sektori kulutuste all. 1 2 3 4 Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) 30. sissetulekute lähenemisviis. korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad: kaudsed maksud: lisatakse SKP koostisesse, kuna (erinevalt otsestest maksudest), ei kuulu nad ühegi eelnimetatud komponendi koosseisu. 31. Reaalne koguprodukt Reaalne SKP: arvutatakse nominaalse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. 32. nominaalne koguprodukt. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. 33. Koguprodukti deflaator. kõikide SKP-sse kuuluvate hüviste hinnaindeks. 34
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ...
Flag question Küsimuse tekst Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali? Vali üks: a. hiljem turule hinna minimiseerimise abil b. esimesena turule c. teisena turule d. turu segmenteerimise kaudu Küsimus 7 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. kindlustus b. amortisatsioon c. liising d. tagavaraosade maksumus Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. võetakse aluseks rahvuslikud standardid b. võetakse aluseks inflatsioon c. võetakse aluseks pangaintressid d. kehtestatakse kogemuste alusel Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst
investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud • Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! – 1) Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus
sest seeon tulu, samalajal subsiidiumid lahutatakse, kuna nad ei ole osa toodangu väärtusest. Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele. Lahutates SKP-st amortisatsiooni saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP). D- amortisatsioon Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest, on netoerainvesteeringud. Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud
energia kulu, transpordis kütusekulu jne. Kõik nimetatud kululiigid muutuvad teatud ühikute võrra, kui tegevusmaht muutub ühe ühiku võrra. (Haldma, Karu, 1999, lk 46) Muutuvkulu kasvab ja kahaneb proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu on konstantne toodanguühiku kohta[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ]. Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud.[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ] Püsikulu on püsiv mingil perioodil seetõttu, et organisatsioon on hankinud mingi hulga ressursse, mis on valmis 10
39 kulude jagamine on subjektiivne, siis erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi olla omavahel võrreldavad ärikulude liigenduse osas. Kogukulu meetod siin leiavad kajastamist peale realisatsioonitulu/-kulu ka varude muutused, muud tulud, kulud ettevõtlusest. Et välja tuua ettevõtte tulem lahutatakse realisatsiooni tulemist maha kulutused materjalile, personalile, amortisatsioon ja muud ettevõtlusega seotud kulutused. Võttes arvesse finantstulemusi saadakse majandustegevuse tulemus kaasates erakorralisi tulemusi, ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu ning muid makse saame aasta tulemuse puhta kasumi/kahjumi. Realisatsioonikulu meetod leitakse brutotulem lahutades perioodi realisatsioonitulust laekunud käibest sellele perioodile langenud tootmiskulud. Seejärel võetakse maha turustus-
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Müüdud põhivara kantakse bilansist välja Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev (jooksev) arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta);
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, pi...
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. T...
Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse. Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule. 35. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt.
suletakse lausendiga: 45 D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise otsekulud • Tootmise kaudsed kulud (ehk tootmise üldkulude) konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud kaudsed väljaminekud. Näiteks põhivara amortisatsioon, tootmisvarade ülalpidamiskulud, tootmistöötajate palgad (mis ei ole seostatavad tootega) ja nende sotsiaalmaks, küte, elekter, kindlustus, valve jne ehk kõik kulud, mis tehakse tootmisosakonnas ja mis ei sõltu tegevusmahust. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise kaudsed kulud
Suurettevõtetes toimub finantseerimine läbi börsi avaliku kaubeldava aktsia Ettevõtte finantseerimise laiemad võimalused: Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: Üldiselt on ettevõtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Võõrkapitali kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi aspekte: Tulud:
Jätkukasvumäär näitab maksimaalset kasvumäära, mille ettevõte saavutab ilma omakapitali kasvuks ettenähtud välise finantseerimiseta, kusjuures D/E suhtarv säilitatakse (põhjus: kui võlakordaja suureneb, minnakse üle uuele riskitasemele) (Raudsepp 1999). Seega ei lubata teha aktsiaemissiooni, aga lubatakse võõrfinantseerimist. D/E saab säilitada, sest omakapital kasvab tänu aruandeaasta kasumile. Ettevõtte sisemisteks kasvuallikateks on reinvesteeritud ehk säilitatud tulu ja amortisatsioon. 4 5 Jätkukasvumäär leitakse järgmise valemi abil: D M ( 1-d) ( 1 + ) (7.29) SGR = E , A D - M (1 - d ) (1 + )
kr kõrgem ja varude väärtus 5000 kr madalam. AS B netovara turuväärtus on: AS A raamatupidamiskanne: D Raha 31 000 D Nõuded 75 000 D Varud 71 000 D Materiaalne põhivara 360 000 D Firmaväärtus 25 000 K Lühiajalised kohustised 62 000 K Pangakonto 500 000 Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana, mida ei amortiseerita. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Immateriaalne põhivaraobjekt võib olla piiratud või piiramatu kasutusajaga varaobjekt. Piiratud kasutusaeg on näiteks õigustel, lubadel, kui need antakse välja teatud perioodiks. Piiramatu kasutusajaga varaobjekt saab olla näiteks ostetud kaubamärk, firmaväärtus. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil.
1250 * 4EUR = 5000EUR kuus Kasum kuus = 5000 4108 = 892EUR kuus 15 000 saiakese müügi korral on kasum 892EUR kuus. Te soovite hakata tootma puidust riiuleid. Kavatsete neid müüa mööblipoes, kus on 50% hinnalisand. Olete välja arvutanud, et muutuvkulu (materjal, tarvikud, viimistlus, tööjõud) on ühe riiuli kohta 12 eurot. Teie ettevõte on väike ning üldkulud ei ole väga suured. Ettevõtte püsikulud aastas on 37 0000 eurot (Teie enda palk, põhivahendite amortisatsioon, müügikulud jne). Olete uurinud, et tarbija on nõus maksma taolise toote eest 50 eurot. Vastake järgmistele küsimustele: 1) Kui palju peate riiuleid tootma ja müüma, et katta püsikulud? Inimesed on nõus maksma 50 eurot, mina saan neid toota hinnaga 50 /1,5 = 33,33 eurot. püsikulud Kasumilävepunkt = ühiku müügihind - ühiku´.muutuvkulud Kasumilävi = 370 000 / (33,33 12) = 370 000 / 21,33 = 17 347
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage...
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13. Bilanss ehk raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
ja suurenenud lühiajaliste kohustuste vahet b. lisandunud rahavoog- kujutab antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasvu, lisandunud rahavoogude summad võivad projekti realiseerimise/elujooksul muutuda. Seda muutumist kajastatakse aasta muutumisena ja seetõttu arvastatakse aasta lõpuseisuga. Laekumiste rahavood - ärikulu rahavood amortisatsioon Kasum enne maksustamist tulumaksu rahavoog Puhaskasum + amortisatsioon Lisandunud rahavoog c. lõpetav rahavoog see on projekti rahavoog. Projketi viimase toimimise aasta lõpus võib firma saada positiivseid rahavoogusid, seadme likvideerimis maksumuse ning puhta käibekapitali teatud osa vabanemisest. Puhas käibekapital kujutab endast antud kontektis positiivset rahavoogu, kuna ta
jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, · transpordis küttekulu jne. PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil · (aasta jne.). · Püsikuludeks on näiteks: · tootmishoone amortisatsioon, · juhatuse esimehe töötasu, · bürooruumi rendikulu jne. Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa. Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu muutuvkulu. KULUDE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES: · Minimaalne võimalik hind (hinnapõrand) · Soovituslik pika-ajaline keskmine hind KONKURENTS 1
tasemega püsivkuludeks. Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega. Püsivkulud on kõik need ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Püsivkulude määr on ühesugune sõltumata sellest, millise intensiivsusega tegevused toimuvad. Püsivkulude suurus jääb muutumatuks ka siis kui tegevusi üldse ei toimu. Tüüpilisteks püsivkuludeks on hoonete ja seadmete amortisatsioon, juhtkonna palgakulu, küttekulu jne. Loomulikult on püsivkulud muutumatu tasemega ainult teatud kindla ajavahemiku jooksul. Kui ostetakse uus seade või ehitatakse uus hoone, muutub püsivkulude tase. Püsivkulud on masinate ja seadmete ning infrastruktuuri rajatiste soetamiseks või erilise teenuse osutamiseks tehtud kulud, mis ei muutu koos teenuste hulga muutumisega teatud perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest,
kalduvus muutuda lühiperioodil kindla tasemega püsivkuludeks. Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega. Püsivkulud on kõik need ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Püsivkulude määr on ühesugune sõltumata sellest, millise intensiivsusega tegevused toimuvad. Püsivkulude suurus jääb muutumatuks ka siis kui tegevusi üldse ei toimu. Tüüpilisteks püsivkuludeks on hoonete ja seadmete amortisatsioon, juhtkonna palgakulu, küttekulu jne. Loomulikult on püsivkulud muutumatu tasemega ainult teatud kindla ajavahemiku jooksul. Kui ostetakse uus seade või ehitatakse uus hoone, muutub püsivkulude tase. Püsivkulud on masinate ja seadmete ning infrastruktuuri rajatiste soetamiseks või erilise teenuse osutamiseks tehtud kulud, mis ei muutu koos teenuste hulga muutumisega teatud perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest, kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad
Kapitaliosaluse meetodi kasum (kahjum) sisaldab järgmisi elemente: 1) investori osalus investeeringuobjekti (pärast omandamise kuupäeva tekkinud) kasumis (kahjumis); 2) omandamisel tekkinud firmaväärtuse amortisatsioon; 3) juhul kui omandatud varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglased väärtused ostuanalüüsis erinesid nende bilansilistest väärtustest, siis nende vahede elimineerimine (nt ostuanalüüsis ümber hinnatud ja bilansipäevaks müüdud varude suhtes) või amortisatsioon (nt erinevuste puhul amortiseeruva põhivara bilansiliste ja õiglaste väärtuste vahel); 4) investori ja investeeringuobjekti omavahelistes tehingutest tekkinud realiseerimata kasumi (kahjumi) elimineerimine; 5) võimalikud allahindlused investeeringu väärtuse langusest (väärtuse test investeeringule tuleb teostada siis kui on märke, et investeeringu väärtus võib olla langenud) (RTJ 11.94). 78
kasutada ekvivalentset annuiteeti 29. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amort aitavad vähendada tulumaksu. Eesti seadusandlus on selles mõttes eripärane, et tulumaksukohustus tekib üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. *Puudub intressside ja kulumi (amortisatsiooni) maksueelis Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) 30. Kuidas on omavahel seotud IRR ja NPV? IRR leitakse siis kui NPV=0 31. Kirjeldage lühidalt ühte investeerimisprojekti riski täiendava hindamise võimalust (n tundlikkuse analüüs, otsustuspuud vms valige üks) Stsenaariumianalüüs- kasutatakse näiteks nn ,,must stsenaarium" ja ,,optimistlik stsenaarium", muutub mingi oluline väilstegur, näiteks tõstetakse aktsiise vms. 32. Kirjeldage viie lausega portfelliteooria põhisisu
(PROBLEEM: Probleem on hälve soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Hälve võib olla positiivne (eesmärgid on saavutatud ja tuleb seada uued) või negatiivne (tuleb kavandada tegevused soovitud olukorra saavutamiseks, kuna olemasolev ei rahulda). Probleemi tunnetamist mõjutavad olemasoleva olukorra määratlemine, subjektiivsus, kõrvalekalde määratlemine. Probleeme põhjustavad ressursside vähesus, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, keskkonna muutumine, seadmete amortisatsioon, vähene väljaõpe jms. Probleemi olemasolu näitab nt kulude suurenemine, ajakulu, vigade sagedus, personali panus jms) Probleemi määratlemine: *Kuidas on asjade seis praegu? Tegelik olukord *Kuidas peaks asjade seis olema? Nõutav olukord *Tegeliku ja nõutava erinevus ongi probleem, tegeleda tuleb selle põhjustega *Mineviku analüüs. Kogemused, millega võrrelda (mis varem on toimunud) [Probleemi analüüs: *Tehakse kindlaks probleemi kõik olulised tunnused
RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga; · SKP ei mõõda inimeste vaba aja väärtustamist, õnnelikkust, tervislikku seisundit;
kogutoodangust (RKT, inglise keeles Gross National Product, GNP). SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. Arvutamine SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: •tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) •kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) •toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele 8 SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või
Kulu Ühiku hind SUMMA toote ühikule krooni ühikule Kulukirjed krooni Tooraine ja kaubad Töötasu 15 Sotsiaalmaksed 2,5725 Elekter, küte, vesi 0,838 Raamatupidamisteenus Amortisatsioon 0,007 Telefon, andmeside 0,435 Turvateenus 0,187 Ruumide üür 5,652 Muud kulud KOKKU: 24,4 2,44 TOOTE OMAHIND : 24,4/10=2,44 2,44 5.4.2. Toote/teenuse müügihind
Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse põhivarana ja eeltoodud põhimõttest võib teha kõrvalekaldeid kontserni pearaamatupidaja loal. Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase teenindamise kulud, akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud kogunenud kahjum. Soetusmaksumus hõlmab soetamisel makstud tasu, transpordi- ja paigalduskulusid ning muid varaga otseselt seotud kulusid. Soetatud materiaalne kinnisvara tuleb jaotada eraldiseisvateks märkimisväärsete soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad). 16 Mõne varaobjekti asendamisel teisega (näiteks hoone katuse vahetamisel) tuleb vana
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
20 Vargused Teenindajate kätest käib läbi kogu firma sularaha, köögis on kokkade käsutuses toiduained, baaris valitseb teenindaja alkoholi koguste üle. Söögikohta on töötajaid jälgima pandud kaamerad. 12.4. Materjali kulu Materjalid, mida kasutatakse on: salvrätikud, tualettpaber, kätekuivatuspaber, nõudepesuvahendid, muud puhastusvahendid, prügikotid jpm. Materjalikuluks arvestatakse keskmiselt 1500.-EEK/kuus. 12.5. Amortisatsioon Ettevõte soetab põhivahendeid maksumusega 300 000.-EEK, amortisatsiooninormiks otsustab osanik kehtestada 25% aastas. Seega amortisatsioonikulu 1. aastal on 75 000.- EEK ehk keskmiselt 6250.-EEK/kuus. 12.6. Palgakulude arvestus Tabel 4. Palgakulude arvestus Töötus- Sotsiaal- Palgakulu Töötasu kindlustus- maks ettevõttele makse
o Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. o Eesti raamatupidamise seaduse §20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) o Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele 19 o SKEEM 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted o SKEEM 2:
tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, s.o mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega. Lühiperioodi kulukõverad - Lühiajaliselt tuuakse välja kogukulu(TC), püsikulu(FC), muutuvkulu (TVC), keskmine kulu(AC) ja piirkulu (MC). Muutuvkulud kogukuluna lühiajas on proportsionaalne kulukõver st mida rohkem tahame toodangut siis materjali kulu muutub samas proportsioonis. Püsivkulu lühiajas on muutumatu nt amortisatsioon. Vaadeldes muutuv-ja püsivkulusid ühikkuludena lühiajas, võib välja tuua nende käitumise vastupidiselt varemtoodule, st. sellele, kuidas nad käitusid kogukuludena. Püsivate ja muutuvate kulude käsitlemisel ühikkuludena on oluline mõista kahte asjaolu: 1) muutuvad kulud tooteühiku kohta on püsivad; 2) püsivad kulud tooteühiku kohta on muutuvad. Pika perioodi kulukõverad - Pikka perioodi iseloomustavaks tunnuseks on võimalus varieerida kõiki tootmise sisendeid
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritisee...
Teine võimalus SKP mõõtmiseks on kasutada tulude voogu. Joonisel 1 kajastab tulude voogu joonise alumine osa. Tulude voo baasil arvutatakse SKP väärtust kahel erineval meetodil: sissetulekute meetodil ja tootmismeetodil. Kuna SKP mõõdab toodetud toodete ja teenuste turuväärtust, siis üks võimalus selline väärtus leida on liita kokku kõik tootmisprotsessis tekkivad tulud: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud (2) Valemis (2) näidatakse, et suurema osa lisandväärtusest moodustavad kulutused tootmistegurite ostmiseks. Teiselt poolt on need kulud tootmistegurite müüjate jaoks tulud. Seetõttu nimetataksegi seda meetodit tulumeetodiks. Kuid lisaks tuludele on võrrandis (3) ka amortisatsioon ja kaudsed maksud. Miks? SKP arvutamisel on
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
Olulisemad näitajad: 1) SKT- sisemajanduse kogutoodang SKP- sisemajanduse koguprodukt Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene. 2) RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui väliste kaupade/teenuste. 3) Rahvatulu- Riigi kõikide tulude summa, maha arvatud amortisatsioon. 4) THI- tarbijahinnaindeks. Võrreldakse tarvitavate kaupade ja teenuste momendihindu eelmise aasta hindadega. 5) Inflatsioon- hindade tõus, raha väärtus langeb. Vt töölehte Inflatsioon) Liigitus: · Avalik inflatsioon- märgata hindade tõus Varjatud inflatsioon- hind sama, kvaliteet langeb · Põhjuse järgi: Nõudlusinflatsioon- nõudlus ületab pakkumise Pakkumusinflatsioon- Tootmiskulude kasvus väljendub
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee...
ETTEVÕTTE PÜSIKULUD Kommunaalteenused. Igal firmal on vee, elektri ja teiste kommunaalteenuste tarbimisvajadus. Tihti kasutatakse ka renditud hooneid või ruume, mis kõik tuleb kulutuste kalkuleerimisel arvesse võtta. Administratsiooni palgad. Siia kuuluvad nende töötajate palgad, kes ei ole tootmisprotsessiga otseselt seotud: juhataja, raamatupidaja, sekretär jne. Ärge unustage lisada sotsiaal- ja ravikindlustuse 33%. Kontorikulud. Telefon, paber, postikulud jms. Põhivahendite amortisatsioon. Arvuta amotisatsioonikulu vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud kulumi arvestamise reeglitele. 15 Reklaam. Hinda, kui palju tuleks ja oleks otstarbekas ning võimalik reklaamiks kulutada. Reklaami viis ja kulutuste suurus sõltuvad otseselt toote või teenuse iseloomust ning nende pealt pole mõistlik liigselt kokku hoida
soetusmaksumust. Raamatupidamislausendid: Soetatakse immateriaalne põhivara, arve tasumata D: Immateriaalne põhivara D: Käibemaks K: Võlad tarnijatele Arvestatakse immateriaalse põhivara kulum D: Kulud K: Immateriaalne põhivara IMMATERIAALNE PÕHIVARA DEEBET KREEDIT Algsaldo Immateriaalse põhivara sissetulek Immateriaalse põhivara amortisatsioon Lõppsaldo (jääkväärtus) KOHUSTUSED Tähtajalisusest lähtudes jaotatakse kohustused lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui: (a) see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; või (b) selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. 7.1 Lühiajalised kohustused
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5. Internetiühenduste eksponentsiaalne kasv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 NÄIDE 7.6. Liitintress eksponentfunktsioonina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 NÄIDE 7.7. Amortisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51 NÄIDE 7.8. Eesti finantssektori eksponentsiaalsed mudelid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 NÄIDE 7.9. Maakera rahvaarv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 NÄIDE 7.10. Töö efektiivsuskõver . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
BILANSS Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga, hõlmates varad (aktiva), kohustused ja omakapitali (passivad). KASUMIARUANNE Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG – iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed, maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed pro...
i k Kogu toodang x1 x2 xn x = x i k Bilansi read näitavad, kuidas tarbitakse erinevate tootjate toodangut, veerud aga näitavad, kuidas erinevates harudes toodetakse. Tabelis kirjeldatut on võimalik esitada maatrikskujul: (xik) + (yi) = (xi). Lisatud väärtuste hulka kuuluvad näiteks töötajate palk, amortisatsioon, maksud. Tarbimise alla kuuluvad erinevad toorained, samuti pooltooted. Kuna toodud seoses puuduvad konstantsed suurused, siis seda süsteemi on praktiliselt võimatu lahendada. Kui aga tootmistehnoloogia ei muutu, siis ühe tootja toodangu kogus, mida vajatakse teise tootja ühe tooteühiku valmistamiseks, ei muutu. Tootmistehnoloogiat kirjeldatakse otsekulukoefitsientide abil: xik . a = k x ik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
