millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiid- on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid- kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks Polüpeptiidid- kui aminohappeid on üle kümne siis räägitakse polüpetiitidest Valk- ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Millise asendamatu aminohappe defitsiit võib tekkida, kui süüa ainult liha või kala? Fenüülaniin Millise toiduaine tarbimine liha või kala kõrval aitaks antud puudust kõrvaldada? Piimatooted Milliste asendamatute aminohapete defitsiit ähvardab taimetoitlasi kõige enam? Millise toiduaine tarbimine aitaks seda puudust kõrvaldada?
AINE- JA ENERGIAVAHETUS Ainevahetus on organismis toimivad keemilised protsessid, kus saadakse kudede ja rakkude talitluseks vajalikku energiat, mille käigus sünteesitakse toiduga saadud aminohapetest kehale omaseid valke. Mille käigus on võimalik osaliselt ühtede, kus võimalik ühtede ainete üleminek teiseks, nt süsivesikud-> lipiidideks; valgud - > süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus
Elu teke Maale Väidetavalt sai meie aineline universum alguse energiaplahvatusest ehk Suurest Paugust. Väidetakse, et plahvatusliku energia jahenedes ja jahtudes tekkisid varases kaoses suurema või väiksema energia kogumid. Alaxander Oparini teooria kohaselt on praegune elu alguse saanud elutute ainete arengust. Seda teooriat nimetatakse abiogeneesiks. Tema ise oma eluajal oma väidete kinnituseks laiaulatuslikke eksprimente ning tõendusi leida ei jõudnud, kuid küll aga oli see Stanley Miller, kes viis 1953. aastal läbi esimese suurema uurimuse. Oparini teooria kohaselt eksisteeris alguses teatud tüüpi vesiniku, vee, ammoniaagi ning metaani ,,ürgne supp", mis reageeris üksteisega elektrilaengu mõjul. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et ei ole fundamentaalset erinevust elutu aine ning elusa organismi vahel. Tema seisukohad on ka olnud tihti lähtepunktiks mitmetele teistele teooriatele elu algse tek...
võimaldas kõigel edaspidisel toimuma hakata. Kuigi maal olid pidevalt vulkaanipursked, mulla- ning osoonikiht puudus, tekkisid meil esimesed monomeersed orgaanilised ühendid ja moodustasid kogumikke. Kuidas ikkagi sai see olla võimalik? On võimalik, et meie planeeti tabas meteoriit, mis kandis enda peal neid algeid, milles arenes elu. Kosmoseteooriat toetab ka Murchinsoni meteoriidi leid, mis sisaldas endas aminohappeid , süsivesikuid ja süsinikühendeid. See annab aga alust arvata, et kusagil väljaspool meie planeeti võib eksisteerida midagi sarnast nagu maaasukad nimetavad eluks. Umbes 1,7 1,4 miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima päristuumsed organismid, esialgu küll üherakulised. Hilisem hulkrakseteks kujunemine lubas kudedel ja organismidel tekkida ja sealt edasi oli vaid aja küsimus, millal suudavad organismid kohaned eluga maismaal
Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sün...
Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit enne seda, kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima.Piima tootmise, käitlemise ja töötlemisega seotud majandusharu nimetatakse piimanduseks. Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga
Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide, proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saadusteks on aminohapped. Seedimise käigus valgud hüdrolüüsitakse ning organitesse ja kudedesse lähevad ainult valkude lammutamise saadused aminohapete, vähesel määral ka oligopeptiididena. Organismi enese valgud on pidevas vahetuses. Neid lõhutakse aminohapeteks ning sünteesitakse uuesti. Eri valkude eluiga kõigub minutitest nädalateni. Lammutamisel saadud aminohappeid kasutatakse uuesti valkude ehitamiseks, kuid teatav osa neist läheb kaduma, st nad oksüdeeritakse süsinikdioksiidi, vee ja karbamiidi ehk uurea (H2NCONH2) moodustumiseni. POLÜMEERID Polümeerid ehk makromolekulid on näiteks tselluloos või valgud, mis üheskoos moodustavad kaaluliselt kõige suurema osa elusloodusest. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest.
aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Tuntud on ka rida aminohappeid ja nende derivaate, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi funktsioone (-aminobutüraat, -alaniin, ornitiin jt). Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab
korral. Looduses ja inimeste elus on erakordselt suure tähtsusega õietolm. Õietolmul on uskumatult palju hämmastavaid ja haruldasi omadusi. Inimese tervise seisukohalt profülaktilisi, ravivaid ja toniseerivaid. Kuna aga kogutud õietolm koosneb paljude taimede tolmudest, siis on selles ka kõikide gruppide vitamiine, sealhulgas niisuguseid, mida muus toidus ei ole. Kõige väärtuslikum on õietolm valkude poolest. Need sisaldavad kõiki aminohappeid, sealhulgas asendamatuid, mida on vaja rakkude uuendamiseks ja ülesehituseks. Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 4 viis-kuus korda rohkem kui loomalihas või piimas. Näiteks 15 g õietolmu sisaldab 1,1 mg leutsiini, mis on inimesele vajalik päevane kogus. Õietolmu mõju on uuritud palju loomkatsete abil. Umbes 50 õietolmus sisalduvat bioaktiivset ainet mõjuvad soodsalt paljude haiguste korral
ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega
on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. toiduvalgu norm - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra 0,8 1 g iga keha kg kohta TÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehitusainevahetuseks (peamiselt loomse päritoluga valgud) MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel 25. Lämmastikubilanss iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel LÄMMASTIKUBILANSS= (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) TASAKAALUSTATUD - organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega
Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on peptiidsidemete lagunemine. Valgu s on 20 erinevat aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks(eristakse poraarsed, apolaaarsed, happelised ja leelised aminohappeid). Mõnikord velkudes leitakse ebaharilikke aminohappeid ning on olemas ka need aminohapped mis ei ole valgus. Me saame teha valgu kondlaks kasutades kvantitatiivseanalüüsi meetodeid. Peptiidsidemete tuvastamiseks kasutame värvusreaktsioone; dentureerimise, valkude eraldamise uurimiseks kasutame väljasadestamine; valgufraktsioonide lahustamiseks kasutame v'ljasoolastamine. On ka kvalitatiivsed reaktsioonid valkudega, neid on kaks tüüpi. Universaalsed reaktsioonid: biureetreaktsioon saab kasutada iga valgu puhul.
a. prantsuse teadlase Chevreul poolt lihaskiududes ja uus aine saigi nimeks kude. 1932.a. avastati, et inimese organism sisaldab ~120gr kreatiini, millest 95% asub lihastes. Samuti on avastatud, et kõige rohkem leidub kreatiini kiludes. · VALGUD Valk koosneb 22 erinevast aminohappest, mis omakorda erinevates kombinatsioonides moodustavad tuhandeid valke, mida organism tarvitab. Organism suudab enamiku vajalikest aminohapetest ise produtseerida - neid teatakse kui asendatavaid aminohappeid. Kuid on 9 aminohapet, mis peavad tulema toidust. Neid teatakse kui asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid. Nendeks on lüsiin, metioniin, trüptofaan, fenüülalaniin, leutsiin, isoleutsiin, valiin ja treoniin; väikestel lastel ka histidiin. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka
RNA-d sünteesiva ensüümi seostumist DNA promootorpiirkonnaga. 9. mis on geneetiline kood? MRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. 10. mis on translatsioon? Valgusüntees 11. mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks onlisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiallkikana ATP-d ja GTP-d. 12. kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga.Iga tRNA mlokeul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminiohappe. 15
jahvatatuna helvesteks või jahuks • Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (B-vitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega • Kiudained seovad vett ja tekitavad täiskõhutunde vähendades rasva osakaalu toidus • Rukkitang • Rukkihelbed • Rukkijahu Rukkijahu erinevused nisujahust: suur looduslike suhkrute sisaldus, ei sisalda kleepvalku, sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, madalam tärklise kliisrerdumistemperatuur • K, P, Mg ja B12 vitamiin ODER • Esimene teravili, mida kasvatama hakati • Kama, tangu- ja verivorstid, odrajahu- ja kruubipuder ning odrakohvi • Külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda • Suurim odratootja on Venemaa • Tangained odrast: odrakruup, jämetang, peentang, odrahelbed, odrajahu KAER • P, K, Mg, B3 ja B1 vitamiin • Sisaldab kasvu soodustavat hormooni
Kordamisküsimused /Amiidid, rasvad, valgud, seep, rasvad, polümeerid 1) Osata kirjutada amiidide ja aminohapete tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada amiide, aminohappeid 3) Amiidide ja aminohapete keemilised omadused 4) Näide: a) etaanamiidi hüdrolüüs happelises keskkonnas b) propaanamiidi hüdrolüüs aluselises keskkonnas c) 3-aminopropaanhape + kaaliumhüdroksiid d) 2- aminoetaanhape + HCl 5) Mis on rasvad? 6) Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 7) Rasvade leidumine. 8) Rasvade füüsikalised omadused 9) Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida?
Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesi tähtsus Taimedele: 1) glükoosi kasutatakse energia saamiseks nii kloroplaste sisaldavates rakkudes kui ka kloroplastideta rakkudes. 2) Glükoosist moodustub varutärklis, mugulates, sibulates, risoomides, maaalustes juurtes, rakukestas olev tselluloos. 3) Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest sünteesitakse lipiide, aminohappeid. 4) Eralduv hapnik on kloroplastidega rakkudes kohe kasutatav energia saamiseks. 5) Osa taime rakkudest toituvad heterotroofselt, see tähendab saavad glükoosi nendest rakkudest, kus toimub fotosüntees. Heterotroofidele (tavalistele organismidele): 1) Kannavad fotosünteesil salvestatud energiat ühelt organismilt teisele- toiduahel 2) Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad orgaaniliste ühendite järk-järgulisel oksüdatsioonil.
sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline ain...
struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused, mida on sadu, maksavad muidugi vähem. Väärtused Kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid parmesanis sisalduvaid väärtuslikke aineid ei jõua üles lugeda. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastatavat juustu isegi vanuritele ja lastele ning haigetele. Parmesani maitset ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Et veenduda, kas teist saab parmesani sõber või vihkaja, peate ise järele proovima. Selleks soovitatavad asjatundjad osta väikese tüki riivimata
● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu
UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi “Koodipäike” - süsteem, mis aitab lahti mõtestada geneetilist koodu (õp. lk. 23) - Valgussüntees toimub ribosoomides (karedapinnalises tsütoplasmavõrgustikus, ER-il - Vaja on: - Ensüüme - Energiat (ATP, UTP jne.) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega
UUU… ↓ ↓ Met Phe Geneetiline kood koosneb koodonitest Koodon - kolm järjestikust mRNA nukleotiidi “Koodipäike” - süsteem, mis aitab lahti mõtestada geneetilist koodu (õp. lk. 23) - Valgussüntees toimub ribosoomides (karedapinnalises tsütoplasmavõrgustikus, ER-il - Vaja on: - Ensüüme - Energiat (ATP, UTP jne.) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega
isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Joonisel valge kasti sees. Neid on kokku 10. NB! Nende hulgas pole näiteks aromaatseid aminohappeid ja aluselisi aminohappeid. Tänapäevastes valkudes on 20 Mikrobioloogia I 2017 erinevat aminohapet, Millised võisid olla esimesed valgud? Aastal 2013 sünteesiti kunstlik lihtsa struktuuriga (beta-trefoil ehk ristikheinalehe struktuuriga) valk, mis koosnes 12-st erinevast aminohappest, 80% ulatuses prebiootilistest
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink
Mineraalainetest leidub jogurtis suurel määral kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mis on tuntud kui luustiku ja hammaste tugevdajatena. Keefir ehk kefiir on täis-või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (~1-2%) alkoholi. Keefiris on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad, tema valkudest saab inimorganism paraja koguse kõiki aminohappeid. Hapendatud piimajook on ka kergesti omastatav. Kergesti omastatavat keefirit tasub tarbida igas eas. Parimate toiduainete hulka kuulub keefir mitmel põhjusel : 1) Keefiri valgud on inimkeha jaoks väga suure bioväärtusega, andes väga hea koguse ja sobivas vahekorras kõiki aminohappeid, sh ka neid, mida organism ise ei tooda. Lisaks on keefirit hõlbus seedida, sest selles leiduvad piimavalgud on juba eelkalgendunud ja osaliselt mikroorganismide ensüümide abil lõhustatud
süsinikdioksiidid · Paljudes fermenteerimisprotsessides kasutatakse piimhappebakterid. · Piimhappebakterite käärimise lõpp-produktid omavad mitte ainult head säilivust, vaid ka omapärast maitset, tekstuuri ja aroomi. · Toidu toksilisus võiks ka alaneda fermentatsiooni abil , Nagu marineeritud ingveri tootmisel (GARI) Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus · Mesofiilid · Võivad kasvada 4.0-4.5 pH juures, · Tüved vajavad kasvamiseks aminohappeid ja B vitamiini. · Kõik piimhappebakterid toodavad piimhappet heksoosidest. Energiat nad saavad substraadi tasemel fosforüülimise kaudu · Piimhappe L(+) või D(-) . · Näiteks Lb. bavaricus L (+) Saksamaal kasutatakse hapukapsa tootmises · Peab teadma, et D(-) piimhappe ei metaboliseerita inimestel ja seda ei tohi kasutada lapse ja noorte ratsioonis. · Homofermentatiivsed ja heterofermentatiivsed · Homofermentatiivsed : Pediococcus,Streptococcus, Lactococcus ja
Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust. Munakollane sisaldab tahket ainet ( ligi 50%), valke (16%) ja rasvu ( 30%). Munavalku nimetatakse täisväärtuslikuks, sest selles on kõik 8 olulist aminohapet õiges vahekorras. Neid inimesele olulisi aminohappeid saame vaid söödavast toidust, sest meie organism ei suuda neid toota. Munavalk mitte ainult ei sisalda neid aminohappeid, vaid nende kogused on munavalgus ideaalses vahekorras. Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14% polüküllastamata rasvhapped. Suures munas on 5% kolesterooli.
Transamiinimine: ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9.Asendatavad ja asendamatud aminohapped - Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud
Šokolaadi tuleks tarbida mõõdukalt. 5. Teatud tüüpi vetikad Teatud tüüpi vetikad nagu spirulina ja klorella. Nende supertoitude puhul on täheldatud, et nad suurendavad nii laktobatsilluse kui ka bifidobakteri osakaalu soolestikus – tegemist on niiöelda prebiootikumidega. Samuti on spirulina ja klorella väga energiarikkad toiduained ning sisaldavad mitmeid vitamiine (B- vitamiinid, beetakaroteen, E-vitamiin), mineraalaineid ja aminohappeid. 6. Hapendatud kurgid ja seened Hapukurgid on väga heaks probiootikumide allikaks, samuti teised hapendatud aedviljad (näiteks sibulad, lillkapsas) ning seened. Kuid probiootikume sisaldavad vaid teatud kindlal viisil fermenteeritud toidud, mida ei ole töödeldud äädika ja kuuma veega. Hapendatud kurkide valmistamiseks tuleks võtta purk, kuhu panna maitseained vastavalt eelistusele – tilli, küüslauku, mädarõigast, sinepiseemneid, mustsõstralehti
RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Translatsioon--- Valgu süntees--- (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud) Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. See algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Valgu süntees algab alati initsiaator koodonist. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet
Taimsetest rasvadest saab ka margariini, kui panna need reageerima vesinikuga. Normaalsel toitumisel peaks energiavajadustest katma 60% sahhariidid ja 30% rasvad, ülejäänud on valgud. Kui kehas sahhariidide sisaldus on üle normi, hakkavad need lagunema rasvadeks. Valgud- elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Aminohapped- orgaanilised ained, mis koosnevad karboksüülrühmast ja aminorühmast. Valgud on looduslikud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on 20 ja valke umbes 50 000. R--CH--COOH--NH2 Valgud on elusorganismi kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisrs ja paljunemisest ja on organismi ehitusmaterjaliks. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu tundlikud. Üks kõige tundlikum on munavalge- juba 70 kraadise kuumuse all kalgendub. Samuti hapneb ka piim. Valgud tekivad taimedes. Kütused- ained või materjalid, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat
Liigne ala eemaldatakse RNA endonukleaasi poolt ja tekkinud 3'-OH rühmitusele lisatakse polü(A)- polümeraasi poolt polü(A) - saba 9. Iseloomusta üldiselt eukarüootset translatsiooni? Põhimõtteliselt on protsess sarnane pro- ja eukarüootidel, kuid eukarüootide translatsioonil osaleb rohkem valke. Üldiseloomustus: Vajab väga paljude valkude koostoimet, sh ka palju lahustuvaid valke. 3-5 liiki RNA molekule (mrna, trna, rrna). Osaleb vähemalt 20 aminohappeid aktiveerivat ensüümi. Osaleb 40-60 trna molekuli. 10. Iseloomusta valgusünteesi ribosoomitsüklit? I Initsiatsiooni astmed: ribosoomi subühikute assotsiatsioon, translatsiooni alguspunkti leidmine mRNA-l Kozaki, lugemisraami fikseerimine esimese peptiidsideme süntees. moodustub valgusünteesi initsiaatorgrupp: 40S rRNA subühik tunneb ära mRNA 5' cap otsa, sest sinna on seondunud spetsiifilised initsiaatorvalgud. seejärel liigub
Proteiin Def. On rakendusbioloogiline mõiste, mille all võetakse kokku kõik söötades ja loomorganismis olevad lämmastikku sisaldavad ained. Lämmastik N*6,25=proteiin söödaproteiin N (g/ Kg) Konversioonikordaja puuviljaseemned 188,7 5,30 sojauba 175,1 5,71 oder 171,5 5,83 mais 160,0 6,25 kaer 171,5 5,83 September-detsember 2008. a. nisu 171,5 5,83 munad 160,0 6,25 Liha 160,0 6,25 piim 156,8 6,38 proteiin mittevalguline proteiin valguline proteiin Loom vajab aminohappeid. Loomorganism vajab kehavalkude sünteesiks aminohappeid( kokku 22), millest PM-loomad ei sünteesi üheksat, linnud ühteteist. Keha ei lase vereringesse võõrast valku. Asendatavad aminohapped sünteesib organism transamiinimise teel. Liigsed aminohapped desamiinitakse , aminorühm väljutatakse organismist uriiniga, süsinikskelett kasutatakse energia tootmiseks. Paljudest neist saab glükoosi, osadest midagi muud ( rasvhapped)
Süsivesinikute reaktsioonid Ann Lakspere 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Tallinn 2013 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaalide struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast(subühikutest) moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega
rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast paljudest väiksematest teguritest kõige enam füüsilisest aktiivsusest Valgud Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Valkude funktsioonid Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Lipiidid ehk rasvhapped Ülesanded: Energia saamine ja sälitiamine võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest,
treenida tunduvalt tihemini, lausa 2-3 korda nädalas, kuniks tippsportlased teevad neid tavaliselt kord nädalas. Kõik ülaltoodud sümptomid teevad ületreeninguaegse perioodi väga halvaks, kuid kahjuks paljud ületreeningu faasis inimesed tahavad vaid rohkem ja rohkem trenni teha, ning lõppude lõpuks hakkab keha iseennast lagundama, et saada treeningute toetamiseks veel energiat saada ning erinevate valkude sünteesiks aminohappeid hankida. Peaasi on pärast treeninguid korralikult puhata ja süüa tervislikult, siis keha kasvab.
Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soost, vanusest, tervislikust seisundist. Maks ja ainevahetus Toidus peab olema piisavalt valke, kuna keha ei suuda tootaasendamatuid aminohappeid, toiduga tuleb neid süüa, lihased ja immuunsussüsteem jäävad nõrgaks. Valgud on seotud ainevahetuse ja maksaga- vere koostise ja puhastamise eest, kontrollib mürke ja suhkrutaset.Maks toodab sappi, mõningaid hormoone ja vereplasma proteiine, kolestorooli. Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja
taimede pungadelt Milline omadus on taruvaigul meditsiinilisest aspektist lähtudes? Tugevate antibiootiliste omadustega(lisaks valuvaigistav, sisaldab vitamiine ja mineraalaineid) Kust pärineb mesilasmürk? Mesilaste mürginäärmetest. Milleks kasutatakse mesilasmürki? Kasutatakse meditsiinis närvihaiguste ja reuma raviks. Mis on mesilasema toitepiim? Amm-mesilaste ülalõuanäärmete nõre. Millest koosneb mesilasema toitepiim? Sisaldab valkaineid, suhkruid, rasva, mineraalaineid. Lisaks aminohappeid ja vitamiine. Milleks kasutatakse tarus mesilasema toitepiima? kasutatakse mesilaste haudme toitmiseks.
12. Kuidas kasutada koodipäikest? Konkreetse aminohappe leidmiseks tuleb koodoni esimene nukleotiid leida sisemisest, teine nukleotiid keskmisest ja kolmas välimisest ringist. 13. Kirjelda valgu koostist. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on bipolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest, mille järjestuse määrab vastava geeni transkriptsioon. 14. Miks nimetatakse mõnesid aminohappeid asendamatuteks? Asendamatud aminohapped on aimnohapped , mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
R C COOH H Valkude süntees toimub ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Selle sideme tekkel eraldub molekul vett. Valgu molekulis on peptiidsidemetage ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab vaid toiduga. Osaliselt asendamatuid aminohappeid on 9, neid sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendatavaid aminohappeid on 9, mida organism suudab ise sünteesida. Valkude struktur Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulist. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks).
nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Tuntud on ka aminohapped, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi funktsioone. Valgud täidavad oma funktsioone iseloomuliku ruumilisestruktuuri tõttu, mis tuleneb primaarsest struktuurist (aminohapete valikust ja järjestusest). Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur. Kogu valgumolekuli kolmemõõtmelist struktuuri iseloomustab tertsiaalne struktuur. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest
Toimub:rakutuumas, geeni järgi, interfaasi ajal Vaja:ensüümi,energiat, RNA nukleotiide U,A,G,C Kuidas:1.ensüüm kinnitub promootoile 2. ensüüm liigub mõõda geeni 3.Dna biheeliks keerdub lahti 4.ensüüm sünteesib ühe Dna-ahelaga komplementaarse RNA-ahela 5.Rna molekul liigub tsütoplasmasse Tähtsus:võimaldab päriliku info elluviimise, sest toodetakse valkude sünteesimiseks vajalikke RNA- molekule 1.infoRNA-mRNA kannab üle päriliku info 2.transportRNAtRNA- transpordib aminohappeid 3. ribosoomi RNA-rRNA rakuorganellid, mille sees toimub valgu tootmine A-U,T-A,G-C,C-G 3.Translatsioon-valkude tootmine RNA-Valk Valk annab organismile tunnused. Kõik need protsessid on matriitsünteesid, sest uued molekulid toodetakse olemas olevate molekulide järgi. Toimub:ribosoomides Vaja:energiat,mRna,tRNA,nRna, aminohapped Kuidas:1)mRNA ühineb ribosoomiga, ribosoom hakkab mõõda seda liikuma 2)ribosoom jõuab koodonini AUG, algab valgutootmine
seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendaud. Veresoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. 4.Valkude koostis. Aminohapete koositisValgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende olekulmass varieerub väga suuures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümbest ja võib ulatuda tuhandetesse kuigi erinevad aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhappetega biopolümerideks. 5.valkude struktuurid (4) igale kommentaar. Valgu molekuli esimest järku struktuur on peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. Selle keerdumisel heeliksiks (A) või kokkuvoltumisel (b) moodustub teist järku struktuur
vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg) mikroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab funktsioneerimiseks üliväikestes kogustes (Zn, Fe, I, Cr jne) monosahhariid ehk lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku arv on 3-6. mRNA kogub DNAlt pärilikku informatsiooni ja viib selle ribosoomi rRNA osaleb valgusünteesis tRNA juhib vajalikke aminohappeid ribosoomi nukleotiid nukleiinhapete monomeer oligosahhariid madalmolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Polüsahhariid kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Renaturatsioon denaturatsiooni pöörprotsess, mille käigus valgu molekulid taas suurenevad. Retseptorvalk asetseb rakumembraani koostises, valgu molekul. Ülesandeks on edastada väliskeskkonna infot raku sisemusse.
· Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. · Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke) · Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. Põllumajanduses (silo, bakteriväetised) Heitvete puhastamine Bakteriraku mikroskoobifotod Seeneraku ehitus Seeneraku ülesanded · Lagundajad- tagvad aineringe maal · Sübiondid-aitavad talitleda teistel organismidel · Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu · Rakukest- kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju
PIIM …on täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toitainetest. Piimas on keskmiselt 87,5% vett, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. Rasva on lehmapiimas 2-6%. Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. Lehmapiim sisaldab valke 3,4-4%. Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees. Kuumutamisel üle 100C omandab ta pruunika värvuse ning 170- 180C laktoos karamellistub. Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt. Rikkalik on piim vitamiinide poolest (eriti A ja D). D-vitam. kuumutamisel ei lagune. E-vitam. on püsiv
Piim ja hapupiimajoogid Mis on piim? • Piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikke mikro- ja makrotoitaineid. • ? Mis on mikro- ja makrotoitained? Piima koostis: http://et.wikipedia.org/wiki/Piim Piimarasvad, kas kahjulikud või kasulikud? • Piimarasvad on kergesti omastatavad • Piimas sisalduvatest rasvhapetest vaid 14% võivad tõsta kolesteroolitaset veres • 45% rasvhapetest aga pigem langetab kolesterooli taset • Ühes klaasis 3,5% piimas on 28- 32mg kolesterooli (päevane norm 300- 340mg) • ? Miks on orgamismile kolesterool Piimavalgud • Piim sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid piim on täisväärtusliku valgu allikas • Põhilise osa valkudest piimas (80%) moodustab kaseiin- sadeneb happe toimel • Lisaks veel albumiinid ja globuliinid • Erinevad ensüümid Piimasuhkur • Laktoos= glükoos+ gal...
- Ribosoom nihkub edasi - Ribosoomi siseneb kolmas tRNA jne. - Translatsioon lõppeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist · Tulemus: esmases struktuuris lihtvalk Geneetiline kood on seaduspärasuste süsteem mille abil nukleotiidi järjestuses olev info viiakse üle aminohappeliseks järjestuseks. Omadused: · Sünonüümsus koodi kombinatsioone on rohkem kui aminohappeid · Universaalsus geneetiline kood on looduses üldlevinud · Järjepidavus koodoneid loetakse järjest · Kattumatus ühe lugemiskorra ajal loetakse kõiki nukleotiide üks kord Eritähenduslikud koodonid: · Initsiaatorkoodonid: päristuumsetes AUG, eeltuumsetes GUG · Stoppkoodonid UGA,UAG,UAA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
