõttu, et oleks lihtsam hääldada. Nt leh e m, vih e m, ansambl > ansamb e l. 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? · Võnkumist iseloomustavad sagedus, periood, amplituud. 1. Sagedus täisvõngete arv mingis ajaühikus, tähis f, valem: f=n(arv)/t(aeg), ühikuks (Hz). 2. Periood ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? · Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad.
15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga tuule kiiruse suurenemine võib ka puududa, kui veekogu on külmem ümbritsevast õhust. Muutub ka temperatuuri kõikumiste ööpäevane amplituud ja suurte veehoidlate kohal tekivad briisid. Temp aasta-amplituud ei muutu. 16. Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale? 1.) otsesed soojaheitmed ja kiirgusreziimi muutumine; 2.)gaasiheitmed, tahked ja vedelad tahmaosakesed, mis tekivad peamiselt tööstuse töötamise tõttu, aga ka kommunikatsiooni asutuste transpordi jne arvel; 3.)soojusbilansi muutumine põhiliselt
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...
· Kiirendus: Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on alati suunatus keha kõveruspunkti trajektoori poole, kiirusvektoriga risti. 31. Mis on võnkumine? Võnkumine on perioodiline liikumine, kus keha liigub tasakaaluasendi ümber, kord ühele, kord teisele poole. 32. Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Periood T(1s) 2) Hälve - kaugus tasakaaluasendist x, x (1m). 3) Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist m (1m). 4) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv. (1Hz) 33. Mis on laine? Võnkumiste edasikandumine ruumis. 34. Mõiste: Ristlaine: Lained, mis levivad risti raine levimise suunale. 35. Mõiste: Pikilaine: Lained, mis levivad piki laine levimise suunda. 36. Laineid iseloomustavad suurused: 1) Võnkeamplituud - kaugus tasakaaluasendist x , (m )
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
900m merepinna. Gobi kõrbe kliima on väga ekstreemne, võivad tekkida väga suured erinevused termomeetril, mitte ainult aastaga, vaid isegi päevaga võib muutuda kõik. Gobi kõrbes talvel on külma erinevalt. Ulaanbaatoris on näiteks 26.5°C keskmine jaanuari kuu temeperatuur, Sivantses aga 16.5°C. Isegi lõuna Mongoolias on temperatuur läinud 32.8°C kraadini. Keskmine talve kõige külmem temperatuur on 40°C, kuid suvel on seevastu kuni +45°C. Amplituud võib olla siis kuni 85°C. Kuigi lõunapool jõuavad mitmed mussoonid Gobi kõrbele on ikkagi Gobit iseloomustatud kui ekstreemselt kuiva (eriti talvel) kõrbena. Seega liiva ja lumetormid on kevadel ja varasuvel. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja väga palav. Kõige rohkem sajab kevadel. Gobi kõrb on suurelt osa savi ja kivikõrb, kuid ka liivakõrb. Hiina tasandikele iseloomulik lössist pinnas koosneb aleuriidist, mis tõenäoliselt on osaliselt pärit Gobi kõrbest
Ühesammulist paaristõuget on kõige parem harjutada tasandikul ja laugel tõusul. Vahelduvtõuge Kui tõukesuusk taha liigub, tuuakse käsi samal ajal ette. Jalatõuge algab puusast. Tõuge algab puusadest samal ajal kui suusataja alla laskub. Tõuge peab olema õigesti ajastatud ja kiire. · Raskus on enne jalatõuget ühel suusal · Istuv asend, mille korral puus jääb liiga taha ja viib alla, viib jala ja käetõugetest jõu · Asend on ette kaldus ja liigutuste amplituud on lai · Õlad on kogu aeg vabad · Jalgade ja käte liigutused toimuvad vastassuunas ja on sünkroonsed Paaristõuked · Puus sirutub enne käetõuget, et ülakega raskus kanduks keppidele · Kõjulihased alsutavad tööd, kui küünarnukid on lukustatud · Kõhulihaste intensiivne treening on paaristõugete ajal väga tähtis · Õlad on võimalikult vabad · Suusataja kummardub ja viib käetõuke lõpuni · Paaristõuge nõuab intensiivset ja kiiret jalgade tööd
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada laengukandjate intensiivse sisestamisega heterosiirdesse (nagu see toimus esimestes pooljuhtlaserites 1960. aastatel). Kirjeldatud tingimustel tekibki valguskvante rohkem kui neid neeldub, mille tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb, s.t tema amplituud kasvab. tulekuga pooljuhtlaserid on oluliselt edendanud arengut Informatsioon ja Optoelektroonika Technology, et nüüd, see on praegu kõige kiiremini kasvav valdkond optilise side, mis kõige tähtsam, oluline allikas laser kiudoptilised side. pooljuhtide laser koos madala kaotus kiudoptilised, kiudoptilised side oli oluline mõju, ja kiirendada oma arengut Seega võib öelda, et ilma tekkimist pooljuhtlaserid, ei ole tänapäeva optilise side. Pooljuhtlaserid on dioodid,
Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada, aga liiga suur Infravalgus on kahjulik Ultravalgus: toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik, sest võib isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone, võib tekkida nahavähk; mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik, sest see muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi
tugevdavad või nõrgendavad teineteist Käiguvahe-kahe laine teepikkuste vahe Interferentsi max- 2K*lankta/2, d* sin alfa=K*lankta Interferentsi min-3/2K*lankta, d*sin alfa=3/2K*alfa Interfer. pilt-heledate ja tumedate ribade süsteem Difraktsiooni ja interfer. järlgimise tingimused- 1)Tõkete väiksed mõõtmed 2)lainete koherentsus- lained millel on sama laine pikkus ja mille amplituud ning kestvus ajajooksul ei muutu Valguse murdumise seadus- Valguse murdumisteooria järgi muutub laine kiirus KK vahetudes samuti ka valguse lainepikkus V=F*Lankta Suhteline murdumisnäitaja- teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes Abol. murdumisnäitaja- aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes Na=C/V Vikerkaare tekkimine : päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub vihmapiisast
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
Tektoonilised – Maa sisepinged. Vulkaanilised – vulkaan põhjustajaks. Langatusvärinad – koobaste sisselangemine. Tehnigeensed – inimeste põhjustatud. Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse. Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala – logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala – põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale.
Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromo...
Keevitusmaterjalide märgistus ja valmistaja: ESAB Autorod 13.13 Eri kuumutamine või kuivatamine: Muu informatsioon: Gaas/räbusti tähistus: CO2 kaitsel: nt. põleti liikumine (läbimi maks laius) juurel: Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg: Gaasikulu: 18 l/min kaitsel: Impulskeevituse parameetrid: juurel: Voolukontakti kaugus/ detaili kaugus: Sulamatu elektroodi tüüp/mõõtmed: Plasmakeevituse parameetrid: Juuretoe ja juure avamise andmed: Põleti kaldenurk: Ettekuumutustemperatuur: Läbimitevaheline temperatuur:
Keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega, liigub ringijooneliselt. Esimene kosmiline kiirus sõltub planeedi (vms taevakeha) mõõtmetest ja massist, millega on võimalik lahkuda planeedi pinnalt selle lähedale ringorbiidile. 9. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks ehk võnkumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 10. Milliseid võnkumisi nimetatakse sumbuvate Sumbuv võnkumine – võnkumise amplituud pidevalt väheneb võnkumist takistavate mõjude tõttu. 11. Millistest suurustest ja kuidas sõltub pendli võnkeperiood? Matemaatilise pendli võnkumist põhjustab raskusjõud koos niidis tekkiva tõmbejõuga. Väikese võnkeamplituudi korral sõltub periood ainult pendli pikkusest l ning vaba langemise kiirendusest g 12.Millistest suurustest ja kuidas sõltub vedrupendli võnkeperiood? Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu resultant. Vedrupendli võnkeperiood on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
