Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Samuti kasutatakse petrooleumi lahustina, sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Bituumen Omadused Bituumen on mustjaspruun amorfne aine. 2 Kasutamine Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt. Bituumen on enamasti naftast valmistatud normaaltemperatuuril tahke või pooltahke, peamiselt süsivesinikke sisaldav toode. Kasutatakse sideainena tee-ehituses ja isoleermaterjalina hüdroisolatsioonitöödel. Määrdeõli Omadused Pikad sirged ahelad on ühendatud aromaatsete tuumadega. Kasutamine
(lähtekivim, reljeef ja aeg (mulla vanus) ja aktiivseteks (kliima, väheneb. organismid ja inimtegevus) · Huumus maismaal toimuva · Mulla mineraalne osa mulla orgaanilise aine lagunemise tahke eluta osa, tekib lähtekivimi saadus maapinna lähedase mure-nemisel liivaks, kruusaks, kõdukihi alla moodus-tunud saviks, kivikesteks jne pruuni kuni musta värvusega moodustunud amorfne aine Mõisted · Mullaprofiil mulla- · Mullahorisont mulla horisontide püstläbilõige vertikaalläbilõikes maapinnast kuni lähtekivimi (mullaprofiilis) silmaga ülemise osani. Mullaprofiil eristatav maapinnaga kujuneb järk-järgult, horisontaalne sõltudes klimaatilistest, erivärvusega (koostise), litoloogilis-test ja bioloogilistest tingimustest
hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht, mis on mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal Mulla veereziim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine
Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Student Response A. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur 2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) 2. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus ( kuni 93% valgust
Student Response A. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur 2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) 2
13. Apreteerimine on riide, naha, paberi jms töötlemine keemiliste ainetega, et anda neile nõutavaid omadusi: parema vastupidavuse ja välimuse saamiseks, elastsuse, pehmuse või jäikuse saamiseks, veekindluse andmiseks jne. 14. PMMA(polümetüülmetakrülaat)-Saab freesida, vaakumvormida ja kuumpainutada. Kriimustuskindel ja seda on lihtne poleerida. KASUTAMNE: Tuuleklaasid, kabiinid, kuplid, hermeetikud, voolikud, kleeplintide liimikile. OMADUSED: Toatemperatuuril amorfne lineaarse ataktilise jäige ahelaga polümeer. Polaarne, orgaanilistes solventides (petroolium, bensiin, tolueen, atsetoon, Cl-lahustid) lahustuv (enne lahustumist punduv). Vastupidav majapidamiskemikaalidele. Ilmastikukindel ja suurepäraste optiliste omadustega (93%), rahvakeeli orgaaniline klaas (pleksiklaas). OHUD: ei leidnud. - polümetüülmetakrülaadi elementaarlüli
Porsumine kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peenusastmega. Lähtekivim kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Muudav vilja mullakaks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Mullahorisont mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul launeb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda
· Pakendusgaasid: E 290, E 938, E 939, E 941 · Antioksüdandid, happesuse regulaatorid: E 296E 385, E 500E 529, askorbiinhape ehk C-vitamiin E 300, sidrunhape E 330 · Paksendajad, stabilisaatorid: E 400E 418, agar E 406 · Magusained: E 420 sorbitool, mannitool E 421 · Niiskusesäilitaja: E 421 glütserool · Emulgaatorid: E 431E 495, fosfadiidhappe ammooniumsoolad E 442 · Paakumisvastased ained:E 530559, amorfne ränioksiid E 551 · Lõhna- ja maitsetugevdajad:E 620E 640, naatriumvesinik-glutamaat E 621 · Glaseerained: E 901E 914, meevaha E 901 Toiduvärvid · Toidu lisaainetest suhtutakse kõige negatiivsemalt toiduvärvidesse. · Toiduvärvekasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodetes ja karastusjookides, jogurtites, jäätistes jne. · Värvainetest põhjustavad allergiat eeskätt sünteetilised toiduvärvid: näiteks tartrasiin(E102), kinoliinkollane
saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid omastavad peamiselt neid, mis lahustuvad paksusest cm2 kihti taimejuuri ei arvestata mulla org aine hulka) 2 mullalahuses. Mulla soojuse allikad:1.Päikeseenergia, päike Huumus-mulla spetsiifilien aine. Huumus on Toitainete varud mullas sõltuvad nii mulla seniidis, siis maks 1,9 cal/cm2/minutis, meil must või tumepruun amorfne mass, mulla mulla mineraalosa mineroloogilisest koostisest kui ka väiksem- sõltub atm seisundis- pilved, udu, õhu mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mulla huumuse sisaldusest ja selle koostisest. puhtus, 2.Maa sisesoojus, 3.Orgaanilise aine mehaaniliselt eraldatav. lämmastik esineb mullas huumuse koostises ja lagunemisel vabanev soojus. Mulla org aine muundumine: 1
KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi vajumist võib silmaga näha, kui vaadata mõne vana kirik...
füüsikalised omadused kõigis suundades samuti ühesugused. Erinevatelt tahkistest ei ole amorfsetel ainetel kindlat sulamistemperatuuri soojenemisel muutuvad nad tasapisi järjest pehmemaks kuni hakkavad soolama. Amorfsed ained sarnanevad välimused tihti tahkistega, järelikult on neid raske eristada. Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele.
4 Joonis 1.2 Autonoomne süsteem [6] 5 3. PÄIKESEPANEELIDE LIIGID Suurem osa päikesepaneelide-materjalist on räni. Leidub amorfset või kristallilist räni. Tulenevalt sellest on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid nii mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneelihind ja efektiivsus. Kõige odavam on amorfne räni, kuid ta on ühtlasi ka vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid materjal on kallim, see tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid- kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena ning hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks millest valmib üks suur element
raskemini kui glükoos ja on glükoosist palju magusam. 2. Oligosahhariidid (monosahhariidide arv 2-12) Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur leidub suhkrupeedis ja suhkruroosis. Sahharoos laguneb seedimisel ja pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Tärklis- tahke, valge, kristalliline aine, amorfne, maitsetu, külmas vees ei lahustu. Kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse (kliistri- tapeediliim) Tselluloos (paber, puit, puuvill)- tahke,kiulise ehitusega, värvus sõltub, kõvem, maitsetu, vees ei lahustu, kuid on veesõbralik, taimede tugiaine. Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed)
pakkimistihedus, seega ka polümeeri tihedus, Tõuseb pehmenemistemperatuur, Väheneb polümeeri läbipaistvus. Amorfsus on polümeersete ahelate segmentide täiesti juhuslik asetus ruumis, s.t. maksimaalselt ebakorrapärast struktuuri. Klaasistumine on amorfse polümeeri üleminek tahkesse olekusse. Klaasistumis- ehk klaasisiirdetemperatuuril T g toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. Kasutamistemperatuuril on amorfne polümeer kas klaasi- (PS, PMMA, PVC, PC) või kummiolekus (elastomeerid, poolkristalliliste polümeeride amorfne osa) sõltuvalt sellest, kas kasutamistemperatuur on võrreldes T g-ga madalam või kõrgem. Amorfsetele plastidele on iseloomulik suur läbipaistvus. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline
Na2O2·2CaO·5B2O3·16H2O mitmesugused „boorakshüdraadid“: Na2[B4O5(OH)4]·3H2O e. Na2B4O7·5H2O Na2[B4O5(OH)4]·8H2O e. Na2B4O7·10H2O Na2B4O7·4H2O (kerniit) jt. Lihtaine saadakse neist mineraalidest: - kuumut. H2SO4·-ga (100°C), lahustumatu sade filtritakse - filtraat jahut. kuni 15°C; → H3BO3 (krist.) 2H3BO3 235°C B2O3 + 3H2O B2O3 –st boor: - amorfne: redutseerim. (Mg, Na, Ca, Zn, K): B2O3 + 3Mg → 2B +3MgO - kristallil.: B2O3 → halogeniidid (BCl3, BF3) redutseeritakse vesinikuga või lagundatakse (termil. dissots., 1000-1500°C) - ka mõned teised meetodid, eriti ülipuhta B saamiseks (BBr3 lagundam. hõõguval (1000-1500°) Ta- või W-traadil; tsoonsulatus; monokristall-tehnika Boor lihtainena Mitmed allotroobid - värvitu (üle 10) hall kristalliline punane
keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu 8 lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks. Hargnevatel polümeeridel on lühemad ahelad, mis on kinnitunud piki põhiahelat sarnaselt kammi piidega. Ristsiduvatel polümeeridel on nende ahelate vahel sidemed, mis moodustavad võrgu ning muudavad polümeeri kõvemaks ja vähempainduvamaks. Sünteetiline amorfne polümeer, polümetüülmetakrülaat (PMMA), tuntud ka kui pleksiklaas (ik plexiglass), orgklaas, orgaaniline klaas, ka lihtsalt akrüül. 9 Kasutatud kirjandus - http://et.wikipedia.org/wiki/Plastmass http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/plastics.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/plastmassid_evelin.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-10-2.htm http://www
polümeermaterjale? Student Response Feedback A. kummielastsetele polümeeridele on iseloomulik suur taastuv elastne deformatsioon (kuni 1200%). B. klaasiolekus amorfsed termoplastid (PMMA, PS, PVC) purunevad jõudmata voolamiseni. C. klaasiolekus kristalliinsetele termoplastidele on iseloomulik voolamispinge ja deformatsiooni energia absorbeerimine. D. kummiolekus amorfne termoplast (PMMA, PS, PVC) puruneb jõudmata voolamiseni. Score: 0/3 26. Polümeeri maksimaalne töötemperatuur sõltub? Student Response Feedback A. sellest, kas polümeeri pehmenemistemperatuur on madalam lagunemistemperatuurist. B. polümeeri pehmenemisest tempratuuri tõstmisel C. polümeeri termilisest stabiilsusest D. kuumuskindlusest Score: 0/3 27. Polümeeri tugevus ehk vastupanu purunemisele oleneb?
tüüpi polümeermaterjale? Student ResponseFeedback A. kummielastsetele polümeeridele on iseloomulik suur taastuv elastne deformatsioon (kuni 1200%). B. klaasiolekus amorfsed termoplastid (PMMA, PS, PVC) purunevad jõudmata voolamiseni. C. kummiolekus amorfne termoplast (PMMA, PS, PVC) puruneb jõudmata voolamiseni. D. klaasiolekus kristalliinsetele termoplastidele on iseloomulik voolamispinge ja deformatsiooni energia absorbeerimine. Score:0/3 26. Polümeeri maksimaalne töötemperatuur sõltub? Student ResponseFeedback A
· Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Tahked, valged, kristallilised, magusad, lahustuvad vees, varuained. Oligosahhariidid · 2 kuni 12 ühendatud monosahhariidi · C12H22O11 disahhariid · Sahharoos ehk suhkur · Laktoos ehk piimasuhkur · Tahked, valged, kristalsed, lahustuvad vees. Polüsahhariidid · (C6H10O5)n · Tärklis, tselluloos on looduslikud polümeerid. · Leidub taimedes. · Tärklis: valge, amorfne (pehme), pole magus, lahustub natuke (külmas vees ei lahustu), võib tekitada kliistri · Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne, inimorganismis ei seedu, on taimede konstruktsioonimaterjal. RASVAD · Rasv Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest. · Liigitatakse tahketeks (loomsed rasvad) ja vedelateks (taimsed ja kalarasvad).
c. tardunud faasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid d. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu Küsimus 33 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Vali üks: a. tekib algkomponentidest erinev kristallvõre b. tekib eraldunud tardfaasidest eutektikum c. tekib ühefaasiline struktuur d. tekib amorfne (mittekristalliline) struktuur Küsimus 34 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril Vali üks: a. 600...800 ºC b. > 1000 ºC c. < 1000 ºC d. 900...1100 ºC Küsimus 35 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mille poolest erinevad monokristallid polükristallidest? Vali üks: a. monokristallide omadused on isotroopsed b
päranduv variant on määratud geeni SOD1 poolt. Vigaste motoorsete neuronite poolt innerveeritavad jäsemete lihaskiud kõhetuvad (atroofia). Haiguse avaldumise sagedus populatsioonis on keskmiselt 1:15 000. ! 6. Peritsentriolaarne aine, selle roll ja selle defektsusega seotud patoloogiad (nimeta 3). (Б43) 26 ! Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist (9 mikrotuubulite tripletti) ning neid ümbritsevast peritsentriolaarmaterjalist (PCM). PCM on amorfne proteiinimass, mis sisaldab vabu tubuliini alaühikuid, PCM-1, peritsentriini ja nineiini. PCM tagab tsentrosoomi õige struktuuri (tsentrosoom koosneb paljudest eri valkudest) ja funktsiooni (mikrotuubulite kinnitumine tsentrosoomile, ripsmete moodustumine jne). Tsentrioolid + PCM = mikrotuubulite organisatsioonikeskus (MTOC). Mutatsioone PCM-1 geenis on seostatud kilpnäärmevähiga, skisofreeniaga (orbitofrontaalse koore
peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi) Mullatekketegur - tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Näiteks lähtekivim, kliima, taimestik jne. Lähtekivim pindmine kivim, mis on peenikeseks murenenud. Mulla mineraalne osa - moodustab 60-90% mulla kaalust, lähtekivimi murenemisel tekkinud mulla osa. Huumus - on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine - on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti vesi, süsihappegaas, lämmastik. Mullahorisont - on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Mullaprofiil - mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jup...
võib mäeliustik esineda, mäeliustikest saavad alguse paljud mäestikujõed Mandriliustik- Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala, näiteks Gröönimaa ja Antarktis, liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas Lähtekivim- kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks Leetunud muld- harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld. Tekivad ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning puudub huumus. Valkjashall, mille all on pruun toitaineterikas muld. Sajab rohkem kui aurab Paepealne muld- tekib peakivi peale. Õhuke ja kõrge huumusekiht, kuid on kivised ja põuatundlikud Soostunud muld- 30 cm paksune turbakiht, liigniiske muld, taime jäänustest tekib huumus
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodus...
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina.
kui to erinevus seina pindadel on 1oK (konstruktsiooni soojusläbivusel konst. paksus). Soojaisolatsioonimaterjalidel peab olema <0,29 W/moK. Sõltub koostisest, tihedusest (suur tihedus suurendab), poorsusest, pooride suurusest (väiksemad poorid vähendavad) ning eraldatusest, niiskussisaldusest (vesi on parem soojajuht kui õhk) ja keskmisest t o, mille juures soojus üle kandub (suur to suurendab) ning sellest, kas materjal on kristalne või amorfne. Soojatakistus - soojajuhtivuse pöördväärtus. ·Soojamahtuvus omadus salvestada sooja. Erisoojus soojushulk, mida vajatakse, et materjali massiühiku to tõuseks 1o võrra. ·Tulekindlus omadus püsida sulamata kõrgel to. Liigitatakse: tulekindlad (tos>1580o: tavalised tulekindlad <1770o, kõrge tulekindlusega 1770o-2000o, ülitulekindlad >2000o), raskelt sulavad (tos=1350...1580o), kergelt sulavad (tos<1350o).
süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta on kihilise ehitusega polümeerse kujuga (koosneb paljudest valge fosfori P4 omavahel liitunud molekulide ahelatest). Reaktsioonivõrrandites märgitakse punast fosforit lihtsalt sümboliga P. Joonis.
mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist redutseerimisel (Mg, Na,Ca,Zn,K): B2O3+3Mg2B+3MgO. Kristalset B saadakse boorhalogeniidide (BCl3,BF3) redutseerimisel või halogeniidide termilisel dissotsiatsioonil kõrgel temp. Ülipuhast B saadakse BBr3 lagundamisel Ta- või W- traadil või tsoonsulatusel. Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete
seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone ( Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: Huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine- on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Porsumine-Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Rabenemine-Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine
kuulub kaheksa väävli aatomit. Rombiline väävel on püsiv temperatuurini 95,4°C. Edasisel kuumutamisel kristalliseerub väävel ümber monokliinsesse süngooniasse. Rombilist väävlit nimetatakse ka -väävliks ning monokliinset -väävliks. Seistes muutub -väävel taas -väävliks, mis on väävlile termodünaamiliselt stabiilsem olek.Väävel polümeriseerub kui vedelat väävlit valada külma vette ehk siis kui teda jahutatakse kiirelt. Tulemuseks on plastiline, amorfne aine, mis koosneb spiraalsetest ahelatest. Aja jooksul kristalliseerub ka see aine rombiliseks väävliks tagasi.Väävel sulab temperatuuril 119°C. Madalatel temperatuuridel on sulaväävel vedel ja kollane, koosnedes S8 molekulidest. Temperatuurivahemikus 150...200°C värvub väävel pruuniks ja muutub viskoossemaks. Põhjus on selles, et väävliaatomitest moodustuvad väga pikad ahelad (500 000...800 000 aatomit), mis oluliselt suurendavad sisehõõret. Edasisel
ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummit iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata Väga madala klaasistumistemperatuuriga polümeerid, mida kasutatakse sellest kõrgematel temperatuuridel Venimata olekus on polümeer amorfne Polümeersed molekulid on omavahel harvalt ristseotud plastsuse vähendamiseks ja täieliku kummilelastsuse saavutamiseks. Polüuretaan (PUR) Polüuretaanid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed elastomeerid. Neist saab kergelt valmistada vahtusid (40 % toodetest ongi vahud) Polüuretaanid on ühed tugevamad elastomeerid Läbipaistev, tugev, abrasiivkulumiskindel, hea survetugevusega, kütusekindel
püsival temperatuuril (põhjuseks kristalliseerumissoojuse eraldumine) 6...7- tardunud metalli jahtumine Peeneteralise struktuuri saamine - ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur jämedateralise struktuuri saamine - ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur Vkr,k , väike Vkr,t Tulemus: jämedateraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur) 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid)- Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. — Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena.
iseäralikud on suured kraatrid, mille sees on väiksemad läbimõõt on 1212 ±1,5 km . kraatrid nii, et neil on ühine keskpunkt. Saturn Komeedid Kuues planeet, suuruselt teine. Saturnil on 62 kuud, nime Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev saanud põllunduse jumala Saturni järgi. Koosneb ainetest taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest nagu Ni, Fe. 9 rõngast. 93% jää ja 7% amorfne ''tholin''. süsinikdioksiidist ja mitmesugustest (an)orgaanilistest Tolmuosad on kuni 10 meetrised kivid, tekkisid mõne lisanditest. Ehitus: tuum, pea, 2 saba (ioon- ja tolmusaba). Saturni kuu hävimisel. 29,5 aastaga teeb tiiru ümber Saba tekib siis, kui komeet läheneb Päikesele, saba Päikese, ööpäev kestab 10,7 h. Paljusid Saturni kuusid suureneb Päikesele lähenedes. katab jääkiht, suurimad kuud on Titan, Rhea, Lapetus, Tethys
leeliseliste ühendite ja ränihappega ning mille olulised komponendid on leeliseline kaltsiumfosfaat ja kaltsiumsilikaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist (ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv fosforpentaoksiid ) peab läbima 0,160 mm avadega sõela. 6) Alumiiniumkaltsiumfosfaat on amorfne kuumtöötlemise ja peenestamise saadus, mille olulised komponendid on alumiinium- ja kaltsiumfosfaadid. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 30 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5- na, kusjuures vähemalt 75 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses. 7) Peenestatud fosforiidihiib on mineraalsete fosforiidihiibade peenestamissaadus, mille
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude Retikulaarrakud moodustavad tsütoplasmaatiliste jätkete varal võrgustiku. Retikulaarrakkude keskel paikneb suur ümar, hele tuum. Retikulaarkiudude võrgustik on rakkudega tihedalt seotud. Moodustab vereloomeelundites võrkja strooma, leidub laialdaselt mao, soolte limaskesta päriskihis, hambapulbis, neerudes. Amorfne põhiaine puudub, rakkudevahelisi ruume täidab vedelik. 3. Hüaliinse, elastse ja fibroosse kõhrkoe ehituse võrdlus Hüaliinne kõhrkude: Moodustab esmase e primordiaalse skeleti looteeas, aga ka liigeskõhred, roide- ja ninakõhred, kõri kilp- ja sõrmuskõhr, trahheaalrõngad, suuremate bronhide kõhreplaadid jne. Enamlevinud inimeses. Kondrotsüüdid paiknevad enamasti 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Kõhre sügavamates
1. Abstraktsionism nimetus kõigile kunstivooludele, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest/ esemetu kunst, on loobutud reaalsete esemete kujutamisest, püüdes väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ja joonte ning vormide rütmi abil. 2. Abstraktne mõtteline, meeltega tajumatu/ üldistatud, konkreetsusest loobunud. 3. Akt alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. 4. Akvarell 1) vesivärv 2)vesivärvimaal 5. Amorfne kujutu, vormitu 6. Apoteoos isiku või sündmuse avalik ülistus, antiikajal esivanemate, kangelaste või valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee, sündmuse või inimese avalik ülistus. 7. Arabesk stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive
selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Tekkis valge teraline sade ja kadus. disulfitokadmaat Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Algul tekkis valge amorfne sade, mis hiljem lisades naatriumhüdroksiidi lahustus ära. tetrahüdroksoaluminaat 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Tekkis valge sade, mis pärast NaOH piisavalt lisades lahustus ära. tetrahüdroksotsinkaat
kemoluminessents), süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2 kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta on kihilise ehitusega polümeerse kujuga (koosneb paljudest valge fosfori P4 omavahel liitunud molekulide ahelatest). Reaktsioonivõrrandites märgitakse punast fosforit lihtsalt sümboliga P. (Joonise allikas: http://home.att.net/~cat6a/images/metals_nonmetals_100b.gif )
2.1 Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3)
PA- Enamus plastist valmistatud köögiriistadest on polüamiidist, nt kulbid, pannilabidad, spaatlid,nugade käepidemed. Polüamiidid on keemiliselt stabiilsed ning võivad taluda töötemperatuuri kuni 200C-ni. Polüamiidide peamiseks ohuks on migreeruvad primaarsed aromaatsed amiinid. Hea barjäär õlile ja rasvale, halvem gaasidele Absorbeerib niiskust Enamkasutatavad nailon 6 ja -66 koos LDPE-ga vaakuumpakendamisel, eriti liha ja juust Amorfne nailon – jäigem ja gaasikindlam Aromaatne nailon – MXD-6 (m-ksülüüladipiniid) – paremini töödeldav ja temperatuutikindlam 3. Kombineeritud pakkematerjalid, komposiitmaterjalid, nende saamine koostis ja üksikute kihtide funktsioonid. Kombin.pam-1)polümeeri ja paberi või papi kombineerimisel saadud materjalid. Paber ja papp annavad jäikuse, mitteläbipaistvuse,trükitavuse.Polümeerid lisavad
Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja väljub maapinnal vulkaanidest. Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja see omakorda voolavuse. Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid. Kiirel jahtumisel ei jõua korrapärased struktuurid tekkida ja moodustub amorfne klaasitaoline aine. Ränidioksiidi sisalduse järgi jagatakse magmat ja magmakivimeid happelised, keskmisteks, aluselisteks ja ultraaluselisteks. Kaks viimast väga vedelad, ka vähe gaasilist materjali. Laamad liiguvad kuna temperatuuri muutused põhjustavad kivimimasside tõusu ja vajumist. Vahevöös litosfääri all. Vaba ruumi laamade vahel pole.. Nii lahknemise kui sukeldumisega kaasneb vulkaaniline aktiivsus.
siseneda sidekoesse, tekivad luuüdis, ringlevad veres · Retikulaarne sidekude - sisaldab: o retikulaarrakke (fibroblastide eritüüp) o toodavad retikulaarkiude o retikulaarseid kiudusid (kollageen III) mis moodustab rakke toestava võrgustiku o fibroblaste, makrofaage, lümfotsüüte o rakkudevahelisi ruume täidab vedelik, mitte amorfne põhiaine o Leidub luuüdis, neerus, maksas jne · Kohev sidekude o pehme, painduv, venitatav o sisaldab palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. o rakkudest esinevad fibroplastid, makrofaagid, nuumrakud, rasvarakud jne. o leidub: naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis, hingamisteedes, kuseteedes epiteeli all o ühendab elundeid ja kudesid omavahel
Prootonite konsentrats: pH=-log[H+] =>[H+]=10-pH a) pH=2,7 => [H+]=10-2,7=0,00199.. b) pH=8,8 => [H+]= 108,8 =630957344,5 c) pH= 12,8 => [H+]= 1012,8= 6,31012 16) Tahked ained ained ja materjalid, mis omavad kindlat massi ja kuju; normaaltingimustes ei voola; molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Kõikide tahkete ainete omadused sõltuvad nende ainete elementaarkoostisest ning mikro- ja makrostruktuurist. Eksisteerimisvormid amorfne, kristalne Tegelik tihedus =mass/(pulbri maht-pooride maht) = [mahu kaal] Tahke keha tihedus koos pooridega tahke kompaktse keha keskm tihedus. Efektiivne tihedus=pulbri mass / pulbri maht; so sellise aine tegelik tihedus, millel puuduvad poorid. Sisestruktuur: Kristalne osakesed paiknevad rangelt tasapinniti; kindel sulamis- ja tahkumistemp; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre
Tahke aine molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Tahke aine ja materjali omadused määrab ära selle aine ja materjali keemiline koostis ja struktuur. Eksiteerimise vormi järgi jaotatakse tahked ained kristalseteks ja amorfseteks. Kristal-setes ainetes ja materjalides elementide aatomid ja nendegruppid asetsevad korrapäraselt tasapinnati. Amorfsete ainete korral on korrapärasus väiksem. Praktikas esineb palju aineid, kus esinevad korraga amorfne ja kristalliline struktuur. Need on ainete segud. Klaas on kristalsete ja amorfsete ainete vahpeal. Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga. Sisemise struktuuri järgi jagatakse poorseks, kihiliseks, kiuliseks ja homogeenseks. Osakesed võivad olla : vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org
● Isobaariline protsess (p=const.) T1 = T2 p1 p2 ● isohooriline protsess ( V=const) T1 = T2 28. Aine agregaatolekud ● Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke. Neid nnimetatakse ka agregraatolekuteks. ● tahke oleku korral- aine molekulid ja aatomid sooritavad vaid väikesi võnkumisi, tasakaaluoleku ümber.Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre, esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säiltavad kuju ja ruumala. ● vedela oleku korral- molekulid saavad vabalt liikuda, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mismtõttu vdelik säilitav ruumala, kuid mitte kuju. ● gaasilise olekus- aine molekulid või aatomid liiguvad täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala
P-aurude kondenseerumisel, praktikas valge v kollane vahataoline mass: säilt vees, , mürgine, helendub. 2)punane – tekib valge P pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta, puht kujul pole mürgine, 3)must- valgest allotroobist rõhul üle 1,2 Gpa, kolmest passiivseim.vähim lev., tavating.püsiv, OM: vees lahustumatu, mõningates ainetes lah väga hästi, kaldub isesüttimisele.Ühendid: Oksiidid: enim uuritud P4O10- tekib P põlemisel hapnikus v õhus, sööbiv, värvitu krist v amorfne aine, praktikas valge pulber, veega kokkup väike plahvatus ja leek. P4O6 - iseloomuliku lõhnaga valged helbed v krist. Lah hästi org lahustites. Happed - tuntakse 8 põhitüüpi P happeid, H3PO4 - värvitu veega segunev viskoossne vedelik, H3PO2, H3PO3, H4P2O7, (HPO3)x Vesinikuga PH3- fosfaan - värvitu küüslaugulõhnaga väga mürgine gaas; P2H4 difosfaan – värvitu lenduv õhus süttiv vedelik. Hallogeeneidega-väga palju. Kasut. : mõndade sulamite koost. valge
isolatsioonmaterjali jm valmistamiseks. 21) Polümeerid kondensatsiooni reaktsioonide basil 24) Tähtsamad kommertsiaalsed termoplastid ja nende Polüstürooli tootmine [- CH2 CH (C6H5)]n Kondensatsioon-polümeerid on polüestrid, polüamiidid, omadused Polüstürool on tahke amorfne aine molekulmassiga polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud jt. Polüetüleen (PE) 200 000 400 000. Tooraineks on stürool C 6H5CH=CH2. Kommertsiaalsed polükondensatsioon-polümeerid vahataoline tahke materjal, mis ei sisalda hapniku. Tootmise skeem on joonisel 11. Keemiliselt puhas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
