põletati koos surnukehaga. Maailmas on muuseumitesse kogutud suur hulk vibusid mida on põhjalikult uuritud. Ammukütid olid keskajal väga spetsialiseerunud ja nõutud seltskond. Neid kasutati väga laialdaselt ning neile maksti isegi rohkem palka. On tõenäoline, et keskaja sõjavägedes oli suhteliselt palju ambureid. Seda esiteks nende paljuräägitud efektiivsuse tõttu. Teine põhjus oli ammu kasutamaõppimise lihtsus. Kui vibu laskma peab õppima aastaid, isegi lapsepõlvest alates, siis ammulaskmiskunsti oli märgatavalt lihtsam omandada. Vibunoolt pidi nimelt peaaegu alati kaarega laskma, kuid ammunool lendas sirgjooneliselt, kuigi oli võimalik ka kaarega lasta. Samas ei saanud ambureid olla väga massiliselt, kuna oma oskuste eest võtsid amburid suurt raha ning nende palkamine oli väga kulukas. Mõnevõrra oli
Tulevikukool Kirjand Tulevikukool oleks kool, kus inimestel on tahvelarvutid olemas, osadel on robotid kes käivad aeg-ajalt meelde tuletamas, mida teha/mis õppida on. Igas klassis on arvutid, milles on olemas internet, kõik vajalikud programmid, e-luger ning igaks juhuks ka sülearvuti. Vajalik on muidugi ka saapad, millega saab kiiremini kõndida. Vajutad nuppu ja saad turbot. Koolis on selliseid, kes õpivad, ning selliseid kes ei õpi. Nendel on olemas sellised mütsid, millega nad saavad kosmosest signaale, kust tõmmata alla materjale oma tahvelarvutisse. Kuid kõige hullem on see, et õpetajatel on sama müts ja õpetajad näevad kohe, mida kust tõmmatakse. Seda on õpilastel väga raske varjata. Kuid seda tehakse väga hästi väga väheste õpilaste poolt. Koolis on väga palju häid õpilasi. Õpetajad on autasustatud ,,Parim Õpetaja" tiitliga. Väga vähesed teevad tu...
SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi
Viimsi Keskool Rasmus Väravas Grilli abilaua valmistamine Loovtöö Juhendaja: Gildardas Stokas Viimsi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 Teoreetiline osa........................................................................4 1.1 Mööbel......................................................................................4 1.2 Materjalid..................................................................................4 1.3 Tööriistad ja Töö koht.................................................................4 1.3.1 Akutrell................................................................................................... 5 1.3.2 Trell...........................................................................................
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromoso...
Kuidas elad eestimaa laps? Tere Isa ! Kirjutan sulle praegu sest igatsen sind, pole ammu sind näinud ja tahan lihtsalt öelda kuidas mul läheb. Kuidas ma siis elan kui eestimaa laps? Peaksin vist ütlema, et mul läheb hästi ja kõik on kõige paremas korras aga me mõlemad teaksime, et see tegelikult ei ole nii. Lihtsalt üks väide, mis tekitab hea tunde sest kõik on ju korras! Kõik ei ole korras, ma ikka igatsen sind, kus sa ka ei oleks, soovin, et oleksid siin minu juures kuid tean, et see ei saa nii olla. Tean põhjusi, miks sa lahkusid ja
221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast kuni tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.Kr. loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.Kr. kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.
3 2) hariduse omandamine väljaspool Eestit. Oma tööga tahan leida hüpoteesidele kinnitust. 4 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist Kuni 19. sajandini elas väljaspool Eesti ala väga vähe eestlasi. Needki olid enamasti Eesti- lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. (Rosenberg 2007)
sellele ka kõige tuleohtlikum. Kõigepealt vahetas selle välja kompaktne luminestsentslamp, seejärel valgusdioodlamp ja viimaks loodi orgaanilised valgusdioodid. Huvi valgusdioodide vastu kasvab kiiremini kui nende kasutusala valgustehnikas. Tootjad ja tarbijad, müüjad ja ostjad, kõik on otsekui tardunud stardiasendisse, kartes teistest maha jääda. Üksnes disainerid kasutavad juba kõikjal valgusdioodide unikaalseid võimalusi. Ammu on möödas aeg, mil valgusdioodid huvitasid vaid teadlasi. Praegu on valgusdioodidest kuulnud juba kõik. Selliste lampide suhteliselt kõrge hind on veel takistanud nende kasutamist olmes, kuid räägitakse, et lähem tulevik on nende päralt. Võib aga ka juhtuda, et ootused on liialdatud. Antud töö eesmärk on seda uurida. 3 1 MIS ON VALGUSDIOOD?
Koondlause sidesõnad ja kirjavahemärgid Valssi, rumbat, sambat olime juba ammu õppinud. Sidesõnata koondlaused! Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, sambat. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, saia ja teisi toiduaineid; vihikuid, pliiatseid, paberit ja muidu koolitarbeid; jopesid, kleite, pluuse ja püksegi. Semikooloniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Me oleme juba ammu õppinud nii sambat kui ka rumbat. Sidesõnaga koondlause! Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest
Kirja vormistamine 1. Pöördumine ( Tere ! Tere ,kallis Kati! Tere, Kati ! Kallis Kati , tere ! ) 2. Kirja alustamine a) Aitäh kirja eest ! Tänan kirja eest ! b) Mul oli hea meel Sinult kirja saada !( mul oli väga hea meel, et sa mulle kirjutasid ! c) Miks sa pole nii ammu kirjutanud ? d) küll on hea, et sa mulle nii ruttu vastasid ! 3. Kirja jätkamine a) Ma elan hästi ; b ) Mul on kõik korras ; c) Mis sul uudist ? d) Sa kirjutasid , et ................................. e) Oma kirjas küsisid sa , kas ........................ 4. Head soovid sõbrale - a) Ole terve ! b) Ole tubli ! c ) Kõike head sulle ! 5. Kirja lõpetamine a) Sellega lõpetan b) Kirjuta ruttu ! c ) Ootan su vastust /kirja
pakase eest. Nendest võis ainult unistada. Mõni küll nurus sõpradelt sendikest või tükikest leiba, kuid kust neilgi võtta kui kitsas käes. Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema või lapse hinge endale võtta, kellel ei olnud piisavalt julgust või jõudu nendega võidelda. Vanal ajal juhtus tihti ennekuulmatuid lugusid, mis praegu võib meile tunduda lihtsalt põneva raamatu või filmina. Kuid siis olid ajad üpriski reaalsed. Vaesus oli tol ajal häbiasi. Samal ajal, kui üks mees nurus sõpradelt midagi
Kuidas tekkis eesti keel? Ammu-ammu kõnelesid inimesed Eesti külades erinevates murretes, näiteks väikesel Hiiumaal Reigi kihelkonnas räägiti Reigi murdes ning kui reigilased läksid Keinasse sugulasi sünnipäeva puhul õnnitlema, siis keinalased tihti ei saanud aru, mida tahetakse. Tol ajal oli Eestis palju sõdu ning mitmed külad hävisid. Ajapikku hakkas see eestlasi ärritama ning üheskoos otsustati korraldada koosolek, kuhu olid kutsutud tõlgid, kes oskasid vähemalt kolme murret, erinevate kihelkondade pealikud ja targad ning loomulikult Suur Tõll, Kalevipoeg ja Leiger. Nad arutasid omavahel kolm ööd ja kolm päeva, kuni lõpuks jõudsid ühisele otsusele, tuleb mõelda välja salakeel, et omavahel rääkida ja kõrval olevaid külasid teavitada, kui vaenlane peaks ründama. Ajapikku hakkas see keel eestlastele järjest lähedasemaks muutuma, sest toimusid pidevad rünnakud küladele ning oli tarvis ühiselt ründajatele vastu astuda. Lõpu...
Notre-Dame de Paris Oo, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Ning päike ja taevane sina On jätnud su hallikad seinad. Ka tuultest sa jäänud nüüd ilma- No vaata, mis aeg küll on teinud! Oo, Notre-Dame de Paris, Kas kahju sul endast ei ole? Kas muret ei tunne sa siin, Kesk seda tundetut kõrbe? Miks ometi vaikid, sa ütle! Miks kurvalt vaid vangutad pead? Kus kadunud on sinu tütred? Miks asemel valvavad sead? Ja pojad kui kullide tiivad? Mis saanud on nendest, kas tead?
Kännuvana Kunagi ammu- ammu elas kord Kännuvana, kes oli väga vana ja suur. Ta elas paksu metsa sees, koos käbidega. Kännuvana rääkis iga päev oma sõpradega juttu. See mets, kus Kännuvana elas oli väga imeline ja imelik. Pidevalt külastasid päkapikud seda metsa. Ühel päeval, eksisid sellesse metsa ära kaks last Mann ja Tõnn. Nad olid sel ajal kõigest 9-aastased. Lapsed läksid Kännuvana juurde, ning vaatasid kändu hoolikalt, kuid nad ei teadnud, et ka neid jälgitakse. Järsku, koputas keegi Manni seljale, tüdruk vaatas ringi, kuid ei näinud kedagi. Ta jägis edasi puud. Veidikese aja pärast, kopsis keegi juba Tõnni seljale, kuid lapsed ei leidnud ikkagi seda koputajat. Lapsed tahtsid minna tagasi koju, kuid nad ei leidnud enam oma koduteed üles. Nii pididki nad selleks ööks jääma metsa. Möödus paar päeva, kuni jõudis kätte Kännuvana sünnipäev. Kännuvana kutsus sünnipäevale kõik oma sõbrad ja tu...
Harry Potteri lugu Harry Potter oli väike prillidega poiss. Ta elas oma kasuvanemate juures. Tema pärisvanemad olid juba ammu surnud. Palju aastaid tagasi oli ta vanemad tapnud lord Voldemort. Harry ema ja isa olid võlurid ja sellepärast ta ei käinud tavalises koolis, vaid Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti koolis. Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud,
Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku. Seda päeva, viis aastat peale ametlikku relvarahu Euroopas, nimetame täna Euroopa päevaks. Tema ja paljude teiste tolleaegsete humanistide mõte oli luua sõdadeta Euroopa, kus eurooplased saaksid nautida jõukust, mida nad on põlvkondade jooksul oma targa ja tubli tööga loonud. Sellega peaks olema juba ammu tõmmatud kriips alla sõjakoledustele Euroopas. Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on Euroopas ning kogu maailmas toonud. Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut.
Bastille vanglana. Louis XIV kasutas Bastille' vanglana Prantsuse ühiskonna kõrgema klassi liikmetele, kes olid tema vastu või vihastasid teda. Louis X ja Louis XVI valitsemisajal kasutati Bastille' rohkem erineva taustaga inimeste kinnivõtmiseks ja Pariisi politsei tegevuse toetamiseks. Kuigi kinnipeetavatel olid suhteliselt head elamistingimused, kasvas Bastille' kriitika 18. sajandil. Aga kuna seda oli varem kasutatud poliitvangide hoidmiseks, oli see juba ammu olnud kuningliku türannia sümbol. Kardinal Richelieu, kes tegutses kuningas Louis XIII eest oli vangistanud kunigna vaenlaseid. Vangid arreteeriti salastatud vahistamismäärusega, mille andis välja kuningas. Neile ei antud kohtuistungit, samuti ei antud neile teada milles nad süüdistatud on, vaid hoiti lihtsalt saladuses. Kui nad vabastati kästi neil mitte avaldada midagi mida nad olid näinud või kogenud vanglas.
Mina ja narkootikumid Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama, siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad
Ilus hetk võib ju olla seegi, kui nähakse, et teine on õnnelik ühiste huvide üle. Ilusad hetked on tihti seostatud romantikaga. Üks ilusamaid hetki, mis inimestele alati meeldib ning muljet avaldab, on päikeseloojang. Seda hetke seostatakse alati kahe armunuga, kes üksteisel ümbert kinni hoiavad. Lähedased hetked kallite inimestega on alati kõige ilusamad ning väärtuslikumad. Ilusateks hetkedeks loetakse ka neid hetki, mis on kallite inimestega, keda ammu pole näinud. Näiteks lahutatud vanematega lastele on ilusad hetked need, mis veedetakse koos mõlema vanemaga. Tüdruk, kes ammu vanaisa näinud pole, väärtustab seda, kui vanaisaga koos kalale saab minna, isegi kui kaladest kahju on. Ilusad hetked on need, mida veedetakse ilusate inimestega. See on hetk, mil midagi inimese alateadvuses ütleb, et see on tema hetk. See on see hetk, mis on tema oma ning mida keegi talt ära võtta ei saa!
tegutsevad läheduses elektrijaamad. Kohtla-Järve asukoht Eesti kaardil Kokkuvõte Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on seal piirkonnas küllaltki palju. Kohalikud elanikud teadsid juba ammu, et see kivi põleb. Põlevkivist on palju legende. 1919. aastal loodi Eesti Vabariigis koondis Riiklik Põlevkivitööstus. Põlevkivi kaevandati nii maa all kaevandustes kui ka maa peal karjäärides. Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus Kasutatud allikad
Printsess lossitornist Kord ammu ammu seitsme maa ja mere taguses kuningriigis oli üks printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma.Seni kuni isa puid raius,korjasid lapsed metsas seeni.Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake,
Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud
et vältida üleliigset kehakaalu ja rippuvat kõhtu aga ikka ei suuda vahest vastu panna näiteks pitsale või mõnele hamburgerile. Ma ei arva küll, et oleksin paks aga ikkagi on halb mõelda, kui näen näiteks McDonaldsis mõnda kogukamat inimest, et varsti olen äkki veel ise kah selline. Üldiselt ma ei söö väga rämpstoitu, ainult siis kui olen suvel näiteks õues ja siis ei hakka koju sööma minema. See, et Coca-Cola on on tervisele halb olen ma juba ammu aru saanud. Ma joon alati naturaalset mahla või siis piima, sest nendes karastusjookides on ka suhkru tase liiga suur. Selle üle, et ma ei suitseta ja ei tarbi mingeid muid kahtlaseid aineid olen ma uhke. Alkoholi olen ma joonud väga harva ja mitte suures koguses. Päris mitu sõpra mul suitsetavad aga mulle suitsu pakkumisest on nad juba õnneks ammu loobunud. Mulle ei meeldi üldse suitsuhais ja sellepärast ma vihkan ka seda kui suitsetatakse autos või toas sees
Müüt Maa loomisest Kunagi ammu-ammu, enne Maa loomist seisis kuu suure suure tühimiku kõrval atmosfääris. Kuu peal elasid kuuelanikud, kes olid vägagi õnnetu rahvas. Nad arvasid, et on ainsad elusolendid terves universumis. Ühel väga tuulisel päeval lendas kuupeale mullatükk, millel kasvas ilus kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna. Kedagi ei huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus tein...
.." (,,Süüme") Igal teol on tagajärg. See, kuidas meie käitume, oleneb aga suurelt osalt ka südametunnistusest, mis aitab meil teha õigeid otsuseid. Tehes aga valesid otsuseid, võivad inimest hakata vaevama süümepiinad. See on tegude tagajärg inimesele, kellel on südametunnistus. Kõige tähtsam on, et inimene tunnistab oma eksimusi. ,,Niikui kulli haardes väeti lind ma, Päikse küüsist verisena langen tema sulavhõõguvate jalge ette, palgel kauge tere." (,,Inimesed, kes on ammu möödas") Miski siin ilmas ei ole igavene. Kõigel on oma algus ja lõpp. Ka Traadi luuletuses ,, Inimesed, kes on ammu möödas" on kujutatud inimest väeti linnuna, kelle elutee lõpetab kull. Inimese elutee algab sünniga, kuid lõppu ei tea me kunagi ette. Me ei oska aimatagi, kes või mis võib meie elutee lõpetada. ,,Kui nende nimel kes siin on langenud aastatuhandete vältel rohtu nimetad rohuks puud puuks täidad oma kohust" (,, Kui nende nimel")
2. ? ? Milline see kool on? Kus asub? 3. ? Mitu aastat oled siin õppinud? 4. ? Mis klassis käid? 5. ? Milline sinu klass on? 6. ? ? Kuidas sa õpid? Millised ained meeldivad? 7. ? Millal sa lõpetad põhikooli? 8. ? ? Mida hakkad edasi tegema? Kus hakkad edasi õppima? 9. ? ? Kas tahad omandada kõrghariduse? Miks? 10. ? Millised elukutsed sulle meeldivad? 11. ? Kelleks tahad saada? 12. ? Kus sa tahad töötada? A: , , , ? ( tere, pole ammu näinud, kuidas läinud on, mis koolis sa õpid?) B: , , , .(tere, tere, pole ammu näinud jah, minul läheb hästi. Vahetasin kooli, nüüd käin Tallinna Tehnikagümnaasiumis.) A: ? ? (Milline kool see on? Kus see asub?) B: 187, ? ?(see asub mustamäel Sõpruse pst 187, aga mis me siin minust räägime, räägi parem, kuidas sinul läheb? Kas käid ikka sama koolis?) A: , , . ?(ei, läksin kaks aastat tagasi Gustav Adolfi
korrusel on omaette vaatamisväärsus. Vahepeal kaotasin Aliisi ära isegi kuna alumisel korrusel oli nii palju erinevaid käike. Mulle meeldis, et see oli hämar, mis tekitas rohkem tunde nagu sa oleksid keskajas. Ekspositsioon oli sisukas ja huvitav. Seintele oli väga palju informatsiooni kirjutatud. Mulle meeldis ekspositsiooni alguses olev kast, kus oli klaaside peale pandud Haapsalu linna erinevate sajandite kaardid ning sai võrrelda missugune nägi Haapsalu linn välja kunagi ammu ja kuidas ta on laienenud. Ning samas ruumis olid ka erinevad leiud, mis pärinevad linnusest. Minu jaoks oli üllatav, et seal oli ka vanaaegne rahakott. Poleks arvanud, et selline rahakott oli kasutusel juba nii ammu aega tagasi. Edasi liikudes kuulsin mingisugust tagumist, kui vaatasin aknast linnusehoovi nägin seppa, kes vormis hõõguvat rauda. See oli vahva, et demonstreeritakse selliseid töid linnusehoovis, mida võidi keskajal teha. Alumisel korrusel meeldis mulle ruum, kus
Muusika kaalukausil- keskaeg või tänapäev? Tänapäeval on muusikastiile mustmiljon. Peaaegu igaüks meist on leidnud omale sobiva.See on väga hea, kui on valikuvõimalus. Kuid kunagi ammu-ammu ei olnud inimestel selliseid valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Näiteks keskaja muusika oli algul eelkõige liturgiline ja sorhkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Tänapäeval on ju lood hoopis teised. Muusikat kasutatakse igalpool, mitte ainult kirikutes või suurtel tantsupidudel (ballid vm.) Muusikast on saanud väga väga paljude sissetulekuallikas ja selle taga on tohutu meelelahutusäri. Tänapäeva muusika on väga mitmekesine ja lauljaid on kas mitu või üks, muusikat ei tehta enam eriti "live's" vaid kõik on läinud teholoogia peale üle. St. et inimesed ei pea enam pille mängima, et lugu saada, kõik on tehnoloogia ...
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda.
Tulimäe legend Kord ammu ammu oli Võrtsjärve lähedal üks väike külake. Selles külas ei olnud palju inimesi, kuid nad kõik elasid õnnelikult ja üksmeeles. Alati oli viljasaaki palju ja ega kalastki puudust olnud. Kõik õunapuud olid õunu täis. Aiamaad uputasid aedviljadest. Külas ei pidanud keegi nälga tundma. Mõni kilomeeter pärast küla elas üks mõisapere. Mõisnik oli väga pahane, kuna nende viljasaak oli väga kidur. Hädavaevu sai perekond toidetud. Kui mõisnik sai teada, et lähedal
Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei tea, hakkan otsima. - Jumal, kui huvitav. Aga Teie...Kuule, meie sinuga, minu meelest, oleme üheealised.
Miks inimesed usuvad? Usk on maailmas paljude põhiprobleemide allikaks. Kas inimene usub või mitte, ühel või teisel viisil see siiski mõjutab tema elukäiku. Usu pärast on peetud mitmeid sõdu. Eestlaste endine muinasusk suruti vägivallaga tagaplaanile ja Maarjamaale toodi ristiusk. Tõde aga on, et usk on väga isiklik küsimus. Igalühel on oma valik, kas ta usub või mitte. Arvatavasti kunagi ammu-ammu ei jäänud muud üle, kui uskuda kõrgemat jõudu ja seepärast väidetavalt esimeste inimliikide tekkimisega, tekkis ka usk - kõrgem jõud, mis tekitas kõike seletamatut. Kunagi ei suudetud mõleda üle inimvõimete ja arvati, et mida inimene ei ole tekitanud on tekitanud justnimelt see kõrgem jõud. Tänapäeval on asi väga palju muutunud. Tänapäeva ühiskonnas on kõige olulisem ehk eneseusk. Maailm on jõudnud oma tasemelt niivõrd kõrgele, et peaaegu iga loodusenähtus on seletatav ja tänu sellele on niinimetatud Juma...
mõneks ajaks. Kitsikusse aetud mõistus mõtleb välja suurepäraseid vabandusi, et oma hirmu või pigem julgusepuudust mingil moel õilistada. Me hakkame tema sisemaailma vastu tõsisemat huvi tundma alles siis, kui juhtuvad nendest normidest kõrvalekaldumised, tekivad konfliktisituatsioonid, probleemid ja raskused. Ja unustame, et ükski muutus ei toimu üleöö, meile täna jahmatust ja peavalu valmistavad teod peavad olema juba ammu lapse hinges käärinud, enda tulekut ette valmistanud. ... kergem on varjata sinist silma kui ühe mehe ja naise suhteid. Esimese armastuse lüüasaamine on hirmus, sinu eas arvatakse, et inimene võib eksida ükskõik milles, aga mitte armastuses. Vahel tuleb inimest kõige rohkem kaitsta tema enda eest, mitte lasta tal ise endale halba teha. ... pigem tuletad sa meelde näitlejat halvast näidendist, kes käib kogu aeg silmaklappidega ringi
Jareki räpist ja elektroonilistest katsetustest arvan ainult kõige paremat, sest ta julgeb proovida uusi asju ja suudab kõik välja mängida. Olin arvanud alati, et ta hääl pole suurem asi, kuid minu üllatuseks ei jää ta Tõnis Mäele enam sugugi alla. Tõnis Mäge olen alati austanud tema hääle, lihtsuse ja avatuse pärast. Kõik omadused õhkuvad läbi tema muusika ning seetõttu olen tema lugude suur austaja. Ma kogesin sellel kontserdil midagi, mille ma olin ammu unustanud. Nii tihti jooksid üle mu keha külmavärinad, mida ma ei ole nii ammu tundnud. See taasavastamise rõõm oli ääretu. Kindlasti ei saa mainimata jätta orkestrit Reaalmazoor, mis andis kontseridle palju juurde. Pillimängijate seas valitses ka meeldiv õhkkond ning juba nägudest oli näha, et nemad nautisid publiku seltskond sama palju kui publik orkestri oma. Üldjoontes oli kontsert kindlasti erakornde, sest mehed võtsid publikut, kui oma perekonda
niisama lihtsalt minema pühkida. Ühiskondlikku elu mõjustav inimene, isiksus ja tema suhted teiste inimestega olid ka prantsuse romantikute tähelepanu keskpunktis. Prantsuse romantismi väljendusvahendites võib leida teatavat sugulust barokk-kunstiga. Romantismi sünnile aitas oluliselt kaasa Rosseau mõju. Romantism Inglismaal ja Saksamaal Enne kui romantism jõudis välja kujuneda klassikalise traditsiooni maal Prantsusmaal, kerkis ta esile Inglismaal ja Saksamaal. Juba ammu enne seda, kui pantsus kirjanikud ja kunstnikud end romantismi pooldajaks tunnistasid, oli see vool Saksamaal kindla ilme võtnud. Saksa kirjanduse vararomantismi esindajate Novalise ja vendade Schlegelitega liitusid ka kunstnikud. Romantismi esindajad tegelesid ulatuslikult kunstiprobleemidega ja osutasid nende käsitlemisel suurt põhjalikkust. Nad selgitasid kogu Euroopa kunsti arengu kulgu ja selle ajaloolist seisundit maailmakultuuris. Nad väitsid, et kunstniku individuaalsus avaldub
Saan aru, et me elama e-riigis, aga see ei tähenda, et isegi algklassilapsed ei saa enam omavahel õues kokku, vaid suhtlevad hoopis internetiteel. Paljud arvutimängud, mis nii noored poisid kui ka tüdrukud mängivad, sisaldavad tohutult vägivalda, mida rakendavad need samad mängusõltlased ka reaalses elus. Kunagi polnud naistel õigusi. Kõrgetel ametikohtadel said olla ainult mehed, samamoodi olid mehed ka perepead ja otsustajad kõiges. Juba ammu on muutunud nii naiste kui ka meeste õigused võrdseks. Aga nüüd on tunne, et samamoodi juhtub ka laste ja täiskasvanute suhtes. Hiljuti ilmus reporteris video õpetajast ja õpilasest, kuidas terve klass enda õpetajat nii vaimselt kui füüsiliselt mõnitas. Kuidas on selline olukord tekkinud? Mina ei käinud ju väga ammu algklassis, kuid minu jaoks oli õpetaja siis kõige targem inimene maailmas. Ma alati austasin õpetajaid, kui nad õpilasi austasid. Direktori juurde saadetud
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai
Skogskyrkogårdeni kalmistule. Luulekogud · 1917 - SONETID. · 1918 - EELÕITSENG. · 1918 - SININE PURI. · 1920 - VERIVALLA. · 1923 - PÄRISOSA. · 1928 - HÄÄL VARJUST. · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. · 1935 - KIVI SÜDAMELT. · 1943 - MURELIKU SUUGA. · 1954 - SÄDEMED TUHAS. · 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. Luuletus räägib kevadest ja selle saabumisega kaasnevatest rõõmudest. Kodumaa Paljud on enne siit läbi läinud, nende varjugi enam ei paista; need, kes nende jälgedes käinud, neid ka enam ei ussidki haista. Rada on vaevakividest tihke; hukkunud eludest üdiseb rabu... Siiski! Kohiseb viljavihke; kärbitud tiibu kohendab abu.
Gümnaasium Kevad Luulekava Marie Underi & Henrik Visnapuu loomingu põhjal 2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita?
Kahjuks kipub siiski enamik eestlasi veel vanades raamides väga kinni olema ning keegi, kes julgeb korra kas või üle raamiääre kiigata on ühiskonna jaoks ohtlik või häbiks meie rahvusele. Pigem on häbiks need inimesed, kes jätavad eestlastest mulje kui õelatest ja ebatoletantsetest inimestest, kelle arvates on olemas nende arvamus ja vale arvamus. Nii nagu ajad muutuvad peavad ka inimesed muutuma. Me ei saa enam ammu toetuda oma tegemistest samadele asjaoludele, mille abil toimetasid meie esivanemad koobastes elades. Koos ühiskonna muutumisega peavad ka kodanikud leidma endas veidi avatust, et minna kaasa või vähemalt leppida teatud uuendustega. Perekond ei tähenda enam ammu ema ja isa ja lapsi. On olemas ju pered, kus on ema ja lapsed, isa ja lapsed, ka naine ja mees ühegi lapseta on pere. Selleks, et maailma silmis
Joosep ei uskunud seda, aga läks sellegipoolest Tuulemäele (Joosep armastas oma ema ning kodus tuli tal parim inspiratsioon). Joosep jõudis liiga hilja, ema oli surnud. Joosep mängis nukralt oma viiulit. Paljud käisid kaastunnet avaldamas ( isegi Rabaraud) ning peeti ka peied. Härra Skalle tegi Joosepile ettepaneku välismaale sõita, üks tema laevadest oli minemas. Rabaraud tegi ettepaneku, et Joosep müüks Tuulemäe temale( Rabaraud pakkus suurt summat, kuna oli tahtnud juba ammu Tuulemäge osta, et ometi Anust ja Joosepist lahti saada, pannes Kai-Kadrile valetades raha kõrvale). Joosep nõustus kuna ta tahtis sealt ära ning tal oli raha vaja. Esmalt suundusJoosep Itaalia, ta nautis kunstniku elu külastades näitusi, kontserte ning biblioteeke. Ta käis siin ja seal ning kohtas ka afisse Kaie Skalle nimega, kuid alati jäi ta hiljaks. Lõpuks jõudis Joosep Pariisi, kus kohtas kaasmaalast Martin Vaar'i. Joosep
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning
''Medaljon'' Ene Sepp Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. '' Kui sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis ei ole sul midagi.'' Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel,kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi,et midagi on valesti. Kukkumise hetkel juhtus aga üks võõras poiss teda kinni püüdma. Nii tutvuski Heidi Taneliga. Nad said...
surmamõistetu Kurbust kanda nagu õnne mõnda Siis nagu sirguks sinu tiibe redel Helgelt heliotroop Valkjasroheline siid Nire sõlm Väike sõsar Pingul kõrte siid Impressionism Ekspressionism "Ah! Toredaim on elamine "Ah, puu, kõik õied minu maine üle saja! ja vägev vere surematu Kõik lõhnad mulle, väike püüd! rikas lill! Mind võidab Rõõmu ihar, Mu meeled ammu oodand hõiskav hüüd, ärevil ma iial pole kaaluv ega nii mõne pika igatsuseaja." kaine."
Plii Üldiseloomustus Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadium on temast mürgisemad. Ta on ammu teadatuntud metall ja laialdase kasutusaladega, kuid maakoores on ta sisaldus väike. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes. Elektronskeem: 6s2 4f14 5d10 6p2 Omadused Sinakas-valkjas Pehme Raske Sulamistemperatuur 327.46 kraadi Keemistemperatuur 1751 kraadi Halb soojus - ja elektrijuht Kasutusalad Auto akudes koos väävelhappega Kaablikatete valmistamine Konteinerite valmistamine Klaasitööstuses
Teda vihastavad orjapiigad,kes hiilivad ööseks kosilaste juurde.Athena annab talle sõjanõu.Penelopeia nutab öösel.Odysseus palub Zeusilt endeid kavatsetud võitluse kohta ja saab need.Hommikul valmistatakse võistluspidu,Odysseus saab oma sõbraks ka lehmakarjuse.Telemachos korraldab söömingut.Kosilased teotavad jälle Odysseust.Theoklymenos näeb nägemust kosilaste hukust,need aga naeravad ta välja. Ambumisvõistlus. Penelopeia toob hoiukambrist Odysseuse ammu saali ja käsib noole läbi kirveaukude lasta.Telemachos seab 12 kirvest ritta.Ta ise ja kosilased pääavad ambu vinna tõmmata,aga asjatult.Odysseus annab väljas end karjustele tunda ja need lubavad temaga koos võistelda.Kosilased tahavad ammuproovi edasi lükata,Odysseus palub ambu endalegi.Kosilased vaidlevad vastu,aga seakarjus viib ammu siiski Odysseuse kätte.See käsib sulgeda uksed,vinnab ammu ja laseb noole läbi kirveaukude. Kosilaste surm.
Past Simple Lihtminevik + 2.põhivorm. did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Did on abitegusõna, mida kasutatakse eitavas ja küsilauses Past Simple Lihtminevik väljendab: 1) Minevikus toimunud tegevust. Tegvuse või sündmuse aeg on antud. Nt: The man entered the comprament and hid under a seat. 2) Tegevus on lõppenud. Nt: I bought a book yesterday. Spikkersõnad: 1. Ago ammu! 2. Last viimane, eelmine! 3. Yesterday eile! Nt laused! + I went to school. I did not go to school. ? Who went to school? ? What did you do? ? Where did you go? 1.põhivorm ma tegevusnimi
Kui Enne kui midagi sai alata oli kõik lõppenud. Kui seda sõna ei oleks olnud, oleks elu kujunenud teisiti, Aga Kui seisis ikka nende vahel nagu pooleksmurdunud sild, mille mõlemas otsas on lõpp. Kui on põlenud paber, kui paber on põlenud kui paber, siis jääb ikka alles see kiri, mis oli kirjutatud, kui ikka oli kirjutatud. Kes mäletab on ammu surnud, läinud üle silla, avanud ukse seda puudutamata, ainult link kääksatas korraks, astunud läbi rohelisele murule püstitatud raami ja naerab nüüd koos Jumalaga, sama olematu. Sama olemas. Sama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
