Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Äriplaan Juhendaja nimi: Avar Daniel Väimela 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Kokkuvõte...................................................................................................................................3 Ettevõte....................................................................................................................................... 3 Tulevikuvisioon.......................................................................................................................... 3 To...
· Mida ettevõtte kasutab vähe ja perioodiliselt ainult ühe teenuse/kauba turundamiseks · Mille pealt teenitakse alati palju kasumit 2. Materiaalse põhivara tunnusteks ei ole · füüsiline substants · pikaajaline tööiga · soetatud kasutamise, mitte edasimüügi eesmärgil · tema kasutamisest saadavat tulu on võimalik mõõta · soetatud edasimüügi eesmärgil 3. Mis on amortisatsioon? · V ara väärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · vara väärtuse tõusmine vastavalt aja kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · Kasum põhivara müügist · Raamatupidamisregulatsioon 4. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul on omavahel seotud... · netomaksumus ja tegevusmaht
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
jagatisena. 3. Toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku muretsemisel kui töö(jõu) kogus on konstantne, kannab nimetust kapitali piirprodukt MPK ja Solow mudelis on tegemist kahaneva piirproduktiga. 4. Seda osa kapitalist (tootmisvahenditest), mis langeb tootmisprotsessist välja, kulub, saab mõõta amortisatsiooni määraga 5. Tööjõu kapitalivarustatuse muut on arvutatav investeeringud „miinus“ amortisatsioon 6. Kapitali tasakaalulise ehk püsiseisundi taseme korral on tööjõu kapitalivarustatus muut võrdne 0-ga. 7. Kui kapitalivarustatus k on allpool kuldreegli taset, siis kapitalivarustatuse kasv suurendab toodangut/väljundit rohkem kui kasvab amortisatsioon ja püsiseisundi tarbimise tase väheneb. 8. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli taseme korral on investeeringute kõvera ja amortisatsiooni funktsiooni kõvera graafikute on võrdsed
Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse. Näide: Uue toote juurutamiseks tehti turu-uuring, milleks kulus 0,5 milj EUR ettevõtte raha. Ettevõte käivitab uue projekti tasuvuse hindamise tuginedes eeltoodud uuringule. 35. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 36
Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü / P) so , sööda erikulu , mis näitab kulutatud söötühikute hulka ühe kilogrammi toodangu kohta. Söödatootluse ja sööda erikulu näitajad sõltuvad eeskätt söötmistasemes. 15:Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad. Kas on üldmasinad või erimasinad, tunni ja masina kohta tulenevad kulutused. Tehnika kasutamist iseloomustavad kasutamisega seotud kulud ja amortisatsioon 20/24 % nt; teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada teravilja saagitaset erineva , mullastikuga põldudel ja sellest tulenevat masinatöökulu. 16:Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused. - üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele - põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel, koristusel jne.
millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. (import M). Import lahutatakse maha kuna, kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M) 15. Amortisatsioon näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. 16. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. 17
hinnaga 25 krooni üks ühik. Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama kaupa 300 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage nominaalne SKP, reaalne SKP ja SKP deflaator (baasaasta oleks 1999). Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni 80% ; 66,67%; 20% 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b) ettevõtte tulumaks; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks;
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk · Kuidas aitavad finantsturud ettevõtetele leida kapitali? · Kuidas ettevõtted laenavad? · Mis on omakapital ja kuidas seda kasutada äritegevuse laiendamise finantseerimiseks (rahastamiseks)? · Kuidas ettevõtted säästavad? · Mis on väärtpaberiturg ning miks on see oluline? · Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Ettevõtte - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon kapitaliallikad - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate
osutamisel. · Masintöökulude leidmine · Kasutatakse · kulud töötunni kohta (/h) (traktori puhul) · kulud hektari kohta (/ha) (haagitavate põllutöömasinate, kombainde, erimasinate puhul) · Masintöökulude leidmisel 1) muutuvkuludes kütuse ja määrdeõlide kulud korrashoiukulud masinajuhi töötasu 2) 3) püsikuludes masina amortisatsioon hoiustamiskulud kindlustusmaksed intressikulud ettevõtte üldkulud 4) Masinkulude vähendamise võimalused · tootmise spetsialiseerumine (suurema tootmismahu korral spetsialiseerumine 2-3 kultuuri kasvatamisele, millede viljelemist kasutatav masinapark on sarnane) · tootmise mitmekesistamine (jõumasinate ja transpordivahendite intensiivsem kasutamine taime- ja loomakasvatuses) · teenustööde tegemine
Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8
Bostoni turuosa maatriks- tähed: suur turuosa, kiiresti kasvav nõudlus. rahalehmad: suur turuosa, kasv aeglane küsimärgid: turuosa väike, kasv kiire. koerad: turuosa väike, kasv väike(sabassörkijad) !! 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul ! 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bi...
võib väita, et me hoiame kokku inimelusid. Rahulik sõidustiil aitab säästa ka meie endi ja kaasliiklejate närvirakke. Närvisüsteemis on küll ca 100 miljardit närvirakku ja neid peaks jätkuma inimesel kõrge eani (Üts s.a.), kuid hea on teada, et need ei taastu ja pole mõtet raisata taastumatut reservi. Uuringud on näidanud, et keskkonnasäästlikku sõidustiili kasutavad juhid satuvad harvemini õnnetustesse ning nende sõidukite amortisatsioon on väiksem (CIECA 2007). Ei ole iseenesest mõistetav, et keskkonnasäästliku sõidustiili või ökoloogilise käitumise omaksvõtt avaldaks mõju ka ohutusele (Hatakka jt 2004). Siiski võib väita, et risk õnnetusse sattuda väheneb, sest: · juht on paremini motiveeritud ja mõtleb rohkem sõiduviisi üle; · juht planeerib rohkem ja varem oma sõitu; · juht vaatab liikluses kaugemale ja näeb võimalikke ohuolukordi aegsasti; · juht hoiab enda ümber rohkem ruumi;
Põhivara soetusmaksumus on üldreeglina muutumatu, seda muudavad ainult laiendamise, juurdeehituse, täiendavate seadmete monteerimise, rekonstrueerimise ja muud kulud, mis oluliselt pikendava vara kasutus- või tööiga või mille tulemusel antud põhivara kasutamisel oluliselt paraneb valmistatava toodangu kvaliteet, suureneb toodangu kogus või laieneb sortiment. 16. Põhivarade amortisatsioon, selle arvestus, kasulik tööiga, jääkhind. Amortisatsioon on vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale. Amortiseeruvad varad on põhivarad: a) mida kasutatakse eeldavasti rohkem kui ühe arvestusperioodi vältel; b) millel on piiratud kasulik tööiga; c) mida ettevõte hoiab tootmises või kaupade ja teenuste osutamiseks, teistele rentimiseks või muudel eesmärkidel.
1 Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab nindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab, et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon Sisemajanduse koguprodukti arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks asjaolu, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid
turuhindades (jooksevhindades). · Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab hindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. · SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab, et on ellimineeritud hinnatõusumõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhas produkt (NDP) , kus D on amortisatsioon. 22. Kes oli J. M. Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus? Peetakse tänapäevase makroökonoomika rajajaks. John Maynard Keynes (5 juuni 1883 - 21 aprill 1946) oli silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. 20 sajandi 30-ndate aastate Suure Depressiooni ajal leidis ta Suurbritannias väljapääsu majanduskriisist. Osales aktiivselt Rahvusvahelise Valuutafondi
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline ...
seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt. Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt. Ettevõtte üldkulud moodustuvad üldhaldusega seotud kululiikidest: ettevõtte tippjuhtide ja kontoripersonali töötasu, halduses kasutatava põhivara amortisatsioon ja jooksva remondi kulud, töölähetuskulud jmt. Otsesed ja kaudsed kulud Kuna põllumajandussaaduste tootmine, eelkõige taimekasvatus on olemuselt hooajaline tegevus, kasutatakse siin enamasti täiskuluarvestust. Nagu juba eelpool kuluarvestuse põhimõtetes kirjeldatud, kantakse täiskuluarvestuses otsekulud otse tooteühikule, kadukulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule. Kasutatav arvestussüsteem ei välista muidugi
Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses. Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna. Immateriaalse põhivara soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: D (vastav) immateriaalne põhivara K Pangakonto Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Eeldatakse, et immateriaalsel varal on piiratud kasulik eluiga. Kui ettevõtte ei ole võimalik usaldusväärselt hinnataim materiaalse vara kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni10 aasta jooksul. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil. Amortiseeritava immateriaalse põhivara lõppväärtuseks (lõpetamismaksumuseks) loetakse null,
põhjustatud hindade muutusest või reaalse toodangu muutusest. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. TEISED TÄHTSAD SKP KOMPONENDID Lahutades SKPst amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP) (amortisatsioon=D) NDP=SKP-D Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest on netoerainvesteeringud. Leitakse kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon SKP=C+I+G+(X-M) NDP=C+(I-D)+G+(X-M) Kõikide indiviidide teenitud sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse palgad, kasumid, intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja
- unikaalne inventarinumber (FIS varakaardi number); - täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne); - seos teiste varaobjektidega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms); - kasulik eluiga (amortisatsiooninorm); - arvestatud amortisatsioon (kulum); - ümberhindluse kuupäev; - varaobjekti asukoht; - varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused; - kogus. Varakaardid avatakse FISis nii bilansis kajastuvatele põhivaradele kui ka bilansiväliselt arvestatavatele põhi- ja väheväärtuslikele varadele. Bilansivälise põhivara soetusmaksumus on 0 eurot, kuid FISi tehnilistel põhjustel võetakse taoline vara arvele soetusmaksumuse ja kulumiga 0,01 eurot. Varakaardile märgitakse
Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb ostukuludest tootmiskuludest muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate...
toodud tähtaegu. Müügiarveid väljastab ja kohale saabumist kontrollib raamatupidaja, kes on ühtlasi ka firmas juhatuse liige. 2.2.2 Põhivara arvestus Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse teenuste osutamisel ning mida plaanitakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetumaksumuse alampiir on kolmsada eurot. Põhivarade objekti arvele võtmisel määratakse vara optimaalne eluiga ja amortisatsioon norm. Amortisatsioon algab vara 9 kasutuselevõtuga ning kui vara on amortiseerunud hoitakse seda null-jääkväärtuse bilansis kuni vara on täielikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade ennetähtaegsel mahakandmisel vormistatakse põhivara mahakandmise akt 2.2.3 Finantsinvesteeringute arvestus Finantsinvesteeringute allregistreid võrreldakse igakuiselt pearaamatu saldodega ja
Näiteid siseriskidest: lühike tegevusaeg; - personalirisk; - kliendirisk; - kvaliteedirisk; Näiteid välisriskidest: - majanduslanguse risk; - poliitiline risk; - seadusandluse risk; - tehnoloogia risk. 20 MUUTUVKULUDE HULKA KUULUVAD: · Tooraine, kaubad. · Otsene tööjõu kulu. · Energia. · Muud muutuvkulud. PÜSIKULUDE HULKA KUULUVAD: · Kommunaalteenused. · Administratsiooni palgad. · Kontorikulud. · Põhivahendite amortisatsioon. · Reklaam. · Müügikulud. · Remondi- ja hoolduskulud. · Rendikulud. · Transpordikulud. · Muud kulud. 21
Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta.
hind, krooni krooni krooni A 2000 3,00 6000 2,50 5000 1000 20 B 1 1,80 x 1,60 x 0,20 12,5 C 1 2,203 x 2,20 x 0,003 13,6 D 1 2,2 x 2,20 x 0 0 4. Arvutage amortisatsioon iga aasta kohta esimese kolme aasta jooksul kui põhivara väärtus on 100000 krooni ning seda kavatsetakse kasutada 8 aastat. a. Püsiva ehk lineaarse amortisatsiooni jaotusmeetodi korral: Lineaarse amortisatsiooni korral läheb igal aastal kuludesse 12500 krooni, seega: 1. aastal – 12500.- 2. aastal – 12500.- 3. aastal – 12500.- b. Alaneva amortisatsiooni jaotusmeetodiga - aritmeetiline meetod:
Rapla Ühisgümnaasium Mariliis Lepikult 11R Arhitektuuribüroo Majandusõpetuse koolieksam Juhendaja: Tarmo Peterson Contents 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Tootekirjeldus.......................................................................................................................... 4 3 Finantsarvestus.........................................................................................................................5 3.1 Põhivahendid.....................................................................................................................5 3.2 Väikevahendid.................................................................................................................. 8 3.3 Materjalid.....................
I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng o Makroökonoomika majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal. o Majandussubjektid (sektorid) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine ...
11 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1. Omahinna arvutus Arvutuste tegemisel on arvestatud, et kuna ettevõtte alustamiseks mingeid kalleid seadmeid ei hangita (töö tegemiseks vajalikud sülearvutid on olemas ning ostetava mobiiltelefoni hind on esiteks väga madal, teiseks selle hind kasutamise käigus märkimisväärselt ei lange), seega amortisatsioon puudub. Arvutuste tegemisel on lähtud prognoosist, et esimese aasta jooksul müüakse teenust 15000 ühikut (üks ühik sisaldab 50 sõna lahendust). Kulu liik TEENUSE OSUTAMISE KULUD Otsekulud 1. Tasu veebilehe käigushoiu eest 19.5 2. Töötasu 640.0 3. Sotsiaalmaks 211.20 4. Töötajate töötuskindlustus 6.40 Üldkulud 1. Juhtide töötasu 100.0 2. Sotsiaalmaks 33.0 3
15 advantage of secrecy salajasuse eelis 16 advertising reklaamindus 17 advertising agency reklaamiagentuur 18 adviser konsultant, nõuandja 19 aid toetus, abi 20 alimony alimendid, elatsraha 21 allocated reserveeritud 22 amortization kulumine, amortisatsioon 23 amount of funds rahaliste vahendite hulk 24 appendicies lisad, kaasaanded 25 application avaldus 26 appraise the management hinnangut andma 27 arbitrage vahendustegevus 28 aspirations püüdlused 29 assets varad 30 assets and liabilities aktiva ja passiva
6. Tasuti eelmise majandustehingu kulud pangast D Palgavõlg 107968 K Arvelduskonto 107968 7. Tööjõukulud jagunesid järgmiselt: otsene tootmistööliste palk 146 620 ja muu tootmispersonali palk 40 000 8. Tsehhide kütte- ja valgustuskulud 25 000 D Tootmise üldkulud 25000 K Võlg tarnijatele 25000 9. Muid kaudseid tootmiskulusid oli jaanuaris 41 000 D Tootmise üldkulud 41000 K Võlg tarnijatele 41000 10.Tootmisseadmete amortisatsioon oli 30 000 D Tootmise üldkulud 30000 K Ak. kulum 30000 11.Lõpetamata tellimustele jagatud tootmise kulud perioodi lõpuks olid 140 000 (osa kuluarvestus 96 000) D Tootmiskulud 440 700 K Tootmise otsekulud 147 380 K Tootmise otsesed tööjõukulud 147 180 K Tootmise üldkulud 106 000 K Tootmise üld tööjõukulud 40 140 D Lõpetamata toodang 96 000 D Lõpetamata toodang 147 380
5970 Muud tegevuskulud Kulud Kasumiaruanne 6010 Palgakulu Kulud Kasumiaruanne 6020 Sotsiaalmaksu kulud Kulud Kasumiaruanne 6030 Töötuskindlustuse kulud Kulud Kasumiaruanne 7020 Ehitiste amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7030 Masinate seadmete amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7040 Muu põhivara amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7200 Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulud Kasumiaruanne 7210 Maksuametile intressid Kulud Kasumiaruanne
suurenenud, see oli tegelikult tingitud kaupade hindade tõusust. Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab sellega. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab , et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon SKP-d hinnatakse jooksev- või püsivhindades. Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused
klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Lisandunud väärtus ei ole sama mis kasum. Samuti ei ole väärtuse lisamine mitte abstraktne termin, see on ka majanduslikult mõõdetav. 1990-ndate algul tuli finantsjuhtimisse kasutusele uus termin: EVA, ehk majanduslik lisandväärtus (economic value added). Lühend EVA on registreeritud konsultatsionifirma Stern Stewart CO kaubamärgina. Käive (müük) _Tegevuskulud ( töötasud, materjalid, üldkulud, amortisatsioon, maksud) Kapitalikulu (kapitali hind * kasutatud kapital) EVA Peamine põhimõte: Ka kapitalil on oma hind ja seda tuleb arvestada analoogiliselt muude äriettevõtte tegevuskuludega. Me ütleme, et firma on lisanud väärtust ajaperioodi jooksul, kui see on genereerinud kasumit, mis ületab firma kapitali maksumust. EVA peegeldab kasumiaruandest rohkem omanike huvisid. Omanike/ investorite jaoks on reaalne kasum kasum pärast kapitalikulude mahaarvamist
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
NFC kaardiga, tahvelarvuti näitab tellimuse nubrit. Letini jõudes ütleb klient oma tellimusnumbri ning saab toitu. Maksab NFC kaardiga kasutades teist NFC lugejat. 4.4.4. Tootmise/teenuste osutamise mõju väliskeskkonnale (jäätmete hulk, käitlemine, puhastusseadmed) Otseseid jääke ei teki, mõju väliskeskkonnale ei esine 4.4.5. Masinad ja seadmed Masina(seadme Ühikute arv Ühe ühiku Kokku (EUR) Amortisatsioon (EUR nimetus soetusmaksumus aastas) (EUR) NFC lugeja 10 59 590 118 NFC kaart 8000 ~0,7 ~5600 - tahvelarvuti 6 ~80 ~480 96 KOKKU (EUR) ~6700
Töötajate palgad 29 568 29 568 29 568 29 568 29 568 29 568 Laenuintress 165 151 138 124 111 97 Liisinguintress 159 146 133 120 106 93 A-kulu 500 11 680 15 770 29 650 34 625 42 250 B-kulu 300 12 944 18 688 25 232 47 440 55 400 Amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 36 692 60 489 70 297 90 694 117 850 133 408 Kuukasum -332 -13 129 6 423 2 386 20 750 25 092 Jaotamata kasum -332 -13 461 -7 038 -4 652 16 098 41 190 3.5. Riskikäsitlus 1.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 1.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 1.3. Laenu tagastamise tähtajad
olemasolevasse asukohta ja seisundisse Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele.
19) Finantsprognoosid: alginvesteeringud, põhi- ja käibevara, amortsisatasioon, omahind, müügiprognoosid Ettevõte peab ennast käibemaksukohustlaseks panema kui aastane kasum ületab 40 000. Põhivara- kui kasutusel rohkem kui 1 aasta Käibevara- kasutusel vähem kui 1 aasta, tooraine Materiaalne põhivara näiteks hooned, seadmed Immateriaalne põhivara kaubamärk, autorilepingud, litsentsid Amortisatsioon ehk kulum o Lineaarne meetod igasse aastasse langeb sama vara suurus o Progresseeruv ja regresseeruv kas tõuseb või langeb o Amortisatsiooni arvutatakse et saada oma hind mingi aja vältel Omahind = kulud kokku/tootmismaht Müügihind = omahind + kasum
Põllumajandus () Erainvesteeringud () Tegevuse ülejääk ja segatulu 4803 23, (+) 3261 16,1 (+) . 4443 21,9 Tööstus 7 Amortisatsioon (.) Ühiskondlik sektor 7729 38, (+) 2962 14,6 221 1,1 Teenindus 2 . Varude muutus Tootmis-ja impordimaksud . 4373 21, (- ) -278 -1,4 16057 79,3
9. Alampalk – miinimumpalk e. töötasu alammäär, mis on kehtestatud kehtiva töölepingu seaduse järgi; madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta 10. Ametiühing – iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine 11. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. 12. Börs – turg, kus müüjad ja ostjad kauplevad väärtpaberite, derivaatide, toormete, valuutade ja muude rahastamisvahenditega 13. Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga
otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Lisaks eelpool loetletud tulukomponentidele sisaldab RKP veel kahte komponenti: Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna: RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6.4 RKP arvestamine lähtudes kuludest RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks.
Muutuvkulud ja püsivkulud Muutuvkulud kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega. Toodangu mahu kasvades, kasvab muutuvkulude maht. otsene materjalikulu, tükitööliste palk, tehnoloogilise energia kulu, kütusekulu transpordis jt. Püsikulud tootmise teenindamise kulud, turustus- ja üldhalduskulud. Püsikulude suurus lühemas ajaperioodis üldjuhul ei muutu. Kulu suurus ei sõltu tegevusmahtudest. hoonete amortisatsioon, administratiivkulud, rendikulud jt. Milleks eristada? kasumiläve analüüs hindamaks tegevuse kriitilist taset, kus müügitulu korvab kõik muutuv- ja püsikulud ning annab vaid nullkasumi. 44 Otsekulud versus muutuvkulud Püsikulud versus kaudkulud Muutuvkulud on tihti Kaudkulud on otsekulud, aga liigitus lähtub erinevatest tüüpiliselt, kriteeriumidest. Näiteks käitumuslikult,
turu taaskohandamine c. laienemine d. hinnatõus Küsimus 10 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. kehtestatakse kogemuste alusel b. võetakse aluseks pangaintressid c. võetakse aluseks rahvuslikud standardid d. võetakse aluseks inflatsioon Küsimus 11 Õige Hinne 7 / 7 Küsimuse tekst Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. amortisatsioon b. kindlustus c. tagavaraosade maksumus d. liising Küsimus 12 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mitu dollarit on 2 aasta pärast järgi 100 $ investeeringust, kui aastane allahindluse määr on 10%. Vali üks: a. 82,5 b. 80 c. 85,7 d. 75,5 Küsimus 13 Õige Hinne 7 / 7 Küsimuse tekst Kes on eramaja kütteradiaatori korral valmistajafirma klient? Vali üks: a. majaomanik b. küttesüsteemi projekteerija c. hulgimüüja d
i li nominaalselt, i l l mitte i reaalselt l l tulult. l l Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse alanemise. Seaduse kohaselt tehakse amortisatsioonieraldised nominaalväärtusel. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. Tänapäeval on inflatsioonist tingitud maksumoonutused pälvinud vähemat tähelepanu Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida tähelepanu. kerkida. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2..
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
