seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukäituriteks. Seega, kui muutub mõne kulukäituri väärtus, põhjustab see muutusi kogu kalkulatsioonis. Tellimusjärgse kalkuleerimise puhul jagunevad kulud konkreetse tellimuse otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud on otseselt seotud konkreetse tellimuse täitmisega, näiteks otsene materjali- või tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega. Näiteks seadmete amortisatsioon, energiakulu, kaudne tööjõukulu (meistrite, osakonna juhatajate palgad) ning muud tootmiskulud. Kulude jagunemine tellimusele/tööle on kirjeldatud joonisel 1. 6 Kulude jagunemine tellimustele Otsene materjal OTSEKULUD T
· Sel juhul teenib ettevõte 6% kasumit, mida ei ole küll eriti palju, kuid piisav ühe ettevõtte käiguks hoidmiseks. · Ka Mardi ettevõttes on tegemist nii muutuv- kui ka püsikuludega. · Laenu eest peab Mart maksma pangale iga kuu 150 krooni intressi, lisaks kapitalile on ettevõtte loomisel vaja ka tööjõudu. · Selleks palkas Mart endale appi töölise, kellele maksab kuus 4000 krooni palka. · Muud väiksemad kulud, nagu vesi, kindlustus, valve, põhivara amortisatsioon, mis on samuti igakuiselt muutumatud, moodustavad summa 1550 krooni. 6 · Seega saame püsikulud kokku: 150 kr - intress 4000 kr palk 1550 kr muud kulud Kokku 5 700 krooni. · Muutuvateks kuludeks on kauba ostukulud. · Nendel on erinevad sisseostu- ja müügihinnad. · Müügihinna ja sisseostuhinna ehk muutuvkulu vahe on jääktulu.
jahinnataset. Väär Test 8.1 SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10
jahinnataset. Väär Test 8.1 – SKT arvestus 1. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori üle. Tõene 2. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. Tõene 3. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. Tõene 4. Varjatud majandus on üks osa varimajandusest. Väär 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. Tõene 6. Lõpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku ...
mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub. Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd Plaanitud kogukulutused- E= C + Id Tasakaalu korral on kahesektorilises majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud
Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist? Raamatupidamis Toimkonna Juhenditest, Raamatupidamisseadusest, Käibemaksuseadus, Tulumaksuseadus, Võlaõigusseadus, Töölepinguseadus, Äriseadus. Firmajuhid ja omanikud. 24. Mida kajastab ettevõtte kasumiaruanne? Kuidas on seotud kasumiaruanne bilansiga?
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus ...
Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 50 punkti. On toodud mitmesugused jalgrattatehase kulud. Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid: Ettevõttel on lahtilõikamise ja koostamise jaoskond. Lahtilõikamise jaoskonnas on 15 tööpinki ja 1 tööline. Koostejaoskond on tööintensiivne, seal on 20 töölist ja 3 tööpinki. Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna
vahena. Kui projekt näeb ette vananenud seadme asendamise, siis võib esialgne positiivne rahavoog tekkida vana seadme realiseerimisest. 2. Lisandunud rahavoog antud investeerimisprojekti tulemusel tekkiv positiivse rahavoo kasv. Lisandunud rahavoogude summad võivad projekti eluea jooksul muutuda ning neid muudatusi mõõdetakse tavaliselt aastaga. Arvutuskäik: laekumiste rahavoog - ärikulude rahavoog - amortisatsioon = kasum ennem tulumaksu - tulumaksu rahavoog = puhaskasum - amortisatsioon = lisandunud rahavoog Kuna amortisatsioon ei kujuta aruanderperioodi negatiivset rahavoogu ja seda kasutatakse vaid tulumaksuga maksustatava tulu arvestamisel, siis lisandunud rahavoo leidmiseks tuleb puhaskasumile amortisatsioon uuesti liita. Lisandunud rahavoo arvutamisel võetakse arvesse sularaha laekumiste muutumine ja väljaminekute muutumine. 3. Lõpetav rahavoog see on rahavoog projekti eluea lõpus
vahena. Kui projekt näeb ette vananenud seadme asendamise, siis võib esialgne positiivne rahavoog tekkida vana seadme realiseerimisest. 2. Lisandunud rahavoog antud investeerimisprojekti tulemusel tekkiv positiivse rahavoo kasv. Lisandunud rahavoogude summad võivad projekti eluea jooksul muutuda ning neid muudatusi mõõdetakse tavaliselt aastaga. Arvutuskäik: laekumiste rahavoog - ärikulude rahavoog - amortisatsioon = kasum ennem tulumaksu - tulumaksu rahavoog = puhaskasum - amortisatsioon = lisandunud rahavoog Kuna amortisatsioon ei kujuta aruanderperioodi negatiivset rahavoogu ja seda kasutatakse vaid tulumaksuga maksustatava tulu arvestamisel, siis lisandunud rahavoo leidmiseks tuleb puhaskasumile amortisatsioon uuesti liita. Lisandunud rahavoo arvutamisel võetakse arvesse sularaha laekumiste muutumine ja väljaminekute muutumine. 3. Lõpetav rahavoog see on rahavoog projekti eluea lõpus
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga on kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine: D 7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175 K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175 Tuha Talu OÜ juhtkond otsustab lähema aasta jooksul, kas kanda nullmaksumuses põhivarad bilansist välja või kajastada neid jätkuvalt edasi Müügiootel põhivaradena, püüdes amortiseerunud põhivarad maha müüa. 23 12. Tuha Talu OÜ lühiajaliste kohustuste arvestus
A C B Olemasoleval teedevõrgul on teed ACB ja CD, mille andmed on järgnevates tabelites. Kavas on ehitada ümbersõit ADB. Kontrollida tasuvusarvutusega selle kava otstarbekust. Selleks: 1. Määrata tee-ehituse, -remondi ja hooldekulud, vajalikud, kuid ülesandes puuduvad suurused võib ise valida; 2. Arvutada liikluskulud; 3. Prognoosida D liiklusõnnetuste kulud; 4. Esitada järeldused ja põhjendada. Töö esitamine: üliõpilased, esitades töö hiljemalt 7. detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Se...
eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi) Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele) Amortisatsioon- immateriaalsete varade kuluks kandmine Kasutatakse üldnimetust amortisatsioon! Amortisatsiooni arvestamise eesmärk ning põhivarade jaotamine amortisastsiooni arvestamise seisukohalt Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist. Seega on amortisatsioonimeetodi ja määra valikul eesmärgiks vara kasutuse õiglane peegeldus. Amortisatsiooni arvestamise seisukohalt jagunevad põhivarad kaheks: · Piiramata kasutusega põhivarad (nt maa, raamatud, püsiva väätusega kunstiteosed) Neid ei amortiseerita!!!
hüviste ostimiseks 11. Väliskulu- 12. Välistulu- 13. Ühiskondlik kaup on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarimisest saadav kasu ei kahane lisatarbjate lisandumise korral. Nt rahvuslik julgeolek 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. 15. Netoeksport on ekspordi ja imporiti vahe (X-M) 16. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. Aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks 17. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduse valmistatud toodanug ja tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM Kivimurru turismitalu Eksamitöö majanduseõpetuses Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11b Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Tootekirjeldus..........................................................................................4-5 Tabel 1 Põhivahendid.................................................................................6-8 Tabel 2 Väikevahendid..................................................................................9 Tabel 3 Materjalid......................................................................................10 Tabel 4 Müügi materjal................................................................................11 ...
a) Dividendide arvestamine D: Viitvõlad (dividendid) 50 000 EEK K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK b) Dividendid laekumine D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 25. Materiaalse põhivara ost Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK. Firma maksab raha pangakontolt D: Masinad ja seadmed 7000 EEK D: Käibemaks 1260 EEK K: Arvelduarve 8260 EEK 26. Materiaalse põhivara amortisatsioon Firma arvestab seadmelt soetusmaksumusega 8000 EEK amortisatsiooni, kasutades lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Seadme kasutusaeg on 5 aastat, seega arvestab firma iga aasta amortisatsiooni 1600 EEK D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK 27. Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine. Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast
tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. Ringkäik: on tulude ja kulude fundamentaalne makroökonoomiline mudel, mis tähistab vahendite liikumisteed majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel ühes suunas, ja ressursside ning kaupade ja teenuste liikumist vastupidises suunas. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) Reaalne koguprodukt: kui SKP väärtus muutub, teaksime, kas see muutus oli põhjustatud hindade muutustest või reaalse toodangu muutustest. Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP
SISEMISED NÕRKUSED (Weaknesses) · Juhtkonna vähesed kogemused · Suhteliselt suured üldkulud · Madal kasumiosa esimestel aastatel VÄLISED VÕIMALUSED (Opportunities) · Laienemine ja arenemine omal alal · Kliendid välismaalt · Uute ettevõtete( klientide) sisenemine turule VÄLISED OHUD (Threats) · Uute konkurentide agressiivne turuletulek · Raskused klientide võitmiseks, seoses selle valdkonnas tegelevate ettevõtete rohkusega · Seadmete amortisatsioon, liigsed lisakulutused uuendusele · Võimalikud elektririkked, tulekahjud ja muud tõrked, mis võivad tööd häirida 10
küsimus varude arvestuses on nende maksumuse määratlemine. Eristada tuleb materjalide ja kaupade soetusmaksumust, mis moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud varu viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud.
Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõi...
2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot *Lauad, toolid 500 eurot Kokku:5600 eurot Kokku 5600 eurot KASUMIARUANNE Müügitulu 1500 eurot Tootmiskulud: 1.Nõelad, niidid, paelad ja muu 1.150 eurot materjal: 50% e 300-st 2.Masinate amortisatsioon 2% 2000-st 2. 100 eurot 3. Mööbli ja riidepuude kulumine 1% 3. 7 eurot 700-st 4.Üür 4. 200 eurot 5.Elekter 5. 50 eurot Turunduskulud 1. Reklaam 150 eurot Maksustatav kasum: 993 eurot 1. Tulumaks 21% 1. 208,53 eurot 2. Sotsiaalmaks 33% 2. 327,69 eurot Puhaskasum 456,78 eurot JAOTAMATA KASUMI ARUANNE
• Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega)
kohustuslik dokument juriidilistele isikutele, mis tuleb esitada kord aastas. Aruande perioodiks enamasti 12 kuud. Annab ülevaate ettevõtte varadest ja kohustustest. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk madalaim palk mida tööandja võib töötajale maksta tema töö eest. 10. Ametiühing - isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. 11. Amortisatsioon -põhivarade (tootmisseaded, masinad) väärtuse järkjärguline vähenemine (kulumine). 12. Börs - organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele. 13. Bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme
Masinad ja seadmed Машины и оборудование (по остаточной (jääkmaksumused) стоимости) Muu materiaalne põhivara Прочее материальное основное имущество (по (jääkmaksumused) остаточной стоимости) Amortisatsioon Амортизация Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Незавершенные строения и предоплаты Kokku Всего 10. Bioloogilised varad Биологическое имущество 11
km 10 20 30 50 Muutuvad kulud Varuosad 1 2 3 5 Kütusekulu 4 8 12 20 Kokku muutuvad kulud 5 10 15 25 Muutuvad kulud km kohta 0.5 0.5 0.5 0.5 Püsivad kulud Amortisatsioon 10100 10100 10100 10100 Hooldustasu 1200 1200 1200 1200 Rehvide kulu 1500 Veolitsens 1500 1500 1500 1500 Püsikulud kokku 12800 12800 12800 14300
perioodiga. Ka Hiiumaa turismiettevõtjate peamiseks probleemiks on see, kuidas madalhooajal ööbimisega külastajate voogu hoida. Üheks võimalikuks viisiks ööbimisega külastajate arvu suurendamiseks talveperioodil on ettevõtjate poolt pakutavate vaba aja veetmiseks mõeldud turismiteenuste mitmekesistamine. Majutusteenuse eest küsitav hind Hiiumaal ei ole niivõrd sõltunud hooajast kui muudest mõjuritest (nt. konkurents, majutusettevõtte amortisatsioon jne.). 2003 ja 2004. a. Keskmine ööbimise hind on olnud hinnanguliselt 250-270 krooni. Viimase aja tendents, mis jätkub ka lähitulevikus, on siiski Hiiumaa majutusasutuste keskmise hinna kallinemine keskmiselt 10% aastas. Swot analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED 1) Põhjalikult läbimõeldud toode, kvaliteetsed ning 1) Turismihooaja sesoonsus kõrghooaeg kestab ca üksteist täiendavad lisateenused 3 kuud
on selleks väljalüpstud toorpiib, munad, koristatud teravili…Mööblitööstusel toodetud mööbel jne. Kaubandusettevõtte varudeks on sisseostetud, kuid müümata kaubad. Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus: Amortisatsioon peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja –määrade valikul eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus
MASSAAISALONG ,,ESPARCIMIENTO" Majandusõpetuse eksamitöö Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Tootekirjeldus...........................................................................................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud............................................................................................
1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine
Kommunaalmaksud 1745,48* 3699,78 17823,48 20945,76 Telefonimaks 3120 15600 37440 37440 Püsiühendus 1500 7500 18000 18000 Deebetkaardi hooldustasu 15 75 180 180 Kindlustusteenus 2500 12500 30000 30000 Amortisatsioon 1995,17* 4569,167 20400,5 23942 Muud kulud 1100 5500 13200 13200 Kokku 205331,2986 464879,4 2139335 2463976 ·"*"märgitud kulud kuus kehtivad alates sellest hetkest, kui ettevõte on saavutanud kavandatud suuruse, st alates juulist 2004. · Teistelt asutustelt ostetud teenused on arvestatud koos käibemaksuga.
ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta. Miinimumpalk on hetkel 470 eurot (2017). 10. Ametiühing Ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). * Isikute ühendus , mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. 11. Amortisatsioon (amortiseerimine) Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Üldtähenduses on amortiseerimine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Kitsamas tähenduses on amortiseerimine ainetu varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale.
Pilet 1 1) Veerevkoosseisu ja selle vajaduse valik 3.etapp Kolmandal etapil konkretiseeritakse valik, lähtudes transpordivahendi kasutamise efektiivsusest ja transporditeenuse maksumusest/omahinnast. Peale liikuvkoosseisu valikut leitakse nende vajalik arv. Aluseks on kogu töö mahu/koguse töö perioodil antud veosele (tkm) ja ühe veerevkoosseisu nominaalne veotöö. 2) Transpordikulude vähendamise võimalused transpordivahendite õige valik ja veomarsruutide optimeerimine · Transpordivahendite õige valik, kuna mittekohase transpordivahendi kasutamine on seotud täiendavate kulutustega. Otstarbekas on ühendada transpordi ja laadismisoperatsioonid ühele töömasinale. Ntks külvikauto ühendab transpordioperatsiooni mahalaadimise ja laotamise operatsiooniga. Tranpordivahendite valikul tuleks lähtuda eelkõige veokaugustest. Ülipikkadel veokaugustel (üle 100 km) tuleb kasutada raudteetranspor...
3. (alates lk 35) SKT- riigis antud perioodi jooksul lõpptoodanguna valmivate toodete või teenuste väärtust. On rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku jooksul toodetud kaupade ja ostetud teenuste koguamhtu rahalises väljenduses. Rahvatulu- on kõigi inimeste ehk kogu rahva tulud, mis nad perioodi kestel on saanud; ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu, kus sisemajanduse kogutoodangust on maha arvestatud kaudsed maksud ja amortisatsioon. 4. (alates lk 47) Rahvusvahelised organisatsioonid- rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisisesye ühingute liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni või muus valdkonnas. Rahvasteliit- 1-ne arvestatav rahvusvaheline org., 1919 a. Sellesse kuulus 45 riiki. Ülesanne: oli rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja riikide terroriaalse
2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Soetusmaksumuse hulka arvestatakse – tooraine ja abimaterjali maksumus, normaalsed materjali tootmiskaod, tootmishoone ja -seadmete amortisatsioon, lõpetamata tootmisega tavapärased laokulud, tööliste ja tootmisjuhtide palgakulu, ostujuhi palgakulu jne. Juhul kui põhitoote valmistamisega kaasneb kõrvaltoodangu saamine, võib selle arvele võtte neto realiseerimismaksumuses. Müügihind – müügiga kaasnevad kulud. Tulude ja kulude vastavuse printsiibi tagamiseks sisaldab I kasumiaruande skeemi kahte varudega seotud kulude korrigeerimise kirjet:
langust. Suurim osa kuludest on tööjõukulud (tabelis „K1“), mis on suurenenud 4064528€’lt 4202942€’lt, mis teeb 3,3% tõusu. Selle põhjuseks võib olla see, et 2013. aastal võeti kõrgkooli tööle juurde 5 inimest ja ka see, et palgad on tõusnud. Teiseks suureks kulu allikaks on majandamiskulud (K2), mis on vähenenud 1651822€’lt 1459049€’le, ehk 11,7%. Kolmandaks kuluallikaks on põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (K3), mis on suurenenud, kuid väga vähe, vaid 844580€’lt 845405’le, ehk 0,1%. Suuruselt neljandaks kulu allikaks antud toetused (K4), mis on suurenenud 769918€’lt 807854€’le, see tähendab 4,7 protsendilist kasvu, mille põhjuseks võib olla erinevate toetuste suurenemine ja esitatud õppetoetuste taotluste ja nende saajate arvu kasv. Ülejäänud ehk muud kulud (K5) on langenud 719006€’lt 245076€’le, ehk 66%. 100% 80% 60%
baasaastast SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud.
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9).
väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb · ostukuludest · tootmiskuludest · muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B
Müügijuht 9520 114 240 132 240 172 240 KOKKU 39 440 473 280 537 158 704 578 Muud püsivkulud, krooni Kululiik Summa kroonides (aastate kaupa) 2008 2009 2010 Büroopinna rent 48 000 48 000 48 000 Seadmete amortisatsioon 12 050 24 100 36 150 (10%) Kommunaalmaksed 12 000 12 000 12 000 Kaadrikoolitus 8000 0 0 Intress 7370 5436 296 KOKKU 87 420 89 536 96 446 5.4
tootmisprotsessis loodud sissetulekud: - palgad s.o tasu tööjõu teenuste eest - rent s.o tasu tootmistegurite kasutamise eest+ - intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse
Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import). Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. 63.Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu? Sisemajanduse kogutoodang = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud subsiidiumid Palgad kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest. Rent sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest. Intressid sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest. Kasum sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud. Amortisatsioon summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See summa on tegelikult toodete hindade sees, kuid see ei kajastu ei palkades, rendis, intressides
tagasilükkamisega Pöördumatud kulud, vältimatud kulud EI OLE lisanduv rahavoog. (Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekt käivitada või tagasi lükata neid rahavooge enam ei mõjuta) (nt juba teostatud turu-uuring, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jne) 7. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 8
Oletame, et Hr Pajul on jalgrattapood. Paju müüs eelmisel aastal jalgrattaid 300 000 krooni eest. Ta ostis need jalgrattad hulgimüüjalt 195 000 krooni eest. Ta kulutas 15 000 elektri, kütte, paberi ja muude sarnaste vahendite peale. Oma töölistele maksis ta palka 30 000 krooni. Pangale maksis Paju intressideks 12 000 krooni. Kõik eelöeldu kajastub nii raamatupidaja kui ka majandusteadlase arvestustes. Ainus lisakulutus mida raamatupidaja veel arvestab on amortisatsioon. Majandusteadlane vaatab lisaks veel Hr Paju poolt investeeritud aega ja raha ning leiab majandusliku amortisatsiooni. Ajalooliste ehk ilmutatud kulutuste meetodi kohaselt oleksid Hr Paju kulud 274 000 ning kasum 26 000 krooni. Samas oleks Hr Paju äritegevuse alternatiivkuludeks 293 500 ja majanduslik kasum 6 500 krooni. Tabel 5.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
