= KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000 Tööjõukulud juhtimises 700 Kindlustuskulud tootmises 25 Tootmismasinate amortisatsioon 40 Transpordikulud 335 Elekter, vesi soojus, side 900 Muud........................ 1000 Lihtsustatult Otsekulud K-le 5600 Otsekulud S-le 3600 Üldkulud kokku 3000 8600 5400 Kokku K kulud 8600 Kokku S kulud 5400 Juurdehindlus 12 % 9632 Juurdehindlus 8% 8532
1960 1970 1980 Aastad Investeeringute ebastabiilsus ebastabiilsus. USA näide näide. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud triljonites $ koguinvesteeringud 0.6 netoinvesteeringud 0.4 amortisatsioon ja mahakandmised 0.2 1970 1975 1980 1985 1990 1995 aasta Koguinvesteeringud, amortisatsioon ja netoinvesteeringud. Kõik tootmishooned, ehitused, seadmed koos kujutavad endast ühiskondlikku põhivara e. põhikapitali, millele pidevalt lisanduvad jooksvad investeeringud. Seda kokku nimetatakse koguinvesteeringuteks. Kui koguinvesteering suurendab ühiskondlikku põhivara,
Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Näide: põhivara soetusmaksumus on 10000 eurot ja eeldatav kasutusiga 10 aastat, siis aasta amortisatsioonisumma on 1000 eurot (10000/10=1000)
mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmistegurite summa + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon. Müüdud toodete vääärtus miinus mujalt ostetud vahetoodete väärtus on brutoväärtuskasv. Kui sellest lahutada amortisatsioonieraldised, saan netoväärtuskasvu. Fob väärtus- exporditavate toodete hindamisex. Cif väärtus- impordi
Kes kehtestabEuroopa Liidus kehtiva'tollitariifi stiku (imporditollid)?
f . iga liikmesriik kehtestaboma tollitariifistiku
2. Euroopa Liit kehtestabiihtse tollitariifistiku
3. kasutatakseWTO iilemaailmsettollitariifi stikku
Mida vdimaldab ajutise impordi tolliprotseduur?
1. andatihenduseviiliselekaubaleiihendusekauba tollistaatus
2.kasutadailmatollimaksetasumatakuni24kuudreekspordiksm6eldudkduph,
kasutamisekiigus on lubatud tavaline amortisatsioon l
3. tci
q SISEMISED NÕRKUSED VÄLISED OHUD q Juhtkonna vähesed kogemused q Uute konkurentide agressiivne q Suhteliselt suured üldkulud turuletulek q Raskused klientide võitmiseks, seoses q Madal kasumiosa esimestel aastatel selle valdkonnas tegelevate ettevõtete rohkusega q Seadmete amortisatsioon, liigsed lisakulutused uuendusele q Võimalikud elektririkked, tulekahjud ja muud tõrked, mis võivad tööd häirida q Võimalikud vargused Äriidee Mobiilsete seadmete edasimüük Eduka äritegevuse puhul, mobiilsete seadmete tootmine ning müümine
Bussiettevõte teeb parasjagu strateegilist otsust, kas kasutada klientide transpordiks kasutatud v bussidega bussipargi maksumus 8,1 miljonit eurot. Uued bussid kestaksid 10 aastat, misjärel nen maha müüa. Kasutatud bussid kestaksid 6 aastat ja seejärel on nende jääkväärtus ja turuväärtus miljonit eurot võrreldes 13,9 miljoni euroga kasutatud busside korral. Kõik kulud kokku (sh ka amo aastas. Kasuta ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit, et määrata, kas bussiettevõte peaks otsustam Uus Investeering 14.9 Eluiga 10 Jääkväärtus 2.235 =15%*14.9=2.235 Müügitulu 14.8 Kulud 12.0 sh kulum* 1.267 =(14.9-2.235)/10=1.267 Rahavoog** 4.0665 =14.7-12.0+1.267=4.0665 NPV*** ...
* Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades. Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS
Reklaam kummutitele 6 650 kr Tegevjuht-raamatupidaja töötasu 8 500 kr Müügipersonali palk (4000 kr on püsitasu kuus ja ülejäänud osa sõltub müüdud toodete arvust) 9 000 kr 180 kr /kummut Tootmismasinate amortisatsioon (tegevusmahupõhine meetod) 4 400 kr Kontoritehnika amortisatsioon (lineaarne meetod) 2 000 kr /kuu? tulemuspalk: 100 kr/kummut ((9000kr 4000kr) / 50tk) Arvutada: 1.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 1.2 konverteerimiskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit; 1.3 piirkulu; 1
Saadud number peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud. Palju on saadud puhaskasumit omakapitali kohta. ROE Iga ettevõtja otsustab kui suure rentaabluse ta oma sisse pandud kapitali kohta saada tahab. Mingi 8 % on ok üle selle on juba sitaks hea. Rahavoogude analüüs Rahavoogude poole pealt on likviidsus suhtarv, mida suht palju jälgitakse. Rahavood = puhaskasum + amortisatsioon Kui näitaja on > 0,4 on firma igati maksejõuline. Aeg ja raha väärtus. Suht uus teema meie raamatupidamises. Viimasel ajal on sellele palju tähelepanu pööratud. Aastast aastasse läheb järjest enam aktuaalseks. Väide, et raha väärtus aja jooksul pidevalt väheneb. Täna saame 10 euri eest vähem kui aasta tagasi. Inflatsiooni teema tegelikult. Et ettevõte saaks hinnata raha väärtust tuleviku perioodil, selleks on iganes suuri arvutusi ja tabeleid.
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ol...
VEEREMI TEHNILISE HOOLDUSE JA REMONDI ARVUTUSED 2.1 Veeremi tehnohoolduste arv 2.2 Tehnilise hooldamise ja remondi maht 3. EKSPLUATATSIOONIMATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvutus 3.2 Määrdematerjalide kulu arvutus 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4.1 Efektiivse tööaja fond 4.2 Tööjõu arvutus 4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
a. Palgad - mis on tasu tööjõu teenuste eest b. Rent - tasu maa kasutamise ees c. Intressid, mis hõlmavad intressi tulu pangadeposiitidelt, intressitulusid ettevõtte laenudelt ja muid investeerimistulusid. d. Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu. 33) Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu. Amortisatsioon on alati kulu, seepärast ta ei kuulu rahvatulusse. 34) Kaudsed maksud (Indirect taxes) -(neto). Olulisemad kaudsed maksud Eestis on aktsiisimaks ja käibemaks, mis sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. 35) Isiklik tulu (Personal income) on üksikisiku kogutulu, mida ta saab enne otseste maksude tasumist. Lisaks tegurtuludele
Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b. väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus c. väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes d. muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes võrdub keskmise säästmiskalduvusega Netoinvesteeringud võrduvad : a. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile vale d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega vale Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: a. nõutava koguse muutust b
näitab? Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). 8. Bilansi koostamine. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest .
Kas NPV on: Select one: a. projekti puhas väärtus pärast maksude mahaarvamist b. projekti puhas hetkväärtus c. investeeringute kogumaht d. investeeringute algmaht Question 2 Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Select one: a. amortisatsioon b. tagavaraosade maksumus c. kindlustus d. liising Question 3 Mis on riskiturve? Select one: a. vastutoimeliste tehingute kasutamine b. firma riskide kindlustamine c. firmasisese kindlustusfondi loomine Question 4 Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali? Select one: a. teisena turule b. turu segmenteerimise kaudu c. hiljem turule hinna minimiseerimise abil d. esimesena turule Question 5
kui ka tuludes st. need on rahavood mis tulenevad ainult sellest projektist. Kokkuhoid 45 000 (sissetulev rahavoog) Amortisatsioonikulu (125000/5) -25 000 (ei ole rahavoog) Kasum enne tulumaksu 20 000 Tulumaks 34% 6800(rahavoog) Puhaskasum 13 200 Amortisatsioon 25 000 Juurdekasvuline rahavoog 38 200 3. Arvutage lõpetavad rahavood Uue seadme müügihind 0? - ettevõtte tulumaks 0? LRV 0? 4. Tasuvusaeg 112 540 / 38 200 = 2,9 aastat Antud projekt tasub ennast 2,9 aastaga. Kuna pole öeldud firma poolt lubatud tasuvusaega, siis ei saa selle näitaja põhjal otsustada. 5. Praegune puhasväärtus NPV
1. Ex post analüüs kirjeldab minevikus toimunud sündmusi (raamatupidamis- bilanss); Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama tas...
a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. * 168150 46. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. * tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 47. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. * võrdeliselt d. * pöördvõrdeliselt 48. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. * intressi määr + amortisatsioon d. intressimäär + fondimahukus 49. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad a. ettevõtte kaubavarude vähenemine b. * kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste kahanemine c. tööpuuduse vähenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 50. Kas Phillipsi kõver iseloomustab: a. investeeringute suurus sõltuvalt SKP suurusest b
· Tulum 990 750 870 · Puh.k. 2 310 1 750 2 030 K ul ud On aruandeperioodi majanduslikud väljaminekud varade vähenemise või ammendumise või kohustuste suurenemisest tuleneva omakapitali vähenemise vormis (kasumina) va omakapitali jaotusmaksed aktsionäridele. Tootmiskulud · tootmise otsekulud materjal, elekter, töötasu jne · tootmise üldkulu kasutatud abivahendid, meistrite, inseneride palgad, tootmisruumide ja seadmete amortisatsioon jne Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA
Kuna Rootsi nelja suurema panga koguvarad ületavad SKP-d ligi neljakordselt, siis riskide ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal. Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon. Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade pankade krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS) on olnud teiste Euroopa pankadega võrreldes ligi 40 baaspunkti võrra väiksemad. Soodsad turutingimused võimaldasid Põhjamaade pankadel 2010. aastal pikendadakohustuste kestust. Pankade võlakirjade riskipreemiad püsisid 2010. aatsa IV kvartalis peaaegu muutumatud, mis
riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne).
Uus müügihind: X x 420 4,355 x 420 900 = 360 X = 7,355 ehk siis müügihinda võiks tõusta 0,36 Ülesanne 5 Ettevõte tootis raamaturiiuleid, mida müüdi aastas 150 tk hinnaga 70/tk. Kulud aasta kohta olid: - puitmaterjal 2000 - lakk, kruvid 500 - töötasu 1500 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 2200 - hoone remont ja korrashoid 1600 - seadmete amortisatsioon ja hooldus 1400 Juhtkond polnud rahul kasumiga ja otsustati tootma hakata riidekappe, mille müügihind oleks 110 /tk. Müügikogus planeeritakse sama, mis riiulite puhul ja kulud aastas oleksid: - puitmaterjal 4800 - lakk, kruvid, nupud 1200 - töötasu 2700 - elekter (ei ole jaotatud tootele) 3200 - hoone remont ja korrashoid 1600
nominaalne_SKP I investeerimiskulutused Reaalne_SKP SKP_deflaator C - tarbimiskulutused NDP = NNP NNP rahvuslik koguprodukt Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) D perioodi amortisatsioon NDP = SKP D NDP = C (I D) + G + (X M) NNP = GNP D Kui kõik oleksid hõivatud, oleksime võimelised tootma: ´ toodang tunnid töötajaid Q elanikkond tunnid töötajaid elanikkond Ostukorvide võrdlus: jooksva_aasta_ostukorvi_maksumus P baasaasta_ostukorvi_maksumusega Kogunõudlus AD:
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLID...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS.....................
Paide Ühisgümnasium Ilusalong BeautyLand Koostaja: Carol Mülperk Klass: 9B Paide 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................4 3.4 Väikevahendid.......................................................................................................................5 3.5 Materjalid..............................................................................................................................5 3.6 Sidekulud..............................................................................................................
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel muud tegevuskulud. Asutuse püsikulud on järgmised: Palgakulud Elekter Majandamiskulud (elekter, vesi jne) Asutuse muutuvkulud on järgmised: Kütus 2013. aastal moodustab põhilise osa kuludest tööjõukulu ja majandamiskulud. Antud toetused: 7173 Tööjõukulud: 16 426 Majandamiskulud: 10 685 Muud kulud: 2319 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3556 2012. aastal moodustab põhilise osa kuludest samuti tööjõukulu. Antud toetused: 5934 Tööjõukulud: 14 525 Majandamiskulud: 9703 Muud Kulud: 1787 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3807 Sotsiaaltoetuste eraldamine on 2013. aastaga väiksemaks läinud võrreldes 2012. aastaga samas aga ülejäänud kulud aga suurenenud 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE
3 Keynesi järgi: Vali üks: a. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme b. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel c. tuleb likvideerida eraomandus d. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust e. kõik valed Küsimus 29 3 Netoinvesteeringud võrduvad : Vali üks: a. tarbimine miinus säästud b. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon c. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon d. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon Küsimus 30 3 Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : Vali üks: a. kasvavaid alternatiivkulusid b. töötust c. stabiilset hinnataset d. tehnilist efektiivsust e. täishõivet Küsimus 31 3
Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades. Amortisatsioonide jaotusmeetodid: 1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod. Iga-aastane amortisatsioon pn ühe suurune. Väärtusaluseks on vara maksumus. Aastase amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse vara maksumus kasutusaastatega. Valiku eelduseks: võrdne kasutamine aastate jooksul. Nt. Maksumus 88000 eek ja planeeritav kasutusiga 10 aastat, amortisatsiooninorm on 10% ja amortisatsiooni summa on 8800 aastas. 2. Alanev amortisastiooni jaotusmeetod. Eelduseks on vara väärtus alaneb algul kiirelt ja vara aastane kasutus väheneb vara vananedes. Eristatakse : o Geomeetriline
Täiusliku konkurentsi tulemused: - kujuneb tasakaal nõutu ja pakkumise vahel - turg tagab tootmisressurside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel - turu toimimine sünnib tootjaid alandama tootmiskulusid Turg ei toimi täiuslikult, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja ühishüvesid ei pakuta turul piisavalt. VÄLISMÕJU on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele, kes pole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Negatiivne välismõju ehk välismõju(nt.saastatus) REGULEERIDA 1.otsene keelustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Positiivne ehk välistulu(nt.erateed, sillad, pargid) TOETUS 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmete haridusele Ühishüved on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammen...
kulutusi. 5) Muud eesmärgid --> konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine. Hind võib olla nii sekundaarne kui primaarne suurus. Sekundaarne on hind juhul, kui ta valitakse vastavalt teistele elementidele. Hind on primaarne, siis kui kaubandusvõrk esitab tootjale toote hinna; hind kujundab toote Kulusid, mis jäävad alles ka siis, kui toodang on kahanenud nullini nimetatakse püsivateks kuludeks. ( rent, amortisatsioon, palk). Ideaalkonkurents puuduvad igasugused takistused. Hinna ülempiir välistegurid ( nõudlus, turg) , Hinna alampiir sisetegurid (kulud, toote omahind). Alampiir ja ülempiir samal tasandil, siis kasumit ei teki. TURUSTUS e jaotus Lõpptoodangu/teenuse viimine tarbijani. Turustamine (jaotamine): 1) intensiivne --> kasutatakse kõiki võimalikke väljapääse turule. (helistamine, internet, kataloogid, loosungid jne).
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest ...
18. Pesumasin 1 450 450 10 % 4,5 19. Reklaam 1 60 60 50% 30 20. Sülearvuti* 1 Kokku: 760 Kokku: 5198 Kuus: 64 www.omblusmasinad.com, *on endal juba olemas, enamik hindu turul olevate jaekaupade hindade järgi, AM amortisatsioon. Väikevahendid Nr. Nimetus Arv Hind Maksumus 1. Mõõdulint 2 2 4 2. Käärid(kanga) 2 26 52 3. Käärid 2 6 12 4. Harutaja 1 1,5 1,5 5
Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y
Kolmanda eluaasta kriis Kolmanda eluaasta kriis iseloomustab isiksuse muutusi lapsega kaasa muutusi suhetes täiskasvanutega. See kriis tekib, sest kui laps hakkab eraldada end teistest inimestest teadlikud võimalustest, tunneb allikat. Ta hakkab võrdlema end täiskasvanute ja ta tahtmatult tahad teha samu toiminguid, et nad, näiteks: "Kui ma suureks saan, siis ma ise oma hambaid." Selles eas on järgmised omadused: negativismi, jonn, amortisatsioon, kangekaelsus Jääräpäisyys, protest, mäss, despotismi. Need omadused on kirjeldatud L.S. Vygotsky. Ta uskus, et Nende reaktsioonide esinemissagedus aitab tekkimist vajadust austust ja tunnustust. Negatiivsus avaldub negatiivne nõue või taotluse täiskasvanud, mitte tegevus ise. Näiteks laps eirab nõudmistele üks pereliige või kasvataja, teised kuulavad. Samuti märgiti, et negatiivsus on peamiselt väljendub suhted pere ja mitte võõrastega. Võib-olla alateadlikult laps tunneb, et
apr Kulude kanne 520,00 520,00 3 280,00 4 657,65 4 295,00 2 760,00 105,00 SALDOD 30.04.2011. 0,00 11 622,35 4 915,00 400,00 845,00 150,00 Põhivara Inventaar Amortisatsioon Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara Laen SEB Tagatiseta võlakohustused Tatnijad Masuvõlad Asutamisvõljaminekud Patendid,litsensid Isikutulumaks
b. firmasisese kindlustusfondi loomine c. firma riskide kindlustamine Question 13 Correct Mark 7 out of 7 Question text Kes on eramaja kütteradiaatori korral valmistajafirma klient? Vali üks: a. küttesüsteemi projekteerija b. hulgimüüja c. majaomanik d. ehitusettevõte Question 14 Correct Mark 7 out of 7 Question text Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. amortisatsioon b. tagavaraosade maksumus c. liising d. kindlustus Question 15 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. kehtestatakse kogemuste alusel b. võetakse aluseks pangaintressid c. võetakse aluseks inflatsioon d. võetakse aluseks rahvuslikud standardid Question 16 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline loetelust on suurim konkurentsifaktor? Vali üks: a. kliendid b
• raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Aruandes ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. 14.Mille poolest erinevad kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne) skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse.
Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Vali üks: a. võetakse aluseks pangaintressid b. kehtestatakse kogemuste alusel c. võetakse aluseks rahvuslikud standardid d. võetakse aluseks inflatsioon Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. liising b. kindlustus c. amortisatsioon d. tagavaraosade maksumus Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu dollarit peame investeerima täna, et 2 aasta pärast saada 100 $ tänases väärtuses, kui aastane allahindluse määr on 8 %. Vali üks: a. 75,5 b. 85,7 c. 82,5 d. 80 Küsimus 10 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali?
1.Millised on dividendide maksmise võimalused? • Dividend makstakse lihtaktsiates 2.Millise investeeringuliigiga on tegu? Investeeringu kui majandustoimingu üheks iseloomulikuks tunnuseks on, et raha paigutatakse konkreetsesse väärtusesse (väärtustesse) ning hakkab selle (nende) kaudu osalema majandustegevuses. • finatsinvesteering 3.Investeeringuprojekti liik, mis on äärmiselt laiaulatuslik ja üldreeglina maksumus üle 1mld USD. • Megaprojekt 4.Lisaks investeerimisvõimalustele mõjutavad dividendipoliitikat: • Ettevõtte kapitali struktuur ja sisemiselt loodava kapitali olemasolu 5.Eestis kasutatakse Euroopa Komisjoni (VKE) suurusega ettevõtete määratlust. Millised on need kategooriad? • keskmise suurusega ettevõtted, väikeettevõtted, mikroettevõtted 6.Tasakaalustatud tulemuskaart sisaldab neli tasakaalustatud valdkonda. Milline neist on vale? • Finantsid • Laenud • Kliendid • Sisemised äriprotsessid • Õppimine ja areng 7...
Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? Vali üks: a. bürokraatia teke b. juhtimispotentsiaali mahajäämus organisatsiooni kasvutempost c. andekate spetsialistide asendamine kuulekatega d. üleminek intuitiivselt riskilt kainele arvestusele Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Vali üks: a. kindlustus b. amortisatsioon c. liising d. tagavaraosade maksumus Küsimus 12 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on KredEx? Vali üks: a. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond b. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus c. iseseisev sihtasutus d. kommertspank Küsimus 13 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline ,,pioneeri" mõiste sobib tootearenduse konteksti?
Aastad 0 Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4% Beetakordaja majandusharus 1.04 Projekti finantsvõimendusega beetakordaja 2.08 Tururiskipreemia (%) 1% Väikeettevõtte riskipreemia (%) 8% Omakapitali hind (%) ks 13.04% Kaalutud keskmine kapitali hind (%) WACC 15% Projekti tasuv...
i =1 100 100 100 100 100 14,2 14300 14,2 11960 12,5 28600 2 16,6 18200 + + + + + (2.6) 100 100 100 100 16,6 15990 12,5 8060 + + = 69014,40, 100 100 kus AAM seadmete amortisatsioon EEK; a seadmete amortisatsiooninorm %; B seadmete bilansiline maksumus EEK. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete amortisatsioon koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1). 2.5. Hooldusremondikulud Eelpuhastus - kuivatuspunkti seadmete hooldusremondikulud koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga n th B 18 260000 18 38740 18 10920 18 17420
12 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse ees- märkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. Aluseks kululiikide eristamisele on ettevõtte põhitegevuse (sh tootmistegevuse) protsessile mõjuvad tegursüsteemid. Kululiikide eristamise esmaseks momendiks on tootmislike (tootmistöötajate palk, materjal, tootmisseadmete amortisatsioon, energia kulu jt) ja mittetootmislike kulude (üldhalduskulud, juhtimiskulud, müügikulud jt) määratlemine. Need kulud kajastuvad ka ettevõtete poolt koostatavas kasumiaruandes. Lisaks võib kulusid liigitada sõltuvalt nende seotuses juhtimisotsusega olulisteks (sõltuvad juhtimisotsusest) ja ebaolulisteks kuludeks (ei sõltu juhtimisotsusest). Lähtudes sellest kuidas kulud on seotud näiteks toote või teenusega saab neid liigitada
Praktika aruanne Meie käisime praktikal Võrumaa Autokoolis. Ettevõtte tegelik nimi on Tugev Partner OÜ. Asukohaks- Räpina mnt 1A, Võru. Tegevusalaks on sõiduõpe. Alates 2001. aastast oli ettevõtte nimi Võrumaa Autokool, kuid aastast 2009 on ettevõtte nimeks Tugev Partner OÜ. Ettevõttes on 1 juht, 1 raamatupidaja ja 1 koristaja. Põhikohaga sõiduõpetajaid on 1-2, lepingulisi kuni 5. Ilma raamatupidamiseta ei saaks ettevõte hakkama. Raamatupidamise lihtsustamiseks on ettevõttes kasutusel programm ,,Merit". Töö ajalise korralduse kohta saimed teada, et kontoritöötajatel ja koristajatel on tavaliselt kindel tööaeg. Palka makstakse neile kuutasuna. Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse müügiarveid, ostuarveid, sularaha kviitungeid, kassa sissetuleku ja väljamineku kviitungeid, palgalehti ja tsekke. Dokumente koostab tavaliselt raamatupidaja. Need kantakse program...
- Turuväline tootmine SKT arvutamine Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod + eratarbimine + investeeringud + valitsuskulutused + netoeksport Sissetulekumeetod + palgad + kasumid + maksud + amortisatsioon Töötus Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast. Töötuse liigid - vabatahtlik töötus - sunnitud töötus - siirdetöötus - struktuurne töötus - tsükliline töötus
Aasta jooksul odavnesid toidukaubad 5%, tööstuskaubad kallinesid 2%, autokütus kallines 10%, eluasemekulud ning muud kulud kallinesid 4%. Milline oli inflatsioon antud riigis? Vastus: Ip=0,4*(-5)+0,25*2+0,15*4+0,05*10+0,15*4= -2+0,5+0,6+0,5+0,6=- 2+2,2=0,2%. Siin on arvutus tehtud kasutades osakaalusid, mille summa annab 1 ning hindade muutus on protsentides. Tulemus on ka protsentides. 5. Kuidas on omavahel seotud investeeringud, amortisatsioon ja kapitali juurdekasv? Aasta alguses oli ettevõtte kapitali väärtus 10 miljonit eurot, investeeringuid tehti aasta jooksul 2 miljonit, amortisatsiooninorm oli 30% ja amortisatsioonieraldised arvutati kapitali väärtuselt aasta alguses. Milline oli kapitali väärtus aasta lõpus? Andke ka valem. K1=K0+d*K0+I=10-0,3*10+2=9 6. Kui ressursid on 10% alakasutatud ja u*=8,5%, ja k=2,5 ning tuleb leida tegelik tööpuudus u. (Y*-Y)/Y*=k(u-u*)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
