Valgu hüdrolüüsiks nimetatakse peptiidsideme lagunemist. Valkude kindlakstegemiseks lahustes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid, näiteks: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või kindlate aminohapete tuvastamiseks · väljasadestamine denaturatsiooni uurimiseks · väljasoolastamine valgufraktsioonide lahutamiseks Universaalsed ehk üldreaktsioonid on omased kõikidele valkudele. Spetsiifilised ehk erireaktsioonid on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi.
Konts. HNO 3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub nitrofenool, kollase värvusega ja käitub kui hape. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalge lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3 ning soojendasin vesivannil. Aromaatsete tuumade nitreerumise tulemusena moodustus kollakas sade. Seejärel jahutasin segu ning lisasin NH 4OH, mille tulemusena lahuse värvus muutus oranzikaks, mis tähendab, et lahus sisaldab aromaatse tuumaga aminohappeid. Jahutamisel tõestasime, et valk denatureerus pöördumatult ja NH 4OH lisamisel, et moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina. Katse tõestas, et kontsentreeritud lämmastikhape põhjustab valgu pöörumatut dentaturatsiooni ja välja sadestumist. Kuumutamisel aga sademes olevad aromaatsed tuumad nitreeruvad ning moodustavad nitrofenooli tüüpi ühendi, mis käitub happe/alus indikaatorina. Selle katsega on võimalik tõestada aromaatsete tuumadega aminohapete olemasolu valgu lahuses
2) 3-fosfoglütseraat COO- CH-OH CH2-O-P 3) riboos-5-P 4)fosfoenüülpüruvaat + erütroos-4-P Milliste oluliste ainevahetusradade metaboliitidega on tegemist? TCA tsükli, glükolüüsi. 11. Aminohapete biosünteesil on võtmepositsioonis -ketohapete transamineerimise reaktsioonid. Kirjutage reaktsioon, mis näitab oksaalatsetaadi transamineerimist aspartaadiks Glu KG vahendusel. 12. Mille järgi klassifitseeritakse aminohappeid glükogeenseteks ja ketogeenseteks? Nimetage mõni esindaja kummastki rühmast. Glükogeensed aminohapped, millest tekivad glükoosi sünteesi eelühendid. N: alaniin. Ketogeensed aminohapped, mis degradeeritakse atsetüül CoA või atsetoatsetaadiks. N: leutsiin. Millised on glükoketogeensed aminohapped? Need aminohapped, mis kuuluvad mõlemasse rühma. N: isoleutsiin, Phe, Thr, Trp. 13. Aminohapete desamiinimise tulemusel tekivad aspartaat ja alfa-ketoglutaraat (inimesel).
järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. 4. Ülesanne: DNA molekuli järgi RNA molekuli moodustamine. TG / C G T T A C C A T A G T A T T/ A DNA G C AA U G G U A U C A U AA RNA 5. Mis on translatsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub, mis tekib? Translatsioon- ehk valgusüntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. See algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Valgu süntees algab alati initsiaator koodonist. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet
Bioloogiliselt tähtsaimad biopolümeerid on nukleiinhapped ja valgud.Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja valgud aminohapetest.Nukleiinhapete bioloogiline funktsioon: DNA-päriliku informatsiooni säilitav aine elusorganismis.RNA-pärilikku informatsiooni realiseerimine.rRNA-seostub valkudega kompleksideks- ribosoomideks.ribosoomides viiakse läbi valgu süntees.mRNA-kannab geneetilist informatsiooni DNAlt ribosoomidele.tRNA- toimetab aminohappeid ribosoomidesse.VALKUDE struktuurid: Primaarstruktuur-aminohapete järjestus polüpeptiitides.Struktuuri aluseks on kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel. Sekundaarstruktuur- polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.Fikseeritud vesiniksidemetega, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuulvate H ja O aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib
Elusorganismi koostisesse kuuluvatest ainetest on valgud kõige tähtsamad. Valke leidub piimas, lihastes, luudes, kudedes juustes, karvades ja villas. Elusorganismis on valke 14% - 20%. Mõned organid sisaldavad valke veelgi enam, näiteks kopsudes on valke umbes 80%. Valkude 6 olulist funktsiooni inimorganismis 1. Energeetiline funktsioon. Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. 2. Struktuurne funktsioon. Toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. 3. Katalüütiline funktsioon. Elusorganismides toimb samaaegselt tuhandeid erinevaid keemilisi reaktsioone. Need reaktsioonid toimuvad väga kiiresti sest nende kulgemist kiirendavad katalüsaatorid. 4. Transportfunktsioon. Organismi narmaalseks ja häireteta elutegevuseks on vajalik kudesid ja rakke idevalt varustadatoitainetega. 5. Pärilikkuse funktsioon. Tunnuste edasiandmine vanemalt lastele on seotud liitvalkudega kromosoomid. 6
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) M...
primaarstruktuur Kvaternaarstruktuur tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuu r 5. Miks on tervislikum toituda nii taimsetest kui loomsetest saadustest, seda eriti lapseeas? Tooge vähemalt 4 erinevat põhjendust konkreetsete ainete omandamise või mitteomandamise abil. (teemaks kogu keemiline koostis!) g. Asendamatud aminohappeid on suuremas konsentrasioonis võimalik omastaada loomsetest valkudest. Kuna loomse toidu valguline koostis on inimese organismile sarnane, siis on sealsed aminohapped lihtsamini omastatavad. h. Selleks , et saada taimsetest allikatest kätte vajaminev aminohappete kokteil peab tarbima neid suurel hulgal, äärmiselt teadlikult ja vaheldusrikkalt. Näiteks annavad kaunviljad koos täisteraviljadega kõik asendamatud aminohapped, sest
2. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Nt ensüümid, hormoonid ja antikehad. 22. Mida nimetatakse valgu denatureerumiseks? Näide. Valgu ehituse pöördumatut muutumist nimetatakse valgu denatureerimiseks. Selle toimel hävib pöördumatult valkude ehitus ja nad sadestuvad. 23. Nimeta 2 valkude ülesannet selgitusega: · Ehituslik funktsioon toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Valke on karvades, küünistes, kapjades, sõrgades, sulgedes jne. · Transport ülesanne raku kestas esinevad valgud annavad edasi infot raku sisemusse. · Energeetiline ülesanne valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism elutegevuseks. 24. Mitme % lahus saadakse, kui 200 grammis vees lahustada 50 grammi glükoosi? 25
Ligimeelitav:Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseksBioregulatoorne:Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesseBiosünteetiline:Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) Valkude töös seisneb elu! Valgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidestValkude koostises on 20 erinevat aminohapet.Valkude süntees toimub ribosoomides. Erinevaid aminohappeid on 20·Miks saab olla nii palju erinevaid valke?·Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis.·Mis määrab valgu ülesande (töö)?·Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.·Mis määrab aminohappelise järjestuse?·DNA Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin.
vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID ÜHTSEKS TERVIKUKS. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu TOIMUB AINETE LIIKUMINE TUUMA SISEMUSSE JA SEALT VÄLJA. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma-sisaldab DNA-d, RNA-d, valke, ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. TUUMA KÕIGE OLULISEMAD OSAD ON KROMOSOOMID!!!!
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool ni...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani.(individuaalne areng ehk ontogenees) 2. Partenogenees kui uus organism areneb viljastumata munarakust (erandlik) 3. Kehaväline viljastumine enamikel selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine, nt suurem osa kalade ja kahepaigsete liike, kelle munarakud viljastuvad vees. 4. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. 5. Täismoondeline areng esineb liblikatel. Nende munast väljub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ning siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. ...
Valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini soole limakesta, maksa, pankrease, needude ja vereplasma valgud. Aeglaselt uuenevad naha ja lihaste valgud. Valkude uuenemiseks võetakse aminohapped vabade aminohapete fondist. Toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamise kohalt äärmiselt olulised. Tarbitava toiduvalgu bioväärtus sültub asendamatute aminohapete sisaldusest ja nende inimorganismile sobivast vahekorrast. Täisväärtuslikes toiduvalkudes on asendamatuid aminohappeid inimorganismi valkude sünteesiks vajalikes hulkades ja vahekordades. Sellised on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikes toiduvalkudes puudub kas üks vüi rohkem asendamatutest aminohapetest ja nende suhe pole sobiv (enamik taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Valkude seedimine: Ööpäevas tarbitavate valkude hulk on tavatoidu puhul 65...90g.
fenotüübilt sarnased järglased. II. Homosügootsete vanemate monohübriitsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. III.Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. PILET 3 1.Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes 20. valgud moodustuvad vaid elusorganismides: nt. linnu suled ja nokk koosnevad valgu molekulidest. Esimene järgu struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Teise järgu struktuur on kruvikujulihe heeliks. Kolmas on kerakujuline gloobul (seda ei moodustu kõigil valkudel). Neljanda järgu moodustab 2 või enam polüpeptiidi. ÜLESANDED: valgud kiirendavad või aeglustavad organismis toimuvaid keemilisi
on just seetõttu eriti olulised. Kui metsaseened koguvad endasse ahnelt kõik õhu ja pinnase kaudu levivad saasted, on kultuurseened täiesti saastevabad; ka ei kasutata seenekasvatustes mingeid kemikaale. See pole aga veel kõik. Austerservikul, eriti aga shiitakel on lisaks eelöeldule ka mitmeid sõna otses mõttes tervistavaid omadusi. Austerservik sisaldab ohtrasti väärtuslikke mineraalaineid, vitamiine, aminohappeid ning mikroelemente. Teadlased on kindlaks teinud, et mõned austerservikus leiduvad polüsahhariidid on vähivastase toimega; ka omistatakse austerservikule võimet alandada kolesteroolitaset. Siitake-seene sisaldab palju kasulikke taimseid valke, aminohappeid, vitamiine D, B1, B2 ja PP, mikroelementidest aga kaaliumi ja tsinki. Seene regulaarne söömine alandab vere kolesteroolitaset, vähendab loomsete rasvade kahjulikku mõju ning pakub kaitset stressi ja kurnatuse vastu
Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumolekuli ruumilne struktuur on tertsiaarne struktuur. · Kvaternaarne struktuur moodustub enam kui ühest polüpeptiidahelast (moodustuvad
· Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped · Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehtusainevahetuseks( peamiselt loomse päritoluga valgud) · Asendatavad on need, mida maks saab sünteesida e. Mittetäisväärtuslikud- Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Lämmastikubilanss Iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel. Lämmastikubilanss = (toidu N2)-(väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) Kui lämmastikubilanss on :
See on umbes 100g. Fond on dünaamiline, toimub pidev AH kulutamine ja juurdeteke. Kehavalkude lõhustumisel vabanevatest AH-st 80% kasutatakse valkude resünteesiks ja ülejäänud kasutatakse ära muudel eesmärkidel (karbamiidi süntees), seetõttu vajab inimkeha pidevalt bioaktiivseid toiduvalke, et säilitada hädavajalikku AH fondi. Mida rohkem ja sobivamas vahekorras täiendab toiduvalk asendamatute AH-ga aminohapete fondi, seda kõrgem on tema biokvaliteet. Põhikoguse aminohappeid annab fondi siiski kehavalkude lõhustumine. 6. Miks on transamiinimine aminohapete metabolismi keskne protsess? Kuna on vajalik nii AH-te katabolismi algastmena kui ka asendatavate AH-te sünteesil. Transamiinimine on pöördprotsess, milles aminohappe α–aminogrupp kantakse üle α– ketohappele. Aminohappest tekib talle vastav α-ketohape ja aminorühma vastu võtnud α- ketohappest tema aminohappe-analoog. Aminorünma akseptor on enamasti α-ketoglutaraat, millest tekib glutamaat
materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja regulee-riv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Toiduvalkude bioloogi-line väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, neist viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud. Nad sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90%. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses. Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%. Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 1015%. Tasakaalustatud
vitamiine D, A ja E vitamiin ei lahustu vees *energia tootmine väljaspool keha orgaaniliste jäätmete hävitamisel *kreemides ja määretes, uksehingede õlitamisel *seebi tootmisel Valgud on bioloogilised polümeerid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud (sisaldavad aminohappeid, suhkruid, rasva ja metalliioone. Valgul on neli struktuuri *primaarne struktuur näitab aminohapete järjestust *sekundaarne struktuur näitab aminohappe spiraaliks keerdumist või molekulide liikumist *tertsiaalne struktuur - näitab kuidas spiraal keerdub keraks ehk globaaliks ehk päsmaks *kvartaarne struktuur gloobulite või päsmaste omavaheline liitumine. Füüsikalised omadused: *kahesugused kiulised
Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino- 3.() 2.() 1. H2N-CH2-CH2-COOH 3-aminopropaanhape (vanemas kirjanduses -aminopropaanhape) Valkude koostisse kuuluvate aminohapete korral kasutatakse triviaalnimesid ja neist tuletatud kolmetähelisi lühendeid. Sageli leiduvaid aminohappeid on pisut üle 20 ja nad on kõik 2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH I R Mõned näited H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I CH3 2-aminopropaanhape Alaniin Ala H2N - CH- COOH I
toitainete poolest piisav, ja annab teatavaid tervislike eeliseid ennetamaks teatud haigusi. · Suuremahulised uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlastste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mitte-taimetoitlastega. · Ained, millest taimetoitlased jäävad ilma kala-, piima-, ja lihatooteid mitte tarbides, saavad nad õige ja läbimõeldud toitumise korral taimsetest toitudest. · Valke ja aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, tervailjas, pähklites, sojas, munades ja piimatoodetes. · Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli. · Taimetoit pakub rohkem süsivesikuid, kiudaineid, magneesiumit, kaaliumit, foolhappeid ja antioksüdante (vitamiin C ja E). · Paljud taimetoiduga seonduvad toitumishäired on põhjustatud alatoitumisest, ebakorrapärasest või ühekülgsest toitumisest, mitte lihast ja lihatoodetest
Liitlipiidid fosforlipiid esineb rakumembraanis Steroidid Hormoonid. Mees- testosteroon Nais Östrogeen D- vitamiin , kolesterool Lipiidide ül: Annavad 2x rohkem organismile energiat kui sahhariidid .Varuaine , kaitseb loomi külma ja meh . vigastuste eest , Rakumembraani koostis, reguleerivad ainevahetust , lahustiks vitamiinidele , 1kg rasva = 1,1 kg vett VALGUD Valgud koosnevad aminohappejääkidest (mõnikümmend kuni tuhat ) Erinevaid aminohappeid on 20 Nende koostises on : · Asendamatud aminohapped neid on 8 , organism ei tooda neid ise , vaid saame neid söögiga · Osaliselt asendamatud neid on 3 · Asendatavad neid toodab organism ise , neid on 9 Valgustruktuur 1. järku struktuur , so aminohapete järjestus N : A-H-T-L-G 2. Järku struktuur keerdumine heeliksiks . 3
neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda,mille pinnale moodustub biokile,kuhu peale bakterite kuuluvad ka seened ja algloomad.SÜÜFILIS-võib tõmmata võrduse AIDS-iga.Selle teeb eriti ohtlikuks"maha magamine"kuna ta tungib limaskestade kaudu organismi,mille
keskmiselt 6000 õietolmutera) · Õietolmurikkam mesi on ka vitamiinirikkam · Õietolmuterade järgi saab kindlaks määrata, millistelt taimedelt nektar on korjatud 8 · Mineraalainetest leidub mees kõige rohkem: - kaaliumi, - samuti naatriumi, - kaltsiumi, - magneesiumi, - rauda, - mangaani, - vaske jm (metsamesi) · Mees leidub ühtekokku: - 11 mineraalainet ja - 17 mikroelementi · Mees on kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud 9 Mee värvus 10 · Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest · Põhilisteks värvuse tekitajateks on taimede pigmendid · Karotiin annab punast, ksantofüll kollast ja klorofüll rohelist värvust 11 · Mee värvus ulatub valkjast tumepruunini 12 · Valge ristik annab heleda, peaaegu värvitu mee · Pärnaõitelt ja mesikalt kogutud
aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis
Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud. Aminohapetest ehitatud makromolekulide struktuur on kirjeldatav elementaarlüliga H2N CHR COOH. Tähtsamad aminohapped on: H glütsiin, Cly; CH 3 alaniin, Ala; CH(CH3)2 valiin, Val; CH2CH(CH3)2 leutsiin, Leu; CH(CH3)CH2CH3 isoleutsiin, Ile; CH2OH seriin, Ser; CH(OH)CH3 treoniin, Thr; CH2SH- tsüsteiin, Cys jne. valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe. Kõiki looduslikke aminohappeid siiski üldvalem H2N CHR - COOH ei kirjelda. Kiraalsus, optiline aktiivsus. stereospetsiifilisus Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid. Kõrgmolekulaarsed polünukleotiiidid. Hüdrolüüsil lõhustuvad nukleotiidideks, pürimidiinalusteks, süsivesikuks ja fosforhappeks. Vastavalt süsivesikkomponendile jaotatakse nukleiinhapped ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA)
Edasi sünteesi- molekule on sama palju kui aminohapetele takse ensüümide kaasabil tRNA molekulide vastavaid koodoneid. Iga tRNA molekul otste küljes olevate aminohapete vahele seostub vaid kindla aminohappega. Initsiaator- peptiidside. Ribosoom ,,liugleb" mRNA pinnal koodoniga ühinevat tRNA molekuli nime- ning samas liitub tekkiva ahelaga üha uusi tatakse initsiaator-tRNA-ks. tRNA seostub aminohappeid, kuni jõutakse stoppkoodonini. mRNA molekuliga ainult komplementaarsus- Sellele ei vasta ükski tRNA antikoodon. printsiibi alusel. tRNA molekuli koodonit, mis Sellega lõpeb aminohappeahela sünteesimine ja on komplementaarne mRNA koodoniga, vastav stoppkoodoniga seostuv ensüüm lahutab nimetatakse antikoodoniks. Initsiaatorkoodon- translatsioonis osalenud komponendid. iks oleva AUG-ga ühineb initsiaator-tRNA
http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kukeseen (C.cibarius.) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen#/media/File:Chanterelle_Cantharellus_ cibarius.jpg *Austerservik (P. Ostreatus) * Väga maitsev söögiseen, kõlbulik ka kupatamata * Sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, mineraalaineid ning mikroelemente * Rasvasisaldus kuni 3%, kalorsus 34 kcal/100g * Austrikarbikujuline viljakeha, serviti kinnituv puutüve külge * Meil kasvavad enamasti hallid, kuid võib leida mitmeid teisi, beesist pruunini ning hõbehallist violetseni, isegi musti * Maitsepoolest ei erine, heledad tuhmuvad kuumutamisel * Viljaliha hele, tugev ja meeldiv maitse ning lõhn * Kasutatakse samamoodi nagu shampinjoni, serveeritakse ka tervelt http://www
nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast 3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2. RRNA ehk ribosoomi RNA- kinnitub ribosoomi külge 3. tRNA ehk trantspordi RNA- trantspordib aminohappeid tsütoplasmast ribosoomi. ( A- adeniin, U- uratsiil, C- tsütosiin, G- guaniin) A=U ja C=G
Valgud: · Valgus on rakkude põhikoostisosa ja neid on vaja rakkude (saab ainult toidust): 1. Ehitamiseks 2. Parandamiseks 3. Elutegevuseks (hingamine, pärilikkus) · Toidust saadavad valgus lagunevad organismis aminohapeteks või nende ühenditeks, mis jagatakse: 1. Asendamatud (peab saama toiduga) 2. Asendatavad (organism sünteesib ise) · Valke, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid nim. TÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (piim, muna, liha, kala, kartul, soja) · Valke, kus mõni aminohapetest puudub, nim. MITTETÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (taimsed toiduained) · Täiskasvanud inimese valkude vajadus ööpäevas 50-100 g (1g = 4,1 kcal) Mineraalained: · Üle 70 keemilise elemendi · Tõhustavad rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust · Luustiku kujunemist · Närvisüsteemi ja lihaste töö
Antiseptika keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel. 15. Mis on generatsiooni aeg? Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. 16. bakterirakkude paljunemine . 17. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumise teel. 18. Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul. Neid jagatakse vastavalt süsinikuallikale. Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas. 19. Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamise. 20
piirkonnas. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa verest jt kehavedelikest, loob püsiva sisekeskkonna ja kaitseb neid ülekuumenemise eest. 3. Miks peab toituma mitmekesiselt? Vastus: Selleks, et saada pidevalt kõiki toitaineid, tuleb süüa mitmekesist ja vaheldusrikast toitu. 4. Miks lapsed, noored ja rasedad peaksid kindlasti ka loomset valku sööma? Vastus: Kasvaval organismil on valguvajadus suurem. Loomsed valgud sisaldavad ka selliseid aminohappeid, mida inimene ise sünteesida ei saa. Kui neist jääb puudu, tekivad tervisehädad ja kasv võib pidurduda. 5. Mis on vitamiinid? Milleks organism neid vajab? Vastus: Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises. Asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid? Milleks organism neid vajab? Millised omadused on ensüümidel?
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukle...
Eksnukleaasid hüdrolüüsivad fosfodiestersidemeid terminaalsete jääkide juurest, endonukleaasid sisemiste fosfodiestersidemete juurest. Bakterid kasutavad enda kaitsmiseks võõra DNA eest restriktaase, lõikavad DNA ahelaid kindlate järjestuste kohalt. RNA · rRNA ribosoomne RNA, ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus, moodustavad umbes 2/3 ribosoomi ehitusest. Toimib toena ribosoomi valkudele. · tRNA transporti RNA, kannab aminohappeid valgusünteesis, ristikulehekujuline sekundaarstruktuur. tRNA's leidub palju ebaharilikke ribonukleosiide. Iga erineva aminohappe jaoks on vähemalt üks ainult talle vastav tRNA · mRNA matriits RNA, vahendab geneetilist koodi, prokarüootsetes rakkudes vasutatab üks mRNA mitme valgu sünteesi eest, eukarüootsetes rakkudes ainult ühe valgu sünteesi eest. · snRNA väike tuuma RNA, oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul
Katseklaasi sisu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollase värvusega), omandab leelisesises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik:1 ml munavalgu lahusele lisada 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutada, soojendada, kuni sade on kollane. Jahutada. Lisada NH4OH lahust kuni ilmub ammoniaagi lõhn. Tulemus: Valge sade muutus soojendades kollaseks. NH4OH lisades muutus sade oranzikaks. Katse tõestas, et munavalk sisaldab aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid(türosiini radikaalid). Valgu lahus või sade värvub soojendamisel roosakaks või punaseks. 1. katseklaas 2. katseklaas Töö käik: Võetakse 1 ml munavalgu lahust ja Töö käik: Võetakse 1 ml zelatiini lahust ja lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendatakse
dieedi korral, väga kurnava füüsilise töö või treeningu korral ning raskete haiguste põdemisel või kasvajate hilisstaadiumis. Valkude bioloogiline väärtus bioloogilise väärtuse järgi jagatakse täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõikiaminohappeid + asendamatud aminohapped. Need olemas enamikes loomsetest valkudes (piim, muna, kala jne) Mittetäisväärtuslikud valgud sisaladavad asendatavaid aminohappeid Absoluutse taimetoitluse korral tekib organismis puudus asendamatutest aminohapetest ja osadest vitamiinidest. Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus Lipiidide lõhustamine algab maos, kuid seal saab lõhustada ainult emulgeeritud lipiide, sest mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Need on näiteks piimas. Täiskasvanul mao lipaasi lõhustamine väheneb. Lipiidide lõhustamine toimub peamiselt peensooles, kõhunäärme lipaasi ja peensoole liponaatiliste ensüümide mõjul
tuvastamiseks), väljasadestamine (denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest) ja väljasoolastamine (erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks). Mõningad neist on kasutatavad ka valkude kvantitatiivseks analüüsiks. Kvalitatiivseid reaktsioone on universaalseid (üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele) ja spetsiifilisi (erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele). 1.1.1. Biureedireaktsioon Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+ -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust. Lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni
Kõigis nukleotiidides on: · fofaatrühm · desoksüriboos · lämmastikalus ( A,T,C,G) RNA- ribonukleiinhape RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A,G;C;U A A T U C C G G Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne: 1. informatsiooni RNA( mRNA) Päriliku info kandmine 2. transport-RNA( tRNA) (korrapärane kuju) Transpordib aminohappeid. 3. ribosoomi-RNA(rRNA) Ribosoomi koostisosa. Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukelotiid Lämmastikalused Adeniin(A) Adeniin(A) Guaniin(G) Guaniin(G) Tsütosiin(C) Tsütosiin(C)
3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (EC 3.4.4) on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassida peptiide ja vabu aminohappeid. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid:
· Sotsiaalne evolutsioon Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär · Atmosfääris puudus vaba hapnik · Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Stanley Miller: · Tõestas 1953 aastal, et nt. H2, H2O, NH3, CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Evolutsiooni mehhanismid · Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. · Üksikindiviidid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon (populatsiooni moodustavad ühte liiki kuulavad organismid teatud maa-alal) · Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. · Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi e. genofondi
vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid.Teisel etapil toimus selliste ainete liitumine(polümeriseerumine). Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. 5.Milles seisn.S.Milleri katseaparatuuri tähtsus- Selle abil tõestas ta, et nt N2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ta stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 6.Miks ei saaks tänap. toim. elu tek. elutust ainest- Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 7. 1986. A. Esitas F
Tallinna Tehnikaülikool 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. Seejuures nad produtseerivad madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase on kõikides organismides, sest nad täidavad füsioloogilisi funktsioone, sealhulgas katalüüsides toiduvalkude seedimist ja kõrgeltreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaade. Proteolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Osa lõhustavad eelistatult spetiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (s.o. piiratud proteolüüs) ja teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (s.o piiramatu proteolüüs).
RNA e. ribonukleiinhape Monomeerideks on ribonukleotiidid Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> uridiinfosfaat (U) Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne RNA ülesanne on pärilikkuse realiseerimine Erinevatel RNA molekulides on erinev ülesanne: Informatsiooni-RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumast ribosoomidesse Transport-RNA e. tRNA – transpordib aminohappeid Ribosoomi-RNA e. rRNA – kuulub ribosoomide ehitusse 3
vabanevate aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse substraadina kaseiini, mis on piima põhivalk ja kus ta asub mitsellidena. Vees see ei lahustu, küll aga lahustub selle valgu Na-sool. Aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, kui valgus on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed. See tähendab, et valk on suures osas hüdrolüüsumata ja on tekkinud ainult vähesel määral vabu aminohappeid ning madalmolekulaarseid peptiide. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadenevad TKÄ toimel ning ensüüm inaktiveerub ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja peptiidid
Toit Toit peab olema täisväärtuslik ja sisaldama kõiki organismile vajalikke aineid, siis toimub normaalselt ka ainevahetus ja suudame toiduga saadud energia otstarbekalt ära kulutada. Valgud on atleetvõimlejale eriti tähtis toitaine. Seedimisel lagunevad nad aminohapeteks ja organism kasutab neid kasvu-ja ehitusainetena. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid, peaks sööma väga mitmekesist valgurikast toitu.Päevane soovitatav valgukogus on2-2.5 g 1kg kehakaalu kohta, kusjuures sööma peaks korraga 30-40 g. Nt 75kg mees peaks päevas sööma 150-180g valku. Jagades selle koguse 30-40 grammisteks porsjoniteks selgub, et päevas tuleb vähemalt 5 söögikorda.Organism ei saa aminohappeid varuks säilitada. Pikemaajaline ühe või teise aminohappe puudumine võib võhjustada toitumise puudulikkust, hoolimata teiste aminohapete küllastusest.Seepärast on kõige otsarbekam segatoit. Teraviljatoitu sööme piima ja piimasaaduste, liha ja kalaga.Kaun...
Töö käigus valmistati töölahus, viidi läbi kaseiini hüdrolüüs (vajasime hüdrolüüsi produkte) ja mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava
· Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on arvukalt mitmesuguseid organelle · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust · Tsütoplasma peamiseks koostisaineks on vesi(selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained ) · Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. · Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · Tuumasisest plasmat nim. Karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid) · Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
