töösuhtejärgsete hüvitistega. 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu. 9. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
(kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu Brutokasum (-kahjum) 3. Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks 43 tehtud kulud (sh turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne) 4. Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni 44 täitmiseks tehtud kulud (sh üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja -seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
kuuluvate pensionite ja teiste töösuhtejärgsete hüvitistega. 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu. 9. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja
c) kasum 200 000 krooni; d) muu tulemus. 10. Ettevõtte juhtkond otsustas järgneval aastal müüa ühe tootmisseadmetest. Tootmisseadet müüakse hinnaga 400 000 krooni, mis on masina õiglane väärtus. Tootmisseadme jääkmaksumus on 300 000 krooni (soetusmaksumus 700 000 krooni). Kanne 31.12. on järgmine: 11.Ettevõte ostis 01.01.2006 seadme 360 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga on viis aastat ja lõpetamismaksumus on 60 000 krooni. Arvutada viie aasta amortisatsioonikulu järgmiseid meetodeid kasutades: a) lineaarsel meetodil; b) tegevusmahust lähtuvalt, kui planeeritud tegevusmaht on 100, esimesel aastal tehti 20 toodet, teisel 15, kolmandal 10, neljandal 25 ja viiendal 40 toodet. c) kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil; d) kahekordselt alaneva jäägi meetodil. Aasta Lineaarne Tegevusmaht Kasutusaastate Kahekordselt
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuh...
Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte Raamatupidamise seaduses esitatud kasumiaruande skeemidest. Valitud skeem fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Mõlema skeemi järgi leitud tulem on ühesugune, kuid erinev on kulude ja tulude võrdlemise metoodika. Erinevused puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. Skeemi 1 alusel käsitletakse kõiki kulusid perioodikuludena ja need on jaotatud olemusest lähtuvalt st. materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jne. Kulud on toodud elementide lõikes ja seetõttu pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeemi 2 alusel on kulud liigendatud vastavalt nende funktsioonile ettevõttes nt. tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Kahe skeemi võrdlusel on teine skeem informatiivsem ja annab suuremad võimalused ettevõtte analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks)
number, transpordivahendi registreerimisnumber jne); - seos teiste varaobjektidega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms); - kasulik eluiga (amortisatsiooninorm); - arvestatud amortisatsioon (kulum); - ümberhindluse kuupäev; - varaobjekti asukoht; - varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused; - kogus. Varakaardid avatakse FISis nii bilansis kajastuvatele põhivaradele kui ka bilansiväliselt arvestatavatele põhi- ja väheväärtuslikele varadele. Bilansivälise põhivara soetusmaksumus on 0 eurot, kuid FISi tehnilistel põhjustel võetakse taoline vara arvele soetusmaksumuse ja kulumiga 0,01 eurot. Varakaardile märgitakse kulumikoodiks 0000 (ei amortiseerita). Bilansivälise väheväärtuslike varade elueaks on varakaardil märgitud 1 kuu, mistõttu nende
eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise
toiduained, baaris valitseb teenindaja alkoholi koguste üle. Söögikohta on töötajaid jälgima pandud kaamerad. 12.4. Materjali kulu Materjalid, mida kasutatakse on: salvrätikud, tualettpaber, kätekuivatuspaber, nõudepesuvahendid, muud puhastusvahendid, prügikotid jpm. Materjalikuluks arvestatakse keskmiselt 1500.-EEK/kuus. 12.5. Amortisatsioon Ettevõte soetab põhivahendeid maksumusega 300 000.-EEK, amortisatsiooninormiks otsustab osanik kehtestada 25% aastas. Seega amortisatsioonikulu 1. aastal on 75 000.- EEK ehk keskmiselt 6250.-EEK/kuus. 12.6. Palgakulude arvestus Tabel 4. Palgakulude arvestus Töötus- Sotsiaal- Palgakulu Töötasu kindlustus- maks ettevõttele makse Juhataja 10 609,17 31,83 3 501,03 14 142,03 Peakokk 10 609,17 31,83 3 501,03 14 142,03
Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama ühte Raamatupidamise seaduses esitatud kasumiaruande skeemidest. Valitud skeem fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Mõlema skeemi järgi leitud tulem on ühesugune, kuid erinev on kulude ja tulude võrdlemise metoodika. Erinevused puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. Skeemi 1 alusel käsitletakse kõiki kulusid perioodikuludena ja need on jaotatud olemusest lähtuvalt st. materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jne. Kulud on toodud elementide lõikes ja seetõttu pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeemi 2 alusel on kulud liigendatud vastavalt nende funktsioonile ettevõttes nt. tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Kahe skeemi võrdlusel on teine skeem informatiivsem ja annab suuremad võimalused ettevõtte analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks)
bilanssi. Varude jäägid määratakse analoogiliselt, st varude aruandelisele jäägile lisatakse tarned ning võetakse maha müüdud kauba maksumus omahinnas ja saadakse plaaniline summa eelarvelisse bilanssi. Tarnete summad leitakse kassaeelarvest, müüdud kauba maksumus aga kasumieelarvest. Põhivarade ostmine kajastub taas kassaeelarves, amortisatsioonikulu kasumieelarves. Eelarvelisse bilanssi leitakse põhivarade jääkväärtuse summa järgmise arvutuskäiguga: võetakse viimasest raamatupidamisbilansist põhivarade jääkväärtuse saldo, selle lisatakse uute põhivarade ost ning lahutatakse amortisatsioonikulu. Passiva kirjete hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samasugust meetodit, tuleb aga
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analuusi 7 etappi jarjekorras. Definitsioon Valem Arvutused. Arvtulemus (tabelis) Arvu interpreteerimine Võrdlus (Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang; Statistikaametiga + hinnang) Dunaamika ja dunaamika põhjused Parandusettepanekud kõige tahtsam punkt! See miks me analuusi teeme. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsent...
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
Järgnevalt käsitletakse rahavoolist kasumiläve. Rahavooline kasumilävi eeldab sellist tootmismahtu, mille puhul rahalised tulud võrduvad rahaliste kuludega ehk amortisatsiooni ei ole vaja arvesse võtta (loomulikult ei arvestata siin ka finantseerimiskuludega). Arvutusvalem on järgmine: FC (8.36) Q BP (CF ) = . P -V Rahavooline kasumilävi tuleb teistest kasumilävedest madalam, sest selle järgi ei pea tasa teenima amortisatsioonikulu. Eeltoodud kasumiläved on aga ärirahanduslikus mõttes punktid, alates millest tegelikult projekt ennast veel ära ei tasu. Eelnevalt sai näidatud, et rahanduslikus mõttes on projekt tasuv, kui NPV on suurem kui null. Finantskasumiläve kujundamisel võetakse NPV nulliga võrdseks. Finantskasumiläve valemisse on aga vaja leida keskmist rahavoogu, mis viib NPV nulli. Arvutusvalem on järgmine: IO (8.39) OCFt = ,
22. Ettevõtte püsivkulude tase muutub oluliselt, kui liisiti eelmiste asemele kolm uut sõiduautot tootmisettevõttes hakati tootma mingit toodet senisest kaks korda enam tootmisettevõttes lõpetati mingi toote valmistamine, mis andis 1% müügikäibest tootmistsehhile tehti juurdeehitus, mis läks maksma 20 milj kr 23. Kapitalikulu on intressikulu 47 amortisatsioonikulu amortisatsiooni- ja intressikulu summa amortisatsiooni- ja intressikulu summa, juhul kui põhivahendi soetamiseks on kasutatud pangalaenu või liisingut 24. Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet? logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid
58110 kuni 58990) summas 9 539,06 eurot kajastatud erinevad kulud, mis on tekkinud majandustegevuse käigus. Pearaamatut vaadeldes sai autor teada, et suuremad kulud on bürootarbed, tarkvara ja selle hooldus ning pakkematerjalid. Tarkvara kulud on tekkinud seoses igakuise litsentsimaksuga, kuna ettevõte rendib ekspedeerimistarkvara. Pakkematerjalide kulukontol näitab ettevõte laos kauba pakkimiseks kasutatavat pakkekilet ja teipi. Kulukontol 59110 on amortisatsioonikulu summas 9097,83 eurot. Algdokumenditest selgus, et sellel kulukontol on põhiliselt laoriiulite, tõstukite ja laotöötajate arvutite kulum. Antud kulud on otseselt seotud põhitegevuse teenustega ning need tuleb kajastada otsekuludena. Tulenevalt RTJ 2 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirjete mõistetele, peab kajastama kasumiaruande turustuskuludes ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulusid.
Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija poolt antud maksetähtaegadest), põhitööliste palk, muud väljamaksed ja väljaminekud * depretsiatsiooni- ja amortisatsioonikulu ei ole rahaline väljaminek 3) Raha koguvajadus 4) Raha lõppjääk * tähtis on normeerida rahajääk, peaks olema minimaalselt vajalik jooksvaks tegevuseks * suure rahasumma hoidmisega kaotatud kasum on alternatiivkulu 33 3. Eelarvestatud raamatupidamisbilanss Eelarvestatud raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte varade, kohustiste ja omakapitali prognoositavat seisu plaaniperioodi lõpul. 4
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas,...
Selle kasutamiseks on vaja teada kolme suurust: • veoki ostuhind • veoki prognoositav jääkväärtus selle realiseerimisel amortisatsiooniaja lõpus • veoki prognoositav kasutusaeg aastates Näide 1. Vedukauto amortisatsioonikulu arvutamine lineaarse jaotamise meetodil Andmed Veoki ostuhind on 65 000 € Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Eeldatav realiseerimisväärtus pärast amortisatsiooniaja lõppemist on 17 000 € Ülesanne
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
