herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. · Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt. aktiivse ja passiivse transpordi inhibeerimine läbi sooleseina ning soole epiteelkoe rakkude nekroos. Pikaajalisel toitumisel toorete kaunviljadega võib tekkida kasvupidurdus ja koguni struuma (goiter). Akuutse süsteemse eksponeerumise tulemusena lektiinidele võib tekkida surmav maksa ja teiste organite kahjustus. ensüümi inhibiitorid
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
redutseerimiseks vajalikke valke. 2. Inaktiiveeritakse olemasolev nitraadi permeaas 3. Seega kui kk-s on olemas nii nitraat- kui ka ammooniumlämmastik, siis kasutatakse esmalt ära ammooniumlämmastik ja alles selle otsalõppemisel hakatakse kasutama nitraati. Kasvufaktorid, prototroofid ja auksotroofid. Kasvufaktorid on orgaanilised ained, mida mikroorganismid ei suuda ise sünteesida ja vajavad neid tavaliselt mikrokogustes. Kasvufaktorid on vitamiinid, aminohapped ja N-alused. Ah ja N-aluseid lisatakse söötmele tavaliselt 20mg/l. Vitamiinid on ensüümide mittevalgulised kofaktorid. Kasvufaktorit sünteerivat mikroorganismi nim prototroofiks, seda, kes ise ei suuda sünteesida, aga auksotroofiks. Nt adeniini prototroof ja auksotroof. Kui on teada, et mikroob on auksotroofne, aga pole teada, milliste kasvufaktorite suhtes, siis lisatakse söötmetele pärmiekstrakti, peptooni, kasaminohappeid
täiusliku koostisega toit, mis sisaldab kõike mida organism vajab. tänapäeval on toitumisteadlased seisukohal, et piim ja piimatooted, kui esmavajalikud toiduained, peaksid olema igas vanuses inimeste toidulaual. Piima bioloogiline väärtus on suurem, kui ükskõik millisel teisel looduslikul toiduainel, sest sisaldab peaaegu kõiki inimese eluks vajalikke aineid. Piimas sisaldab täisväärtuslikku valku, mille koostises on kõik organismi jaoks vajalikud aminohapped, mida organism kasutab kehavalkude valmistamiseks. Piim on suurepärane kaltsiumi, fosfori magneesiumi ja mitmete muude tähtsate elementide allikas. Piimast ja piimatoodetest saab inimene umbes 75% organismis vajaminevast kaltsiumist. Piimast saab organism vitamiine Kuna piimas leidub nii kaltsiumi, kui D vitamiini, on piim tähtis luuhõrenemise ehk osteoporoosi ennetaja. Kaltsiumi. Piimasuhkur laktoos soodustab kaltsiumi omastamist organismis.
mitoosiprotsessis osalevad valgud jne) fosforüülimist aktiveerides/inaktiveerides vastavad valgud. Nt CDK1 ja CDK2, CDK4, CDK6. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks. - Aminohappeline järjestus kõrgelt konserveerunud. - N-terminaalsesotsas piirkond ATP sidumiseks. - PSTAIRE regioon tsükliini sidumiseks. - Katalüütilise tsentri aminohapped laiali üle kogu ahela ja satuvad kõrvuti tertsiaarstruktuuri moodustumisel - Esineb nn. T-ling, aminohappeline järjestus, mis võib katta katalüütilise tsentri. - CDK aktiivsus lisaks tsükliinidele on reguleeritud kinaaside, fosfataaside ja spetsiifiliste inhibiitorite (CKI) poolt. - Erinevad CDK-d tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise Aktiivsuse regulatsioon :
Liha on hapuka, omapärase maitse ja lõhnaga. Merihunti püütakse Atlandi ookeani põhjaosast. Kaalub 4...15 kg. Liha on rasvane, maitsev ja väheste luudega. Atlandi kaladest võib nimetada veel hammasahvenat, kaptenkala, lintsaba, mõõkkala, jääkala jt. Ookeanikalade iseärasuseks on see, et valgusisaldus kõigub suurtes piirides (8...26%), rasv sisaldab palju polüküllastumata rasvhappeid, mistõttu nende säilivus värskelt on halb. Vabad aminohapped võivad keetmisel anda puljongile teatud kõrvalmaitse. Meeldiv värske kurgi lõhn on tingitud trimetüülaminooksiidist, mis aga säilitamisel muutub trimetüülamiiniks, millel on ebameeldiv maitse. 3.3. Vee selgrootud Selgrootud veeloomad võib jagada kolme põhirühma molluskid, koorikloomad ja peajalgsed. Molluskite rühma kuuluvad austrid, karbid ja teod. A u s t r i d kuuluvad luksusdelikatesside hulka. Eristatakse viit austriliiki, mis
rasvhapetest ja glükoneogeneesi käigus · Piimavalgud moodustuvad aminohapetest endoplasma võrgustikus. · Valkude koostis ja aminohapete järjestus on üheselt määratud rakutuuma DNA ja ribosoomide RNA poolt ning süntees ise toimub hormoonide (eriti prolaktiini, kortisooli ja insuliini) kontrolli all. · Valguloomeks peavad saadaval olema kõik antud valgu koostisse kuuluvad aminohapped, mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu. · Kui ka üks vajalik aminohape (limiteeriv aminohape) puudub, seiskub antud valgu süntees. · Valguloomes moodustunud molekulid transporditakse Golgi aparaati. · Osa valkudest liitub seal mineraalainetega ning süsivesikutega, moodustades glükoproteiine. · Kaseiin omandab Golgi aparaadis ühtlasi mitsellaarse struktuuri, kusjuures iga mitsell sisaldab -, - ja -fraktsiooni.
24 söötmismeetod, keskkonna tingimused, sööda koostises olevate ingredientide sisaldus. Sigade tüüp on viimase kümne aasta jooksul muutunud, ostjad eelistavad taist liha, selliste sigade toitainete tarve võib olla suurem. 2. Söötmisnormides ei ole toodud toitainete omastatavust üldjuhul neid andmeid ka pole, välja arvatud P ja aminohapped. Sama kehtib ka sööda koostises olevate erinevate ingredientide kohta 3. Toitainete suurema emissiooni rooja ja uriiniga tingib nende liigne sisaldus söödas. 4. SÜNTEETILISTE AMINOHAPETE JA KÕRGEKVALITEEDILISE PROTEIINI KASUTAMINE!!!!! A. Sööda proteiini sisalduse vähendamine ja sünteetiliste aminohapete kasutamine. B. Sööda proteiinisisalduse alandamine vähendab eelkõige N sisaldust uriinis, roojas mitte märkimisväärselt. C
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja ...
Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba karboksüülrühm glutamiinhappel ja arginiinijäägil guanidiinrühm). Korduv lüli (-CO-NH-), mis esineb villas, on tekkinud aminohapete polükondensatsiooni tulemusel. H2N-CH-COOH R Villakiud on väga elastsed. Nad deformeeruvad kergesti (tõmbuvad rohkem
Importiin on valk, mis tunneb ära NLS-i ning vahendab karüofiilse valgu seondumist tuuma poori valkudele. See valk koosneb kahest subühikust, mida tähistatakse ja . Esimene neist seostub vahetult NLS-ga, B-subühik aga aitab seostuda tuuma poori kompleksiga. Valkude eskport tuumast Ekspordi signaali on hakatud tähistama NES (nuclear export signal). Tuuma ekspordi signaalina toimivad järjestused, kus hüdrofoobsed aminohapped (Leu ja Ile) esinevad teatud kindlas asetuses. On teada ka vastav retseptorvalk, mis analoogselt importiinile tunneb ära ekspordi järjestust ning aitab valgud tuumast välja CRM1, kuid mida on hakatud importiini eeskujul ka eksportiiniks kutsuma. Ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi NPC protsess, mis vajab metaboolset energiat ATP kujul ning teatud transpordi signaali. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi NPC-d diffusiooni teel
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
3. Komplementaarsed ressursid Ressursi kogukulu on üksi tarvitades suurem, kui koos. Koostarbimine aitab resurssi kokku hoida. Nt: hiinlastel – riis. Nad on sunnitud juurde sööma ka loomset toitu, sest riisis puudub valk. Riisis puudub asendamatu aminohape lüsiin, mida hiinlased saavad loomsest toidust. Ameeriklastel – oad. Oad on jällegi valgurikkad. Neis on pea kõiki asendamatuid aminohappeid (välja arvatud N-sisaldavad tsüsteiin ja metioniin). Selleks, et kõik vajalikud aminohapped ubadest kätte saada, on neid vaja süüa kaks korda rohkem, kui energeetiliselt vajalik. Lahendus: Sojauba transporditakse siiani Ameerikast Hiinasse suurtes kogustes ning Ameerika töölistele antakse riisi. Koos tarbides on ressursside kogukulu väiksem. 4. Antagonistlikud ressursid Koos tarbides ressursside kulu suureneb. See on seotud herbivooridega ja tingitud faktist, et taimed toodavad toksiine, et neid ära ei söödaks.
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...
on vajalikud S-faasi käivitamiseks. 3.)Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks. Tsükliinidest sõltuvate kinaaside (CDK) omadused: aminohappeline järjestus kõrgelt konserveerunud N terminaalses otsas piirkond ATP sidumiseks PSTAIRE regioon tsükliini sidumiseks Katalüütilise tsentri aminohapped laiali üle kogu ahela ja satuvad kõrvuti tertsiaarstruktuuri moodustumisel Esineb nn. T ling, aminohappeline järjestus, mis võib katta katalüütilise tsentri. Katalüütiline tsentrum on avatud kui Thr 161 on fosforüülitud, mis toimub pärast seostumist tsükliiniga. Fosforüülimist teostab proteiini kinaas (CAK). Katalüütiline aktiivsus kasvab 100 300 korda. CDK aktiivsus lisaks tsükliinidele on reguleeritud kinaaside, fosfataaside ja
järjestuseks ei ole ühetähenduslikku tagasiteed. TRANSLATSIOON Translatsioon - valgu biosüntees. Translatsioon tähendab tõlkimist. Molekulaarbioloogias tähendab translatsioon RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimist valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA (matriits- ehk informatsiooniline-RNA). Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom, RNA'st ja valkudest koosnev organoid. Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside vahendusel. Ribosoomides seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
Sõltuvalt happesuse muutuse kiirusest ja ulatusest eristatakse normaalset, PSE- ja DFD-liha Toitumisfüsioloogilised näitajad Toiteväärtus Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud, rasvad ja süsivesikud, kuid bioloogiliselt on olulised või hädavajalikud ka B-grupi vitamiinid, asendamatud aminohapped Seaiha rasvasisaldus on kõige suurema kõikumisega liha komponent. Liha rasvasisaldus sõltub liha liigist, tüki anatoomilisest päritolust, liha töötlemise viisist, töötlemisastmest jne. Toiteväärtuse seisukohalt on olulised rasvade koostises sisalduvad triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool ja rasvas lahustuvad vitamiinid. Inimesele on asendamatud kaks rasvhapet: linool- ja linoleenhape, neid ei suuda organism moodustada ja need peavad laekuma toiduga.
fibroblastid MRC-5 ja WI-38. • Püsikultuurid ehk rakuliinid koosnevad polüploidsetest rakkudest (üksikute kromosoomide arv raku kohta on suurem kui 2), neid saadakse kasvajakudedest ja võib ümber külvata praktiliselt piiramatu arv kordi. Esindajateks on emakakaela vähi (HeLa) ja kõrivähi (HEp-2) kultuurid. Rakukultuuride kasvatamine toimub toitelahustes. Toitelahuste aluseks on transportlahused (Hanks’i ja Earle’i lahused), lisaks aminohapped, fermendid, kofaktorid, antibiootikumid ja indikaatorvärvaine: fenoolpunane, mis rakkude kasvamisel ja pH langemisel muutub punasest kollaseks. Tsütopaatiline efekt • Koekultuurides või elusorganismi rakkudes paljunedes kutsuvad viirused esile rakkude muutusi: 1. Lüüs peremeesraku destruktsioon. Pikornaviirustel peenteraline rakkude destruktsioon. 2. Kokkusulamine (fusion) paramüksoviirustel gigantsete paljutuumsete süntsüütsiumide teke. 3
koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist, on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel. Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord on limiteerivaks hoopis vajadus defitsiitsete mikrotoitainete järele, nagu asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal tihti kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest. Optimaalsusmudelite kohaselt on põhjuseks see, et esimene toitumisviis võimaldab leida piisavalt toitu lühikeste efektiivsete retkede abil toidurikkaisse kohtadesse, teine aga sunniks viibima ohtlikul alal väga kaua, eksponeerides end sellega potentsiaalseile kiskjaile.
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
antidepressante. Randy Blaun väidab, et pole mõistlik kukkuda vitamiine ja mineraale kugistama, sest megadooside pikaajalist mõju pole veel uuritud. Ehkki uurimused on andnud paljutõotavaid tulemusi, rõhutavad teadlased siiski, et toiduvaliku muutusest üksi ei piisa, et depressioonist võitu saada. Ometi olen ravinud inimesi, kelle puhul toidulisandid (eriti sellised aminohapped nagu türosiin) on depressioonisümptomeid leevendanud. Õige toiduvalik võib teid küll toetada, kuid ei see ega ükski teine taktika pole võlurohi, mis üksinda depressioonile punkti paneks. Kokkuvõtteks Kõige tõhusamas ravimeetodid depressiooni vastu on psühhoteraapia ja antidepressandid. Elurõõmu võivad juurde anda teisedki meetodid, mida käesolevas peatükis lähemalt vaatlesime. Paraku ei usu paljud, et midagi nii lihtsat nagu treening või kofeiinikoguse
oletatavasti neutraalsete mutatsioonide sisesi. Siinkohal on pigem vaja tõsiselt uurida, kui neutraalsed on siiski need "neutraalsed muudatused", mis evolutsioneeruvad märgatavalt aeglasemalt. Evolutsiooni kiirus ja funktsionaalsed piirangud Jälgides evolutsiooni molekulaarsel tasemel, on palju lihtsam kui muidu märgata, et evolutsiooni kiirus on sõltuv funktsioonist. Täpsemalt: positsioonid valkudes ja nukleiinhapetes, milles asuvad konkreetsed aminohapped või nukleotiidid on seda konservatiivsemad, mida spetsiifilisemalt nad on haaratud mingi (mikro)funktsiooni täitmisest. Taas tuleb siin eeldada, et mutatsioonid neis positsioonides on samasagedad, kui mujalgi. Erinevus on tingitud sellest, et niisugused mutatsioonid kas likvideerivad funktsiooni või kahjustavad seda oluliselt - seega alluvad kiirele elimineerumisele populatsioonist. Kindlasti on terve hulk mutatsioone, mida ei saa ülepea jälgida - nad on alati letaalsed
· Kui glükogeenivarud ammendatakse, asub keha rasvaainevahetuse kaudu energiat hankima. Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks & energia vabaneb rasvhapete öksüdatsioonil. Rasvast energia kättesaamine on palju vaevalisem kui süsivesikutest, ehkki energiat on temas poole rohkem. Samas saab rasva ülejääke hõlpsasti naha alla kehasse hoiustada · Valgud lõhustatakse aminohapeteks & osasid neist saab muuta glükoosiks või glükogeeniks või isegi rasvaks · Aminohapped & suhkrud saadetakse kõigepealt maksa, mis kontrollib mõlemate kontsentratsiooni veres · Keha kasvamiseks, ainete asenduseks & energia saamiseks kasutatakse 20-t erinevat aminohapet. Neid nn asendamatuid aminohappeid saab ainult liha süües · Normaalseks elutegevuseks vajame veel arvukalt muid aineid, mida toidust ka saame juhul, kui selle koostises on 50 -60 % süsivesikuid, 10 - 20 % rasvu & 10 - 20 % valke. Sellisest toidust suudab keha kõik enesele vajalikud ained sünteesida
isegi 200ºC kuni üle +100ºC. Madalat temperatuuri taluvad kõige paremini puhkeseisundis eosed ja seened. Mõned samblikud ja samblad kannatavad kuni 70ºC. Kõige rohkem kuuma taluvad sinivetikad ja bakterid (üle +60ºC). Üle +50ºC vees ei ole hulkrakseid loomi ega taimi leitud. Suurtele temp. kõikumisele peavad vastu mäetippude samblad ja samblikud. Kõrgel temp.-l elutähtsad ensüümid ja valkained denatureeruvad, üle +200ºC lagunevad ka aminohapped ja nukleotiidid. Negatiivsetel temp. vesi kristalliseerub. Taluvusalal sõltub kõigusoojaste loomade elutegevus temperatuurist, 10 kraadine temp. tõus tõstab nende aktiivsust keskmiselt 24 korda. Kui taimed ja kõigusoojased sõltuvad temperatuurist, siis püsisoojastel loomadel on ühtlane kehatemp. keskkonna temp. vaheldumisest hoolimata. Sõltuvalt liigist on imetajate kehatemp. +36...+39ºC, lindudel tavaliselt +40...+42ºC. Edukas talvitumine sõltub neil liigi
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
