Determineeritud protsesside klassifikatsioon: 1 determineeritud 1.1 perioodilised 1.1.1 harmoonilised 1.1.2 polüharmoonilised 1.2 mitteperioodilised 8. Polüharmooniliste ja peaaegu perioodiliste protsesside kirjeldamine. Harmoonilist protsessi võib kirjeldada järgmise ajafunktsiooni (matemaatilise mudeli) abil: x(t)=Xsin(2f0t+) , kus f0 sagedus, algfaas, X amplituud, T0 = 1/f0 periood. Harmoonilist protsessi saab kujutada ka amplituud-sagedus karakteristiku abil. Polüharmoonilise protsessi matemaatiline mudel: x(t)=x(t+nT0), n=1, 2, 3, ... Polüharmoonilisi protsesse saab enamasti lahutada (harmoonilisteks) osadeks ja kirjeldada Fourier' rea abil: x(t)=a0/2 + (akcos2kf0t + bksin2kf0t), milles f0=1/T0, ak=2/T0 0T0x(t)cos(2kf0t)dt, k=0, 1, 2, ...; bk=2/T0 0T0x(t)sin(2kf0t)dt, k=0, 1, 2, ...;
• väga kuum ja kuiv, talvel jahedam • temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50°, samas võib ka suvel esineda öökülmi • sademeid alla 300mm, enamasti 100-200mm, sajab periooditi • pinnavett ei ole • sademete vaesus pidurdab mullateket Nt: Sahara, Araabia ps., Iraan, Thari kõrb Kuiv lähistroopiline kliima • Kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid • Esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15- 35°) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm Nt: Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, USA edelaosa, Põhja-Mehhiko, Austraalia lõunaosa Niiske lähistroopiline kliima • Kliimat kujundavad mT (suvel), cP (talvel) • Suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0° Nt: USA kaguosa, Lõuna-Hiina, Jaapani lõunaosa, Brasiilia, Argentiina Vahemereline kliima •Kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT
pendliks. o Harmooniliteks nimetatakse mittesumbuvaid võnkumisi, mille hälve on määratud siinus- või koosinusfunktsiooniga. · Vedrupendli võnkumise valemi tuletamine. o Konspekt V, lk 4-7. · Sumbuvad võnkumised, sumbuvustegur. o Igas vabalt võnkuvas reaalses süsteemis toimivad takistusjõud, mille mõjul võnkumise ulatus väheneb võnkumised sumbuvad. Väikeste võngete puhul kahaneb amplituud eksponentsiaalselt: a(t) = a0 , a0 amplituud katse alghetkel, kui t=0 ja sumbuvustegur. · Sundvõnkumised, resonants, vibratsioon, mõju inimesele. o Sundvõnkumisteks nimetatakse võnkumisi, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu toimel. Kui sundiv jõud muutub väga aeglaselt süsteemi omavõnkesagedusega
(väärtus omistatakse ainult kindlatel taktidel, müra ei riku eriti) signaalid, digitaalne signaal on selline diskreetne signaal, millel on ainult 2 väärtust - 1 või 0 Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz) Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega.
Vool I=48/2200=0,0218A ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 40. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V 41. Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s 42. Milline on kõrgeim sagedus(Fmax) digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 43. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)
o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon
kujutavate sinusoidide liitmise teel. Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus ae = ab + ad; ajahetkel k aga km = kl + kn. Niiviisi voolude hetkväärtusi i1 ja i2 liites saab summaarse voolu i = i1 + i2, voolude amplituud- väärtusi vektoreid liites aga koguvoolu vektori I = I1 + I 2 . Kui I1 amplituud on näiteks 2 A ja I2 amplituud 3 A, siis vektordiagrammil väljenduks see nii: Niisugune olukord esineb näiteks küttekehade rööplülitusel. Küttekehades on vool pingega faasis. Üldjuhul võib vahelduvvooluahelas iga tarviti vool olla pinge suhtes erineva faasinihkega, näiteks nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse
Helilainest tingitud õhurõhumuutused panevad membraani võnkuma, mis paneb pooli magnetväljas liikuma, mis tekitab elektromotoorjõu, nii et väljundis tekib elektrisignaal, mille sagedus ja amplituud on võrdelised membraani võnkumist põhjustanud heliga. Mõnel juhul on pool väga väikese impedantsiga ja seetõttu kasutatakse väljundi impedantsi suurendamiseks trafot. On ka võimalik pooli üldtakistust suurendada 25-30 ni, nii et trafot pole vaja. Elektrodünaamiline mikrofon on üsna odav ja pakub keskmist kvaliteeti. Kõrgekvaliteedilist elektrodünaamilist mikrofoni ei ole kerge valmistada. Hea
Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. b) kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. c) vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on lühikesed ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tsiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on palju järvi. d) loodusvarad Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja
tasakaaluasendist välja viimist. Nt: Võib võnkuda niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. 20. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Näited: õmblusmasina nõel võngub üles-alla ; pliiatsi liigutamine edasi-tagasi. 21. Harmooniline võnkumine füüsikalise suuruse muutumine aja jooksul cos või sin funktsiooni järgi. 22. Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis: x , Ühik: m 23. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve. 24. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis: T , Ühik: s 25. Võnkesagedus ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. Tähis: f , Ühik: Hz 26. Resonants nähtus, kus keha võnkeamplituud järsku suureneb, kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. Näide: Viiuli kõlakast võimendab keelte helisemist resonantsi tõttu. ; Bussis sõites hakkab
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s ...
a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui alghetk on null a kiirenduse suurus Harmooniline võnkumine ja lained r amplituud 0 algfaas t ajavahemik liikumise algusest ringsagedus 1 z hälve T periood f sagedus vz võnkuva punkti kiirus az võnkuva punkti kiirendus lainepikkus u laine levimise kiirus x koordinaat laine levimise sihis k lainearv faas Soojusliikumine NA Avogadro arv v osakese kiiruse suurus T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant N osakeste arv mingis ruumiosas
) ja anorgaanilisi. Kõige enam tarvitatavad anorgaanilised fosfoorid on ZnS-Ag (hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidid) ja NaI-Tl. Prootonite loenduritena kasutatakse tavaliselt plastmass stsintillaatoreid. Kasutamist leiavad ka vedelad stsintillaatorid. Stsintillatsiooniloendur koosneb fosfoorist, millest valgus suunatakse spetsiaalse valgusjuhtme abil fotokordistile, kus loendatakse väljundis tekkinud impulsse. Määratakse ka impulsside amplituud, mis on võrdeline välke intensiivsusega. See annab täiendavat informatsiooni osakestest. Loendurid ühendatakse sageli rühmadesse ja lülitatakse nii, et registreeritakse ainult neid sündmusi, mida märkasid mitu seadet üheaegselt või vastupidi, registreeris ainult üks seade. Esimesel juhul öeldakse, et loendurid on lülitatud kointsidentsskeemi, teisel juhul antikointsidentsskeemi. Kasutatakse mitmesugusei lülitussüsteeme, võib suurest hulgast nähtustest välja eraldada
tasakaaluasendist välja viimist. Nt: Võib võnkuda niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. 20. Sundvõnkumine – võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Näited: õmblusmasina nõel võngub üles-alla ; pliiatsi liigutamine edasi-tagasi. 21. Harmooniline võnkumine – füüsikalise suuruse muutumine aja jooksul cos või sin funktsiooni järgi. 22. Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis: x , Ühik: m 23. Amplituud – suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve. 24. Võnkeperiood – ühe täisvõnke kestvus. Tähis: T , Ühik: s 25. Võnkesagedus – ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. Tähis: f , Ühik: Hz 26. Resonants – nähtus, kus keha võnkeamplituud järsku suureneb, kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. Näide: Viiuli kõlakast võimendab keelte helisemist resonantsi tõttu. ; Bussis sõites hakkab
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äk...
Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti. Tiirlemisel ümber Päikese muutub telje asend Päikese suhtes. Füüsikaline suurus – Pean meeles Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on võetud kadutusele amplituud, periood ja sagedus. Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist, mõõdetuna piki trajektoori. Amplituudi mõõdetakse pikkusühikutes. Perioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamise kestust. Perioodi mõõtühik on üks sekund. Sagedus näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis. Mida suurem on sagedus, seda rohkem võnkeid pendel ühes sekundis sooritab.
Perioodi vältel läbib keha nurga 2rad. Seega nurkkiirus on arvutatav valemiga =2/T rad/s ja siit saame T= 2/ Sagedus Ringliikumise sageduseks nimetame keha poolt ühes ajaühikus läbitud täisringide arvu. Sageduse ühik on 1 Hertz Hälve- Füüsikas tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel ja tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. Amplituud Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter.
· Teadete formeerimine · Andmekaitse · Võrgu haldus Telekommunikatsiooni areng: Signaalid ja signaalide parameetrid: · Ajafunktsioon amplituudist o Analoogsignaal (muutub ajas pidevalt) o Digitaalsignaal (konstantsed tasemed, mis kindlate ajavahemike järel muutavad) · Ajafunktsioon sagedusest o Spekter o Ribalaius · Ajafunktsioon faasist · · · Perioodilise signaali karakteristikud · Amplituud [U] signaali parameeter, mida mõõdetakse voltides (V) · Sagedus [f] signaali parameeter, mida mõõdetakse hertsides (Hz) · Periood [T] sageduse pöördväärtus, T=1/f, mõõdetakse sekundites (s) · Faas [] suhteline positsioon ajas, mõõdetakse nurgakraadides · Analoogsignaal: · ·
valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss
19. Sumbuvad võnkumised. –rv, x=Ae(astmes –beeta*t)cos(wt+fiinull) Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^βtcos(wt+f0) 20. Sundvõnkumised ja resonants. Perioodiline väline jõud, resoants definitsioon Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. Resonants - amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele/ nähtus, kus võnkeamplituud teatud sagedusel maksimaalse väärtuse saavutab 21. Tasalaine(võrrand). Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st lainepind on tasapind. Y=Acos(ωt-kx) 22. Hääl. Pikivõnkumine, kuuleme 20-20000 Hz, ultra ja intraheli, dB, võnkeosakeste amplituud kuni 1mm Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli.
-5 -10 Ees ti aasta keskmine temperatuur on 6°C. Soojema kuu – juuli – keskmine on 17,4°C. Külmema kuu Graafik 1. Keskmine õhutemperatuur (°C) 1981-2010 (15) – veebruari – keskmine on -4,5°C (15). Sellepärast et Eesti paineb Maa kõrgetel laiuskraadidel, sealset õhutemperatuuri iseloomustab suur amplituud. See amplituud on suurem Ida-Eestis, kus kliima on kontinentaalsem, ja vähem Lääne-Eestis, kus kliima on merelisem. Just see kliima „kontinentaalsus“ ja „merelisus“ on õhutemperatuuri territoriaalse varieeruvuse ja klimaatiliste aastaaegade kestuste erinevuse tegurina. Nagu oli öeldud varem – vesi soojeneb ja jahtub kiiremini, kui maismaa. Seega suvel, kui maismaa on juba hästi soojendatud, meri jätkub soojendama ja ainult juulikuuks temperatuurid maismaa ja mere kohal muutuvad võrdsateks
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Ristuvad võnkumised(üldine ellipsi võrrand): , 0 x,y – hälbed, A-amplituudid, - faasivahe 18.Sumbuvad võnkumised. f=–rv, r – takistustegur, f -takistusjõud Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^βtcos(wt+ϕ0) β-sumbetegur, A0 – amplituud aja arvestamise alghetkel 19.Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine f0 2 x cos t arctan 2 02 2 4 2 2 0 2 kus β-sumbuvustegur, ω0
liikumisest) tuleneva kujutise muutuse stabiliseerimine info lihasmeelelt. 17. Kirjeldage valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku inimsilm suudab eristada? (nm) 400-700 nm Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine 18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Kõvakest+sarvkest (fibrookest) Sarvkest Võrkkest Eeskamber (eesmine uveiit) Klaaskeha (tagumine uveiit) 1. Visuaalne väli 3. Signaali transduktsioon retseptorrakkudel 4
levivad vabalt ka vedelikes maa välistuumas ei levi kiirus 67 km/sek kiirus 33.5 km/sek Pinnalaineid on samuti kahte liiki: Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna, Love'i lained võngutavad maapinna horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, nende toime on pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafiga. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Richter võttis võnkeamplituude kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja
Roomates, ronides, hüpates ja mängides sirutavad lapsed keha igasse suunda nii säilib nende liigeste hea painduvus ning neil on harva vaja eraldi venitusharjutusi. Painduvuse vähenemine võib põhjustada negatiivseid tagajärgi, ning kahjuks on aastate jooksul hakanud domineerima istuv eluviis ning inimesed on muutunud väheliikuvamaks. Liigese liikuvus jaguneb passiivseks ja aktiivseks. Aktiivse liikuvuse puhul saavutatakse liigutuse suur amplituud liigeses ilma välisjõudu kasutamata. Passiivse liikuvuse korral aitab liigutuse ulatuse saavutamist kaaslane või abivahend. Passiivne liikuvus on alati aktiivsest suurem. Painduvus sõltub liigeste kujust ja liikuvusest ning sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest. Samuti ka lülisamba liikuvusest ja organismi seisundist. Parim liigeste liikuvus on lastel vanuses 10-14 eluaastat. Poistel on liigeste liikuvus 20-25% väiksem kui tüdrukutel
· kas oleks otstarbekas töötajaid antud töökohal teatud aja tagant vahetada, et anda lihastele võimalust taastumiseks. 2.7.Kuidas leida õiged tõstmisvõtted ja tööasendid Kui töö on muudetud võimaluste piires ergonoomilisemaks, st., et on õigeks seatud töötasandite kõrgused, parandatud on valgustust, võimaldatud on istumist reguleeritavas töötoolis jne., kuid töö iseloomu muuta on võimatu ( jäävad alles tööle iseloomulikud liigutused, nende sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus), tuleb tööd muuta vähem koormavaks, õpetades töötajale tervist mittekahjustavaid tööasendeid ja liigutusi. Tööandja peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt õigetest tööasenditest teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest. 2.8.Soovitusi õigeks tõstetehnikaks · hoida selg võimalikult sirge; · hoida raskus kehale võimalikult lähedal;
6) Organismi koostis H2O moodustab ~60% inimorganismi massist. Ülejäänud on valgud(20%), rasvad(15%), anorgaanil ühendid. Peamiselt orgaanogeenid: O,C,H. Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I. 7) Elektronorbilaatlide teooria orbitaal on elektronide jaotustiheduse kuju, kus 'elektronide liikumist iseloomustavate lainete amplituud, faas(+ või -), sõlmpindade kuju' on suur, seal elektroni esinemise tõenäolsus on kõrge ja vastupidi.Elektronorbitaale kujutatakse summaarse tõenäolsuse piirkondadena, mis hõlmavad kuni 99% ruumist, kus elektron võib esineda. Orbitaalide kuju ja energia võimaldavad selgitada ka aatomite vahel toimivaid jõudusid ja keemilise sidemete omadusi molekulis. II RÜHM 1) Teadmised vanas Egiptuses Kasutati paljusid keemilisi muundumisi:keraamika, kääritamine, värvid, kulla eraldamine jm
kasvades 27 Diood päripingestatud-võimendab, diood vastupingestatud-alaldab 27 LED e valgusdiood - pooljuht seadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (elektromagnetkiirgus) 28 Alalisvool - elektrivool, mille suund ajas ei muutu, tekitab veres elektrolüüsi 29 Vahelduvvool - elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt [f=50Hz (sagedus)] 30 Vahelduvvoolu amplituud - elektrivoolu tippväärtus (Im) Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 31 Pistikus on faasjuhe - mis on pidevalt pingestatud maa suhtes ja nulljuhe - mis ei oma pidevat pinget ( selleks et oleks kinnine vooluring ehk elektrivõrk) Maandusjuhe - eelkõige inimese kaitseks
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslain...
s, l v a t t t 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=I Momendi vektor on aksiaalvektor. 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinst s = 02 - 2 kus on sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (W k) ja pot. Energia (Wp) summaga
Jõumoment põhjustab pöörlemist s.t. nurkkiiruse muutumist 6. VÕNKUMINE Perioodilise liikumise lihtsaimad vormid on ühtlane pöörlemine ja harmooniline võnkumine Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete arv Suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk maksimaalset hälvet nimetatakse võnkeamplituudiks Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks, periood ja amplituud on muutumatud ajas Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime Isevõnkumiseks nimetatakse sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega Võnkumise võib põhjustada: elastsusjõud (Hooke´i seadus)
Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus. 8) Viibeldud keel kõnekeele viiplemine (viibeldud eesti keel, signed English, Manually Coded English jne) 9) Sõrmendamine täht haaval viiplemine 10) Vestlusanalüüs analüüsib vestlust loomuliku salvestuse abil, on empiiriline uurmismeetod 11) Kõnevoor on ühe kõneleja jätkuv häälesolek, dialoogiline tervik (vooru piiri märgib
Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)
Seda rolli nimetatigi siis nisiks. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline muutumine. Ontogenees sünnist surmani org areng. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis. Joonis. temp. ja niiskus. ökoloogiline amplituud faktori vahemik, milles liik suudab püsida. Faktorite mõju on interaktiivne, sõltuvad üksteisest. Niss ei ole kandiline, vaid tal on nurgad maha lihvitud. Nt Sookail - mida soojemasse kliimasse, seda märjemates kohtades ta kasvab. Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks(dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Loeng 24.03.09 NB
seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine (väljasuremine). Liigi kõigi isendite hävimine Ökoamplituud (ökoloogiline amplituud) keskkonnaparameetri piirkond, mille mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele). Autökoloogiline amplituud hõlmab kogu parameetri piirkonna, mille taksoni isendite elu on mõeldav, sünökoloogiline amplituud ainult selle piirkonnaosa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, st. kus teised organismid neid välja ei tõrju. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Termini võttis kasutusele saksa teadlane E. Haeckel 1866.a. Ö
Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada. Füüsikalist suurust saab mõõta (on arvväärtus), sellel on mõõtühik ja tähis. Gaaside ja vedelike voolamisel kehtib seos: Sv = const. , kus S on voolutoru ristlõike pindala ja v voolamise kiirus. Mida suurem on voolu kiirus, seda väiksemat rõhku avaldab voolav aine toru seintele. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. 3 Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli. Kõrgemale helile vastab suurem võnkesagedus. Hetkkiirus (ingl
· tundmatu võnkesageduse määramisel · pillide heli võimendamisel · sildade ehitamisel · kiikumisel · auto poriaugust väljalükkamisel * HARMOONILISE VÕNKUMISE VÕRRAND Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. x = xm sin/cos t x hälve 1m xm amplituud ehk maksimaalne hälve 1m - ringsagedus ( = 2f) t aeg 1s sin siinusfunktsioon (tasakaaluasend) cos koosinusfunktsioon (amplituudasend) * VÕNKUMSTE LIIGITUS Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt kindla ajavahemiku järel, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Võnkumise liigitus:
See töö saab süsteemi 2 kx 2 potentsiaalseks energiaks- Wp = . Võnkumisel muundub Wp Wk-ks ja vastupidi. Hälve on 2 kaugus kui kaugele mass tasakaalupunktist liigub. Hälve muutmise ajas määrab koosinusfunktsioon x = a cos(0 t + ) . Süsteemi maksimaalset hälvet tasakaaluasendist nimetatakse võnkumiste amplituudiks. Amplituud on positiivne suurus. Faas avaldub w0t+a, kus konstant a tähistab faasi väärtust ajahetkel 0 ning kannab nimetust võnkumise algfaas. Võnkesageduseks nimetatakse ajaühikus sooritatud võngete arvu f=1/T. Ühikuks on hertz(Hz). Periood on ajavahemik mille jooksul toimub üks täisvõnge. Nurksagedus on 2 ajavahemikus 2pi-d sooritatud võngete arv 0 = = 2f . T
Olgu 0 tasakaaluasend, venitame vedru välja ja laseme lahti. Kuidas liigub kuulike, kui hõõrdumist ei ole? m a = -k x m a = F F=-k*x, ,,-,, tähistab asjaolu, et nihe ja jõud on vastassuunalised. Newtoni II seadus: d 2x m 2 = -k x dt 2 d x k + x=0 dt 2 m k 02 = m x = x0 cos(0 t + ) See on teist järku homogeenne DV, mis omab standartset lahendit: See on harmooniliselt võnkuva keha liikumisvõrrand. x- hälve x0- amplituud w0- ringsagedus wot+j- faas j- algfaas cos on perioodiline funktsioon perioodiga T 2 1 t + 2 T= = t +T = 0 0 0 + 0 (t + T ) = 0t + 2 + 33. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants? x = xmax e - t cos t võtame x', kus koosinus on üks:
jõumoment = õlapikkus x raskus(lihas)jõud Nt kiikumine, kui toetuspunkt on täpselt keskel (jõuõlapikkused on samad), inimesed kiigel sama rasked. Kui aga kehakaalud ei ole võrdsed, peab raskem inimene oma jõuõla pikkust vähendama, et tekiks tasakaal. Ühesõnaga, mida pikemad on nn labidavarred, seda vähem peame tööd tegema. Jõukang tugipunkt on ühes otsas, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunkt teisel pool otsas.Liigutuste amplituud ja kiirus on väikesed. Vastaskangi (raskusjõu keharaskuskese) rakenduspunkt nende vahel. Lihaste kokkutõmbe jõuõlg on niisugusel kangil pikem kui vastasmõju õlg (raskusjõuõlg). Seetõttu töötavad lihased suure kasuteguriga; nt päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada
vastavalt Registrite metoodikale joonisel 13. GZd,m C B GZ d .kaad A' A E - 1 rad Joon. 13. Kaadumise momendi õla määramine graafiline määramine Diagrammile kantakse koordinaatide algpunktist maksimaalne õõtsenurga amplituud roll (r) ja vertikaalil märgitakse diagrammiga lõikumispunkt A ja sellest punktist tõmmatakse paralleeljoon abstsiss- teljega vasakule, millel märgitakse lõik AA' = 2r , s.t. kahekordne õõtsenurga amplituud. A' ja A on sümmeetrilised teljestikus ning punkt A määrab dünaamilise kreeni algpunkti. Edasi tõmmatakse dünaamilise püstuvuse kõverale punktist A välispuutuja AC . Järgnevalt punkti A kohalt abstsissteljele mõõdetakse 1 radiaan paremale ja
valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss
valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) • Herbivoorid – taimetoidulised loomad • Karnivoorid – lihatoidulised loomad • Omnivoorid – kõigetoidulised loomad • Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk • Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada • Autökoloogiline amplituud – hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav • Sünökoloogiline amplituud – parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab • Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis • Fundamentaalne e. põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu • Realiseerunud e. tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Jo...
Sellele vastavat väljundsignaali muutumist ajas nim. impulsskarakteristikuks. Sageduskarakteristik. Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks. Praktikas on teda lihtne üles võtta, selleks antakse sisendisse sinusoidaalne signaal mille sagedust saab muuta. Kui sisendsignaali muutub, siis sellest muutuvad väljundsignaali parameetrid, kui sagedus suureneb, siis väljundsignaali amplituud väheneb ja faasinihkenurk sisend ja väljund signaali vahel suureneb. Xs Xv SG - sisendsignaali generaator Xsm sisend signaali amplituud AM amplituudi mõõtja Xvm väljund signaali amplituud
Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks. Praktikas on teda lihtne üles võtta, selleks antakse sisendisse sinusoidaalne signaal mille sagedust saab muuta. Kui sisendsignaali muutub, siis sellest muutuvad väljundsignaali parameetrid, kui sagedus suureneb, siis väljundsignaali amplituud väheneb ja faasinihkenurk sisend ja väljund signaali vahel suureneb. Xs Xv SG - sisendsignaali generaator Xsm sisend signaali amplituud AM amplituudi mõõtja Xvm väljund signaali amplituud
võrdne nende sündmuste tn summaga. (kas saame viskel 2 v 4 silma). Korrutamine. Mitme sõltumatu sündmuse samaaegse toimumise tn on võrdne nende sündmuste tn korrutisega. (on mitu täringut). 131. Nim harmoonilisi vabavõnkumisi isel suuruseid. Mis on nende tähendus? Tasakaaluasendi lähedal on võnkumised harmoonilised e sinusoidaalsed. w=2pii/T=2pii*nüü. Isel lainepikkus ja amplituud. (ka nt Hooke seadus F=-kx väikestel deformatsioonidel, ka Taylori rida). 132. Kuidas on võimalik õhust raskemate kehade lend? Lind lendab enda tiibade all oleva õhumassi jõuga, õhumass mõjutab tiibu smaa suure jõuga. Lind justkui lükkab ennast üles. Rakendatakse implusi jäävuse seadust. Mv:linnu tiib õhumassile, on vastassuunas m2v2-ga, mille saab lind õhumassilt. 133. Mis põhjustab gravitatsiooni? Kirj gravjõu käitumist ruumis + valem. iga keha
Krbete kliima ja maastik Krbete kige thtsam kliimatunnus on vike sademetehulk. Aasta keskmine jb tavaliselt alla 250 mm. Mnes kohas vib mitu aastat jrjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana vi uduna. Kige vhem sademeid on Atacama krbes Tiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. kuiva vihma, kui atmosfris sademed tekivad, kuid enne maale judmist aurustuvad ra. Nii pevane kui aastane temperatuuri amplituud on vga suur. Peval vib temperatuur olla le 50?, sel aga langeda alla 0?. Kikumise phjuseks on kuivus. huniiskus on 10-20%, veeaur jahtub ja soojeneb aga kiiresti ning ei tasakaalusta temperatuuri. Vikese niiskuse tttu ei ole ka pilvi, nii et peval juavad pikesekiired enamasti maani ning soojendavad seda, sel ei takista aga miski soojuse tagasikiirgumist atmosfri. Krbes ei kasva ka eriti palju taimi, mis suudaksid soojust le endas hoida.
EX - max 10,0 p Maksimaalseks hindeks võib kava eest saada 20,0 punkti [(D+A)/2 + EX]. Praktikas seda pole juhtunud. Niisugune hindamissüsteem on kasutusel 2005.aastast. Põhilised mahaarvamised tehakse järgmiste vigade tõttu: 1. vahend kukub maha 2. vahend ei ole pidevas liikumises 3. vahendi vale käsitsus (nt. pall on surutud vastu rannet) 4. elementide ebakorrektne täitmine (nt. hüppel puudub amplituud või pöördel pole nõutud ringide arv täis) 5. hüppelt maandumine raske 6. tasakaaluelemendi ajal vahend ei tööta 7. tasakaalukaotus 8. tasakaalu kaotus kombinatsioonide ajal 9. pöiad ei ole sirutatud 10. vaba käsi (ilma vahendita käsi) on tegevuseta 11. muusika ja kompositsioon ei moodusta ühtset tervikut 12. iga sooritatava kava kohta peab kohtunike jaoks täitma vastavad blanketid kavade kirjeldustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
