vabalangemise kiirendus 11. Tuletage füüsikalise pendli võnkeperioodi valem matemaatilise pendli abil. Matemaatilise pendli korral avaldub koormuse m inertsimoment riputuspunkti O suhtes valemiga 12. Mida tähendab füüsikalise pendli taandatud pikkus? 13. Põhjendage, et harmoonilise võnkumise energia on võrdeline amplituu di ruudu ja sageduse ruuduga (7.37). 14. Mis on resonants? 15. Tuletage sundvõnkumise amplituudi arvutamise valem (7.63). Millal on amplituud maksimaalne? , kus omega on välise jõu ringsagedus, alpha on sumbuvustegur 16. Mis on laine? Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. 17. Millist lainet nimetatakse ristlaineks ja millist pikilaineks? Ristlainetuseks ehk transversaalseks lainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal.
olla seotud kristall võrega. Täpselt võib see olla seotud sellega, et pooljuhtidega on kovalentsed sidemed. Teatavasti on stabiilse struktuuri jaoks on vaja väliskihti 8 elektroni. Pooljuhtidel on neid 4. Kovalentse sideme korral, aga laenatakse vastastiku elektrone nii, et tekivad 8-le elektroonilised orbiidid. (1. joonis. 8-elektroniline orbiit) Kristallstruktuuris paiknevad elektronid võnguvad, kus juures võnkumiste amplituud sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on võnkumiste amplituud ja seda suurem on elktronide energia. Sellise energia tõusu tulemusel võivad osa elektrone oma kohalt lahkuda ja käituvad edaspidi sõltuvalt mõjuvale elektri väljale (nad saavad laengukandjateks). Struktuurist lahkunud elektroni kohale jääb vaba koht, selle aatom omandab positiivse laengu. Seda kohta nimetatakse auguks ja teda võib vaadelda positiivse ühiklaenguna
· Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant, hüään, emu, ninasarvik, koaala. KÕRB · Kliimavööde troopiline, lähistroopiline kliimavööde · Kliima õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris, põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais. · Piirkonnad Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora). · Taimestik peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja
ja lagnemistasandiga paralleelselt lineaarselt polariseeritudpealelangeva valguse jaoks. 5.2 Rakendus: ellipsomeetriline murdumisnäitaja mõõtmine Ellipsomeetria on optiline meetod materjalide ja õhukeste kilede iseloomustamiseks lähtudes objektilt peegeldunud (või seda läbinud) valguse erinevalt polariseeritud komponentide elektrivälja amplituudide ja faaside omavahelistest erinevustest. Kui polariseerimata valgus läbib polariseeriva elemendi, ei sõltu tema amplituud polarisaatori orientatsioonist, kuna pealelangevas valguses on kõik välja orientatsioonid võrdselt esindatud. Peale peegeldust mingilt pinnalt ja peale polarisaatori läbimist sõltub signaal selle orientatsioonist, see tähendab, et valgus on vähemalt osaliselt polariseeritud. Valguse amplituud esitatuna sõltuvusena polarisaatori nurgast võtab ellipsi kuju, siit ka nimetus ,,ellipsomeetria". Ellipsomeetria suudab iseloomustada läbipaistvaid või neelavaid materjale
nafta, hapnik. Biootilised elusat päritolu, nt. toit nt. kana 2) Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. 3) Ressursid faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi- me kõik oleme osa ookeanist, mineraalid, hapnik, teised organismid, CO2, H2O, O2 Tingimused faktorid, mis võimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e. tolerants teatud ökoloogilise faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime. Tolerantsuskõver tavaliselt Gaussi kõver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Spetsialist e. stenatoopne org. teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne org. - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd).
Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. I=48/2400=20mA. U=8V Milline on bitikiirus sidekanalis, tagamaks kvaliteetse monoheli ülekannet, kui helisignaali amplituud kodeeritakse 24-bitisesse koodi ja komprimeerimist ei kasutata? diskreetimissamm=1/2Fmax. Fmax olgu 20kHz=>1/2Fmax=1/40kHz. Bitikiirus on 24*2*Fmax=960kb/s Milline on kõrgeim sagedus digitaalsel monoheliülekandel kui kasutatakse komprimeerimata 16 bitist kodeerimist ja bitikiirus on 160 kbit/s? eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)
Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma (troopiline vihmamets, tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogiline faktor ehk tegur igasugune aine energia- või informatsioonivoog, mis saabub kk-st ja mõjutab mingil viisil organismi elu. Jaguneb nt biootiliseks (elusat päritolu, nt temperatuur siin saalis) ja abiootiliseks (eluta päritolu, nt õhuvõnked õppejõu suust). 1. Ressursid faktorid, mida organismid otseselt tarbivad, omastavad. · PAR- fotosünteesiliselt aktiivne kiirgus · CO2 (HCO3-, CO3-)
õhutakistuse korral. Vabalangemine on ühtlaselt kiirenev liikumine, mistõttu kehtivad selle kohta kõik sirgjoonelise liikumise seosed. Kõikide vabalt langevate kehade kiirus, ühes ja samas maa lähedus punktis muutub ühtemoodi ehk nende kehade kiirendus on ühesugune. Vabalt langemise kiirust tähistatakse g=9,8 m/s2 4. Perioodiline liikumine Märksõnad: ringliikumine, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, joonkiiruse ja nurkkiiruse seos. Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos. Oskused: ülesannete lahendamine ühtlase ringliikumise kohta. v joonkiirus, nurkkiirus, r raadius, T periood, an kesktõmbekiirendus, f sagedus Ringliikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet:
wikipedia.org). Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40 °C, talvel on nad madalamad (+15°...+25 °C). Sademetehulk on väiksem kui 250 mm aastas. Võib esineda mitu järjestikust sajuta aastat. Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed, inimasustus on hõre. Sõltuvalt sademete hulgast eristatakse kahte kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja mereline troopiline kliima. Ookeanide piirkondades sademete hulk on üsna suur ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem(et.wikipedia.org). Troopiline kliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika lõunaosa, Lõuna-Ameerika keskosa (peamiselt rannikualad), Aafrika põhja- ja lõunaosa ning Austraalia keskosa piirkonna, samuti merepinna mandrite vahel(et.wikipedia.org). 4 1.1. Troopiline mandriline kliima Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele
t Periood: T = N 1 N Sagedus: f = = T t Ühik: Hz ( 1s ) 2π rad Nurk- e. ringsagedus: ω= =2 π f Ühik: T s Pendel Mõisted: niidi pikkus l, vabalangemise kiirendus g Niitpendli periood: T =2 π √ ❑ Lained Mõisted: aeg t, võngete arv n, laine kõrgus H, lainepikkus λ, amplituud a, kiirus v t Periood: T = n 1 Sagedus: f = T Ühik: Hz ( 1s ) 2π rad Nurk- e. ringsagedus: ω= =2 π f Ühik: T s Laine kõrgus: H=2a ∆x λ m
ühe võnkeperioodi jooksul. Kuna hetkel t on kontuuris salvestatud energia võrdeline pingeamplituudi ruuduga kondensaatoril siis võime kirjutada: Arvestades võrdust (9) saame: Juhul kui 2<<1 (nõrk sumbuvus), lihtsustub ülaltoodud valem järgnevaks: Arvestades võrdust (12), saame: Q = π ⋅ Ne Kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Tutvusime kolme sumbuvaid võnkumisi iseloomustava karakteristikuga. Need on sumbuvustegur β , sumbuvuse logaritmiline dekrement Λ ja hüvetegur Q , mis on kõik omavahel seotud. Kui β ja Λ iseloomustavad võnkumiste sumbuvust amplituudi kahanemise seisukohast, siis Q iseloomustab sumbuvust energeetilisest, “kaotsiläinud” energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur).
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eks...
mm A kiirus cm/min kJ/mm m/min 1 135 Ø 1,2 100 - 300 23,5 - 27,5 DC+ 6,3 15 - 99 1,5 Keevitusmaterjalide märgistus ja kaubanimi: Muu informatsioon: SG1 Zeta 50 Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg: Pulskeevituse parameetrid: Eri kuumutamine või kuivatamine: Voolukontakti kaugus: Gaas räbusti: kaitsel: CO2 Põleti kaldenurk: Gaasikulu: kaitsel: 14,8 l/min (0,23 m3/kg) Salamatu elektroodi tüüp/mõõtmed: Juuretoe andmed: Eelkuumutustemperatuur: Läbimitevaheline temperatuur: Järeltermotöötlus: Jahutusaeg: t8/5 = 10 s Koostaja: O
Hoovihmasid põhjustavad kiire auramine ja veeauru koondumine pilvedeks. Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi aurustub. Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad pilved. Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24..+28°С, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm. El Nino mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August La Nina mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August Indoneesia hõlmab Malai saarestiku suurim osa. Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid.
Leiame kivi algkiiruse: vh m v := = 69.282 cos( α) s m Vastus: kivi algkiirus on v = 69.282 . s Ülesanne 5. Harmoonilise võnkumise amplituud on 5cm, periood 4s. Leida maksimaalne kiirus ja kiirendus. A0 := 5cm T := 4s Algfaas on kasulik valida 0ks. x( t ) := A⋅ sin( ω⋅ t ) Leiame kiiruse: d x( t) v( t ) := dt v( t) → A⋅ ω⋅ cos( ω⋅ t) 2 2 Leiame kiirenduse: d
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe?
n mg fn = ld . (5) Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vaata juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt . d 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse suurendamise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Registreerige generaatori sagedus keele maksimaalse võnkeamplituudi korral. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Võnkumise jälgimiseks n = 2 ja n = 3 korral suurendage aeglselt generaatori sagedust. Iga sagedust määrake 3 korda. 6. Mõõtke 5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori
Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tugevaimad looded esinevad ookeanide rannikutel. Suurima ulatusega looded on Fundy lahes, kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. Sisemeredes on looded nõrgemad. Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maal näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. MIKS MAA TELG ON KALDU? Selle küsimuse vastus on siiani jäänud mõistatuseks. Kindlasti on oletusi, kuid midagi, mis põhineks ka kindlatel faktidel, välja tuua ei saa.
Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5. Mis on ökoloogiline amplituud? 6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid · Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid
4 palli aknaklaasid purunevad, praod seintes 5 palli korstnad purunevad 6 palli lõhed maapinnas 7-8 palli tugevad purustused, rööpad väänduvad Skaalal ei ole miinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Võimsam registreeritav maavärin on olnud magnituudiga 9,5. Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümmekordselt. 2.3 Mercalli skaala Mercalli skaala ei sobi maavärina tugevuse hindamiseks, sest purustuste hulk sõltub peale maavärina tugevuse veel mitmetest muudest asjaoludest. Näiteks maavärina kolde ehk hüpotsentri sügavusest, epitsentri kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse
või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskonna elemendid või protsessid: abiootilised, biootilised, antropogeensed. Nimeta abiootilised faktorid, mis mõjutavad toakärbest Temperatuur, niiskus, valgus
suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv pöörlemine Maa suhtes kiirem, kui Kuu Maale lähemale tulles tiirleb kiiremini, ja aeglasem, kui Kuu on Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal.
Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii ühtkui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. On Newtoni 4 põhiseadust. Valguse laineline olemus avaldub difraktsiooni, interferentsi ja polarisatsiooni nähtuste kaudu. 23.Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Interferentsi käigus jaotatakse energia ruumis ringi. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. - Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha. 24. Pascali hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale
Ilm soojemaks,õhurõhk langeb, muutub ka tuule suund. ****3)Reljeef e pinnamood *iga 1000m kohta langeb õhutemp 6c *mäestikud püüavad sademed kinni. Alati sajab rohkem tuulepealsetel nõlvadel. Tuulealustel nõlvadel on kuiv. *mäestikud takistavad õhumasside liikumist. Alpi mäestik takistab Euroopas külma õhku edasi liikumast. P-Am võib külm arktiline õhk liikuda L-Am-sse kuna mäestikke pole ****4)kaugus ookeanidest ja meredest *mussoonid! *briisid! Mereline kliima:* temp amplituud väike *suvi jahe, talv pehme *sademeid rohkem *tuuled tugevamad Mandriline kliima:* temp amplituud suur *suvi soe, talv külm *sademeid vähem *tuuled nõrgemad *Eesti kliimat mõjutab Läänemeri Kevadet-mere ääres külmem,sest merel võib soojuskaja minna jää sulatamiseks Talvel-toob soojemat õhku Suvel-mere ääres pilvi ei ole, sest merelt tulev õhk on jahe ja ei liigu üles, kuna on raske- ei teki pilvi ja need tekivad alles kaugemal mandri kohal merest eemal
kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga
mürgisuskategooriasse: ülimürgised(DL alla 50 mg/kg), väga mürgised (50-200 mg/kg), mürgised (200-1000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). 63. Sünergism keskkonna tingimuste koosmõju (ökoloogias) 64. Ökoamplituud keskkonnaparameetri piirkond, mille mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele). Autökoloogiline amplituud hõlmab kogu parameetri piirkonna, mille taksoni isendite elu on mõeldav, sünökoloogiline amplituud ainult selle piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, st kus teised organismid neid välja ei tõrju. 65. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 66. Stenotoop kindlatüübilist elupaika valiv organism 67. Atsidofiil happelembene 68. Kaltsifiil ehk kaltsikool on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. 69
linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. · Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. · Suremus on kuni 30%. 48.Treponema pallidum morfoloogia · Sale, vedrukujuline mikroorganism, · läbimõõt 0.15-0.2 m, pikkus 5-20 m. · Looked on regulaarsed, distants on 1-1.1 m, amplituud on umbes 0.3 m. · Viburid välise ja sisemise membraani vahel (periplasmaatilised). · Liikuv. 49.Treponema pallidum füsioloogia · Kunstlikel söötmetel ei kasva! Väliskeskkonna mõjuritele väga tundlik. Veres ja plasmas 4°C eluvõimeline vähemalt 24 tundi. · Kuivamine surmab kiiresti. Temperatuur > 42°C letaalne. · Kolmevalentsed arseeni, elavhõbeda- ja vismutiühendid inaktiveerivad spiroheedid. Tundlik penitsilliini suhtes. 50.Epidemioloogia
A vu me välj nu k gedu e rad/s a) Kui t=1,5 s ja algfaas φ Faas ω φ π ja Hälve b) Kui x=7,1 cm = 0,071m 0,071= in π in π π in t= s 28. Sumbum ul võnkuv pillikeele mingi punk i mpli uud on mm võnkumi e gedu kHz Kui pik ee läbib ee punkt 2 sekundi jooksul? Lahendus: Amplituud ja sagedus ja t=2 sek K he ekundi jook ul eh k e * võnge Kun ühe võnkeg läbib pillikeele punk ko d mpli uudi eeg mm siis 2000*4 mm= 8000 mm= 8m Vastus ee punk läbib ekundi jook ul mee i 6. Lained. 29. Helil ine kii u oleneb empe uu i j ºC juu e on ee m Milline on lainepikkus, kui sagedus on 262 Hz?
cos 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on Viimane on liitvõnkumise amplituud, mis muutub ka ajas, kuid tunduvalt väiksema sagedusega kui sumbuvuse logaritmiline dekrement? Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemise ajaühikus. Sumbuvuse põhivõnkumine.
Ja siis on võimalik neid kas arvutada või kujutada graafiliselt. Kordamisküsimused. 1. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? (pendli ja vedrupendli puhul joonis). 2. Võnkliikumise tekkimiseks ja jätkumiseks vajalikud tingimused. (mis on tagasisuunavaks jõuks niitpendli ja vedrupendli puhul?) 3. Mis on sundvõnkumised? 4. Mis on vabavõnkumised? 5. Mis on sumbuvad võnkumised? 6. Mis on võnkliikumist iseloomustavad suurused? 7. Mis on Amplituud? 8. Mis on hälve? 9. Mis on täisvõnge ja mis poolvõnge? 10. Mis on matemaatiline pendel, tema võnkumisseadus? 11. Mis on resonants? Laineline liikumine. Kui keskkonnas asetsev keha näiteks selle seskkonna üks osake võngub harmooniliselt, siis ta mõjutab tamaga kokkupuutes olevaid keskkonna osakesi jõuga, mis mõjuba sama seaduse järgi. Selle jõu mõjul tõmmatakse keskkonna osakesed sama seadusega sundvõnkumisse
või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. Sellise võnkumise võrrand on x=x0sin(ωt) • Harmoonilise võnkumise faas ja nurksagedus- Siinusfunktsiooni argumendiks olevat suurust ωt nimetatakse võnkumise faasiks, suurust ω ring- ehk nurksageduseks. • Keha teeb igas minutis 12 võnget. Arvuta selle võnkumise faas hetkedel 2,5 s ja 10 s. • Võnkumise võrrand on x=0,2sin50πt. Kui suur on selle võnkumise amplituud, ringsagedus, sagedus ja periood? • Võnkumise amplituud on 5 cm ja sagedus 30 Hz. Kirjuta välja selle võnkumise võrrand. Pendlid, Võnkumise energia • Kuna võnkumine on liikumine, mis toimub võnkesüsteemis mõjuvate jõudude toimel, siis omab selline süsteem energiat nii kineetilisel kui ka potentsiaalsel kujul. Seejuures võib kineetiline energia muunduda potentsiaalseks ning vastupidi nii, et nende summa jääb muutumatuks. Matemaatiline ja füüsikaline pendel
muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 0 2= k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m koormise mass. Matemaatilise pendli korral 0 2 = g / l, kus g on raskuskiirendus ja l pendli pikkus. Vastavalt avalduvad omavõnkeperioodid kujul T = 2 (m / k) 1/2 ja T = 2 (l / g) 1/2. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = (0 2- 2) 1/2, kus suurust nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku-
muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 0 2= k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m koormise mass. Matemaatilise pendli korral 0 2 = g / l, kus g on raskuskiirendus ja l pendli pikkus. Vastavalt avalduvad omavõnkeperioodid kujul T = 2 (m / k) 1/2 ja T = 2 (l / g) 1/2. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = (0 2- 2) 1/2, kus suurust nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku-
muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 0 2= k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m koormise mass. Matemaatilise pendli korral 0 2 = g / l, kus g on raskuskiirendus ja l pendli pikkus. Vastavalt avalduvad omavõnkeperioodid kujul T = 2 (m / k) 1/2 ja T = 2 (l / g) 1/2. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = (0 2- 2) 1/2, kus suurust nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku-
· P-lained levivad kiirusega 6-7 km/sek. S-lained seejuures poole aeglasemalt. · Pinnalaineid on kahte liiki: 1. Rayleigh' lained (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) 2. Love'i lained (võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. · Pinnalained on need, mis tekitavad maavärinate purustusi, sest nende toime on S-lainetest küll aeglasem, aga pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud on ka kõige suurem. · Seismograafi abil hinnatakse maavärinate iseloomulikke parameetreid (asukohta, kolde sügavust, intensiivsust jne.) · Seismograaf registreerib maapinna võnkumise seismogrammina. · Charles Ritcher võttis seismogrammide asemel kasutusele magnituudid. · Tsunamid tekivad rännalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuva 15-40 meetri kõrguseid 400-800 km/h maa poole tormavate hiidlainete tõttu. Nõlvaprotsessid
Spiraalharudes plahvatavate supernoovade kiirgus võib teoreetiliselt planeetide pinnad steriliseerida, hoides ära suurte loomade tekke maismaal. Et Päikesesüsteem (ja Maa) on jäänud spiraalharudest väljapoole, võib olla tegemist ainulaadse planeediga, mille pinnal on saanud tekkida suured loomad. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel.Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Planeedid
Rühmas on tähtis sooritada elemendid üheaegselt või kaanonina. Lisapunkte saab riski eest, huvitava vahendikäsitsuse eest ja võimlejate vahelise koostöö eest. Rühmkava nõuab võimlejalt täpsust, vastupidavust ja head vahendikäsitsust. Põhilised mahaarvamised tehakse järgmiste vigade tõttu: · vahend kukub maha · vahend ei ole pidevas liikumises · vahendi vale käsitsus (nt. pall on surutud vastu rannet) · elementide ebakorrektne täitmine (nt. hüppel puudub amplituud või pöördel pole nõutud ringide arv täis) · hüppelt maandumine raske · tasakaaluelemendi ajal vahend ei tööta · tasakaalukaotus · tasakaalu kaotus kombinatsioonide ajal · pöiad ei ole sirutatud · vaba käsi (ilma vahendita käsi) on tegevuseta · muusika ja kompositsioon ei moodusta ühtset tervikut iga sooritatava kava kohta peab kohtunike jaoks täitma vastavad blanketid kavade kirjeldustega. Eksimuseks loetakse see, kui võimleja arvestatud
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
akordion, suupill ja traditsiooniline hiina sheng). Keeled Kreeka mütoloogia järgi oli vibunööri heli see, mis äratas jumal Apolloni tähelepanu pillikeele võnkumise vastu. Teooria. Kahe punkti vahele pingutatud keele põhikõrgus sõltub selle pikkusest, jämedusest, raskusest ja pingest koos kõlalaua või kõlakasti omadustega. Iga keele vibreerimissagedus on pöördvõrdeline selle pikkusega, võrdeline massi ruuduga. Võnke amplituud varieerub vastavalt energia hulgale. Pillikeelt võib valmistada igast materjalist, mis tekitab heli, kui see on tõmmatud pingule ja kui seda näpitakse, sellel poognaga tõmmatakse või selle pihta lüüakse. Vanal ajal valmistati pillikeeled enamasti soolest või siidist. 5 saj. eKr on Pärsiast leitud ka kuldtraadist pillikeeli. Uuemal ajal on levinud nailon- ja teraskeeled. Heli tekitamiseks on kolm võimalust: · keele näppimine üks energiaimpulss ja võnkumine ei kesta kaua st
· FSH tase on mtsükli madalaim; · endomeetrium läheb sekretsiooni faasi, kui viljastumist ei toimu algab regressioon; · luteaalfaas kestab 14+/- 2 päeva Menstruaalfaas · 2 päeva enne mensest inhibiin A langeb ja FSH tase tõuseb -> sellega algab folliiklite värbamine; · kollaskeha funktsioon lakkab ja LH pulsi sagedus ja amplituud muutuvad; · FSH mõjul stimuleeritakse inhibiin B produktsiooni arenevates folliiklites · Hüpofüüsi eessagara hormoonid · Gonadotroopsed hormoonid: FSH ja LH o FSH ja LH toimet moduleerivad hüpotalaamlised tegurid ( GnRH), intrapituitaarsed tegurid (peptiidid - aktiviin ja follistatiin) tagasiside gonaadidest (steroidid ja peptiidid)
Mõõtmised näitavad, et sageli esineb teistsuguseid t käike, milles ilmneb korrapäratud häireid, mis ei kordu kindlate ajavahemike tagant- aperioodid. 7. võrdle õhutemperatuuri aastast käiku ekvaatoril, 45ndal laiuskraadil ja poolustel. Ekvaatoril kus domineerib merepind ja kiirgusbilanss muutub sesoonselt vähe on õhutemperatuuri aastane käik tugevasti tasandunud. Lõunapoolkeral aga, kus domineerib veepind on õhutemperatuuri aastane amplituud mitu korda väiksem. 8. millist nähtust mõistetakse öökülmana? Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9. millised on põhilised öökülmade tüübid ja nendele iseloomulikud jooned? a) adektiivsed – tekib siis kui külm õhumass temperatuuriga alla 0 kraadi liigub vaadeldavale alale. Selline
Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe,tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Suureamplituudilisi liigutusi tuleks sooritada pärast soojenemist. Harjutusi liigeste liikuvuse parandamiseks sooritatakse järk- järgult suureneva amplituudiga soodustades selliselt eelseisvates liigutustes osalevate lihaste venitatavust. Vabalt ja sundimatult sooritatavate liigutuste amplituud ei tohiks olla oluliselt suurem kui antud spordialal vajalik. Soovitatakse 6-8 harjutust, igas neis umbes 8-10 kordust. Siin pole tegemist liigeste liikuvuse arendamisega, vaid lihaste ja sidemete aparaadi ettevalmistusega eelseisvaks suure amplituudiga liigutusteks. Peale liikuvuse on just lihaste elastsuse parandamine üks traumade ennetamise tingimusi. Üldsoojendusele järgneb erialane soojendus. Erialane soojendus
sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul (sundiv jõud). Muutugu sundiv jõud harmooniliselt: f=F 0cost. Liikumisvõrrandi koostamisel peab peale sundiva jõu arvestama ka neid jõude, mis mõjuvad süs.-is selle vaba võnkumise korral, s.o. kvaasielastset jõudu ja keskkonnatakistust. Funktsiooni stabiliseerunud sundvõnkumised: x=f 0/(02-2)2+422*cos(t- arctan2/02-2). Need kujutavad endast harm. võnkumisi, mille sagedus on võrdne sundiva jõu sagedusega. Sundvõnkumiste amplituud on võrdeline sundiva jõu amplituudiga. RESONANTS - sundvõnkumiste amplituudi sõltuvus sundiva jõu sagedusest tingib olukorra, kus sageduse teatud väärtuse juures antud süs. võnkeamplituud saavutab maksimumi. Võnkuv süs. osutub niisuguse sagedusega jõu suhtes eriti vastuvõtlikuks. Seda nähtust nim. resonantsiks, vastavat sagedust aga resonantsisageduseks. Resonantssageduse üksainus väärtus res=02-22. Resonants olukorrale vastav amplituud: ares=f0/202-2
kaablis jne). on inimese Kaabelmodemi kanalijaotus korv voimeline tajuma. Leviühendus DBS direct broadcast satellite kandevlaine sagedust muudetakse infosignaali DBS tahendab ,et satelliidid saadavad infot otse taktis kuid loppkasutajatele. amplituud on koguaeg konstantne. Broadcast on levisaade , kus vorgus olev seade AM signaali spekter: edastab infot AM puhul tekivad saatja modulaatori väljundis koigile vorgus olevatele seadmetele. Naiteks teksti lisaks ,audio voi kandevvonkumisele veel kaks vonkumist. Neist video edastamine mingis vorgusegmendis esimene on
olenevalt laiuskraadist. Maa raadiuseks võtta 6370 km. VÕNKUMINE 26. Ultraheliaparaat kasutab sagedust 6.7 MHz. (a) Kui kaua kestab üks võnge? (b) Kui suur on ringsagedus? 27. Võnkeamplituud on 10 cm, võnkumise sagedus 0.5 Hz. Kirjutada võnkuva punkti liikumisvõrrand x=f(t). Leida faas ja hälve 1.5 s pärast hetkest, mil algfaasi võib lugeda nulliks. Kui pika aja möödudes on hälve 7.1 cm? 28. Sumbumatult võnkuva pillikeele mingi punkti amplituud on 1 mm, võnkumise sagedus 1 kHz. Kui pika tee läbib see punkt 2 sekundi jooksul? LAINED 29. Helilaine kiirus oleneb temperatuurist ja 20ºC juures on see 344 m/s. Milline on lainepikkus, kui sagedus on 262 Hz? 30. Kalamees märkab, et ta paat kõigub üles-alla, liikudes 2.5 s jooksul kõrgeimast punktist madalaimasse, kusjuures kõrguste vahe on 0.62 m. Laineharjade vahe on 6.0 m. (a) Kui kiiresti lained levivad? (b) Kui suur on laine amplituud? JÕUD 31
(2)sünklinaal kihiliste kivimite allapoole suunatud pinge (sünform) 41. Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav plokk. Elemendid: (1)murrangu pind(siirdepind, murrangu lõhe) mööda seda toimub kivimiplokkide nihkumine (2)murrangu tiivad (plokid) nihkunud kivimiplokid (3)murrangu kerkinud ja lasunud tiib eristatakse tiibade vastastikuse suhtelise liikumissuuna järgi (4)murrangu vertikaalne amplituud ja amplituud mööda murrangu pinda murrangu plokkide nihkumise ulatus. Lasuv plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul kõrgemal lasuva murrangu ploki siirdepind. Lamav plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul allpool asetseva ploki siirdepind 42. Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk murrangulõhe peal ehk lasuv plokk on nihkunud piki murrangulõhet allapoole
ekvatoriaalne, passaadide tuulepealne rannik, troopilised korbed, kesklaiuste korbed ja stepid niiske ekv- ule 2000mm, mereline ekv ÕM passaadide tuulepealnerannik- ule 1500mm, mereline troopiline ÕM troopilised korbed-alla 250mm, kontinentaalne troopiline ÕM kesklaiuste korbed ja stepid- 100-500mm, kontinentaalne troopika & polaarne ÕM · Vorrelda Jakutski, Dublini, Lounapooluse ja Singapuri kuukeskmiste ohutemperatuuride aastast kaiku jakutsk- ohutemperatuuri aastane amplituud vaga suur, talvel vaga kulm voib olla ja suvel vaga soe Dublin- Keskmine ohutemperatuur on 15 kraadi Lounapoolus- Õhutemperatuur vaga madal, ka suvel mitte ule 0°C Singapur- kuukeskmised ohutemp on aasta labi umb 28 kraadi, kuna asub vaga lahedal ekvaatorile (1*) stabiilne temp · Vorrelda Singapuri, Bangladeshi, Sitsiilia ja Iirimaa kuu sademetehulga kaiku Singapur- aasta keskmine- 2000mm Bangladesh- Sitsiilia- suvekuudel sademeid vahe, eriti vahe juulis, aasta alguses
töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (näiteks liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. kui töö iseloomu muuta on võimatu (jäävad alles tööle iseloomulikud liigutused, nende sagedus ja amplituud, töö rütm ja tsüklilisus), tuleb tööd muuta vähem koormavamaks, õpetades töötajale tervist mittekahjustavaid tööasendeid ja -liigutusi. Tööandja peab garanteerima, et töötaja oleks informeeritud ergonoomiliselt õigetest tööasenditest, teisaldatava objekti kaalust ja raskuskeskme asukohast ning olemasolevatest tehnilistest abivahenditest. Raskuse käsitsi teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastuseks, kui see on: liiga raske
kiiresti saavutab paigallseisust liikumist alustav laev täiskiiruse. Üksikasjalisemalt vaatleme neid omadusi ja nendega kaasnevaid nähtusi kursuses „Laeva juhtimine“. 3.5 Õõtsuvus. Õõtsuvuseks nimetatakse vabalt veepinnal ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul. Õõtsumine lakkab peale mõju lõppemist hõõrdumise ja õhutakistuse mõjul. (Joon. 3.29). Joon. 3.29. Õõtsuvust iseloomustavad järgmised parameetrid: amplituud – suurim kõrvalekalle tasakaaluasendist kraadides või meetrites, ulatus – kahe teineteisele järgneva amplituudi summa, 24 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012.
52. Mis on võnkumise sagedus? suurus, mida mõõdetakse võngete arvuga ajaühikus 53. Mis on ringsagedus? on ringsagedus, mis sisuliselt langeb kokku nurkkiirusega ühtlasel ringliikumisel 54. Kuidas on ringsagedus seotud sagedusega? 2 = = 2 = f T 55. Mis on sageduse ühik SI-süsteemis? Tuleneb valemist f = 1/T Sagedus = 1 Hz = 1/s 56. Mis on võnkumise hälve? Z on hälve ehk võnkuva punkti kaugus tasakaaluasendist hetkel t 57. Mis on võnkumise amplituud? r on amplituud ehk võnkuva punkti maksimaalne kaugus tasakaaluasendist 58. Mis on võnkumise faas? = t on faas, mis näitab, "millises faasis on võnkumine" 59. Kas amplituud on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Jah on konstantne 60. Kas faas on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Ei muutub 61. Kas kiirendus on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Jääv 0 62
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
