1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuve...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi delta lähedusse (pealinn Ittaui paiknes Memfisest lõuna pool). Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. 12. dünastia (1991 1783), mille vahest silmapaistvaim valitseja oli Sesostris/Senusert III (1878 1841), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tähtsaimate Egiptuse jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra'ga (Amon-Ra). Nuubia oli (kuni Niiluse II kärestikuni) kindlalt Egiptuse võimu all. Antud periood oli Egiptuse kirjanduse õitseaeg, mil kirjutati muuhulgas ka "Sinuhe jutustus" (selle tegevus toimub Amennemes I poja Sesostris/Senusert I valitsusajal [1971 1976]). 13. dünastia valitsejad (1783 1650) vahetusid võimul väga kiiresti, pärinedes seejuures mitmest eri suguvõsast
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Jumal: monoteism ainujumal (judaism, islam, kristlus); kolmainujumal üks jumal kolmes isikus. polüteism (hinduism monism, henoteism (Religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus panteonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu (Babüloonias Marduk, Egiptuses Amon, Peruus Inti). H võib olla monoteismile eelnevaks faasiks.) ateism nt budism, dzainism. Nt Buddha: Neli õilsat tõde: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjustest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivas teest. (Õilis kaheksaosaline tee: õige vaade, õige kavatsus/mõte, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige tähelepanelikkus, õige keskendumine).
Tallinna 32. Keskkool ROBERT-HOUDIN Uurimustöö Andres Jakovlev 12c Juhendaja: Naima Klitsner Tallinn 2006 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU.........................................................6 1.1. Vanaaeg..........................................................................................................6 1.2. Keskaeg.......................................................................................................9 1.3. Renessanss...............................
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
- Iseloomulik : uuenemine ja viljakus seotud Niiluse igaaastase üleujutusega. - Vaarao jumaliku autoriteedi ja templi rituaalidega säilitati stabiilsust ja korda - Surmaga ümbritsetud rituaalid egiptlaste lootus, et pärast surma jätkub elu nagu enne. - Egiptuse Pantheoni kuuluvad Jumalad: Päikesejumal Ra Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast - Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud Piibliga seotud · Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
* Orjad kõige alamal, selles ühiskondlikus püramiidis, kuid nad ei olnud peamised töö tegijad peamised olid siiski hemosed. Egiptuse usk * Polüteism usk mitmesse jumalasse. Raske on välja tuua, et palju neid jumalaid seal Egiptuses oli. * Kohalikke jumalaid kujutati algselt loomade või loominimesena (zooantropomorfne) ja igal kohalikul piirkonnal oli oma jumal. * Memphis selle piirkonna tähtsaim jumal oli Ptah. * Teeba selle piirkonna tähtsaim jumal oli Amon. * Kui paik sai keskuseks, siis kasvas selle paiga Jumala tähtsus. * Austati ka pühasid loomasi. Kõige austatum üle Egiptuse oli kass. Veel olid üle Egiptuse austatud ka Iibis ja Raisakull. * 14 sajand eKr tehti katse kehtestada monoteism ehk ainujumalakultus, selleks oli vaarao Ehnaton, jmalaks pidi saama Aton. * Muudeti ära ka pealinne ja selleks uueks pealinnaks sai Ahetaton. Mesopotaamia
jumalate üleolekut inimestest, hea ja kurja vahelist võitlust. Maailma loojaks peeti päikesejumal Re - d, kellest sündisid teised jumalad ja inimesed. Jumalate panteon on suur, nende hierarhia täpselt määratletud. Heaks armastatumaks jumalaks oli Osiris, keda austati maa, vee ja taimkatte jumalana. Tema surmas ja ülestõusmises peegeldusid põhilised põlluharimistsüklid ( surm ja ülestõusmine annavad paralleeli ka kristlusega ). Jumalatena austati Egiptuses ka loomi: härga ( jumal Amon ), kasse, lehmi, kotkaid. Vana Egiptuse usundi peamiseks eripäraks on aga üldine surnutekultus ja usk hauatagusesse ellu. Egiptlased uskusid igal inimesel olevat surematu hinge Ka, kes oli otseselt seotud inimese keha ja selle elukeskkonnaga ( eriti peale maise elu lõppemist ). Ka pidi igal juhul tagasi pöörduma kehasse, seetõttu tuli keha igal juhul säilitada ning hoida teda vastavas ruumis. Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem
kõlbelist tervist, hingeerksust, sest selleta tunneksid nad ennast tühiste ja närustena. Hingeline täiuslikkus, mille poole T. Pulatovi jutustuste tegelased püüdlevad, teeb nendest ,,looduslastest" erakordselt rikka hingeeluga inimsed. Selle hingerikkuse poole liikumisel ei karda nad ületada tõsiseid raskusi. Dusan. Romaani peategelane on Dusan, kelle elukäiku kirjanik jälgib sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni. Dusani perekonnas on viis inimest: ema, isa, vend Amon, vanaema (vanaisa oli surnud pärast tütre esiklapse sündi), vanaisa. Dusan kasvas kahekeelses keskonnas: vanaemaga rääkis tadziki, ema, isa, maal elava vanaisaga usbeki keelt. Seetõttu kujuneb Dusani võõraks nii usbekkide kui tadzikkdei hulgas. Suurimaks vaimseks mõjutajaks on vanaema, aristokraatlike maneeridega 65 naine, kes õpetab teda iseseisvalt hakkama saama. Vanaema oli suguvõsa traditsioonide suur
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. · Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid. Ühtlasi kujundasid eeskätt nemad ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. · Horos pistrikukujuline taevajumal. Võis olla päikesejumal Ra poeg kuid neid kahte võidi ka üheks pidada. · Ra päikesejumal. Kujutati tavaliselt eaka mehena. Ra oli maailma looja ja esmane valitseja. · Amon tavaliselt jäära peaga. Samastati Ra-ga. · Osiris viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd jne. · Isis egiptlaste kujutuses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. · Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul. · Hathor lehmakujuline, lehmapea või sarvedega jumalanna, kes kehastas loomade ja
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Kreeka religioon ja mütoloogia Eksam: · Essee. Essee kirjutamisel peab olema kasutatud lisaks mütoloogiaülevaadetele vähemalt ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreek...
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust ...
ametikohtadele (nt kohtunikud). Julgeolekukontrolli käigus kogutakse ja analüüsitakse isikuandmeid ning andmesubjektil ei ole õigust nõuda kõikide enda kohta kogutud andmetega tutvumist. Leander vs. Rootsi kaasuses analüüsis EIÕK Rootsi vastavat seadusandlust ning leidis, et eraelu puutumatuse rikkumine oli kooskõlas seadusega ning vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning riigi julgeoleku huvid prevaleerisid üle Leanderi subjektiivsete õiguste. Kaasuses Amon vs. Sveits leidis EIÕK, et andmete kogumine peab toimuma õiguslikul alusel ning juhul, kui isikuandmeid kogutakse ilma andmesubjekti osaluse ning õigusliku aluseta, on selline andmetöötlus vastuolus konventsiooni artikliga 8 ning seda ei saa põhjendada riikliku julgeoleku tagamise vajadusega. Eeldusel, et privaatsusõiguse riiveks on kohaliku seadusandluse alusel olemas õiguslik alus ning riive on riigi julgeoleku seisukohast vajalik ja põhjendatud, võib
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Spielbergi Oscareid võitnud filmis kujutatakse natsiparteisse kuulunud Schindlerit kangelasena, kes päästis enam kui 1000 juuti holokausti eest, pannes nad tööle oma vabrikus Poolas. Kirjanik David Crowe väidab aga oma raamatus „Oskar Schindler: Avaldamata lugu tema elust, sõjaaegsest tegevusest ja tõelisest loost nimekirja taga”, et filmis kirjeldatud sündmuste ajal oli Schindler hoopis vangis kandmas karistust SSi komandör Amon Göthile altkäemaksu andmise eest. „Schindleril ei olnud selle nimekirjaga midagi ühist,” ütles Põhja-Carolina ülikooli ajalooprofessor Crowe. Ühtlasi lisas ta, et „Steven Spielberg on küll suurepärane ja tundlik inimene, kuid „Schindleri nimekiri” oli kõigest ajalooliselt ebatäpne fiktsioon”. Raamatus seostab Crowe Schindlerit hoopis sakslaste üksuse juhtimisega, mis plaanis natside sissetungi Poolasse.
Sometimes the sounds of the two hieroglyphs differed but their images resembled one another. The horned asp, representing HI, was replaced by the serpent, representing /z/. And sometimes the scribes used a hieroglyph on the rebus principle, as in English a picture of a bee might represent b; thus a sailboat, "khentey," stands for another Egyptian word khentey, which means "who presides at"—this latter being part of a title of the god Amon, "he who presides at Karnak." These procedures °f acrophony and the rebus are essentially those of ordinary Egyptian writing; it was through them that the hieroglyphics originally acquired their sound values. The Egyptian transformations merely carry them further, elaborate them, and make them more artificial. The transformations occur in funerary formulas, in a hymn to Thoth, in a chapter of the Book of the Dead, on the sarcophagus of the pharaoh Seti I, in royal titles dis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
