suurem osa inimkonnast elab erinevate moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga. Seega poleks õige hukka mõista teiste kultuuride või siis eluviisidega inimeste tehtud otsusi, kuna need võivad olla moraalsed nendele inimestele. Toon Indiast selle kohta näite. Indias on lehm püha loom,kelle vigastamise eest on ette nähtud ränk karistus. Kui aga mõni hindu otsustab Indias söögi eesmärgil (või mõnel muul eesmärgil) lehma tappa, siis selge see, et antud otsus oli amoraalne. Aga meie (eestalste) jaoks on see ju täiesti tavaline nähtus- tappa loom söögi eesmärgil. Seega põhjustab ka meie lehmade hukkamine hindudele tegelikult viha, kuna see on nende jaoks amoraalne, meile aga täiesti tavaline nähtus. Kuid kui me peaksime iga otsuse tegemiseks lähtuma kogu maailma kultuurilistest, põhieaduslikest ning traditsioonilistest tõekspidamistest, siis selge see, et me ei saaksi mingisuguselid otsuseid lahendada. Sellistel juhtudel pean ma õigeks lähtuda
töölisklassi rahvale. Ettevõtted käisid inimeste uste taga ning sõlmisid kindlustuslepinguid ilma laste tervist kontrollimata. 3. Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad? Laste kindlustamisega kaasneb põhiline probleem oli see, et peale lapse kindlustamist mürgitasid oma lapse või tapsid ta muul moel. Lapsest oli saanud võimalus teenida tulu ning see on täielikult amoraalne. Leidus ka neid, kes lapsendasid omale lapse ning mõni aeg hiljem lavastati tema surm ning koguti kindlustusrahasid. Eriti ahvatlev oli lapse mõrvast kasumi teenimine just nende lapsevanemate seas, kes last tegelikult ei soovinud. 4. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt. Child Savers)? Vastupanuliikumised juhtisid tähelepanu sellele, et vanemad mõrvavad oma lapsi raha
tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema. Ta satub suurde masendusse ning hakkab jooma ja hiljem sureb. Kremer on amoraalne mõisnik. Selle lausega on mõeldud seda, et Kremer on ebasobiva käitumisega mõisnik. Mari on keerulise hingeeluga, isepäine naine. Teoses on Mari väga tugeva iseloomuga kuid mitte järeleandmatu. Võõraste vastu oli ta trosti täis, heaks näiteks on selle kohta juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning Mari sellepeale sõnakestki ei lausunud. Mari käitumine oli kohati mõtlematu kuid siisgi meeldis mulle mari teoses kõige rohkem.
Igal inimesel on olemas kaks isamaalisust: väike ja suur. Väike- on linn, tänav, maja, kus inimhing sündinud on. Suur- on riik, kelle kodanik see inimene on. Veel on olemas ühine isamaalisus ehk Maa. Kodumaad tuleb armastada ning kaitsta, kuna ainult patriotismi tunnega inimene saab olla oma rahva osa. Tänapäeval armsamaa kaitsmine on sama püha kohustus nagu palju aastaid tagasigi. Ainuke mis muutunud on, on see, et nüüd kodumaa vaenlased ei ole mingid intervendid ning agendid välismaalt vaid terroristid, narkomaafiad ja amoraalne poliitika. Demokraatlikus ühiskonnas on nendega võidelda raske, kuid see on võimalik. Rahva ühisel isamaal ehk meie planeedil- on ka veel õudsem vaenlane. Kui minna natuke ajalukku, ligikaudu XX. sajandisse siis tuleb välja, et viimased mitukümmend aastad kõik millega inimesed tegelesid oli looduslikukeskonna saastamine, osoonikihi hävitamine, kogudes tuhandeid tonne tuumajääke ning miljoneid ...
Küüslaugu söömine tagab ilusasti selle, et sinu privaatruum laieneb märkimisväärselt). Ja kui iidsed eestlased olid oma kõhud üllatustega lihapalle ja muud suupärast täis puginud ei visanud nad voodisse leiba luusse laskma vaid võtsid ringi/paaridesse/organiseerimata grupingutesse ning hakkasid temperamentse muusika saatel puusi nõksutama. Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks. Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi.
E.Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES Probleemiskeem Õnn: - Mari polnud mõisas õnnelik, kuigi sai uusi riideid ja kingitusi. - Alguses pidas Tõnu õnneks piimamehe ametit, sest ihardas raha. - Pärast lepingu sõlmimist muutus mõistahärra lahkemaks ja rõõmsamaks. - Lõpus muutus Tõnu arusaam õnnest. Ta tahtis naist endale tagasi, hakkas hindama abielu ja perekonda. - Mari polnud õnnelik, sest tahtis noort seppa nimega Juhan. - Mari lahkus mõisahärra juurest, sest ta polnud õnnelik. - Tõnu lapsed polnud Mari lahkumise üle õnnelikud. - Mari ja lapsed elasid üle Tõnu surma ja lahkusid perega maalt ära linna. Probleemi aken 1. Probleemi olemus 2. Probleemi tekkepõhjused Tõnu arusaam õnnest muutus. Teose algul Tõnu tundis kadedust vana piimamehe vastu pidas ta õnneks raha, kuid teose lõpus abielu ning soovis samuti palju teenida. L...
seda. Põhjuseks jällegi lord Henry, kes üha enam Doriani lihtsameelsust ära kasutades, sisendab talle, et ära tee millestki välja ja naudi elu täiel rinnal edasi. Nii juhtub teose jooksul kordades ning lõpuks ei jõuagi Dorian sellest moraalsest allakäiguspiraalist välja rabeleda. Moraal üha hävib ja hävib ning seda ainult ühe tühise maali vaatamise ja sõbra (Henry) ütluste pärast.. Lõpuks on Dorian nii amoraalne, et on suuteline isegi inimeselt elu võtma. Seda ta teebki, tappes Basili, kui too püüab veel viimast korda Doriani õigele teele aidata. Üldkokkuvõttes võib minu arust üsna selgelt väita, et Doriani üks ja ainus moraalse allakäigu põhjus seisnes ühes isikus lord Henrys.
Hesse peategelased on kõik enese otsingul ning püüdlevad harmoonia poole, nad on oma elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Ükski Hesse eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu. Nad peavad vabanema väikekodanikust mugavusest ja turvalisusest, et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsionaalne või isegi amoraalne see ka pole. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu raha saavutada esimesel katsel, kuid igal juhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanene toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei
*Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene teadvustatud ÜHISKONNA PRODUKT.
Ei.Oma algse iseloomu, oma esialgse kuju järgi ei ole nad orjad.Orjadeks võivad nad saada ja saavadki, sisenedes teatud suhetesse.Kui aga on nad kõik võirdses, mis tüüpi suhe paneb neile orja pitsi peale.See on see suhtumine selle n.n reaktsiooni jõuga, mis oli eespool viidatud(moraali ühiskonna vähemuses).Need suhted on loomuliku asja tagajärjed.Selleks et leida peotäie amoraalseid inimesi absoluutses moraali enamuses, avanevad suurepärased arengu perspektiivid.Kui amoraalne isik tahab saavutada mingit kõrgemat seisukohta siis liigub ta oma kavatsuse juurde, unustades moraali ja lähtuda oma sihtmärgini põhimõttega, et kõik vahendid on head.Vastavalt, inimene vabanev moraalsest süsteemist, jõuab oma sihtmärgini paremini ja kiiremini.Ta ei hakka kannatama mingisugust suuremat konkurentsi absoluutse suuremuse ühiskonnalt, mis areneb moraalsetel põhimõtetel ja sellisel seisundil nagu südametunnistuse närimine
Sotsiaalne kapital ei akumuleeru hõimkonnasiseks ressursiks, ettevõtetel on võimalus arendada. 20. sajandi teisel poolel olid edukad suurettevõtted Toyota ja Nissani autotööstus, NEC ja Fujitsu arvuti- ja pooljuhitööstus, laevaehitus ja keemiatööstus Page 10 Sotsiaalse kapitali mõju piirkonnale Sitsiilias ja lõuna Itaalias väga madal ühiskondliku usalduse määr ja puudulik sotsiaalne kapital. Amoraalne perekonnakesksus - peresidemete üleliigne rõhutamisega kaasneb moraalsete suhete nõrgenemine väljaspool perekonda, mis suurendab korruptsiooni, vaesust ja kuritegevust. Sitsiilia ka maffia ja organiseeritud kuritegevuse sünnikoht. Sotsiaalse kapitali hulka vähendab ka rahvastiku vananemine, väljaränne, rahva tervislik olukord ja paljud muud tegurid. Page 11 Sotsiaalne kapital majandusarengu soodustajana
taipab." Mured uputas mees alkoholipudelisse ning joobes peaga ta ka õnnetult külmus surnuks. 3. Vilde kujutas mõisnikku ebameeldiva isiksusena, kes on oma elus läbi põrunud, kes ainult käib ja kirub ning meenutab ainult kunagisi häid aegu. Mõisnik oli minnalaskja, vireleja ja raskustes. Muidugi elasid nad siiski paremini, kui talupojad. 4. Jah, Kremer oli degenereerunud amoraalne mõisnik. Tugevalt moraalivastane oli kindlasti tema ettepanek Tõnule. Eks ta sai sellest ise ka aru, aga kuna ta oli degenereerunud, siis võiski temalt sellist ettepanekut loota. Tema elukoht, tema ise ning tema teod olid kõik allakäinud. Moraalitud. 5. 19. sajandi lõpus võis Kremeri ja Prillupi tehing olla täiesti normaalne. Tollel ajal oli täiesti tavaline, kui mõisnikud käisid naiste juures neid vägistamas, rääkida ei julgenud sellest küll
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Lisaks annab see võimaluse proovida midagi täiesti teistsugust, tutvuda uute inimestega, leida uusi sõpru, suhelda, teha põnevaid asju ning muuta oma eluviisi. Svingimisse tulevad paarid siis, kui on selleks küpsenud ehk siis tavaliselt 3.-5. kooselu aastal, mõned varem mõned hiljem. Suurimaks eksiarvamuseks, mis tekib teistel inimestel svingerite suhtes, on see, et sellised inimesed on kaotanud perekondlikud väärtused, elavad koos materiaalsetel põhjustel ja nende suhe on amoraalne. Samal ajal võib aga väita, et svingerite seas on palju üksteist armastavaid, ilusaid, haritud ja arukaid inimesi. Viimase paari aastaga on Baltikumis svingerite arv suurenenud ning märkimisväärselt ,,noorenenud". Kui 2003. aastal oli paaride keskmiseks vanuseks 35-50, siis praegu on see juba 25-40. Kahjuks ei ole olemas statistikat nende svingerite rahulolu kohta. Kuid loodame, et tulemus on pigem positiivne kui negatiivne. Svingimisel võib olla erinevaid vorme
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Propagandasõnum võib olla õige, olemata tõeline, ja tõeline, olemta õige. ÕIGSUSE RELATIIVSUS on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas ka siis, kui need arusamad on väärad. Õiglus on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal. Õiglustunne kui avalikkuse väärtushinnangus väljenduv moraali norm. Süüme normide hulka kuuluv suuremeelsus, andestus (karistuse ärajätt) on moraalinormide seisukohalt amoraalne. 1.5 KOMMUNIKATSIOONIMUDEL Kommunikatsioonimudel on propaganda subjekti vahekord propaganda objektiga (PUBLIKUGA). Kommunikatsiooni mudel erineb, sõltuvalt propaganda põhiliigist. Proaktiivses propagandas (agitatsioonis) toimib kolmikmudel autoriteet propagandist publik Reaktiivses propagandas propagandasõjas- toimib nelikmudel. Autoriteet propagandist- vastane-publik 4-mudelis vastane kui konteksti osaline!! Etenduse kommunikatsioonitüüp. Propagandist kui kanal
Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae. Öine vahtkond samal aastal suri Saskia. Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne. Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek. Oli graafik. Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil. · Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de
,,Klaaspärlimängus" jõuab Josef Knecht arusaamisele, et puhta steriilse inellektuaalse teadmise teenimise asemel on tähtsam teenida vaimu elavas maailmas, et ei ole õige eraldada üht teisest, nad mõlemad on osad maailma tervikust. Ükski Hesse eneseotsijaist ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Nad peavad vabanema väikekodanlikust mugavusest ja turvalisusest , et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsiooniline või isegi amoraalne see ka pole. Ainult siis suudavad nad meelerahu leida ja asuda oma saatust kontrollima. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu rahu saavutada esimesel katsel, kuid igaljuhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanemine toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Kuni kannatusmõõt pole täis, ei suuda ka inimene muutuda
kallaletung on üsna tõenäoline (ka hiline töölt koju tulek) · Joobes olek · Mitteküllaldane vastupanu mehe seksuaalsete kavatsuste ilmnemisel, kui naine ei soovi vahekorda astuda mees võib seda nõusolekuna interpreteerida · On olukordi, kus kannatanud ei aimanud ja ka situatsioon ei viidanud sellele, et nad võivad muutuda seksuaalkuriteo ohvriks. Eelkõige kuuluvad siia alaealised lapsed ja elatanud naised · Ohvri amoraalne käitumine Kirjanduses võib sageli kohata diskussioone, kas füüsiliselt keskmine mees on võimeline üleüldse vägistama füüsiliselt keskmist naist. Kõik vägistamise võimaluse eitajad lähtuvad normaalsest situatsioonist ega arvesta, et sageli tuleb kallaletung ohvrile ootamatult ning et hirm võib paralüseerida täielikult kannatanu vastupanu. Üks autor väidab, et 83,1% kannatanutest oleks võinud vastupanu osutada ja vaid 16,9%-l puudus vastupanu osutamise võimalus täielikult
Senex - vana mees, kellel on mitu kehastust. Isana on ta kas liialt leebe või liiga karm, mõlemal viisil ei armasta ta oma poega. Ta valmistab piinlikust nii oma naisele kui ka pojale, näiteks näitab, et on armunud samasse naisterahvasse nagu ta oma poegki, tüdruk on loomulikult liiga noor tema eale ning ta ei saa teda eal. Ta kannab pikka valget aluspesu mille on topelt varukad ning mõnikord ka saua. Leno - on bordellipidaja. Tegemist on mehega kes on häbenematult amoraalne ning keda ei huvita miski peale raha. Tal on tihti tegemist adulesceniga tema armastuse pärast. Rõivastusena kannab ta tuunikat ja on tihti kiilaspäine ning kannab endaga rahakukrut. Miles Gloriosus - On hooplev sõdur, see karakter on ka tänapäeval eriti tuttav. Ta on suur enesearmastaja, kes peab end kõige kaunimaks ja vapramaks kui ta tegelikkuses on väga rumal, lihtsameelne ning argpüks. Tihtipeale on ta huvitatud samas tüdrukust kellest on huvitatud ka adulescens
teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Archie Carroll on ära defineerinud ja jaganud juhtimise vastavalt juhtide käitumisele, tegutsemisele ja suhtumisele kolme rühma: immoraalne, amoraalne ja eetiline juhtimine (vt. Kuidas olla Tabel eetika ja juhtimine). Eetiline äri millest alustada Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus teadvustada, et eetilised väärtused on oluline vara / eelis, mis mõjutab organisatsiooni põhitegevust. Eetilised / moraalsed
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
Moraali panustades võite kaotada, kuid kui panustate sellevastu kaotate peaaegu kindlasti! 6. Milliste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo? Antud juhul tuleks arvestada 1) väliste sanktsioonidega ( teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine jne) 2) sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistuse piinad) oleneb muidugi kui amoraalne ta tegu on, mõnikord lisanduvad veel sanktsioonid mis on õigusaktidega paika pandud ( vanglakaristus jne) NB! Kui oled uskilik võiksid ka arvestada, et on oht põrgusse sattuda, ning erinevad Jumala poolsed karistused. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Sellepoolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett.
Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae. Öine vahtkond samal aastal suri Saskia. Teda hakkas majapidajanna üleval pidama - amoraalne. Temalt ei tellitud enam midagi. Peetruse ärasalgamine. Kadunud poja tagasitulek. Oli graafik. Peale surma ta unustati. Taasavastati 19. sajandil. · Jan Veremeer ... Delft(1632-1675)- 35 säilinud pilti. Maalis hoolikalt ja kaua. Olmestseenid, sageli toas, aken lahti. Kirja lugev tüdruk. Ohvitser ja naerev tüdruk. Kupeldaja juures. Tütarlaps pärliga. · Hollandi kunstnikud olid veel van Ostade- talupoegade elu, van Ruisdad- maastikumaalija, van de
Senex - vana mees, kellel on mitu kehastust. Isana on ta kas liialt leebe või liiga karm, mõlemal viisil ei armasta ta oma poega. Ta valmistab piinlikust nii oma naisele kui ka pojale, näiteks näitab, et on armunud samasse naisterahvasse nagu ta oma poegki, tüdruk on loomulikult liiga noor tema eale ning ta ei saa teda eal. Ta kannab pikka valget aluspesu mille on topelt varukad ning mõnikord ka saua. Leno - on bordellipidaja. Tegemist on mehega kes on häbenematult amoraalne ning keda ei huvita miski peale raha. Tal on tihti tegemist adulesceniga tema armastuse pärast. Rõivastusena kannab ta tuunikat ja on tihti kiilaspäine ning kannab endaga rahakukrut. Miles Gloriosus - On hooplev sõdur, see karakter on ka tänapäeval eriti tuttav. Ta on suur enesearmastaja, kes peab end kõige kaunimaks ja vapramaks kui ta tegelikkuses on väga rumal, lihtsameelne ning argpüks. Tihtipeale on ta huvitatud samas tüdrukust kellest on huvitatud ka adulescens
põhifunktsioon, sümbolid, käitumishoiakud, ideoloogia, põhirollid. II pool 1. Pareto eliiditeooria: eliit ja mass, kihid ja klassid, joonis 23 - eliit on valitsev vähemus, vana vahetab välja uus. Lõvid ja rebased vahelduvad juhtpositsioonidel. Alam-ja ülemkiht (mitteeliit ja eliit). Klassides suur-ja väikekodanlus, töölisklass. 2. Kaasaegsed eliidikäsitlused: hea ja halb eliit, tõeline ja pseudoeliit, kolm asjaolu - Sorokin-indük eliit on amoraalne kõrgkiht. Nietzsche-eliit ainult vaimne, võimul olev on pseudoeliit. Eliidil erilised vaimsed-poliitilised kvaliteedid, tunnetab end domineeriva kihina, muutused eliidis personaalsed. 3. Organisatsioonikultuur ja konfliktid - muutuv ja dünaamiline, eristatavad väärtused, esemed, sümbolid. Konfliktid on isikutevahelised, isikusisesed, grupi- ja organisatsioonivahelised. 4. Sotsiaalsed liikumised: tunnused, teooriad, liigid - 1) in kollektiivne tegevus,
loomulikuks nähtuseks või panna lootused hirmuvabale distsipliinile? Ajaloolised distsipliiniilmingud: - instinktiivdistsipliin; - tabudistsipliin; - tavadistsipliin; - kepidistsipliin; - näljadistsipliin; - enesedistsipliin; - teadlik distsipliin. Distsipliini seisukord sõltub korraldav- ja täitevdistsipliini kooskõlast. Juhtimise eetika tüübid: Tunnused Immoraalne Amoraalne Moraalne juhtimine juhtimine juhtimine Eetilised normid Otsused, teod ja Pole moraalne ega Eetiline käitumine on moraalitu, kuid eestvedamine on aktiivses vastuolus otsused ei arvesta juhtimise moraaliga moraalseid tavapärane osa
Nii nagu tunded, on ka kannatlikkus omandatav oskus, mis ei tule iseenesest. Ent ega võimuski ole midagi looduslikul viisil päritut; võim on jumalikum kui miski muu maailmas. Ning rahulikkus on jumalate ülim voorus, kellel pole midagi muud peale aja. Kui me endale aega võtame ja mõne sammu tulevikku astume, siis näeme, et seal on kõike head, rohigi tärkab uuesti. Aga vastupidi, kärsitus jätab teist nõrga mulje. See on peamine takistus võimule tõusmise teel (2:19). Võim on loomult amoraalne ning üks tähtsamaid oskusi selle saavutamiseks on suutlikkus näha olukordades pigem head kui halba. Võim on mäng see väärib ikka ja jälle kordamist ning mängides te ju ei hinda vastast tema kavatsuste, vaid tegevuse mõjukuse alusel. Te võrdlete tema strateegiat ja jõudu sellega, mida te ise näete ja tunnete. Kui sageli on kellegi kavatsused olukorra üksnes ähmasemaks ja petlikumaks muutnud! Mis tähtsust on sellel, et teine mängija, teie sõber või rivaal, kavatses ainult
Mõningate indiviidide puhul on võimalik mingit toimet saavutada, aga on ekslik arvamus, et kurjategija paneb kuriteo toime, sest ei tea, et tegemist on kuriteoga. Mingisugust seost võib olla, aga üpris nõrk. IV mudel Moraalist lähtuv käitumise mudel Sellele toetub enamus suur hulk praegu kaasaegsetest kriminoloogilistest teooriatest. 1. Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri 2. Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine 3. Hälve on amoraalne akt st. kurja tekitamine 4. Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraali defektid 5. Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega 6. Normaliseerimise vahenditeks oleks inimeste kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine. 7. Eesmärgiks on moraalsete, heale orienteeritud inimese kujundamine Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Ilus mudel ja mudel on aja jooksul olnud ka väga populaarne
Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole. Irratsionaalsed alateadvuslikud impulsid, mis on oma olemuselt füsioloogilised. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis id on amoraalne. Psühhoseksuaalsed arenguastmed: * oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine. * anaalne faas (1-3a) rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon. * falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos. sel ajal ilmnevad Oidipuse kompleks poistel ehk kastratsiooniärevus ja tütarlapstel Elektra kompleks ehk peenisekadedus. * latentne faas (6-14a) seksuaalsete ihade mahasurumine.
kellel on nõrk närvisüsteem, kõrge närvilisus ja suur emotsionaalne erutuvus. Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine Manipuleerimise olemuseks on teise inimese “asjastamine”, tema valikuvabaduse ja iseotsustamise piiramine miinimumini ning talle soovitus arusaamade ja käitumisviiside kaelamääramine. Igasugune manipuleerimine on amoraalne. Levinud manipuleerimisviisideks on ähvardamine, koha kätte näitamine, hämamine, sildikleepimine, probleemidest möödahiilimine, kaudse surve avaldamine, solvava vihje poetamine jne. Motiivide teadvustamine, konflikt ja otsustamisdilemmad. Motiivide teadvustamisel on kolm tasandit: - motiivi tunnetamine ja läbielamine - motiivi olemuse mõistmine - motiivi sügavam lahtimõtestamine- selle vaagimine nt kõlbelisest või pragmaatilisest aspektist.
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada
Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud. EGO - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb välismaailmaga. Üritab olla moraalne. (kaitsemehhanismid nt. eitamine) SUPER EGO - ülimina (sisaldab internaliseeritud e. omaksvõetud väärtusi)- sisaldab ka jõuetu viha vanemate vastu, mis on allasurutud. Ebaratsionaalne. Toimib kohtumõistjana ,,kui teed nii,
(Elu võib võrrelda kingitusega, mille kingib isa-ema). Filosoofiline kirjanik A. Camus leidis et elu ei ole elamist väärt, sest see on absurdne (Sisyphodose müüt - kivi mäkke lükkamine). Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia demokraatia väärtustamine (demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest
Kannatused saavad tasutud. Teatud taltsutamisviis ületades sallimatust ameerika kultuuris. Gospel ja soul muusika. Üks võimalik vahend tsiviliseerimiseks. Teine hoiak oli see, kus ignoreeriti inimlikkuse definitsiooni. Sellele hoiakule on rajatud teistsugune muusika. "negro" arhetüüp, mida mustanahalised ise kasutavad uhkusega. Ray Marcus?(vist) tõi välja afroameerika kultuuri ühe poolfolkloorse kangelase Staggerlee. Konkreetne isik, kes istus 19. saj lõpus mõrva eest kinni. Üdini amoraalne, kuri, kes ei vastuta mitte millegi eest, ei järgi ühiskonnanorme. Marcus kirjutas kuidas ja kus sellist arhetüüpi märgata võib. Kirjutas 75ndal aastal kui räppi veel polnud. Viitab poksijatele, muusikutele enne räppi ja "blaxploitation" filmidele(mustanahaliste kangelastega gängsterifilmid) mustanahalised: "kui me oleme inimesekäsitlusest väljaspool, siis mis õigus on õigussüsteemil meie üle?" 1920.date alguses Karel Tšapek võttis kasutusele uue sõna tehisinimese kohta
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. · SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1. oraalne- sünd kuni 1 eluaasta- rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine.. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon 3
peegeldus. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Püüdu täiuslikkuse kui eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Õiged teadmised eesmärgist juhivad inimesi kõigis valdkondades- teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua antiikse loomuõiguse alused. Kui valitseja ei suuda õiget eesmärki tajuda, ei järgne ka vastavat tulemust. Cicero: kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alustel, siis ta on pärit subjektiivsetest allikatest ja amoraalne. Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on 13
49. .Mis on Common law? Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel. 50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59. Kust tuleb tsiviilõiguse mõiste? Rooma õigusest ius civile 60. Mis on iuc civile?
raske vahet teha milline on Sokratese seisukoht ja milline Platoni enda oma. Nende kahe mehe teostes, ilmneb Sokrates sophistide vastandina, kuultutab ja naeruvääristab, eriti Platoni omas. Aristophanes, kelle hiilgeaeg langeb samasse aega. Tema kirjutas muude komöödiate hulka,, Pilved“ seal on peategelane Sokrates, seal ilmneb ta kõige ehedama naeruväärse sophistina, kes õpetab naeruväärasi, poeg annab oma isale peksa. Küüniliselt amoraalne. Sokrates liikus ringi selle seltskonnaga, keda kõik ateenlased pidasid sophistideks. Kui me usume Platonit, siis vb arvata et Sokrates vestles nendega , vastandades ka, rõhutas et tema ei võta tasu, et ta ei õpeta raha eest. Teine ja olulisem asi, sophistide meelest eetilised normid, on inimlik kokkuleppe, sokrates uskus et eetilised normid on absoluutsed.Jumalikud teatud mõttes. Ja tema eesmärk oli filosoofilise arutelu kaudu jõuda nende absoluutsete moraali nõuete määratlemise.
teadmiste levikut. See on ligilähedane ühiskondlikkule leppele. Praeguseks on see mudel suurema populaarsuse kaotanud. Seda on kontrollitud empiiriliste uuringutega ja tulemused näitasid, et tegelikkus selle mudeliga kokku ei läinud. Ginter kahtleb uuringute õigsuses. Moraalist lähtuv käitumise mudel: 1) Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri. 2) Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine. 3) Hälve on amoraalne akt st kurja tekitamine. 4) Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraalidefektid. 5) Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega. 6) Normaliseerimise vahenditeks oleks inimese kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine. 7) Eesmärgiks on moraalsele, heale orienteeritud inimese kujundamine. Kas sellised vahendid on kättesaadavad, et inimeste vaateid ja veendumusi muuta. See on
Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Archie Carroll on ära defineerinud ja jaganud juhtimise vastavalt juhtide käitumisele, tegutsemisele ja suhtumisele kolme rühma: immoraalne, amoraalne ja eetiline juhtimine (vt. Kuidas olla - Tabel eetika ja juhtimine Eetiline äri - millest alustada Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus teadvustada, et eetilised väärtused on oluline vara / eelis, mis mõjutab organisatsiooni põhitegevust. Eetilised / moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel, strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel.
hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Inimkond püüdleb täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised eesmärgist – nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua. Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne. Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt: 1
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Kas sõda on õigustatav? Sõda olevat õigustatav järgmistel juhtudel: 1. Enesekaitse doktriin (igaüks võib ennast kaitsta vägivallaga vägivalla vastu) (St Augustine 345-430) ) Kriitika: kust maalt algab ja lõpeb enesekaitse? 2. On õigus kasutada vägivalda üleüldiste tõdede kaitseks (St. Ambrose 339-397) Kritika: Üldisi tõdesid on siiski raske kindlaks määrata.(Näit: holy war, kommunismivastane sõda) Rahvusvaheline poliitika on amoraalne. Tihti teeb riik ükskõik mida, et oma eesmärke (julgeolek, stabiilsus, õitseng) saavutada, kaasaarvatud sõda. 47 48 14. PEATÜKK Esimene maailm 1. 2. 3. JA 4. MAAILM See ptk taotleb võimatut: püüab karakteriseerida poliitika põhijooni nii iga riigi sees kui riikide vahel, hõlmates 160 rahvusriiki kaasaegses poliitilises maailmas. Jaotus riikide suure arvu tõttu subjektiivne.
See on võim, mingite eesmärkide saavutamise allikas ja samas on sellel mingisugune saatanlik 29 võim. Need probleemid on analüüsitud ajaloo ja teiste probleemide ainetel. Tema tragöödiate tegevused toimuvad erinevates maades. Puskin toob vene kirjandusse erinevate maade eripärasid (Inglismaa, Austria, Hispaania, Itaalia). Aga ruum ei ole oluline. Puskini jaoks ei või kelm, amoraalne petis olla geenius. Tuntud süzeede ja kirjanduses tuntud probleemide teistpidi käsitlemine, uuesti analüüsimine Puskin tõestas mitmekordselt, et kirjanduse allikaks on kirjandus. See reaalsus, mis ümbritseb kirjanikku, inspireerib valima objekte, probleeme, teemasid, kuid kirjanduse allikaks on siiski kirjandus. ,,Belkini jutustused" 1831. aastal publitseeritud. Kirjanduslik ülesehitus on väga keeruline lugudel on raam, mis annab lugudele tõepärasust juurde
Sai oma nimetuse, sest Zenon õpetas Ateenas sammaskäigus (stoas). Zenoni lähtekohad mõnes mõttes vastandlikud Epikurosele, kuid tulemus suht sama. Jumalad on maailmas kõik ära määranud. Kogu maailm aon üks Zeusi poolt juhitud kosmopolis (maailmariik). Kõik toimub Zeusi tahte järgi. In-se hing on osa suurest makrokosmosest, mikrokosmos. Käib täiesti Zeusi poolt ettenähtud reeglite järgi ka hinges. Inimesel on mõttetu saatusele vastu hakata (nagunii ei saa) ja see on ka amoraalne (sest see on jumalst antud, seega hea). In üls on see, et ta peab leppima saatuse kui paratamatusega, mitte sellele vastu tegutsema. Selle läbi in vabaneb hirmudest ja saavutab hingerahu apaatia (kannatusetus). In vabaneb kannatusest jumaliku mõistmise läbi. Selleläbi saab saavutada ka õnne. In-d on kõik võrdsed selles osas, et on ühtviisi saatuse mängukannid ja saavad filosofeerimise kaudu apaatiani jõuda. Edaspidi hakati stoa fil-s rõhutama rohkem ka kohusetunnet
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
