Parmesan e. Parma juust Päritolu Itaalia köögi kõige tuntum esindaja Originaalnimega parmigiano-reggiano Päritolu ulatub kuni 11.sajandisse Iseloomustus Valmistakse Itaalias Keskmiselt 37% rasvasisaldusega Kuiv,väga kõva Teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust Valmistamiseks kulub u 2 aastat Ühe kilo juustu valmistamiseks kasutatakse 16- 20 liitrit erinõuetele piima Väärtused Sisaldab väga palju väärtuslike aineid,nagu näiteks:vitamiine,proteiine,aminohappeid jne.. Juust seedib väga kiirest Juust sobib nii vanematele inimestele kui ka lastele ning ka haigetele. Eripärad Maitse on väga intensiivne, juust aga ise väga kõva Juustu riivides muutub see mannataoliseks Kuumtöötlemisel juust peaaegu ei sula Juust kasutatakse pigem maitsestamiseks kui toiduainete omavaheliseks sidumiseks ...
Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool Hormoone Testosteroon, progesteroon Mineraale Fosfor, tsink, magneesium, kaltsium, kaalium Vitamiine Vitamiin C, vitamiin B12 Proteiinie ja aminohappeid Glutatioon, deoksüribonukleiinhape (DNA), kreatiin Jääkained Kusihape, lämmastik, piimahape Kasutatud allikad: http://wikipedia.org/ 2.11.2015 http://Forums.fitness.ee/ 2.11.2015 http://Annaabi.ee/millestkoosnebsperma144348.html 2.11.2015
Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt
Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud kaitsevad inimorganismi kahjulike välismõjude eest. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) Enamik taimseid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Inimorganism vajab
antibiootikumiravi järgselt. Meeles tuleb pidada aga seda, et nn "elava mikroflooraga" piimatoodete säilitamisel on oluline täpselt jälgida säilitustingimusi ja säilimisaega.. PIIMA TOIDUAINELINE KOOSTIS: VALGUD, MINERAALID, VITAMIINID *VALGUD Lehmapiim sisaldab palju valku, mille koostisse kuulub kuni üheksateist aminohapet. Piimas on kõige rohkem kasvavale lapsele hädavajalikke aminohappeid. Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise valmistada. Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid piimatooteid, võib puudu jääda metioniinist ja tsüsteiinist, seepärast tuleb süüa ka juustu või kohupiima. Piim sobib hästi taimse toidu juurde (leib, sai, oad, kruubid, mais, riis, kartul, juurviljad). Oma aminohappelise koostisega on piimavalk taimetoidu täienduseks
rakud ja D ehk D rakud, mis moodustavad vastavalt 20 25%, 60 75% ja 5 15% endokriinsete rakkude koguhulgast. Insuliin ja kuidas ta töötab Insuliini tähtsuse tõttu ainevahetuses on tähtis teada mida ta teeb ning kuidas töötab. Insuliin on hormoon, mida toodetakse organismis ning eritatakse vereringesse kõhunäärme poolt. Kõhunääre on organ, mis asetseb kõhu õõnsuses mao taga. Insuliini põhifunktsioon on reguleerida suhkru taste veres. Lisaks sellele süstib insulin aminohappeid ning teisi toitaineid lihasrakkudesse, hõlbustades valgusünteesi ning stimuleerides anabolismi. Kui organism insuliini ei toodaks, oleks süsivesikute manustamine surmav, sest veresuhkur tõuseks lihtsalt liiga kõrgele, kutsudes esile kooma ning seejärel surma. Krooniliselt kõrge insuliini tase võib samuti viia järk-järgult surmale lähemale, tekitades südamehaigusi, diabeeti ning tõenäoliselt ka vähki. Insuliin rasvakogujana
sulamistemperatuur ja sulamisel nad tavaliselt lagunevad. Keemilised omadused - Aminohapetel on nii aluselisi, kui happelisi omadusi nad on amfoteersed. Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. 5. Aminohapete nimetuses näidatakse aminorühma asukoht karboksüülrühma suhtes numbriga (varem Kreeka tähega). Olenevalt aminorühma asukohast jaotatakse aminohappeid 2- ehk -aminohapeteks, 3- ehk -aminohapeteks jne. Bioloogiliselt tähtsad on -aminohapped, mis esinevad valkude koostises. 6. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne.
· Õlid Toiduained · Põhiliseks valguallikaks on tera- ja kaunvili ning pähklid · Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest Taimetoidu plussid · Vähene rasvumine · Väheneb südamehaiguste risk · Väheneb kõrgvererõhu risk · Rohkelt C-vitamiini ja mineraalaineid · Kasutatakse vähe rasva ja keedusoola · Suureneb maitsetaimede kasutamine Tamietoidu miinused · Ei saa valke, aminohappeid, vitamiin D ja B12 · Riboflaviini · Katltsium · Raud · Tsink Näited · Hernes · Uba · Pudrud · Pajaroad · Panniroad · Seened · Teravlijatooted · Pähklid · Õli · Marjad · Puuviljad Lõppsõna · PUSSYPUSSY aaaaaaaaaaaaaa!!!!!!!!!!
Iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastatavat juustu isegi vanuritele ja lastele ning haigetele. Parmesani maitset ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat)
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu
moodustamiseks (piim, muna, vill). Sellepärast peab iga loom saama päevas teatud koguse valku s.o. sööda proteiini. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks aminohapeteks. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin), lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid
Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA? transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? hoiab ära ülekuumenemise, kindlustab organismide siseelundkondade töö, kaitsefunktsioon (pisarad), hoiab organismisisest temperatuuri, on hea lahusti 9. Mille poolest erinevad RNA ja DNA? DNA's on desoksüribonukleiinhape, koosneb kahest ahelast; RNA's on ribonukleiinhape, koosneb ühest ahelast, puudub biheeliks 10. Joonista DNA ja RNA nim. Osad 11
Kuivaines sisalduv toorkiud on sööda seeduva energia sisaldust vähendav komponent. Toorkiud on keemiliselt süsivesik, kuid ei allu seedefermentide toimele. PROTEIIN - kõik lämmastikku sisaldavad ained söödas. SEEDUV PROTEIIN - kõik need lämmastikku sisaldavad ained söödas, mida organism kasutab keha-, piima- ja munavalkude ülesehitamiseks. Valk sisaldab keskmiselt 16 % lämmastikku. Kõrgemate loomade organism ei ole suuteline iseseisvalt sünteesima aminohappeid (aminohappeist pannakse kokku valgud). Mõnede taimtoiduliste loomade organismis (eeskätt mäletsejate nagu veise vatsas) elavad bakterid, kes on suutelised sünteesima söötades leiduvaid lämmastikku kasutades aminohappeid ja bakterivalku. See lagundatakse peremeeslooma seedekulglas uuesti aminohapeteks, mis imenduvad verre ja kasutatakse peremeeslooma valgu sünteesimisel. Järelikult ei ole nende loomade puhul otstarbekas arvutada välja sööda valgusisaldust, vaid
VALGUD Kodeeritavad aminohapped Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Valgu omadused tulenevad aminohappelisest järjestusest. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Peptiidid Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega. Peptiidside petiidi moleukuli amiidrühm. Polüpeptiidid kui aminohappeid on üle 10. nende hulka kuuluvad ka valgumolekulide polüamiidahelad. Peptiidahel peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnev ahel. Tavaliselt lineaarne, võib olla tsükliline.
1. Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide või vabu aminohappeid. Proteaasid on väga levinud kõikides organismides, kuna nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises. Proteolüütilistel ensüümidel on erinevad toimespetsiifikad, osad lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, praktiliselt kõiki peptiidsidemeid valkudes lagundavad subtilisiin, savinaas ja alkalaas ning produtseerivad
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille mole...
NAATRIUM Naatriumit leidub põhiliselt meie kehas ringlevates biovedelikes, näiteks vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus aga ka lümfides. Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti,
Replikatsioon-DNA kahekordistumine enne raku jagunemist.DNA str.avastamine-1953 kirjeldasid James Watson ja Fraucis Crich DNA ruumilist struktuuri.Toim.aeg ja koht-tuumas (mitokonder,kloroplast),interfaasis.Uus DNA molekul sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele.Vajatakse:ensüüme (DNA polümeraas),desoksiiribonukleotiid,energiat.Helikas lahutab 2 ahelat teineteisest,2 omavahel identset ahelat.Repl.etapid:ensüüm helikas lõhub DNA biheliks,ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga ning sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad,repl.lõppeb,kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul.Tulemus:replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Transkriptsioon on DNA ühe ahela lõigu (geeni)alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.Toimub tuumas(Mitrokondrites,kloroplastis),interfaasi ajal.Vajatakse:ensüüme,ribonukleotiidid,energiatGeen-DNA lõik ,millel toimub RNA süntees.RNA sünte...
SPELTANISU SPELTANISUST ÜLDISELT Speltanisu kasvatati teadaolevalt Mesopotaamias ja Pärsias juba 8000 a tagasi. 20. sajandi algul speltanisu unustati tootlikumate ja paremate sortide ilmumisega. 1980ndatel aastatel leiti speltanisu taas uuesti, tänu maheviljeluse levimisele. Eestis on speltanisu populaarsus kasvanud just viimastel aastatel. SPELTANISU OMADUSED Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE Tavanisuga võrreldes on speltanisul sügavam juurestik, mullasuhtes on ta vähem nõudlik ning ka põuakindlam. Peamiselt kasvatatakse speltanisu mahetootmises. Hektari saak on üldiselt 2-
Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks
ja kahaneb ka tihedus, happemolekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid) (keemilised omadused: reageerimine: metallidega, aluseltiste oksiitidega, leelistega, nõrkade hapete sooladega) Aminohapped: on karboksüülhapped, mille alküülrühmas on üks või mitu vesiniku asendatud aminorühmaga. (Füüsikaalised omadused: tahked kristallsed ained, lahustuvad hästi vees, kõrge sulamistemperatuur) (eluks vajalikke aminohappeid on 20 ja millest ehitatakse üles valgud) (Reageerivad: alustega, hapetega, aminohapetega)
- RNA Ribonükleiinhape. Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust, fosforist. - RNA koosneb nukleotiididest: 1) Riboos 2) Fosfaatrühm 4) Lämmastikalus: a) Adeniin b) Guaniin c) Tsütosiin d) Tümiin e) - RNA liike on kolm: 1) Informatsiooni RNA (mRNA) informatsiooni edastamine, info saab DNAlt ja kannab edasi valgu sünteesiks vajalikku kohta. 2) Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohappeid valgu sünteesi kohta(ribosoomid) 3) Ribosoomi RNA (rRna) ehitab ribosoomi ülesse, kui toimub valgu süntees. DNA ja RNA võrdlus Võrrledav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüriboosnukleotiid Riboosnukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tümiin tsütosiin, uratsiin
R- radikaal on igal aminohappel erinev. Peptiidside moodustab kahe aminohappe ühinemisel ühhe karboksüülrühma ja teise aminorühma osalusel. Ühe peptiidsideme tekkel eraldub molekul vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude koostises võib esineda kuni 20 erinevat aminohapet. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendatuid aminohappeid(3) sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendavaid aminohappeid(9) suudab organism ise sünteesida. Lihtvalgud. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Fibrillaarsed e niitjad valgud on kõõluste Erinevaid valke on looduses lõpmata(?) palju, inimese rakkudes on neid u. 500000... Igal valgul on oma, ainult üks ülesanne.
Tarude lennuava ette kinnitatakse väikesed harjakesed, mille abil on võimalik õietolm lihtasti, ilma mesilasi häirmata ja kahjustamata kätte saada. 2 Õietolmu mõju inimestele Vaatamata sellele, et paljudele põhjustab õhus lendlev õietolm allergilist reaktsiooni, sisaldab see ka palju kasulikke aineid. Näiteks leidub õietolmus palju vitamiine, peamiselt B12 ja E-vitamiine. Õietolm on väga väärtuslik ka valkude poolest, sisaldades palju vabu aminohappeid. Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 5-6 korda rohkem, kui loomalihas või piimas. Paljude loomkatsete tulemused viitavad samuti õietolmu kasulikele omadustele. Näiteks väike kogus õietolmu suurendas kanade muna-toodangut üle 20% ning pikendas rottide eluiga kuni 12%, suure tõenäosusega mõjutaks õietolm sarnaselt ka inimeste eluiga. Õietolmus sisalduv letsitiin aitab kaasa rasva lagundamisele ning selle organismist välja viimisele. Õietolm võib olla abiks ka kolesterooli ja
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e...
Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taim...
Need bakterid aitavad hoida inimese organismi normaalset mikrofloorat, mis kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele ning stimuleerides antikehade teket. Probiootikumid ehk inimese soolestikus elavad kasulikud bakterid tasakaalustavad teiste, tokisiine tekitavate bakterite kahjulikku mõju ning soodustavad toitainete imendumist, alandavad vere kolesterooli taset ning soodustavad seedimist. Bakterite abil toodetakse aminohappeid, vitamiine, antibiootikume, muid ravimeid ning vaktsiine ja ensüüme. Bakterid osalevad elementide aineringes ning on looduses lagundajad, samuti osaledes mulla tekkes. Antibiootikumide tootmine on samuti üks olulisimaid ülesandeid. Bakterite abiga on võimalik isegi madala metallikonsentratsiooniga maakidest toota rauda ja uraani. 2. Kuidas võib bakterite tegevus inimesele kahju teha? Meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese
samad ja kolmandaks on pürimidiin (C või U), teine tRNA, mille antikoodoni esimene täht on U suudab dekodeerida koodoneid, mille kolmandas positsioonis on puriin (G või A). Siit järeldub, et iga tRNA suudab dekodeerida kahte koodonit juhul kui tema antikoodoni esimeses positsioonis on G või U. Tõepoolest, enamusel tRNA'dest ongi esimeses positsioonis kas G või U. "Wobble" reegel võimaldab organismidel tRNA'sid kokku hoida - 61 aminohappeid kodeeriva koodoni transleerimiseks kasutab enamus organisme alla 40 erineva tRNA molekuli. Paraku on siin ka erandid - metioniinil (Met), nagu juba öeldud, on vaid üks koodon - AUG. Met-tRNA antikoodoni esimeses positsioonis on C nukleotiid, mis paardub ainult G'ga ja seega ei ole Met-tRNA võimeline transleerima AUG'le lähimat koodonit AUA, mis vastab isoleutsiinile. Teine erand on trüptofaani (Trp) tRNA, millel samuti antikoodoni esimeses positsioonis C. Siiski toimub
nii makro- ja mikrokomponente. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) .
- Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani. Katolüütiliste protsesside tulemusena moodustusid ürg-ookeanis valgu taolised ained. Kosmilise kiirguse, elektrilaengute (välk), temperatuuri ja teiste mõju faktorite tulemusena muutusid lihtsamad orgaanilised ühendid keerukamateks ja hakkas toimuma ainevahetus. Moodustunud keerukamad ühendid said võimeliseks endasarnaseid taastootma. See oli elu alg-aste
Kuidas tekkis elu Maal? Planeet Maa tekkis umbes 4,53 miljardit aastat tagasi ning vanimaid elus organisme on leitud vanuses 3,5 miljardit aastat. Seega pidi elu tekkima selles ajavahemikus. Teadlased pidevalt vaidlevad, et millal ja kuidas on elu tekkind, kuid täpset vastust ei tea mitte keegi veel. Teadlased on välja pakkund mitmeid erinevaid varjante, kuidas elu maal võis tekkida. Üheks teoorjaks on, et see tekkis täiesti juhuslikult. Nimelt kuumaveeallikad, mis olid täis aminohappeid ja need molekulid võisisd põrkuda kokku üksteistega miljoneid aastad, kuni lõpuks ideaalne kombinatsioon lihtsalt juhtus ja sealt edasi hakkasid arenema erinevad organismid. See teooria on nagu loteriimäng, et väga väike võimalus, et nii sai juhtuda, aga äkki juhtuski nii ja planeet maa nn võitis peavõidu. Teine teooria on selline, kus elu on pärit kuskilt mujalt ja selle tõid meile meteor...
rikastatud põhku söödalisandina. Ükskord aga selgus, et sulama jäetud põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel. Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Austerservik sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas
Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfüül- jne derivaadid. Mõndasid aminohappeid ja nende derivaate ei leidu valkudes, aga need täidavad tähtsaid füsioloogilisi funktsioone. Valkudel on 4 erinevat struktuurset astet. Primaarstruktuurist tulenevad valkude ruumilised struktuurid. Sekundaarstruktuur on moodustunud H-sidemete abil, mis tekivad peptiidsidemete struktuuri kuuluvate amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahele. Tertsiaarstrukruur on peptiidahela ruumiline pakkimine. Kvaternaarstruktuur moodustub mitmeahelaliste polüpeptiidsete
*mRNA sisaldab translatsiooni alguskoodonit (AUG), millele vastab aminohape metioniin. *Stoppkoodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Neile koodonitele ei vasta ükski aminohape. *Kui ribosoomi jõuab üks neist kolmest koodonist, siis aminohappeahela sünteesimine katkeb. VALGUSÜNTEESI KÄIK *Tsütoplasmasse jõudnud mRNA kinnitub ribosoomile, mis omakorda liigub piki mRNAd kuni jõuab alguskoodonini. mRNAs sisalduva info tõlkimiseks vajatakse tRNA molekule. tRNA-molekulid kannavad enda küljes aminohappeid. Selle, milline aminohape tRNA külge kinnitunud on, määrab tRNAs sisalduva kolmest nukleotiidist koosnev antikoodon. *Antikoodon seostub komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA-ahelas oleva koodoniga ning toob nii ribosoomi mRNA koodonile vastava aminohappe. *Rakus on olemas igale aminohappe koodonile vastavad tRNA-molekulid. *Kui alguskoodonile vastav aminohape metioniin on ribosoomi teine tRNA-molekul, mille küljes on järgmisele koodonile vastav aminohape. Aminohapete vahele
heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile)
Osa sellest lahkub kehast, viies kaasa maksa eritud erinevaid toksiine, kuid enamus sapist siiski imendub soolestikust tagasi. 4 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll Inimese keha ei suuda hoida valkude varu ja seetõttu peame saama iga päev piisava koguse valke, et organism saaks neid kasutada rakkude parandamisel ning uute rakkude kasvamisel. Valkude ainevahetuses lagundab maks aminohappeid. Maks vastutab asendatavate aminohapete sünteesi eest ja samuti ka plasmaproteiinide sünteesi eest. Valkude ainevahetuse käigus vabaneb ammoniaak, mis muudetakse maksas uureaks. See on väga toksiline ühend ja kui seda kiiresti ja efektiivselt tsirkulatsioonist ei eemaldata, mõjub ta kesknärvisüsteemile kahjustavalt. 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees Maks toodab paljusid olulisi verevalkusid, mis osalevad vere hüübimisel. Embrüonaalse
tegevuseks. Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse.(1) Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega
Piimhappebakterid võivad olla kas kokid või kepikesed. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Piimhappebakterid on gram- positiivsed. Vaatamata sellele, et nad ei moodusta eoseid, kasutatakse pulgakujuliste piimhappebakterite puhul siiski perekonnanime lactobacillus. Nimetus on jäänud ajalooliselt. Asi on selles, et kunagi moodustasid piimhappebakterid ka eoseid, kuid on selle võime kaotanud. Toitekeskkonna suhtes on piimhappebakterid küllalt nõudlikud. Nad vajavad valmis kujul aminohappeid ja vitamiine. Seetõttu peab sünteetiline toitekeskkond olema väga keeruka koostisega. Piimhappebakterid ei kääri tärklist. Ka erinevate suhkrute käärimisvõime on neil erinev. Erinevad piimhappebakterid annavad keskkonnas erineva kontsentratsiooni piimhapet (0,5%; 3-4%). Tänu sellele, et piimhappebakterid vajavad kasvufaktoritena konkreetseid aminohappeid ja vitamiine ning käärivad erinevaid suhkruid, on
reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele moodustusid fosvodiestersidemed. Valgu molekulis ühendavad aminohappeid peptiidsidemed. Erinevaid aminohappeid on 20. Keemiline mitmekesisus aminohapete seas on suur. Üks kõik milliseid reaktsioone ei oleks vaja rakkudes katalüüsida või ükskõik milliseid struktuure, meil ei oleks vaja valkude abil rakkudes kokku panna, siis vähemalt teoreetiliselt on see võimalik, sest aminohapete mitmekesisus on niivõrd suur, et see vähemalt idee poolest võimaldab meil sisuliselt ükskõik mida nende abil kokku panna. Sõltumata sellest, kas kõrvalrühmad aminohappetes on lihtsad või
Kolmas haiged süüakse ära, et nad ei pärandaks edasi oma haigusi. Georges Curvier ,,Eri maakihtides on erinevad loomade kivistised. Mida sügavamal, seda erinevad on praegustest organismidest" Seletas paljut katastroofidega. Lamarck ,,Elu tekkis ja tekib Maal iseärkamise teel ja on pidevas, kuid aeglases muutumises" Louis Pasteur ,,Kõik elu pärineb elusast" Miller jäljendas algseid tingimusi Maal, taheti matkida evolutsiooni, ainete kokkusegamisel saadi aminohappeid. Paleontoloogia uurib kivistisi ehk fossiile 1. SUHTELINE VANUS (millised kivimid olid varem, millised on praegu. Mida sügavamal seda vanemad) 2. ABSOLUUTNE VANUS (tegelik vanus) 3. GEOKROMOLOOGILINE VANUS (skaala, mitmest piirkonnast võetud tulemused analüüsitakse ja võrreldaks) Teooriad Maal elu tekke kohta: 1. Suure Paugu teooria 2. Iseärkamise teel 3. Taevakehade tagajärjel
Mate joomiseks on vaja bombilla't (metallkõrs) ja kalebasse'i (pudelkõrvitsat). Kui juua kiirsti, mõjub mate ergutavalt. Kui juua rahulikult, mõjub rahustavalt. Kasutataud lehti ei tohi peale esimest korda ära visata, neid saab kasutada veel umbes 5 kalebasse tee valmistamiseks. IMEROHI MATE TEE Mate joojad kinnitavad, et see ergastab vaimu, rahustab närve ja kiirendab ainevahetust. Sisaldab palju energiat, vitamiine, mis aitavad pinget vähendada, mineraale, aminohappeid ja antioksüdante. MATE TEE CAMPESINO ANIS MATE TEE PAJARITO MATEIIN Yerba mates olev stimulant. Yerba mates olev mateiin on terve ainevahetuse stimulant. Yerba mate on rasvupõletav taim mateiini tõttu. Põhja Ameerika teadlased arvavad, et mate pinget vähendav stimulatsioon on tingitud suurest vitamiinide, mineraalide, aminohapete ja antioksüdantide sisaldusest. VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=DZpouDCgf8E&feature=related
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr
kaks või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon kui valk kaotab teist ja kolmandat järku struktuuri (temperatuuri tõusu, mehaaniliste vigastuste jms tagajärjel). Katkevad ainult nõrgad sidemed, peptiid sidemed ei katke - seetõttu säilib ka esialgne kuju. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess, mis toimub vaid siis, kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga tugev. Erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Neid aminohappeid, mida üldse ei saa asendada on 8, neid saab inimene ainult toidust. Osaliselt asendatavaid valke on 3, neid sünteesib inimene ise, kuid ainult osaliselt. Asendatavaid valke on 9, neid suudab inimene ise sünteesida. Valgud moodustuvad vaid elus organismides, seetõttu on nimetatakse neid biopolümeerideks. Valkude funktsioonid:
olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkudele nagu ka teistele biopolümeeridele on iseloomulik ruumiline struktuur. Valkude primaar struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaar struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaar struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri
olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkudele nagu ka teistele biopolümeeridele on iseloomulik ruumiline struktuur. Valkude primaar struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaar struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaar struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri
n-ö töökoormust. Maks ladustab meie kehas vitamiine, vajalikke toitaineid, aga ka suhkrut ja rasva ning jagab seda vereringesse. Sellest, millal maks abi vajab ehk vajadusest organismi puhastada annab märku meie üldine enesetunne. Liialt koormatud maks võib põhjustada väsimust, pea-, lihase- või liigesevalu ning ka liiga sagedast haigestumist. Keha puhastusprotsessi käigus vajab organism mitmeid erinevaid vitamiine, mineraale, aminohappeid ja fütotoitaineid. Puutume iga päev kokku väliskeskkonnast pärit toksiinide ehk mürkidega ja ka meie kehas tekib erinevate protsesside käigus toksiine. Oma eluviisidega, sealhulgas toitumisega saame palju ära teha selles osas, kuidas keha suudab puhastumisega toime tulla. Puhastumise tulemuseks peaks olema paranenud enesetunne, rohkem energiat, klaarim ja säravam nahk, vähenenud peavalud. Organismi puhastuskuur võib kaasa tuua ka kaalulanguse, kuna menüüst tuleb
valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 20.04.2012 Teooria Proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, sest nende ülesanded ulatuvad alates toiduvalkude seedimisest kuni väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadideni nt vere hüübimise kaskaad. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Piiratud proteolüüsi esindajad lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, piiramatu proteolüüsi esindajad toimivad kõikidele peptiidsidemetele
b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon) d)kitiin ehituslik funktsioon loomade kehakattes( mardikad) Lipiidid Lipiidid on organismis energiaallikaks. Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur: - valgu molekul moodustab gloobuleid
Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena gl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
