Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aminohappeid" - 501 õppematerjali

aminohappeid - Arg, Lys), mis on jaotatud viide rühma – H1, H2A, H2B, H3, H4. H2A, H2B, H3, H4 Histoonide aminohappeline koostis ja järjestus on väga sarnane kõigis eukarüootides, mis näitab, et kromatiini struktuur formeerus evolutsioonis väga varakult.
thumbnail
3
docx

Valgud ja aminohapped

Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped ­ neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped ­ organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside ­ tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur ­aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur ­ aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur ­ sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur ­ kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe...

Mikrobioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukle...

Molekulaar - ja rakubioloogia...
169 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkus

Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid , ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega ja seostub siis komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA molekuliga, alustades initsiaator- tRNAst. Antikoodoniks nimetatakse tRNA pealingu kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekuli otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside, mis jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge...

Bioloogia
252 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur ­ kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin ­ atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J.Haldane ­ kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller ­ Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox ­ kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid . Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon ­ maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid, algas mandrite triiv, elu teke ­ ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon ­ fotosünteesivate org. ilmumine, tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht, hulkraksete org. teke 542 Kambrium ­ Odroviitsium ­ Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine, skeletiga org...

Bioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos, loomadel kitiin), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne(nektar), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid , rasvhappeid, nukleiinhappeid) Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid- süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3 süsinikulised(PVA), pentoosid on 5 süsinikulised(riboos, desoksüriboos) Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos(glükoosijääk+fruktoosijääk), maltoos(glükoosijääk+glükoosijääk), laktoos ehk piimasuhkur(galaktoosijääk+glükoosijääk)....

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4...

Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

· Kehalisel koormusel toimub valkude lagundamine, taastumisperioodil valgu süntees · Valgud on keerulised orgaanilised ained, mille koosseisu kuulub 20 aminohapet · 12 aminohapet pole toidus vajalikud, kuna neid toodetakse organismis · Parim lahendus vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine. Bioloogiliselt täisväärtuslik valk · Sisaldab asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid , mida organism ise ei tooda Valiin Leutsiin Isoleutsiin Treoniin Metioniin Fenüülalaniin Trüptofaan Lüsiin Energeetilist tähtsust omavad ­ valiin, leutsiin, isoleutsiin Head valguallikad on · LOOMNE VALK o Liha o Kala o Piim o Piimatooted o Munad Klaas piima annab 7-8g valku, samapalju kui 30g kala, liha või linnuliha · TAIMNE VALK o Sojauba o Riis o Rukis o Kaer...

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
5
doc

DNA, RNA, Valgud

Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat järku struktuur on gloobul ( nõrgad sidemed) -neljandat järku struktuur on kui ühinevad mitu peptiidsidet (nt. Hemoglobiin)...

Bioloogia
188 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

3.Need on orgaanilised alused, sest mittejaotatud elektronpaari olemasoli tõttu liidavad nad kergesti prootoni (vesinikiooni) 4.Amiini valem on NH4+OH või NH3+OH, seda kasutatakse, neid kasutatakse vesilahustes. 5.Aminohape on karboksüül hape, mille süsivesiniku radikaalis on üks, või enam vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Aminohappeid on umbes sadakond, milleset inimorganis leidub umbes 20. 6. Neid nimetatakse karboksüül hapeteks, ning ka glütsiiin bioloogias Page 22 7.Aminohapped on amfoteersed, sest need reageerivad nii hapetega kui ka alustega, moodustades mõlemal juhul soolasid. Amino etaanhapete reageerimisel naatriumhüdroksiidiga moodustub sool (naatriumaminoetanaat) 8...

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

Kodeeritavad on nad selles mõttes,et igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped. Evolutsiooni käigus on kõrgemad loomad,sealhulgas inimene,loobunud mõndade aminohapete valmistamisest ning hangivad need toiduga. Kokku on neid 8. asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Puriin-kahe aromaatse tuumaga orgaaniline alus, mh. nukleiinhapetes esineva adeniini ja guaniini struktuurne osa. Puriinaluste formaalne lähteühend, millest adeniin ja guaniin kuuluvad nukleiinhapetesse Pürimidiin-kuulub rakkude geneetilise materjali (DNA ja RNA). Hulka. Pürimidiinaluste formaalne lähteühend, millest tsütosiin, tümiin ja uratsiil kuuluvad nukleiinhapetesse. 14. Valkude klassifikatsioon:...

Keemia
316 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Rakk,kromosoom,DNA,geen

on ka ainus piisavalt Valgud koosnevad omavahel ahelaks ühendatud sadadest või isegi tuhandetest tihedalt pakitud kro- aminohapetest. Valgu omadused ja selle paiknemiskoha rakus määrab seda mosoomi struktuur, mis moodustavate aminohapete järjestus. Erinevaid aminohappeid on seejuures vaid võimaldab kromosoome 20. Selle, mis järjekorras ja kombinatsioonides aminohapped valgu moodusta- valgusmikroskoobiga miseks haakuvad, määrab ära raku tuumas paiknevate nukleotiidide lineaarne vaadeldes eristada ja järjestus...

Bioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vereringeelundkond

Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled Täiskasvanuna on ta tuumata (kuna seda pole enam vaja) kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud, mille protoplasmas on valguline värvaine hemoglobiin, mis annabki verele punase värvuse. Erütrotsüüdid on 5...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

Kehatemperatuur langeb taliuinaku ajal vaid 35°C võrra. Tiinetel emasloomadel on kehatemperatuur enne poegimist normaalsest kõrgem, poegimisjärgselt see küll langeb, kuid jääb siiski mitteimetavate loomade kehatemperatuurist kõrgemaks. Soojuse kadu aitavad vähendada ka isolaatoritena toimivad rasvakiht ja tihe karvkate; baribalidel on leitud ka preifeerse verevoolu vähenemist. Lämmastiku liigse kuhjumise vältimiseks sünteesitakse osast uurea lämmastikust aminohappeid , milledest osasid kasutatakse glükoosi saamiseks glükoneogeneesi abil. Ka immuunsüsteemis toimuvad muutused taliuinaku ajal on minimaalsed. Taliuinakust ärkavad karud lume sulamisel. Täiskasvanud isasloomad ja noored karud ärkavad enamasti veidi varem kui poegadega emased. Karud võivad ärgata ka häirimise tagajärjel. Kui viimane juhtub talve esimesel poolel, siis läheb karu tavaliselt...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Klorella

Tähtsat rolli omab ka õhu ja vee bioloogilise puhastajana ning hapnikutootjana. On veekogudes sageli toiduahela esimeseks lüliks. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Kiire kasvu tõttu on teadlastele huvi pakkunud juba 19. sajandist. Temaga viiakse kaasajani läbi mitmesuguseid taimefüsioloogilisi uurimistöid. Mitmetes maades omab suurt tähtsust sööda- ja toidutaimena, milleks teda spetsiaalselt kasvatatakse. Sisaldab rohkesti valku, kusjuures kõiki asendamatuid aminohappeid , rikkalikult vitamiine, taimseid rasvhappeid ja süsivesikuid. On kasutatav ka biopuhastina õhu ja vee saaste likvideerimisel. Kosmoselendudel on katsetatud nii kiiresti kasvava toidutaimena kui ka hapnikutootjana. Annab rikkalikku aastaringselt varutavat ja 100% kasutatavat saaki....

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kanaliha

Miks inimesed söövad kanaliha nõnda palju ja hea isuga? Kanaliha on kõrge valgusisaldusega (täisvalguline) toit, mis sisaldab ka üpris vähe rasva. Kanaliha rasvasisaldus on umbes 11%, kuid samalajal on veiseliha rasva sisaldus umbes 30-40%. Järelikult on kanaliha ka tervislikum kui loomaliha. Kuni 2/3 kanarasvast koosneb küllastumata mitmealuselistest rasvadest. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas. Nahata toiduks tarvitatavates kanades leidub rasva ainult umbes 5%, mis teeb selle soovitavaks madala rasvasisaldusega dieetide puhul. Kõik need arvud käivad tervete lindude kohta ning valgu ja rasva suhe võib kehaosade kaupa tugevasti varieeruda. Hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega. Rasvasisaldus on kõrgeim seljatükkides ja koibades, millele järgnevad kintsud ja r...

Tööõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

Soovitused valgu tarbimiseks Valkude kogus toidus peab tagama lämmastiku tasakaalu organismis. Hea aminohappelise koostisega valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalk. Paljudes taimsetes valkudes vähe mõnda asendamatut aminohapet - seda saab kompenseerida, kombineerides omavahel taimseid ja loomseid valke. Kui toit on peamiselt taimse päritoluga, tuleb rakendada koefitsienti 1,2.....1,4, et tagada vajalikke aminohappeid . Toiduenergiast on soovitav valkudega katta 10....15%. Liigne valgu kogus toidus on kahjulik, sest koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist. Näiteid valgurikastest toiduainetest: · nisuidud 26,6%; · aedoa kaunad 3,4%; · roheline hernes 4,2%; · kuivatatud aprikoosid 4,2%; · taine sealiha 13,9%; · suitsusink 14,4%; · veiseliha 15,2% · kanaliha 18%; · forell 20%; · tint 27%; · lehmapiim 3,3%;...

Kokandus
151 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 ­ C ­ COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : · Proteinogeensed ­ kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ­ ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus...

Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Paratroofid ­ energiaallikaks on mõne teise organismi rakk ( taime- või loomarakk ). Mikroobidel on toitumiseks vaja 30 elementi: & kõige olulisemat on C, N, H, O, S ja P. Kõige tähtsam on C. Lisaks neile vajavad mikroobid oma elutegevuseks veel rohkesti mineraale: K, Ca, Mg, Fe. Vajaduse järgi liigitatakse nelja gruppi: 1) Heterotroofid ­ vajavad väliskeskkonnast ühte või enamat substraati. Näiteks suhkruid, aminohappeid , vitamiine jne. Siia kuuluvad mädapõletikku põhjustavad stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid ­ sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid ­ vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid ­ intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks...

Mikrobioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvestused 12. kl

Hüdrolüüsi saadusteks on aminohapped. Seedimise käigus valgud hüdrolüüsitakse ning organitesse ja kudedesse lähevad ainult valkude lammutamise saadused aminohapete, vähesel määral ka oligopeptiididena. Organismi enese valgud on pidevas vahetuses. Neid lõhutakse aminohapeteks ning sünteesitakse uuesti. Eri valkude eluiga kõigub minutitest nädalateni. Lammutamisel saadud aminohappeid kasutatakse uuesti valkude ehitamiseks, kuid teatav osa neist läheb kaduma, st nad oksüdeeritakse süsinikdioksiidi, vee ja karbamiidi ehk uurea (H2NCONH2) moodustumiseni. POLÜMEERID Polümeerid ehk makromolekulid on näiteks tselluloos või valgud, mis üheskoos moodustavad kaaluliselt kõige suurema osa elusloodusest. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest....

Keemia
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun