Töö nr 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasid on laialt levinud organismides, sest nad osalevad mitmete füsioloogiliste rollide täitmisel. Eristatakse proteolüütilisi ensüüme, mis toimivad kõikidele peptiidsidemetele ja on ka spetsiifilisi, mis lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (nn piiratud proteolüüs, nt trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin). Eristatakse ka endo- ja eksopeptidaase, vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele.
Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, mineraale, aminohappeid, ürdiekstrakte erinevates kontsentratsioonides ja kombinatsioonides mitmega ainega. Toidulisandid on täiesti lubatud ja neid müüakse igalpool ning retsepti pole nende ostmiseks tarvis. (Mango 2009) 2.MILLEKS ON VAJA TOIDULISANDEID? Toidus mis me igapäevaselt sööme on vähe valku ning teisi vajalikke aineid. Näiteks, kui liha või kala külmetada, siis nendes laguneb kuni 70% valku. Selle jaoks kasutavad toidu juurus ka lisandeid
tsütokroomid), lipoproteiidid ja nukleiinhapped. Valkude koostisesse kuuluvad aminohapped võivad olla süsivesikute ja lipiidide sünteesi lähteaineteks, neist moodustub bioaktiivseid metaboliite (kilpnäärme hormoone, kreatiini) ning neist sünteesitakse nukleotiidide ja fosfolipiidide lämmastikalused. Loomorganismis toimub pidevalt kudede ehitusaine põhikomponentide valkude süntees ja lagunemine. Valkude moodustamiseks vajab organism ehitusainet aminohappeid, mille teesimise võime piirdub ainult osaga neist. Valgud kui lämmastikku sisaldavad ühendid moodustavad organismi ehitusaine asendamatute põhikomponentide rühma. Organismi normaalse talitluse ja maksimaalse jõudluse saavutamiseks tuleb tagada toiduvalgu optimaalne hulk ja valgu nõuetekohane koostis. Mõnede aminohapete väljalülitamine toidust või nende omavaheliste kontsentratsioonisuhete muutmine halvendab ülejäänud aminohapete assimilatsiooni. Aminohapete puudumise korral
moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20. Vahel leidub valkudes ka üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Valkude puhul võib eristada primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Need struktuurid on fikseeritud nõrkade vastasmõjude ja keemiliste sidemetega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mis võib põhjustada valgu väljasadenemist. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks
Sekundaarne struktuur vesiniksidemega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon, üksikosa on korrastatud kas moodustavad spiraali või on volditud. Tertsiaalstruktuur kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur, hoiavad koos kas vesinikside või on kovalentne side või on laengute baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel. Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250, inimorganismis leitud 60, valkude koostises 20 erinevat aminohapet. Valkude koostises oelvate aminohapete puhul on tegemist L-aminohapetega. Esmatähtsad aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, lüsiin, fenüülalaniin, tüptofaan. 5. Aminohapete ja toiduvalkude füüsikalised omadused. Aminohapete lahustuvus vees võib olla väga erinav (nt klütsiin lahustub hästi, kuid enamus aminohapetest on vähelahustuvad, türosiin väga halvasti)
Eestis ja mujal maailmas. Lisamaterjalina on kasutatud veel infot Internetist. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1 Valgud ja nende ülesehitus 1.1.1. Valgud Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures vahemikus, sest eri proteiinide koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv erineb suurel määral. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, on vähe molekule, mille koostises nad kõik samaaegselt esinevad. Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides, nimetatakse neid koos polüsahhariidide ning nukleiinhapetega biopolümeerideks (Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi.
poolläbilaskva biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. See protsess leiab aset, kuna kahel pool kapillaari seina olevad vee- ja teiste ainete hulgad püüavad tasakaalustuda. Koevedelikus on vähem hapnikku, ent rohkem süsihappegaasi ja muid jääkaineid kui veres. Seetõttu antakse läbi kapillaari seina verre liigne süsihappegaas ja muud jääkained (piimhape, kusiaine jt), vastu aga saavad koed hapnikku ja toitaineid (glükoosi, aminohappeid jt). Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust reguleerivad hormoonid. Veri voolab kapillaaris rõhu erinevuse tõttu juussoone arteripoolse ja veenipoolse otsa vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare (lihase puhul 60%) tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise. Selle protsessi käigus
5)Võrdle rasvade, sahhariidide ja valkude oksüdatsioonil vabanevat energiat! sahhariidid/valgud ~17 KJ/kg (4,1kcal/g) rasvad ~39KJ/kg (9,3kcal/g). rasvad annavad üle kahekorra rohkem energiat 6)Mitu % energiavajadusest peaksid katma sahhariidid, valgud ja rasvad? sahhariidid 60%, rasvad 30% ja valgud 10% 7)Mis võib juhtuda sahhariidiga liigsel manustamisel? võivad muutuda organismis rasvadeks 8)Miks on taimetoitlus tervisele ohtlik? kõiki aminohappeid ei saa toidust 9)Miks vajab organism vitamiine? vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning reguleerivad vastupanu võimet haigustele 10)Nimeta tähtsamaid vitamiine ja mineraalaineid! Kus leidub? a)A-vitamiin(kalamaksaõli,või,munakollane), B-vitamiin (teraviljad), C-vitamiin(puuviljad,köögiviljad,marjad), D-vitamiin(loomsepäritoluga toiduained), E-vitamiin(taimeõlid) b)kaltsium, raud, tsink ja kaalium 11)Millised mikroelemendid on eluliselt tähtsad
Lihtvalgud ehk proteiinid- ainult aminohapetest: albumiin(munavalge), zelatiin Liitvalgud ehk proteiidid- aminoh+rasv/metall/sahhariid: hemoglobiin Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke. Ööpäevas 400g lammutame oma kehast aminohapeteks ja tagasi valkudeks. Kõige kiiremini uueneb soole limaskest, maks, pankreas, neerud ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Omadused: · Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine,
Maonõre teise komponendi moodustavad ensüümid neid produtseeritakse mao limaskesta pearakkudes need rakud toodavad rühma ensüüme, pepsinogeenid. Pepsinogeene on 7 isoensüümi. Pepsinogeenis ained mitteaktiivsed , mis on oluline, sest nad ei hakkaks limaskesta ise seedima. Aktiivseks muutuvad pepsinogeenid happelises keskkonnas juba maovalendikus aktiivsed vormid pepsiinid. Aminohapete ahelast eemaldub rühm aminohappeid, mis pärsivad aktiivsust. Pepsiinid toimivad maos valkudele. Pepsiinid 1-5 on kõige aktiivsemad, pH vahemikus 1,5-2,2. Pepsiinid 6-7 on kõige aktiivsemad pH 3-3,2 juures. Pearakkudes toodetakse ensüümi lipaas. See ensüüm omab rasvade lõhustamisel tähtsust imiku- ja lapseeas. Sest maonõre lipaas lõhustab emulgeeritud lipiide, milleks on piimarasvad. Teistele lipiididele maolipaas ei toimi. Kõhunäärme lipaas vajab sappi. Piim-emulsioon (pole
· Kasutatakse polümeeride lammutamiseks monomeerides. Iga reaktsiooni jaoks vajatakse spetsiifilisi ensüüme. · Kiirendavad reaktsiooni, ei kasutata reaktsioonis. Aminohapped · On karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. · Aminohappe tähis COOH. · Inimorganismis on umbes 60 aminohapet. · Inimorganism kasutab aminohappeid: ehitusüksustena energeetilise materjalina eelühenditena Süsivesikud Üldvalem: Cn(H2O)n · (3C) Monooside alarühmad: trioosid: C3H6O3 = esindajad: glütseeraldehüüd (4C) tetroosid: C 4H8O4 = erütroos Disahhariidid: (2-10 jääki) 2 jääki on kokku pandud Polüsahhariidid
Plasmiidid suurendavad bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Osades bakterites esinevad ka antibiootikumide suhtes resistentsust kodeerivad plasmiidid. Tsütoplasma - on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. · Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. · Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees. · Tsütoplasmas leidub veel mitmeid lahustunuid ensüüme, aminohappeid, suhkruid ja vitamiine. Lisaks nendele on veel ka reservmaterjali terad ehk inklusioonkehad, mis salvestatakse lahustumatute graanulitena. Siia alla kuuluvad nt tärklis ja glükogeen. Tsütoplasma membraan - ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Ta koosneb 50% ulatuses lipiididest ja 50% ulatuses proteiinidest. Tsütoplasmal on järgnevad funktsioonid: laseb läbi vajalikke toitaineid;
paksendajad. Jäätis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D-, E-, P- rühma vitamiine. Lisandeid nagu puuviljatükke ja keediseid sisaldavad jäätised on rikkad C-vitamiini poolest. Piimarasv sisaldab hulgaliselt rasvhappeid, nende hulgas ka asendamatuid. Jäätises on piimarasv väikeste kuulikeste näol ümbritsetuna proteiinide kihist. Proteiinide kihis olevad valgud sisaldavad taolisi asendamatuid aminohappeid nagu arginiin, fenüülalaniin ja treoniin. Kõik jäätises olevad valgud (kaseiin, albumiin ja globuliin) on täisväärtuslikud valgud. Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi. Mineraalainetest sisaldab jäätis kõigile tuntud naatriumi, kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, magneesiumi jm. Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale
Töö käigus valmistati töölahus, viidi läbi kaseiini hüdrolüüs (vajasime hüdrolüüsi produkte) ja mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk)
Vars on silindrikujuline, Toiduks tarvitatavas lihakas Suurepärane Avanenud õisik ja tumedad kõige sagedamini on lehed õisikus leidubb rohkesti dieetköögivili.Teda võib plekid näitavad õisiku spiraalselt kõverdunud, asendamatuid kasutada nii toorelt, vananemist. lehelaba on hele- kuni aminohappeid sisaldavat kuumtöödeldult kui ka sinakasroheline. Lehed on valku, samuti süsivesikuid konserveritult. kitsad, kujult ovaalsed, ja vitamiine. elliptilised, munajad või süstjad, ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Värv võib varieeruda valgest kollakani. Spargelkapsas e
Stimuleerib org-is raua imendumist C Seotud nägemisega A Rasvhapete jääkide transport lihastööks B12 30) Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus? Toiduvalgud jagatakse vastavalt asendamatute aminohapete sisaldusele nendes: täisväärtuslikud ja väheväärtuslikud toiduvalgud. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. 31) Milline süsivesik on inimorganismi jaoks keskne? glükoos 32) Mida tähendab laktoosi intolerantsus? Laktoosi talumatus- laktaasi defitsiit 33) Küllastunud rasvhaped on toatemperatuuril vedeles olekus: õige/vale 34) Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline: õige/vale
- riisipaberit (parimat sigaretipaberit), - korve, matte, köisi, - kübaraid, sandaale. Riisi kuivatatud õisi kasutatakse: - kosmeetikas, - valmistatakse ka hambapulbrit 16. Nisu olulisus. Nisu on tähtsaim toiduteravili maailmas. Üle poole maailma elanikkonnast kasutab toiduks nisu. Nisutera sisaldab inimorganismi normaalseks arenguks palju: - valke, - aminohappeid, - vitamiine (B-rühma, PP jt). 17. Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Tähtsaimad liigid on: - pehme nisu ehk harilik nisu (saianisu; toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest), - kõva nisu (tehakse makaronitooteid), - speltanisu. 18. Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? Mõjutavad mitmed tegurid: - agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik),
A m i n o h a p e valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks ( essentsiaalseteks). Inimorganismi jaoks on asendamatuid aminohappeid 8. Asendamatuid aminohappeid peab inimorganism saama toiduga. Asendatavate aminohapete sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Aminohapete (AH) koostis, hulk ja järjestus valgu polüpeptiidahelas määravad antud valgu struktuuri, füüsikalis-keemilised omadused, biofunktsioonid. Iga valgu koostises on: · teatud hulk AH-jääke · AH on paigutatud ranges järjestuses · AH on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks
Vabaenergia muut standardtingimustel (G ) on otseselt seotud reaktsiooni tasakaalukonstandiga ja arvutatav, kui viimase väärtus on teada. III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminohappeid klassifitseeritakse proteogeenseteks ja aproteogeenseteks nende kuuluvuse järgi valkude koosseisu. Klassifitseerimise aluseks võivad olla ka kõrvalahelda omadused: - Suurus (suured ja väikesed) - Polaarsus (apolaarsed ja polaarsed neutraalsed) - Hüdrofoobsus (hüdrofoobsed ja fiilsed) - Happelisus (happelised ja aluselised) LIISI KINK 10
KÕRGEKVALITEETNE VALK Peale vee on valk meie keha üks olulisemaid komponente, keha moodustab toiduga saadud valgust lihaseid, kõõluseid, küüsi, juukseid ja teisi keha struktuure. Valkudest ehk proteiinidest moodustuvad kehas ensüümid ja hormoonid, valkudest moodustatakse geene ja muid rakule vajalikke komponente. Toiduga saadavad valgud lagundatakse seedetraktis aminohapeteks ja keha valgud ehitataksegi üles neist aminohapetest. Mõningaid aminohappeid suudab keha nende puudusel ise teistest aminohapetest toota, teisi mitte, seega teatud aminohapped on asendamatud ja neid peab kindlasti saama toidust. Niisugusteks aminohapeteks on nn. asendamatud aminohapped: histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Asendamatuid aminohappeid sisaldavad liha, kala ja piimavalgud ning seepärast nimetataksegi neid täisväärtuslikeks valkudeks
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad siiski olulisi funktsioone (-alaniin). Proteogeensed aminohapped jaotatakse struktuuri ja polaarsuse järgi: · Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly(Glütsiin), Ser(Seriin), Asn(Asparagiin), Gln(Glutamiin), Thr(Treoniin), Cys(Tsüsteiin), Tyr(Türosiin)
11. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES > osalevad aineringetes (lagundajad); > seovad õhulämmastikku > organismide normaalne mikrofloora > Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke, kõige tugevam botuliin) 12. BAKTERITE TÄHTSUS INIMESE ELUS (KASUTAMINE) - Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt, keefir, etanool, äädikas jne); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. - Põllumajanduses (silo, bakteriväetised, biotõrje, kompost) - Heitvete puhastamine 13. MÕISTED a) patogeenne bakter bakter, mis on teistele organismidele ohtlik, sest ta põhjustab mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. b) bakteritoksiin valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid võivad põhjustada eri haigusi.
pürovaadist (viinamarihape) ja laktaadist (piimhape). Võimalus sünteesida glükoosi teistest organismis olevatest ainetest. 4) Vereplasma valkude süntees - (albuliinide, globuliinide süntees) osmootne rõhu tekkel. 5) Osa vitamiinide depoo - B12 oluline punaliblede tekkes, K-vitamiin oluline vere hüübimisel osaleva protrombiini tekkes. 6) Valkude transamineerimine selle kaudu saab organism ise sünteesida teisi aminohappeid. 7) Detoksikatsioon mürkidest vabanemine, maksas tehakse kahjutuks ammoniaak ja enamus ravimeid, muudetakse kahjutuks alkohol. Krooniline alkoholism viib maksarakkude kahjustamisele. Eriti ohtlik alkohol siis, kui maksas põletik, maks nõrk. Maksarakud hävivad ja asenduvad sidekoega. NH3+CO2 tekib karbamiid Sapp patoloogias... Kui sapp ja tema pigmendid satuvad verre, sisi värvivad nad naha ja limaskesta kollaseks. Nähtust nim
Kõik hulkraksed organismid (kaasaarvatud taimed) toodavad hormoone. Lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke ja mitmeid teisi ühendeid. Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon östrogeen, need kokku on steroidid. Steroidhormoonid on organismis väikestes kontsentratsioonides esinevad tsüklilise ehitusega lipiidid. Hormoonide hulka kuulub rohkesti väikesi valgumolekule näiteks insuliin, kasvuhormoon, modifitseeritud aminohappeid ja teisi ühendeid. Nad reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi. Selle tulemusena mõjutavad hormoonid kogu organismi elutegevust. Järgnevalt tutvustan kasvuhormooni tegevust ja ülesandeid. Oma töös kasutasin materjalidena mitmeid internetilehekülgi, kirjandusliketest väljaannetest osutusid kasulikuks: ,,Bioloogia õpik gümnaasiumile", ,,XXI sajandi vitamiinipiibel" ning ,,Imeliste arstide õpetused".
Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur. Sisaldab palju asendumatuid aminohappeid. Sisaldab rohkesti B ja Evitamiine, pantoteenhapet (B5vit.) ja foolhapet. Rukkijahu tüübid Rukkipüül valmistamisel kasutatakse ainult tera tuumaosa. Sobib leiva, kuklite ja piparkookide valmistamiseks. Rukkikroov kooritud teraviljast jahu. Rukkilihtjahu jämedam jahvatus. Sobib leivaküpsetuseks ja paneerimiseks. Jäme rukkijahu ehk pudrujahu. Rukki täisterajahu kõige väärtuslikum. Sisaldab palju mineraalaineid ja vitamiine. Sobib leivaküpsetamiseks.
RNA-molekul 7. Aminohapete ja valkude ehitus. Vastus: Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. Aminohapped on orgaanilised molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-NH²), karboksüülrühmast (-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Vastus: Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist),
Selle vähene energiasisaldus ning rohketest kiudainetest saadav täiskõhutunne on kasulik rasvunutele ja ülekaalulistele, kes soovivad kaalust alla võtta.Taimetoidust on palju kasu kõrge vererõhu ning II tüübi diabeedi korral ning muude haiguste ennetamisel. Et toortaimetoit sisaldab rohkesti C- ja B-vitamiini, antioksüdante, vähendab see kasvajate tekkeriski.Inimese organism, aga eriti kasvava lapse oma, vajab normaalseks arenguks väga paljusid vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, mis pärinevad ka loomsest toidust. Taimse toidu vähene toiduenergia sunnib sööma suuremas koguses toitu. Vajaliku toiduenergia kättesaamisel on tõsiseid raskusi nii füüsilise töö tegijatel, kui ka suure energiavajadusega lapsel. Ohtlikumaks peetakse kauakestvat täistaimetoitlust, mille puhul lipiidid (rasvad) moodustavad alla 20% päevasest toiduenergiast ning loomse valgu allikad puuduvad täielikult. Väga suureks taimetoidu miinuseks on asendamatute aminohapete puudus. Taimseid
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ...
RNA-molekul 7.Aminohapete ja valkude ehitus. Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. Aminohapped on orgaanilised molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-NH²), karboksüülrühmast (-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused
sulamistemperatuur kristallstruktuuri lõhkumiseks. Klassifikatsioon: * Proteinogeensed aminohapped valkude ehitusüksused * Aproteinogeensed aminohapped valkudes mitteesinevad aminohapped Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.(Histidiin, Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofanaan, valiin)) Asendatavaid aminohappeid suudab organism ise toota asendamatute aminohapete ja muude ainete baasil. (alaniin) Happelised aspartaadi ja lutamaadi R-grupid sisaldavad krboksüülrühma, mis on füsioloogilise pH juures negatiivselt laetud. Aluselised Lüsiini ja arginiini r-grupid on füsioloogilise pH juures positiivselt laetud. Histidiini R-grupp võib sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast olla laenguta või positiivselt laetud esineb tihti ensüümide aktiivtsentris.
on ka ainus piisavalt Valgud koosnevad omavahel ahelaks ühendatud sadadest või isegi tuhandetest tihedalt pakitud kro- aminohapetest. Valgu omadused ja selle paiknemiskoha rakus määrab seda mosoomi struktuur, mis moodustavate aminohapete järjestus. Erinevaid aminohappeid on seejuures vaid võimaldab kromosoome 20. Selle, mis järjekorras ja kombinatsioonides aminohapped valgu moodusta- valgusmikroskoobiga miseks haakuvad, määrab ära raku tuumas paiknevate nukleotiidide lineaarne vaadeldes eristada ja järjestus
Värvi muutust põhjustavaid ensüüme saab kasutada väikeste ainehulkade avastamiseks. Ühte neist ensüümidest kasutatakse rasedustestides. 12 4. Valgud igapäevaelus ja toidus 4.1. Täis- ja väheväärtuslik toiduvalk Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja Joonis 3 Piimatooted sisaldavad liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, täisväärtuslikke toiduvalke kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud
valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. 2.2 Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad
leib, tangud, aga ka juur- ja puuviljad. Valkude koostisaineteks on aminohapped, mille kogusest ja kombinatsioonist sõltub toitlik valgu väärtus. Levinumad ja ka kvaliteetsemad valgud on loomsed. Kuid ka taimsetes valkudes on väärtuslikud allikad. Näiteks tangud sisaldavad 6-16% valke. Köögi- ja puuviljades on kõigest 1,2-1,5%, kuid piisava koguse söömisel omavad nad osatähtsust inimese toitumises. Kartuli ja köögiviljade valgud, eriti kapsa, sisaldavad elutähtsaid aminohappeid samas vahekorras. Sellest järeldub, et mida mitmekesisemad on inimese toiduained, seda rohkem ta saab paremate omadustega valke ja piisavalt tähtsaid aminohappeid. Vajadus valkude järele sõltub inimese vanusest, tema tegevusest ja organismi olekust. Valkude kogusest ja kvaliteedist sõltub noore organismi arenemine ja kasv. Kõige väiksemate laste ratsioonis loomseid valke peab olema peaaegu 100%, 1-3 aasta vanustel 75%, ja kõikide
Hea toiduõlina tuntud oliiviõlis on linoolhapet suhteliselt vähe, kuid rohkesti monoküllastamata rasvhapet - olehapet. Piisava koguse asendamatute rasvhapete saamiseks on soovitav tarbida 1-2 spl. toiduõli päevas (nt lisades toorsalatitele või kasutades toiduvalmistamisel). 5. Teraviljatooted Valgud valgurikkamad: nisu, kaer (kuni 15%); riis – 10% Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik - ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid (lüsiini, metioniini ja tsüstiini).Asendamatuid aminohappeid on enim: tatras, kaeras, riisis, rukkis vähem: maisis, hirsis. Lipiidid enim idus ja aleuroonkihis. Sisaldavad rohkem kui 20 erinevat rasvhapet, valdavalt: linool-, ole- ja linoleenhape ning palmithape. Fosfolipiide 0,3%…0,9%, kõrge bioloogiline väärtus, kuid räästuvad kiiresti.Kõrgeim sisaldus: kaer, hirss (7%…4,5%) Süsivesikud
Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need üldlevinud aminohapped, mis on valkude koostises). Valkude puhul eristatakse: a) Primaarstruktuur (aminohapete valik ja järjestus polüpeptiidahelas) b) Sekundaarstruktuur (ahela lokaalne korrapärastumine) c) Tertsiaarstruktuur (valgumolekuli kolmemõõtmeline struktuur) d) Kvaternaarstruktuur (multimeersete valkude puhul, kui on mitu polüpeptiidahelat) Denaturatsioon valgu ruumilise struktuuri lagunemine (NB! Kuid säilivad peptiidsidemed)
peptiidsidemega (-N(H)-C(=O)-) külgnevad aminohappejäägid paikneda (planaarse peptiidsideme suhtes). Peptiidside – side, mis ühendab valkude primaastruktuuris esinevaid aminohappejääke. Peptiidside on planaarne, sest seal esineb resonantsstruktuur. N ja C terminus – peptiidahela (valkude primaarstruktuuri) otsas; N-ots tähistab vaba aminorühmaga otsa ning C-ots vaba karboksüülrühmaga otsa. Valgu süntees toimub N- terminusest C-terminuse poole, st. uusi aminohappeid liidetakse eelmise aminohappe karboksüülrühma külge. Üldiselt aminohappe aminorühmapoolne ots ja karboksüülrühmapoolne ots. Polüpeptiid ja oligopeptiid – polüpeptiid tähistab (pikka) polümeeri, mille monomeerideks on aminohapped; oligopeptiid on lühike aminohapete polümeer (5-7? aminohapet). Natiivne ja denatureeritud struktuur – natiivne struktuur on valgu selline konformatsioon, nagu talle on füsioloogiliselt ette nähtud (korrektselt töötava valgu kolmemõõtmeline
ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse - replikatsioon ehk DNA süntees; transkriptsioon ehk RNA süntees; translatsioon ehk valgu süntees. 27. Kuidas tagatakse valgusünteesi täpsus? On teada, et modifitseeritud aluste olemasolu antikoodoni 3’ küljel on vajalik translatsiooni täpsuse tagamiseks. 28. Miks on tRNA molekule rohkem kui erinevaid aminohappeid? TRNA molekule on rohkem, sest nad transpordivad aminohappeid. 29. Mis juhtub, kui translatsiooni käigus seostub mRNA molekuliga "vale" tRNA molekul? Vale molekuli seondumine väljendub selles, et see tRNA võib küll seonduda süntetaasiga, kuid teda ei aminoasüleerita, sest ta ei kutsu süntetaasis esile konformatsioonilist muutust. Seega ei jõua "vale" tRNA keemilist sidet looma hakatagi, kui ta juba ensüümilt eemaldub. 30
ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse - replikatsioon ehk DNA süntees; transkriptsioon ehk RNA süntees; translatsioon ehk valgu süntees. 27. Kuidas tagatakse valgusünteesi täpsus? On teada, et modifitseeritud aluste olemasolu antikoodoni 3’ küljel on vajalik translatsiooni täpsuse tagamiseks. 28. Miks on tRNA molekule rohkem kui erinevaid aminohappeid? TRNA molekule on rohkem, sest nad transpordivad aminohappeid. 29. Mis juhtub, kui translatsiooni käigus seostub mRNA molekuliga "vale" tRNA molekul? Vale molekuli seondumine väljendub selles, et see tRNA võib küll seonduda süntetaasiga, kuid teda ei aminoasüleerita, sest ta ei kutsu süntetaasis esile konformatsioonilist muutust. Seega ei jõua "vale" tRNA keemilist sidet looma hakatagi, kui ta juba ensüümilt eemaldub. 30
sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ja kõik tsitraaditsükli intermediaadid sobivad glükogeneesi substraatideks. Toimub maksas ja 1 neerudes. Ei ole glükolüüsi pöördprotsess, sest: vajab stardiks lisaenergiat; 7 etappi (2 ja 4-9) on samad, mis glükolüüsil, 3
Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos, loomadel kitiin), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne(nektar), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid, rasvhappeid, nukleiinhappeid) Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid- süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3 süsinikulised(PVA), pentoosid on 5 süsinikulised(riboos, desoksüriboos) Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos(glükoosijääk+fruktoosijääk), maltoos(glükoosijääk+glükoosijääk), laktoos ehk piimasuhkur(galaktoosijääk+glükoosijääk).
23. DNA tähtsus? Säilitab pärilikuse informatsiooni. Annab päriliku informatsiooni edasi 24. RNA molekulide ehitus. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. 25. RNA molekulide ülesanded. mRNA- Informatsiooni RNA- toob geneetilise onformatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. tRNA- Transport RNA- toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis.
Kasekäsn ehk Must pässik (Inonotus Obliquus, ingl keeles chaga) oli läänemaailmas suhteliselt tundmatu superürt, kuni avaldati Nobeli preemia saanud Alexander Solzhenitseni raamat.Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuude...
A. Kuidas on evolutsiooniteooriate kujunemisega seotus Georges Cuvier? Milles seisnes tema katastroofiteooria? Ta viis läbi olulisi geoloogilisi uuringuid, mille käigus tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Katastroofiteooria - kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ning tänapäevased jäid ellu. B. Kes esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria? Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, lood...
Replitseeruvad lõik mõlemad ahelad Translatsioon RNA alusel valgu süntees ribosoomidel Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energiat (ATP,GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s
füüsiline aktiivsus Valgud Funktsioonid organismis: vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi osalevad paljude ühendite transpordis annavad toiduenergiat Valgud koosnevad aminohapetest. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud, aga kahjuks on loomsete valkude allikad tihti liiga rasvarikkad. Hea koostisega on sojas, riisis, pähklites, rukkis ja seemnetes leiduvad valgud. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevast toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu
23. DNA tähtsus? Säilitab pärilikuse informatsiooni. Annab päriliku informatsiooni edasi 24. RNA molekulide ehitus. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. 25. RNA molekulide ülesanded. mRNA- Informatsiooni RNA- toob geneetilise onformatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. tRNA- Transport RNA- toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
