c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks b) energia saamiseks c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks d) valkude sünteesimiseks 14. Valgu monomeerid on: a) monosahhariidid b) lihtlipiidid c) nukleotiidid d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid b) aminohapped c) ensüümid d) glükoosi molekulid 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: a) gloobuliks b) polüsahhariidiks c) biheeliksiks d) polüpeptiidiks Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulides . 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisse. 19
· Amülaas sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) · Insuliin kõhunäärme valk (reguleerib vere suhkrusisaldust) 1. Lihaste valk liikumisül 2. Hemoglobiin transportül 3. Rakumembraani valk - ehituslik ül 4. Valk amülaas süljes - ensümaatiline ül 5. Keele limaskesta valk - retseptorül 6. Antikeha kaitseül 7. Munavalge energeeriline ül 8. Insuliin regulatoorne ül 1. Proteiinid 2. Bio 3. Aminohapped 4. 20 5. Pikk 6. Lühike 7. Liha 8. Hernes 9. Kalamaksa õli 10. Muna 11. Valgud 12. 8 13. Aminohapped 14. Peptiidside Nukleiinhapped Nimetus tuleb sellest, et nad avastati raku tuumast. Ladina keeles on rakutuum NUCLEUS. J.Watson ja Fr.Crick avastasid DNA ehituse 1954.a. A-T C-G Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõigi valkude ehitus. DNA TÄHTSUS:
Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib piptiidsidemeid aminohapete vahel. Kujundlikult öeldes mRNA "ütleb, kuidas valku teha",tRNA toob selleks "ehituskive" ning rRNA on "tootmishoone" üheks moodustajaks
AMINOHAPPED – -amino ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid - aine, millest organismides (ribosoomides) pannakse kokku valgud Miks loomne toit toitumise seisukohalt on olulisem kui taimne toit? *sest inimene saab loomsetest toiduainetest vajaliku valgukoguse kergesti kätte. Kuidas taimetoitlane saaks kätte kõik vajalikud aminohapped? *süüa mitmesuguseid taimi või toidulisandeid PEPTIIDSIDE - aminohapetevaheline kovalentne side KOOSTIS: aluseline rühm - aminorhühm -NH2 happeline rühm - karboksüülrühm –COOH ASENDAMATUD - -aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust. aminohapped, mida inimese rakud ei suuda sünteesida(asendamatud) *Ile - Isoleutsiin *Thr - Treoniin
käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS nt, toiduga valgud lagund.aminohapeteks(D) ja A pr.käigus aminohapped uuesti valguks. 2. energia kaudu: D en. vabaneb, talletatakse en. rikastesse üh.(ATP), A kasutavad energiat, mis tuleb ATPst. 2. Kirjeldage ATP molekuli ehitust, ülesandeid ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid. Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2), tähist. ~ .Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP
Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5) Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa Ujudes või vannis käies tungib nahka u 50ml vett, aga see aurustub 10-15 min välja Sarvkihis on aminohapped, karboksüülhapped ja suhkrud Rasunäärmed hoiavad naha vajalikul määral rasvasena (takistab vee aurustumist ja ei lase väljastpoolt niiskust) Noorukieas tekib kergesti rasunäärmepõletik ehk akne (rasunäärmed ummistavad) KOSMEETILISES KEEMIAS KASUTATAVAD AINEID: Palju kasut looduslike aineid, mis on sarnased nendega, mida organism ise toodab või omastab Põhilised lähteained on alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid,
kaudu tervet ahelat vastavalt organismi vajadustele. Biokatalüütilised protsessid on järk-järgulised, eriti kui tegemist protsessidega, mis on seotud suure energeetilise efektiga, mille tõttu taandub suur energiamuutus paljude väikeste muutuste summaks. Aminohapped. Esinemine valkudes. Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud. Aminohapetest ehitatud makromolekulide struktuur on kirjeldatav elementaarlüliga H2N CHR COOH. Tähtsamad aminohapped on: H glütsiin, Cly; CH 3 alaniin, Ala; CH(CH3)2 valiin, Val; CH2CH(CH3)2 leutsiin, Leu; CH(CH3)CH2CH3 isoleutsiin, Ile; CH2OH seriin, Ser; CH(OH)CH3 treoniin, Thr; CH2SH- tsüsteiin, Cys jne. valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe. Kõiki looduslikke aminohappeid siiski üldvalem H2N CHR - COOH ei kirjelda. Kiraalsus, optiline aktiivsus. stereospetsiifilisus Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid
radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat. · Rasvad on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped. · Aminohaped on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12). Asendamatu aminohapped on need mida organism ei sünteesi, neid peab saama toiduga (8). · Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisse kuulub süsiniku, vesiniku ja hapniku kõrval lämmastik. · Areen on süsiniku ühendid, mille molekulis esineb bensseenituum. · Fenool e. hüdroksülenseen tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga.
2. Suhkur(riboos) 3. Lämmastik alus o adeniid o tsüotsiin o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja) · Transport RNA(tRNA)(tuua aminohapped ribosoomi)) · ribosoomiRNA(moodustab ribosoome) 6. DNA RNA võrdlus Tunnus DNA RNA Monomeer desogsüribonukleiidhape Ribonukleotiid Lämmastik laus a,t,c,g a,u,c,g, Sahhariid Desoksriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforhape Sekundaarstruktuur Biheliks Osaline biheliks Komplementaarsus a=T c_=G A=U C_=G
Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin- 3 000 000 daltonit. Valgud võivad koosneda nii ühest kui ka mitmest polüpeptiidahelast, mis võivad olla nii identsed kui ka erinevad
kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus' Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus
Nende molekulmass varieerub suures vahemikus, sest eri proteiinide koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv erineb suurel määral. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, on vähe molekule, mille koostises nad kõik samaaegselt esinevad. Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides, nimetatakse neid koos polüsahhariidide ning nukleiinhapetega biopolümeerideks (Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.2. Aminohapped ja peptiidside Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aluselisi aminorühmi kui ka happelisi karboksüülrühmi. Aminohappe ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel, millest tulenevad nende mitmesugused keemilised omadused. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta
Lähteained: H2O( ja valgusenergia), saadused: O2 (pimedusstaadiumi protsesside jaoks ATP ja NADPH2)Valgusstaadiumis toimub klorofülli ergastamine. Ergastunud energia arvelt lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. (vaheühendid ja salvestatud ATP energiat kasutatakse pimedusstaadiumis) Pimedusstaadium - ei sõltu valgusest, toimub stroomas. Lähteained: CO2 ja valgusstaadiumis tekkinud ATP ja NADPH2. Saadused: tärklis, varuained, aminohapped, lipiidid. Eraldub ADP ja NADP, mida kasutatakse omakorda jällegi valgusstaadiumis. Pimedusstaadiumis seotakse süsihappegaasi molekule. Moodustuvad kolmesüsinikulise suhku molekulid. Nende ühinemisel saadakse glükoos.
Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks. Jood kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks
7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? - CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? - Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. 2.3 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. - Lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid (Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis) 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? - Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest - Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb
2. Soolad, alused, h-d 2. Nukleinhape – DNA - RNA ~ 1,5-2% 3. Rasvad- 3% 4. süsivesiked – 1% 5. steroidid,hormoonid,bioaktiivsedaine 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist)
vastupidi V. Biograafilised arengud •erinevatel mandritel, saartel elavate elusolendite võrdlus (ühel perekonnad on sarnasemad kui perekonna liigid kaugemal) VI. Tõuaretus (EV minimudel) Keemilise evolutsiooni tõendid 1. Milleri katse •anorgaanilistest ainetest (vesi jne) → orgaanilised ained •orgaanilistest ainetest aminohapped Tekitas elektrilisi laenguid 2. Sidney Fox •aminohappetest →algelised valgud(polüaminohapped) Tõestas polümeeride tekke Elueelsed tingimused 1) Atmosfäär •hapnik puudus •osoon puudus •kosmilised, vulkaanilised gaasid 2) Ürgookean •madalaveeline •soe (soojuse andis Maa sisemus – maakoor õhuke!) pidev vulkaaniline tegevus
neutraalseid (pH=7,2) ja leelisproteaase (pH=9,0). Proteaasi aktiivsuse määramine põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja tänu sellele on spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõdetaksegi kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust (A v D) uuritavas lahuses.
Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid: tärklis, tselluloos ja glükogeen. Kitiin. 3. – 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C;H;O;N;P;S;Na;K;Ca;Mg;Fe;I) ülesandeid organismis. – Esimesed kuus on orgaanilistes ühendites kõige rohkem. C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid • H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed • O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. • N: aminohapped ja nukleiinhapped • P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises • S: antikehade moodustamine • Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine • K: lihaste toonus • Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus • Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine • Fe: hemoglobiini koostises • I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? -
(155308) Kuupäev: 08.04.2016 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid (ka proteaasid, proteinaasid või peptidaasid) on ensüümid, mis katalüüsivad proteolüüsi. Proteolüüs on peptiidsidemete hüdrolüüs valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks on madalama molekulmassiga peptiidid ja aminohapped. Kuna proteaas täidab väga paljusid füsioloogilisi funktsioone, leidub seda kõikides organismides. Mõned protelüütilised ensüümid lõhustavad spetsiifilisi peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), mida viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, ja mõned lõhustavad kõiki peptiidsidemeid (piiramatu proteolüüs), milleks on näiteks paljud bakteriaalsed proteaasid nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt.
peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja. Lahusesse jäävad pärast filtreerimist vabad aminohapped ja madalamolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped (Tyr, Trp, Phe) on nähtavad spektrofotomeetriliselt lainepikkustel 270-280 nm. Töö käik Kõigepealt valmistatakse ensüümipreparaadist töölahus. 5 ml töölahuse saamiseks pidin kaaluma 10 mg alkalaasi preparaati. Kaalumisel sain aga 12,0 mg ning pärast õppejõuga konsulteerimist
Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ning trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel, milleks kasutatakse spektrofotomeetrilist meetodit. TKÄ toimel sadestuvad lahusest tervikvalgud ning kõrgmolekulaarsed peptiidid, sademe eraldamisel jäävad lahusesse alles aga vabad aminohapped ning madalmolekulaarsed peptiidid nende kontsentratsioon määratakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse algusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped nagu Tyr, Trp ja Phe omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkusel 270-280 nm ning selle tõttu on nad kergesti tuvastatavad spektrofotomeetriliselt. Antud katses väljendatakse kaseiini hüdrolüüsiproduktide sisaldus türosiini kontsentratsiooniga
Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omaduse...
SÜSÝNÝK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B Süsinik kui keemiline element Moodustub kolme heeliumi tuuma ühinemisel Väliskihis neli elektroni Oksüdatsiooniaste saab olla vahemikus 4 kuni +4 4 keemilist sidet kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13 10 miljonit erinevat ühendit Taimede, loomade ja inimeste rakud Süsiniku keemilised sidemed Süsivesikud, rasvad, aminohapped Kofeiin Süsinik lihtainena Allotroopia Teemant Grafiit Fullereenid ja nanotorud tuntuim fullereen C60 Süsiniknanotoru Teemant Grafiit Väga kõva materjal · Süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm Juhib hästi soojust
Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama" valkudeks. Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin). Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10. Polüpeptiid mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel, mis võib koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli. Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada
1. Mis on makroelemendid ja mikroelemendid? 2. Mis on valgud? e. Proteiinid. Koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA?
13 ml alkoholi tunnis. Alkoholi lagunemine 2 · Imendumine toimub maos ja peensooles. · Alkohol laguneb maksas ensüümide toimel. Ensüümide toimel oksüdeerub alkohol organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. · etanool fi etanaal fi etaanhapefi ....fi fiCO2 ja H2O Ensüümid § alkoholi dehüdrogenaas (ADH) § tsütokroom P450 (CYP2E1) § katalaas Etanaal Etanaal + aminohapped fi alkaloidid Alkaloidid sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega (hasisi ja morfiumiga). Alkoholi mõjud § Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta! - Aju - Maks - Magu - Süda - Pärilikkus Kasutatud kirjandus http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Keemia/1126Alkoholid www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc http://web.zone.ee/gagkeemia/11KarbonyylyhendidRedoksid.pdf http://brown
Vesi võib olla vaba või seotud vesi seotud kas füüsikaliselt või keemiliselt. Keemiliselt seotud vett ei saa ka mikroobid kasutada. Vee sidumisvõime on tähtis kvaliteedinäitaja liha, külmutatud konservide, geelilaadsete ainete puhul. Süsivesikuterikkas keskkonnas sõltub vee sidumisvõime polüsahhariitidest. Vee sidumisvõime on seotud ka teatud ainetega keedusoolal, sahharoosil hea sidumisvõime 4. Toiduvalkude ehitus, esmatähtsad aminohapped. Valgud ehk proteiinid on ,L-aminohapetest koosnevad biopolümeerid, milles aminohapped on ühendatud peptiid (amiid) sidemetega. Primaarne struktuur peptiidsidemete abil seotud aminohapete järjestus ja üldarv polüpeptiidahelas, mummukesed mängivad üksikud aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass. Sekundaarne struktuur vesiniksidemega
aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 5. Raku molekulaarse organisatsiooni hierarhia: 1 Maris Kallus KKS 2010 6. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid: Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja aminohapped on valkude ehitsplokkideks, süsivesikud koosnevad monosahhariididest, rasvhapped ja glütserool on lipiidide ehituslikud üksused. 7. Põhiliste makro- ja mikroelementide funktsioonid inimese organismis: Makroelemendid: O, C, H, N, Ca, P, K, S, Cl, Na, Mg; Hapnik (O) – varustada organismi hapnikuga, kuna hapniku osalusel toimuvatel
Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud. Puhver vesilahused mille koostise muutudes tema parameeter säilitab püsiva väärtuse, nt puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Valkude koostises on 20 alfa-aminohapet ehk proteogeenset aminohapet. Koosneb alfa- süsinikust, karboksüülruhmast, aminorühmast, kõrvalahelast. Kõrvalahelad erinevad suuruse, ruumilise kuju, fun.rühmade, laengu, vesiniksidemete
a) lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet b) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid (nt S-S- tüüpi sidemed on valgumolekulides; makroergilised fosfaatsidemed on ATP-s palju energiat talletavad sidemed) c) uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi (lämmastik: aminohapped, valgud, nukleiinhapped; fosfor: fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid; väävel: aminohapped, valgud, teatud vitamiinid) 2. Mesoelemendid, mis esinevad ioonidena: Na, K, Ca, Mg, Cl Na ja K: Na on rakuväline, K rakusisene Koos teevad: a) reguleerivad veereziimi (Na hoiab, säilitab vett ja K väljutab nt. õlu ja kohvi) b) mõlemad osalevad membraantranspordis c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad
Tuleb võtta sirgelt mingile ajavahemikule vastav kontsentratsiooni muut ja need valemisse asendada. Tegelikult annab vajaliku delta c/delta t suhte sirge võrrandi ees olev kordaja. Kus on öeldud, millist preparaati (nimetus!) uurisite? Teoreetilised alused. · Proteaasid ensüümid mis kataküüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks tekkivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Need leiduvad kõikides organismides ja osalevad paljudes organismis toimuvaid reaktsioonuides.(näiteks valkude seedimises) · Proteaasidel on erinev spetsiifilisus. On olemas nii väga spetsiifilised, kui ka need, mis toimivad kõikidele peptiidsidemele. · Eristatakse ekzo- ja endopeptidaase, mis sõltub sellest, kas proteaas toimib peptiidahela kesketele või otsmistele peptiidsidemetele.
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a) valkudest, b) nukleiinhapetest, c) sahhariididest, d) lipiididest. Riboos on:a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt:a) aine transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimiseks. Valgu monomeerid on:a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad:a) vitamiinid, b) aminohapped, c) ensüümid, d) glükoosi molekulid. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse:a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil.
Metabolism organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. 1. Autotroof roheline taim. Et fotosüntees saaks toimuda, on vaja selleks valgus energiat, süsihappegaasi ja vett. Jääkaineks on hapnik ja produktiks on glükoos ja teised orgaanilised ained nagu tärklis, tselluloos, lipiidid ja aminohapped. Kemosünteesijad autotroofsed bakterid. Nad kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Näiteks: väävlibakterid, vesinikubakterid ja rauabakterid. 2. Heterotroof loom, seen. Heterotroof saab kätte orgaanilised ained, mis lagundatakse ning selle tulemusel saadakse energia elutegevuseks ja lähteaineid kehale omaste orgaaniliste ainete sünteesiks. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil vabaneb energia.
MEE SÄILITAMINE Mee säilitamine sõltub kvaliteedist. Mesi säilib korralike tingimuste juures aastaid. Mee säilitisnõu peab olema hermeetiliselt suletav (mesi imab endasse niiskust ja sealjuures ka aroome ning maitseid) klaasist, glasuuritud savist või toiduplastikust. Rauast ja tsingist nõudes on keelatud mee hoiustamine tekivad mürgised ühendid. Nagu kuumutamine nii ka külmutamine vähendab mee kvaliteeti (hävinevad aminohapped ja vitamiinid) Kõige paremini säilitab mesi omadused kuivas ja pimedas, õhutemperatuuril 48°, sellistes tingimustes langeb mee bioloogiline aktiivsus 50% võrra alles 20 aasta jooksul. Kasutatud materjal: "Eesti meeraamat" Tiina Tammet Tln.2007 http://mesindus.ee/ http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/mesindus/ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=711581 http://www.hot.ee/metsamesi/Ostmine.htm http://mesindus.ee/files/Mee_kvaliteedi_uuring_2006_Aruanne_08.2006.pdf http://nammy.pbworks
aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja. Lahusesse jäävad pärast filtreerimist vabad aminohapped ja madalamolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped (Tyr, Trp, Phe) on nähtavad spektrofotomeetriliselt lainepikkustel 270-280 nm. Töö käik Kõigepealt valmistatakse ensüümipreparaadist töölahus. 5 ml töölahuse saamiseks pidin kaaluma 10 mg alkalaasi preparaati. Kaalumisel sain aga 12,0
peptiidsidemed. Selles etapis sisaldab reaktsioonisegu peamiselt pika ahelaga peptiide, märgatav osa valgust on hüdrolüüsumata. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud sadestuvad lahusest TKÄ toimel välja, samas ensüüm inaktiveerub. Sademe eemaldamisel jäävad lahusesse vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse kaudu. Aromaatse tuumaga aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja seetõttu saab neid hästi detekteerida spektrofotomeetriliselt. Proovides mõõdetakse kindlal lainepikkusega valguskiirguse neelduvust. Kaseiini
seedimise hõlbustamiseks, saab täisteratoodetest, puu- ja juurviljadest), valgud (olulised ehitusüksused ning juhivad ensüümidena kõiki kehas toimuvaid reaktsioone, liha, munad, teraviljatooted, piimatooted) 9. Kas ühend on lipiid, valk, nukleiinhape või süsivesik? Vastus: nukleiinhape: DNA, RNA Lipiid: kolesterool, D-vitamiin, hormoonid, rasvad, vahad, steroolid, rasvlahustuvad vitamiinid Valk: polümeerid, aminohapped Süsivesik: suhkrud. Sahhariidid. Kitiin, tselluloos, tärklis, laktoos jne.
tahavad kinnituda ja lõhustada haavatavamaks ensüümide DNA struktuuri, raskemaks jaoks. Tüübid Üks 1. mRNA (kannab DNA lõigu tsütoplasmasse ning ribosoomidesse 2. tRNA (toob aminohapped ribosoomis) 3. rRNA (kuulub osaliselt ribosoomide ehitusse ning on ehitusplatsiks proteiinide sünteesile ) Eripära DNA heeliksi geomeetriline RNA geomeetriline struktuur on struktuur on B-vorm. DNA-d A-vorm. RNA lõike on
identsed. MENDELI II SEADUS Heterosügootsete vanemate ristamisel järglaste tunnused lahknevad MUUTLIKKUS REPLIKATSIOON - kahe identse DNA süntees, toimub rakutuumas. ( DNA kahekordistub) DNA = 2 DNA , DNA polümeraas TRANSKRIPTSIOON - RNA süntees, toimub päristuumsete org. Rakkudes. RNA polümeraas TRANSLATSIOON - valgusüntees, aitab tunnuse realiseerida. Toimub ribosoomides. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA, ensüümid, aminohapped jt. ÜLESANDED Molekulaargeneetika. DNA- mRNA valk DNA (A-T, G-C). DNA/RNA (A-U, T-A, C-G) Sugukromosoomid Naine: XX, Mees: XY Haige: h Terve: H
tasandil. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Geenist saab tunnus : DNA - > mRNA - > valk. 3. Transkriptsioon ehk RNA süntees. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Ühe DNA lõigu järgi moodustatakse RNA. Tekivad mRNA, tRNA, rRNA. Lähteained on RNA polümeraas, mis keerab lahti ja sünteesib. 4. Translatsioon ehk valgu süntees. Toimub ribosoomides. Lähteained : aminohapped, tRNA molekule, ensüümid ja energiaallikatena ATP-d ja GTP-d. Tekib : valk. 5. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikkuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi. Antikoodon kolm järjestikkust nukleotiidi transportkoostises. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon.
moodustavad kehamassist ligikaudu 14 kg. Valgud on vajalikud organismi kasvamise, kehalise ehituse ja arengu jaoks, toodavad antikehasid ning tagavad tugeva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, varustavad energiaga. Valgud peaksid katma päevas 10-20% toiduenergiast. Kui inimene tahab kasvatada tugevat lihasmassi, on kõige enam toiduainena vajalik tarbida valku ehk proteiini. Valgud omakorda koosnevad aminohapetest, mida jagatakse kaheks: asendatavateks ja asendamatuteks aminohapped. Asendavaid aminohappeid on kehal võimalik ise sünteesida ja asendamatuid peab organism saama toidust. Asendatavad aminohapped on näiteks inimestel alaniin, asparagiin, glütsiin. Asendamatud aminohapped on inimestel näiteks leutsiin, isoleutsiin, lüsiin. Loomsed päritoluga valgud on munas, kalas, lihas, piimatooted. Taimsed päritoluga valgud peituvad köögiviljades, teraviljades, pähklid jne. Tõsine valgu puudus viib lihasnõrkuse ja ödeemi1 tekkele ning juuste ja naha muutustele.
Mädanemine Koostajad: Edvin Sild, Roland Vares, Mardo Turi, Robert- Mihkel Alvet 9. A klass Pärnu Mai Kool Mädanemisprotsessi etapid: Elusorganismi surm Mädanemine Kõdunemine Huumus / turvas Elusorganis · m Iga elusorganismi surma järel hakkab organismi lagunemine ... · ehk toimub süsinikühendite lagunemine · Kõige kiiremini lagunevad valgud · Tekib C02 (süsihappegaas) ja vabaneb energia ning muud keemilised ained nt. aminohape, vesi. Mädanemine · Mädanemisprotsessis toimub orgaanilise aine muundumisel mikroorganismide toimel. (Organism tasapisi kuivab kokku, muutub värvuselt pruunikasmustaks) · Mädanemine on organismi kõdunemise protsessi osa, kus toimub süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine õhu juurdepääsul. · Mädanemisel ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid nagu roiskumisel ...
Polümeerid. ühendid, mille molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad struktuuriüksused. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni protsessis. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamii...
Mõisted: AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - t...
seemnetesse. Sellest saab näiteks suhkrut. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjaliks (rakukestad). Sellest saab näiteks puuvilla, paberit ja puitu. 18) Milleks lagunevad rasvad tugevate alustega keetmisel? Kui keeta rasva koos tugeva alusega saame seebi. 19) Millest koosnevad valgud? Milliste rühmade järgi tunneme ära valgu molekuli? Umbes 20 erinevat aminohapet. Ühes valgus on kuni 15 erinevat aminohapet ja kaheksa on asendamatud aminohapped. 20) Miks on võimalik saada palju erinevaid valke? 21) Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? Tahked on tavaliselt suure tükina ja seetõttu ei pääse hapnik sinna hästi ligi. 22) Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? Leek tekib siis, kui põlevad mingid aurud või gaasid. Gaasilised põlevad täielikult, vedelad peaaegu täielikult ja tahked põlevad peamiselt mittetäielikult. Tahke
osaliselt lõhustatud olla peptiidid või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse. Täidesaatvad kiud pankrease näärmetele. Tema osatähtus kõige tagasihoidlikum 10%. Soolefaas Olulisim faas. Käivitajateks on peensoolde jõudnud või seal juba järk-järgult tekkinud lõhustamise käigus aminohapped, lõpuni lõhustatud happed, peptiidid valgud, mis ei ole veel ühe aminohappeni väljalõhustatud tr-ni, rasvhapped ja monoglütseriidid glütserool. Ka soolde jõudnud HCl ja sapp. Need toidu hüdrolüsaadid aminohapped, rasvhapped, monoglütseriidid vabastavad peensoole limaskestas hormooni nimega koletsüstokiniin ehk CCK. See läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja koletsüstokiniin vabastab just ensüümid pankrease näärmerakkudes. Sekretiin vabastab vee, pestakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
