Temperatuuril üle 800°C valdavad S2 molekulid. Temperatuuril üle 1500°C on aurus ainult üksikud väävliaatomid. (Pildiallikas http://chemed.chem.purdue.edu/genchem/topicreview/bp/ch10/group6.php) Keeva väävli kiirel jahutamisel (näiteks asetamisel külma vette) saadakse plastiliinitaoline mustjaspruun väävel PLASTILINE VÄÄVEL. Tulemuseks pikki spiraalseid väävliahelaid ehk polümeere sisaldav plastiline, amorfne aine. Plastline väävel on ebapüsiv, sest aja ta jooksul kristalliseerub ja muutub rombiliseks väävliks tagasi. (Pildiallikas http://www.theodoregray.com/PeriodicTableDisplay/Samples/016.1/s9.JPG ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium Omadused
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
peamiselt basaltseist kivimeist koosnev Mulla mineraalne osa- mullas olevad maakoor. kivimid ja muud mineraalid kokku Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Huumus- maismaal toimuva orgaanilise Maa sisemiste jõudude toimel. aine lagunemise saadus- maapinna Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud lähedusse kõdukihi alla moodustunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete kivimeist koosnev vedel mass. lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Laava- vulkaanipurske tagajärel Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne maapinnale jõudnud magma. eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga struktuuriga mullakiht, mis on mulla
4.6. Rahe Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks. 4.7. Härmatis Härm ehk härmatis on valge sademekiht. Eristatakse teralist ja kristallilist härmatist. Teraline härmatis (soft rime) - lumetaoline sade, mis tekib traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7° C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Teralisel härmatisel on amorfne (kristallideta) ehitus. Teralise härmatise pind on mügarane, ilma kristalltahkudeta. Teraline härmatis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel esemetele. Udupiisad külmuvad nii kiiresti, et ei jõua kaotada oma vormi ja annavad lumetaolise ladestuse, koosnedes külmunud terakestest, mida ei ole võimalik silmaga eristada. Temperatuuri tõusuga ja udupiiskade üleminekuga uduvihmaks, moodustuva teralise härmatise tihedus suureneb ja ta läheb üle jäiteks
a) pH = 2,7 => [H+] = 10-2,7 0,00199 mol/dm3 b) pH = 8,8 => [H+] = 10-8,8 = 1,58 * 10-9 mol/dm3 c) pH = 12,8 => [H+] = 10-12,8 1,5810-13 mol/dm3 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused? Tahke aine ja materjali eksisteerimise vormid, tegelik ja efektiivne tihedus (mis need on ja kuidas määratakse), materjalide makro- ja mikrosisestruktuurid (poorsed, kihilised; kristalne, amorfne, klaasjas). Homogeensus ja heterogeensus tahkete ainete ja materjalide korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. Tahked ained ained ja materjalid, mis omavad kindlat massi ja kuju; normaaltingimustes ei voola; molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Kõikide tahkete ainete omadused sõltuvad nende ainete elementaarkoostisest ning mikro- ja makrosisestruktuurist. Eksisteerimisvormid amorfne, kristalne
millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis in sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasu valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO).
on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes veekihi enda ümber. kogumine,varajane külv MULLALAHUS-mulda muldades.Huumus-mulla spetsiifiline MULLA VESI : muld sisaldab alati sattunud vee ja mulla vahelise toime saadus,astub aine(lad.Huumus-maa,muld)Huumus on must või vedelas,tahkes või gaasilises olekus reaktsioonidesse mullas olevat org. Ja tumepruun amorfne mass,mulla mineraalosaga vett.mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime min.ainetega,sisaldab lahustunud gaase:O2 CO2 tugevasti seotud ei ole sealt mehhaaniliselt ja atmosfääri vahel,mulla veeauru on pidevalt N2 NH3 jt...tolmu ühendid.Taimele peaks olema eraldatav.Huumuse põhimassi muutuv.Vesi aitab toitaineid laiali kanda niiske ja värske muld kasvamiseks. Mulla mood
Takistab kaltsiumi imendumist toidust. Võivad olla osalised osteporoosi tekkimisel. E452 - Polüfosfaadid Kasutusala: Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Omadused:Emulgaator, stabilisaator, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud:Pole teada. E471 - Rasvhapete mono- ja diglütseriidid Kasutusala: Lastetoidud, pasta, kartulikrõpsud, piima-ja koorepulbrid, salatikastmed, majoneesid, leivad, jäätis ja maiustused. Omadused:Emulgaatorid, stabilisaatorid. Kõrvalmõjud:Pole teada. E551 - Amorfne ränidioksiid Kasutusala: Puuviljad, taimed, kuivatatud marjad, toidusoolad. Omadused: Paakumisvastane aine. Kõrvalmõjud: Pole teada. E160a Karoteenide segu Kasutusala: Margariinid, või, kondiitritooted, joogid, maiustused. Väga lai kasutusala. Omadused: Kollakasoranzh. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Puuduvad. Suurtes annustes võivad muuta nahavärvi kollaseks. Kokkuvõte: Ei soovitaks just E ainete rohkuse poolest ja maitse poolest. Kuid just väga ohtlik ei ole. KOKKUVÕTE
Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi
9. Paigaldatakse alumine raam ja ühenduskarp. 10. Paneel ongi töövalmis. (Pinn, M.; Pinn, R.; Pinn, M., 2012) Päikesepaneelide kasutus ja liigid PV (photo voltaic)-paneelide tööpõhimõte seisneb pooljuhtide fotoerektriliste omaduste kasutamises, muundades päikeseenergia elektrienergiaks. PV-paneelid kujutavad endast omavahel ühendatud PV-elemente ühe metallraami sisse ja peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaasiga. Suurem osa PV- materjalist on amorfne polükristall või monokristalliline räni, millest sõltub ka päikesepaneeli hind ja efektiivsus. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid need on puhastusprotsessist tulenevalt kallimad. Mida efektiivsem paneel, seda väiksema pinna peab katma vajaliku energiakuguse saamiseks. Elektrienergiat tootvate päikesepaneelide liigid: 1. Monokristallilised päikesepaneelid – kõige efektiivsemad, kuid tootmise teeb kulukaks
Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja naatriumi- ja kaltsiumipäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest. Kristallid on suured, sest nad on moodustunud magma aeglasel jahtumisel. Pimss- laavavahu tardumisel tekkinud hästi kerge kivim (ujub veepinnal), millest on palju augukesi ja õõnsusi. Obsidiaan- väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel pooleldi või täiesti amorfne, st ilma kristallvõreta klaasjas mass (musta värvi). Kivisüsi- tekib valdavalt maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel. Põlevkivi- tekkinud madalas meres, kus suur hulk mikroskoopiliste vetikate jäänuseid kuhjus ning pika aja jooksul tihenes ja kõvastus. Koosneb vetikate jäänustest (pruuni värvi). Liivakivi- koosneb peamiselt kvartsist, kuid sisaldab teatud määral ka teisi mineraale.
9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Kromosoommutatsioonid suuremad ümberkorraldused kromosoomides ja muutused nende arvus Punktmutatsioonid muutused polüpeptiide kodeerivates geenides ja neid reguleerivates alades. Nähtavad mutatsioonid muudavad fenotüüpi Steriilsed mutatsioonid ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada Letaalsed mutatsioonid ei arene elujõulist organismi Retsessiivne amorfne, funktsiooni kaotanud alleel vajalikku valku ei sünteesita, tugev fenotüübiline efekt Retsessiivne hüpomorfne alleel, kus polüpeptiidi funktsioon osaliselt säilib Dominantne neomorfne, uue funktsiooniga alleel uute omadustega polüpeptiid, mis põhjustab uue, mutantse fenotüübi. Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes. Kaks mutatsiooni on sama geeni alleelid, kui hübriidide fenotüüp on mutantne
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone ( Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Degradatsioon muldade hävimine Keemiline kemikaalide mulda viimine Füüsikaline asulate, teede ehitamine Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas
Kõrge tihedusega PE (HDPE) tootmine Tuntakse mitmeid kommertsiaalseid protsesse. Ziegler-protsess kasutab pehmeid tingimusi, et polümeriseerida etüleeni lahust CH-lahustis. Protsessi võib läbi viia CH-lahustis või hoopis keevas kihis gaasifaasis . Keevas kihis polümeriseerimisel lastakse polümeeri graanulitel kasvada kuni 1 mm läbimooduni, siis nad eraldatakse kihi põhjast. 26. Polüstüreeni tootmine Polüstürooli tootmine [- CH2 CH (C6H5)]n Polüstürool on tahke amorfne . Tooraineks on stürool C6H5CH=CH2. Keemiliselt puhas stürool antakse tsentrifigaalpumbaga segajatega ning kütte/jahutussärgiga varustatud eelpolümerisatsiooni reaktoritesse . Temperatuuril ca 80°C toimub osaline polümerisatsioon. Pärast seda, kui polümeeri osakaal moodustab 30%, lastakse vedel mass vertikaalse 6-sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa. Igas sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast küttespiraal, et hoida
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal:
21. Mis on metallide polümorfism (allotroopia)? Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. 22. Millised on amorfsed metallid, kuidas neid saadakse? Kui sulametalli jahutada väga kiiresti, siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristallilisele struktuurile. Saadakse amorfne metall, millel puudub metallile omapärane korrapärane aatomite paigutus. 23. Mis on vabakristalliseerumine, tera kuju? Kristalliseerumiseks e. tardumiseks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse olekusse. Kristalliseerumine leiab aset siis, kui süsteem läheb üle termodünaamilisest püsivamasse, vähima vaba energia olekusse, s.t, et kristallide vaba energia on väiksem vedela oleku vabast energiast, s.o. vabakristalliseerumine. 24. Kuidas liigitatakse teraseid kvaliteedi järgi?
teiste Cd-ühendite saamisel (Karik ja Truus 2003). 2.2 Kalkogeenid Kaadmiumi kalkogeenidel on mitmeid ühiseid omadusi need on vees praktiliselt lahustumatud värvilised ühendid, millel on sarnased kasutusalad (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumoksiid on oma värvuselt rohekaskollane kuni peaaegu must, sagedamini pruun. Värvuse varieerumine sõltub peamiselt osakeste suurusest, kristallivõre defektidest ja saamisviisist. CdO on amorfne või kristalliline tahkis, mille sublimatsiooni toimumiseks vajalik temperatuur on 1570 °C, tegemist on pooljuhiga. Kaadmiumoksiid reageerib kergesti hapetega ja õhu süsihappegaasiga ning kontsentreeritud leelislahuste toimel moodustab kadmaate nagu kaadmiumkloriid, kaadmiumkarbonaat ja dinaatriumtetrahüdroksokadmaat. Kadmaadid tekivad ka nõrgemate leeliste toimel kaadmiumhüdroksiidile, näiteks dibaariumheksahüdroksokadmaat (Karik ja Truus 2003).
Suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades Mulla bioloogilisest aktiivsusest 13. Orgaanilise aine vormid mullas. 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. Määratakse kuumutuskao alusel 2) Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav.( Toitained N, P) Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi. MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must Happeline C- sisaldus 40-70%
Nõrgad happed on äädikhape; nõrk alus on ammoniaagi vesilahus. Prootonite konsentr.-i arvutamiseks teha vastupidine arvutus kui eelmises punktis. 15. Tahkeks nimet. neid aineid ja materjale , mis omavad avatud süsteemis kindlat kuju ja mahtu. Tahke aine normaaltingimustes ei voola. Tahke aine molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Tahke aine ja materjali omadused määravad ära selle aine keemiline koostis ja struktuur. Tahke aine eksisteerimise vormid on kristalne ja amorfne. Kristalsetel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemp., füüsikalised omadused on erisuundades erinevad; aatomid ja nende grupid asetsevad korrapäraselt tasapinnati. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamis- ja tahkumistemp., füüsikalised omadused on igas suunas ühesugused; molekulide korrapäratu asetus. Praktikas esineb ka ained, mis on nii kristalsed kui amorfsed. Need on ainete segud (nt. klaas). Tegelik
tahkumistemp; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre. Enamik igapäevaelus ja tööstuses kasutatavatest matejalidest. (met-d, kivimid, soolad, oksiidid). Amorfne osakeste paiknemine ruumis on suuremal või vähemal määral ebakorrapärane; puuduvad kindlad sulamis- ja tahkumistemp-d; füüsikalised omadused on isotroopsed (ühesugune füüsikal omad olemasolu sõltumata suunast) Klaasjas aine saab olla nii kristalne kui amorfne (klaas), on võimalik viia ühest olekust teise; ühe ja sama aine kristallilise ja amorfse vormi keemil omad võivad olla erinevad (amorfne hõbe lahustub vees); amorfsed ained kristallilisteks sulami ülikiire jahutus. Homogeensus segu või süsteemi mistahes osas on keemil koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeensus segu või süst koosneb kahest või enamast kas keemil koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist)
naatriumplagioklass ja kvarts. Tumedatest mineraalidest esineb biotiiti ja muskoviiti. Pegmatiidid on välja kristalliseerunud lenduvate ainete poolest rikkast jääkmagmast, mistõttu neis leidub sageli haruldasi elemente sisaldavaid mineraale (turmaliin, tsirkoon, berüll, rubiin, safiir, topaas). 64. Millistele kristalliseerumistingimustele viitab erinev terasuurus magmakivimeis jämeda-, keskmise-, peen-, peitkristalliline kivim. Kristallstruktuurita amorfne kivim vulkaaniline klaas (obsidiaan). Peeneteralilisemad kivimid on tahkunud maapinnale lähemal, kus jahtumine on toimunud kiiremini. Jämedateralised kivimid tekivad sügavad maapinnas, kus jahtumine toimub aeglaselt. Jämedateraline ehk jämedakristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on üle 5 mm. Nt gabro. Keskmiseteraline ehk keskmisekristalne on kivim, mille kristallide pikimõõde on 2...5 mm. Nt dioriit.
Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone.Kummi ja elastomeeri tõlgendus pole alati ühene. Kummi on põhimõtteliselt ristseotud elastomeer. Ajalooliselt nim. kummideks aga just paljusid elastomeere. Kummit iseloomustab väga madal Tk, venitamata olekus on polümeer amorfne. Kasutatakse torude, tihendite jms. valmistamiseks / täiteained:tahm, kriit, pehmendid: õlid, vulkaniseerivad ained, stabilisaatorid, pigmendid jms. - Plastid ( plastik), mis omakorda liigitatakse kompaktplastid, vahtplastid, kiled, komposiidid: laiatarbeplastid on odavamad masstoodangu polümeerid ( PE, PP,PVC), nad on sitked, tugevusomadused ei ole maksimaalsed aga püsivad. Konstruktsiooniplastid on tugevad ja sitked , valdavalt termoplastid. Kasutatakse vormitoodetena. Kilede ja
Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida võib korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid - sama keemiline koostis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on tavalisest säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust
pane paar tilka uuritavat lahust ja lisa paar tilka 6M NaOH lahust,seejärel kata tiigel kohe klaasplaadiga nii,et indikaator jääb alumisele küljele.Võib ettevaatlikult veidi soojendada (nii et lahus ei pritsiks).Indikaator näitab NH4+-ioonide olemasolu korral pH>9,Nessleri reaktiivi tilgas aga tekib punakaspruun sade. NH4+ + OH- NH3 + H2O 2. Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] leeliselises keskkonnas (reaktiivile on lisatud KOH) tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad. NH4+ + 2[HgI4]-2 + 2OH- [(HgI)2NH2]I + 5I- + 2H2O Naatriumioonide Na+ tõestamine. Tõestatakse alglahusest (eelkatsena) leekreaktsiooni abil.Puhasta leeknõel,kasta uuritava lahuse tilka klaasplaadil ja vii põleti leeki.Na+ olemasolu tõestab leegi intensiivne kollane värvus (sest Na-ühendeid leidub lisanditena paljudes reaktiivides). Magneesiumioonide Mg+2 tõestamine.
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
erinev neutronite arv. Lihtaine koosneb uhe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Naiteks vesinik H2, hapnik O2. Liitaine koosneb erinevate keemiliste elementide aatomitest. Naiteks vesi H2O. Tahketes ainetes molekulid vonguvad kindlate tasakaaluasendite umber. Molekulide keskmine kineetiline energia on vaiksem kui molekulide vaheline potentsiaalne energia. Jagunemine: ? tahkis: molekulid paiknevad korraparaselt (kristallstruktuur); ? metallid; ? mittemetallid; ? amorfne aine, kristallstruktuur puudub, esineb voolavus (nt pigi, klaas) Tahkeid aineid iseloomustab elastsus. Keha kuju voi mootmete muutmisel (deformatsioonil) kehas tekkivat joudu nimetatakse elastsusjouks. Hooke'i seadus: venitusel voi survel on elastsusjoud vordeline keha pikkuse muutusega Vedelikes molekulid vobelevad ja porkuvad naabermolekulidega. Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu vordne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga
6. Mulla orgaaniline noortes kasvavates taimeorganeis. Seal on orgaanilise aine bilanss kogu mullatekke vältel aine suurendab mulla kaaliumi sisaldus kuivaine kohta 0,5-1,5%. positiivne. Huumus on tumepruun või must amorfne enesepuhastamisvõimet ja tagab Mullast saab taim kätte vaid vees lahustunud Orgaanilise aine muundumised mullas mass, mis on tugevasti seotud mulla mulla sanitaarse kaitse. kaaliumiühendeid. Väga madal Mulla pinnale ja mulda ladestunud mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt Huumusesisaldus mullas ja selle
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
Erinevad nõuded jäme-, peen- ning fraktsioneerimata täitematerjalidele. Piirangud ka terastikulisele koostisele: läbindi % teatud sõelaava korral; ideaalkõverate jälgimine. Jämetäitematerjalidele on DIN 52103 ja DIN 52105 standardite järgsed nõuded veeimavusele ning survetugevusele. Piiratud peab olema ka Cl ja sulfaatide sisaldus, huumus, vilgukivi, väävel või väävliühendid, amorfne ränihapend ja maagimineraalid. Külmakindel on täitematerjal, kui veeimavus on alla 1%. Jämetäitematerjalil on ka nõutud teatud purunemiskindlus (LA tegur). Betoonis kasutatava killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatava kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. 14. Täitematerjalide terastikulise koostise määramine, piirangud ja soovitused
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
kõrglahutusega optilise süsteemi abil. Meetod lubab parimat lahutust, samuti saab sellisel juhul kasutada vähendatud (5-10:1) kujutist, mis vähendab nõudeid maski valmistamistäpsusele. 45. Milliseid söövitusmeetodeid kasutatakse mikrostruktuuride valmistamisel. keemiline märgsöövitus - toimub aluse või happega. alus kastetakse söövitajasse või pihustatakse söövitajat alusele, söövituse peatamiseks pestakse struktuur puhta veega. kui materjal on amorfne või polükristalliline, siis on keemiline märgsöövitus isotroopne - materjali eraldamine kulgeb igas suunas sama kiirusega. kristallilise materjali puhul toimub söövitus eelistatult piki teatud pindu. kuivsöövitus - kasutatakse plasmat. materjali eemaldamine toimub ioonide keemilisel või füüsikalisel vastasmõjul materjaliga. kuivsöövitust saab kasutada kõikide materjalide korral, ka nt plaatina korral, mille eraldamine märgsöövitusega on raske.
Millel põhineb nende toime? Sooda, Fosfaadid, Tseoliit. ioonvahetus – Ca2+ ja Mg2+ ioonid vahetatakse välja teiste ioonide vastu. 55. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Osad metalliühendid lahustuvad hästi vees, andes vette metalliioone. Metalliühendite lahustuvus sõltub keskkonna pH-st, pH vähenedes lahustuvus suureneb ning metallid muutuvad liikuvamaks. 56. Huumus- orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. 57. Humiinhape- makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks. 59. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas: Red- vesinik, süsinik; Oks- hapnik, Cl 60. Redoksreaktsioonid keskkonnas
Seega on betooni paigaldusjärgse hoolduse põhimõte äärmiselt lihtne: tagada kivinemiseks soodsad tingimused. 8 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid. Klaas on keraamiline materjal, mida kuumutatakse sulamistemperatuurini ja seejärel jahutatakse, takistades samal ajal kristallisatsiooniprotsessi vastavate ainete lisamisega. Pärast jahtumist on klaas tahke amorfne aine. Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada. Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku
mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis järgmisi struktuuritüüpe: · jämedakristalne kristallide pikimõõde üle 5 mm; · keskmisekristalne kristallide pikimõõde 2-5 mm; · peenekristalne kristallide pikimõõde 0,1-2 mm; · peitkristalne kristallide pikimõõde alla 0,1 mm, s.o silmaga eristamatu. (1) Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass vulkaaniline klaas. Tardkivimite koostisosade suhtelise suuruse järgi eristatakse neis võrdteralist ja eriteralist e porfüürilist struktuuri (Joonis 2). (1) Kivimit moodustavate mineraalide kristallikuju järgi eristatakse idiomorfoteralisi, hüpidiomorfoteralisi ja ksenomorfoteralisi struktuure. (1) Idiomorfoteralise struktuuri korral on kõigi kristallide tahud kivimis hästi välja kujunenud. Hüpidiomorfoteralise struktuuri puhul on tahud vaid osadel
bakterid. • Mulla füüsikalis/keemilistest tingimustest – suure savi sisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades • Mullabioloogilisest aktiivsusest 12. Orgaanilise aine vormid mullas • Mittespetsiifiline orgaaniline aine – lagunemata ja poollagunenud taime- ja loomajäänused. • Spetsiifiline orgaaniline aine – huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tihedalt seotud mulla mineraalsete osadega ning ei ole sellest mehaaniliselt eraldatav. Mulla huumuse sisaldust määratakse kaudselt C sisalduse järgi, arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis Omadused – tumepruun või must, happeline, C-sialdus 40-70% ja N-sialdus 2,5 – 5% Koostis: Humiinhapped – must läikiv pulber. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained.
fauna, inimfaktor, floora ehk taimestik. Lähtekivim- mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud. Määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mulla mineraalne osa- tekib lähtekivimi murenemisel ehk kivimite purunemisel ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3). Selle toimel vananeb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Mullahorisont- mulla kihid, mis erinevad värvuse (koostise), läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga. Mullaprofiil- mullahorisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida ja iseloomustada.
Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. Hooke'i seadus kehtib seni, kuni pole saavutatud elastsuspiir. Absoluutse deformatsiooni korral keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu, suhtelise deformatsiooni korral taastuvad. 26. Millest sõltub biokoe elastsus? Jõududest, mis ei ületa teatud piirväärtust, pingest, Poissoni tegurist. 27. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne)? Biopolümeeride 28. Milline on biopolümeeridel ehitus? Koosnevad ainete rühmadest, mehaanilised omadused erinevad teistest ainetest. Suure tugevuse, vastupidavusega deformatsioonile. Suure viskoossusega. Ehituatud monomeeridest. 29. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus suunast. 30
Kumbki alleel pole teise suhtes dominantne. Nt võib inimese vererakkudes leiduda nii M kui ka N antigeeni korraga. Mitmealleelsus homosügootses olekus on igal alleelil oma toime. Nt jänestel neli erinevat karvavärvust, mis homosügootses olekus avalduvad: metsik, albiino, himaalaja, tsintsilja. + Inimesel veregrupp. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Null-alleel (e. amorfne a.) mutatsiooni tulemusena mittefunktsionaalne. Hüpomorfne alleel mingi aktiivsus on säilinud, osaliselt funktsioneerib. Sama geeni alleelid erinevad üksteisest mutatsioonide tõttu. Mutatsioon kui muutus geneetilises materjalis. 1) Kromosoommutats ümberkorraldused kromosoomides ja muutused nende arvus. Mõjutavad paljude geenide avaldumist (mitte üksikliini). 2) Punktmutats muutused polüpeptiide kodeerivates geenides ja neid reguleerivates alades
millest on lahutatud aines olevate pooride maht. d. Poorsed on ained, milledes leidub poore ehk tühimikke. e. Kihilised on ained, mis koosnevad kihtidest. f. Kristalne on aine, milles osakesed paiknevad rangelt tasapinniti, st. ainel on kristallvõre. Sellistel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur ning aine füüsikalised omadused on vektoriaalsed. g. Amorfne on aine, mille osakesed paiknevad korrapäratult. Sellistel ainetel puuduvad kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur. h. Klaasjas aine saab olla nii kristalne kui amorfne. Eri vormide keemilised omadused võivad erineda. Amorfsest ainest saab kritallilise sulami ülikiire jahutamise teel. i. Seaduspärasused: kui muuta temperatuuri ja rõhku suurenemise suunas, siis saab muuta ainete kuju ning viia neid gaasilisse või
· Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. · Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. · Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. · Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. · Mullahorisont- mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu ja tihedusega mullakiht. Põllumajandus Looduslikud tingimused: Reljeef madalmaad, mägised maad Kliima mereline kliima, mandriline kliima
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
heatahtlikkusega. Muretseti toitu, peavarju, arstiabi, kui seda vajati. Korraldati esialgsed majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid. Algas pagulaste esimene elujärk võõral pinnal. Et eestlastest põgenikkond Rootsis moodustas algselt sageli isiklikult üksteisele võõra massi, sest juhus määras nende tee ja võimalused, siis asus laagritesse Rootsi pinnal üsnagi amorfne summ 5 inimesi, keda, kuigi isiklikult võõrad, ühendas ühine saatus ja tulevik. Põgenikkond koondus järgneva aja vältel ühtsemaks, homogeensemaks rahvakilluks, moodustades mõiste Eesti Rootsis. (Kangro, B "Eesti Rootsis", Lk 33 - 42) 6 Eestlaste rahvuslik tegevus Rootsis Eestlaste kuultuuriline tegevus Rootsis eksiili ajal hoidis kogukonda koos ühtse grupina ning säilitas eestluse tunde. Tegeldi edasi poliitikaga, võideldi oma riigi vabaduse eest. Võideldi oma
• Uretaanid- hea ilmastikukindlus, kuid ei soovitata klaasidega töötlemisel, alused vajavad kruntimist ja peavad olema kuivad. Hermeetikute valikut määravad kriteeriumid: • Täidetava vuugi liikumisvõime • Ilmastikukindlus • Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne) • Kulumiskindlus • Vastupidavus keemilistele ainetele Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi.
antud erinimetused: värvitu – leukosafiir, sinine – safiir, punane – rubiin, kollane – idamaa topaas, violetne – idamaa ametüst, roheline – idamaa smaragd. Esineb peamiselt metamorfsetes kivimites – kristalsetes lubjakivides. Ilusakujulisi erikujusid kasut. vääriskividena. Boksiit Al2O3.aq. Sisaldab 41-67% alumiinimoksiidi ja on alumiinoimtööstuse tooraineks. Vee sisaldus kõigub 8-30% piires. K 1-3, E 2,3-3,5. Pruuni või punase värvusega, amorfne, tahkestunud kolloidse alumiinumoksüüdi segu, mis sisaldab mitmesugusel hulgal adsorbeeritud vett. Seda tekib rohkesti nn lateriidistumise protsessis, mis toimub eriti intensiivselt troopika ja subtroopika tingimustes, kus alumosilikaadid lagunevad, moodustades boksiidi, opaali ja vabad karbonaadid. Boksiidi teke looduses on iseloomulik just niiskeile troopika- ja subtroopika aladele, kus boksiit koos vettsisaldavae rauahapenditega moodustab nn lateriitmulla põhilise koostisosa.
ja paratrahheaalne (parenhüümikud paiknevad soonte ümber) Joonis moodle, teema 3, puidu anatoomiline ehitus, lk 6 15. Nimetage 3 peamist puitaine keemilist koostisosa ja kirjeldage nende funktsioone rakuseinas. Hemitselluloos kõige ebastabiilsem, veeimavusomadustega, halvima termilise stabiilsusega. Polümerisatsioon ~175 °C. Temperatuuril üle 120 °C hakkab lagunema. Ligniin tselluloosist rohkem süsinikku, külmana on amorfne termoplastne, soojenedes pehme. Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks. Tselluloos puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell
Klaase võivad moodustada ka erinevad fluoriidid. [1] Foto. Klaas kui materjal tahkes olekus. Allikas: http://www.votsalo.net/getattachment/57e2ae70- 6a7d-4ee3-b7d8-2ff0eef23d36/Raw-Glass.aspx? maxSideSize=610 1.1 Tavaline klaas Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana
seevastu on nad lisanud uue dimensiooni, mille alusel meediume eristada: interaktiivsuse määra. Suurema interaktiivsusega on need meediumid, mis võimaldavad pidevaid teadlikke valikuid ja kasutajapoolseid vastusõnumeid. Meediakasutuse liigitamine: 1) Kodus või väljaspool kodu? 2) Individuaalne või kollektiivne kogemus? 3) Avalik või privaatne kasutus? 4) Interaktiivne või mitte? (lk 30) 13. Massi mõiste Väga suur, kuid amorfne (vormitu) indiviidide kogum, kus indiviidid käituvad välise mõju survel ühtemoodi. Võimalikud manipulaatorid arvavad, et massi identiteet on vähene või puudub hoopis, nagu puuduvad ka oma võimu ja organisatsiooni vormid, autonoomia, terviklikkus ja enesemääratlus. Massi mõiste esindab ühte arusaama meedia auditooriumist. Mõistet kasutatakse rohkem või vähem negatiivse varjundiga väljendites, nagu massikäitumine, massiarvamus, masstarbimine, massikultuur, massiühiskond
pingerida. Kui a) pH = 2,7 , siis [H+] = 2,0 10-3 mol/; b) pH = 8,8, siis [H +] = 1,58 10-10 mol/l; c) kui pH = 12,8, siis [H+} = 1,58 10-13 mol/l. 20. Millist ainet ja materjali nim tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused? Tahke aine ja materjali eksisteerimise vormid, tegelik ja efektiivne tihedus (mis on , kuidas määratakse), materjalide makro- ja mikrosisestruktuurid (poorsed, kihilised, kristalne, amorfne, klaasjas). Homogeensus ja heterogeensus tahkete ainete ja materjalide korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. Tahkeks nimetatakse ainet ja materjali, mis omavad kindlat iseseisvat massi ja kuju. Tahke aine ei voola ning tema molekulide vahel mõjuvad tugevad jõud nii, et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Tahkete ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende keemilisest koostisest ning mikro- ja makrostruktuurist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
