mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid. uriin esmane uriin 100 120 l, tekib neerukehakestes, koostis: vesi, mineraal soolad, glükoos, aminohapped, kusiaine, lõplik uriin 1 2 l, tekib neerutorukestes, koostis: kusiaine, mineraal soolad, vesi, puuduvad glükoos, aminohapped, suureneb kusiaine, soolad, väheneb vesi (mineraal soolad), verre imenduvad glükoos, aminohapped, osa vett, esmase ja lõpliku uriini erinevus, sest lõplikus uriinis imenduvad verre tagasi glükoos ja aminohapped, et säilitada organismis stabiilne sisekeskkond. makrotoitained mida inimene peab saama pidevalt suurtes kogustes: valgud, rasvad,
koosnevad lipiidist ja mõnest muust molekulist Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsioon( 1g rasva- 38,9 kJ ) Varuaine ( talvine rasvakiht, seemnetes õli) Kaitseaine (nahaalune rasvakiht, siseelundite ümber olev rasvakiht jne) Lahusti (õlid lahustavad vitamiine - D, E jt) Ehitusmaterjal (fosfolipiidid rakumembraanides, vahad jt) Regulaatorained (D-vitamiin, hormoonid) Valgud ehk proteiinid Koosnevad C,H,O,N,P On polümeerid Valgud on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped Aminohapped Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohappe üldvalem Mõned aminohapped Peptiidsideme moodustumine Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.
17.glükoos annab ja fruktoos ei anna hõbepeeglireaktsiooni, sest see reaktsioon toimub ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid-
moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valgud ei ladestu organismis! NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE
VALKUDE STRUKTUUR Aminohapped: -Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside
Glutamaadi süntaas 8. Ammooniumi lülitumisel orgaanilistesse molekulidesse on võtmepositsioonis kaks aminohapet. Nimetage, millised ja kirjutage nende struktuurivalemid. Glutamiin (C5H10N2O3) ja glutamaat (C5H9NO4). 9. N tasakaalu tagamiseks organismis peab inimene toiduga saama ööpäevas ~60-70g valke. Mitut proteogeenset aminohapet ei suuda inimese organism piisavas koguses sünteesida ja miks? 10, sest imetajatel puudub vastav ensüüm sünteesimiseks. Kas võite nimetada need aminohapped? Arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, valiin, trüptofaan. 10. Milliseid aminohapete sünteesi lähteühendeid teate (nimetused ja struktuurid)? 1) alfa-ketohapped O -OO C R - alfa-ketoglutaraat - oksaalatsetaat - püruvaat 2) 3-fosfoglütseraat COO- CH-OH CH2-O-P 3) riboos-5-P
Settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel ning kannab aiia viinakivi nime. 3.4 SIDRUNIHAPE Ei esine mitte ainult sidrunites, vaid ka enamikes puuviljades ja marjades. Sidrunhapet kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks (lisand E330), kuid samahästi kõlbavad selleks õunhape, viinhape, merivaikhape jt toiduhapped, igaühel neist on aga pisut erinev maitse. 6 4.AMINOHAPPED Asendatud karboksüülhapetest on tähtsaimad aminohapped. Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Nad on vältimatud koostisained inimese toidus ja loomassöödas. Enamik inemisi ei pruugi puhaste aminohappetega kokku puutuda. Aminohapped reageerivad selsamal viisil ka iseendaga, moodustades kaksikioone. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur(200-300 C) ja sulamisel nad lagunevad. Eluks vajalike aminohappid on 20, millest ehitatatakse valgud. 7
1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b
vigade kõrvaldamisega. Kantserogeensed ained: - polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (NT: bensobüreen) - aromaatsed amiinid - anorgaanilised ained ja materjalid (NT: nikkel, asbest) - looduslikud ühendid (NT: hallitusseente mürgid alfatoksiinid) - sünteetilised ühendid pestitsiidide, värvainete ja ravimite hulgast VALGUD Kodeeritavad aminohapped Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Valgu omadused tulenevad aminohappelisest järjestusest. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Peptiidid
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos
viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. Aminohapped: Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. CH3 CH2 CH2 COOH happelised omadused | NH2 aluselised omadused Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Keemilised omadused: tähtsam omadus on amfoteersus. Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega: Vaata vihikust veel juurde ja mõned ülesanded on ka töövihikus!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
membraanide koostises. Glükolipiidid sisaldavad lisaks glükoosijääki. Steroidid on tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes(östrogeen, testosteroon, vitamiin D, kolesterool). Lipiidide ülesanded: energeetiline ülesanne(1g- 38,9kJ), koguv ülesanne, ainevahetusliku vee saamine(1kg rasva- 1,1 kg vett), varuülesanne, kaitseülesanne, rasvlahustuvad vitamiinid(K,A,D,E,Q). Valgud e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Inimese organismis on umber 50000, eluslooduses ligi 10 12. Täiesti asendamatud aminohapped- peab saama toiduga(8), osaliselt asendamatud aminohapped- toit+ise(3), asendamatud aminohapped Valgu primaarstruktuuri moodustuvad omavahel ühinenud aminohapped. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis ning on määratud DNA poolt. Sekundaarstruktuur tekib primaarstruktuuri keerdumisel - heeliksiks või voltimisel - struktuuriks
2HCOOH + Li → 2HCOOLi + H2↑ o Hape + alus → sool + vesi 2CH3COOH + Ca(OH)2 →(CH3COO)2Ca + 2H2O o Hape + metallioksiid → sool + vesi 2HOOCCH2CH3 + MgO → Mg(OOCCH2CH3)2 + H2O o Hape + nõrgema happe sool → sool + hape 2CH3COOH + CaCO3 → (CH3COO)2Ca + H2CO3 (H2O + CO2↑) 10. Asendatud ja asendamata karb.hapete võrdlus, esindajad Asendatud karb.happed: o Asendusrühmaga, nt. aminohapped, OH-rühmaga karb.happed (piimhape, õunhape, viinhape, sidrunhape) CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape Asendamata karb.happed: o Ilma asendusrühmata karb.happed, nt. sipelghape, äädikhape, rasvhapped, dihapped, bensoehape 11. Eriti mürgised karb.happed Halogeenkarb.happed on eriti mürgised, mida lähemal on hal.rühm happe tuumale, seda mürgisem aine on. Kõige mürgisem on CH 2(F)COOH – 7mg/kg = surmav 12
Aminohapete süntees ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326) http://glossary.periodni.com/images/proline.jp • Vajalikke aminohappeid ei suuda loom ise sünteesida. Nt.
Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt.
VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks.
Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus
Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Inimese organismis on sadu tuhandeid ja isegi miljoneid erinevaid valke ning kõigil neil on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Valgud uuenevad pidevalt. Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest. Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokku voltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed
olevatele juhistele. Ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitkse valke. Koodon ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist. Geneetiline kood seduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped. Geneetilise koodi omadused on, et see algab AUG (metioniin) ja lõppeb UGA, UAA, UAG (stopp). Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi. Asentamatud aminohapped aminohapped, mida inimene ise ei suuda toota, vaid manustab toidu kaudu sisse. Alguskoodon(initsiaatorkoodon) mRNA translatsiooni algav koodon AUG. Stoppkoodon(terminaatorkoodon) mRNA translatsiooni lõppev koodon UGA, UAA, UAG. Valgu struktuur: primaarstruktuur aminohapete järjestus, sekundaarstruktuur aminohapeahela keerdumie spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimine, tertsiarstruktuur
Valk. 08.02.10 Saamine ·1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise ·2. loomad sünteesivad osaliselt asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga ·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse
12.14 Toidulisandid Toidulisandid: Vitamiinid Mineraalained muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained või mikroorganismid Rasvhapped/aminohapped Kasutamine toitainete saamine, kui toidust ei saa Tavainimestel pole vaja Vitamiinid, mineraalained, rasvhapped Ei tohi asendada tervislikku toitu Tavainimesed ainult siis kui on kindel, et on puudus Põhjamaades soovitatav D vitamiin Muud ained Sportlastele kasulik valgulisandid, kreatiin, aminohapped Valk kui toidust ei saa piisavalt Kreatiin soovitatav, kahjutu, aitab parandada füüsilisi võimeid, 2-5g päevas Ei tohi asendada tervislikku toitu Kokkuvõte Enamustele inimestele pole toidulisandeid vaja Tähtsam on tervislik toitumine Paljud toidulisandid sisaldavad aineid, mis võivad olla tervisele kahjulikud Tarbida ainult usaldusväärsete firmade toidulisandeid Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Dietary_supplement Google.ee
b)ÕLID- taimsed õlid(rapsiõli), loomsed õlid(kalamaksaõli) c)VAHAD- Kaitseülessanne d)STEROIDID- Suguhormoonid, D-Vitamiin, Kolesterool-hea ja halb kolesterool, halb põhjustab ateroskeroosi) EI LAHUSTU VEES! Lipiidide ülessanded: a) energia varuained b) Temperatuuri säilitamine c)siseelundite kaitse(neerud Fosfolipiidid- on liitlipiidid, mida leidub meie rakumembraanides VALGUD e. PROTEIINID On on biopolümeerid,mille monomeerideks on aminohapped. Biopolümeerid- leidub elusorganismides, mitu, Monomeerid-üks (Valgu molekul on pm nagu pärlikee, pärlid ongi aminohapped. Neid pärleid hoiavad koos keemilised sidemed mida nim. peptiidsidemeteks.)(20 aminohapet) Valgurikast toitu süües, hakkab maos toimuma seedimine.pepbtiitsidemed tuleb lõhkuda et vabaneksid üksikud aminohapped. Selleks toodab magu ensüümi nimega pepsiin.Selle tööd soodustab maohape ja piisavat kõrge temp.. Näited valkudest:
struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises Puhtas olekus mürgine Struktuuride loomine Kehatemperatuuri hoidmine o LÄMMASTIK- aminohapped, valgud, nukleotiidid Täiendab süsinikskeletti, muudab polaarsust molekulides Vaja vesiniksidemete juures Reaktiivsed aktiivtsentrid DNA, RNA o HAPNIK- biomolekulide lõhustumine, energia salvestamine, biofunktsioonideks hädavajaliku hapniku reaktiivsete vormide teke o FOSFOR- nukleiinhapped, fosfolipiidid, fosfoestrid, koensüümid
· Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Saamine · Ehitus ja struktuur · Valemite tuletamine 6) FENOOLID · Molekuli ehitus · Füüsikalised ja keemilised omadused · Fenooli ühendid 7) ALDEHÜÜDID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Molekuli struktuur 8) KARBOKSÜÜLHAPPED · Homoloogiline rida · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused 9) AMINOHAPPED · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Asendamatud aminohapped (8 ) · Peptiid(amiid)side · Füüsikalised ja keemilised omadused 10) VALGUD · Struktuur ja koostis · Valkude omadused · Denaturatsioon · Valkude tähtsus 11) ESTRID JA RASVAD · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Triglitseriidid · Enamlevinud rasvhapped 12) SAHHARIIDID · Mono-,oligo- ja polüsahhariidid · Aldoosid ja ketoosid · Tähtsamad esindajad
SPORDIBIOKEEMIA EKSAMI PROGRAMM 2010 (Kontrolltöö I: punktid 1, 2, 3, 4, 5; kontrolltöö II: punktid 6, 7, 8, 9, 10; kontrolltöö III: punktid 11, 12) 1. Inimese organismi keemiline koostis. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud.
2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades ami...
(Kuidas mRNAd muudetakse, millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. 11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. Vastus: On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape. Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga. tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras. Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Vastus: Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur. Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu
millistelt mRNAdelt toimub valgusüntees, millised mRNAd lagundatakse). 10. Geneetiline kood. - ehk koodipäike. 11. tRNA ehitus ja ülesanne, translatsiooni olemus, vajalikud komponendid. On RNA molekul, mille külge on kinnitunud aminohape. Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga. tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras. Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur.
Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Veiniäädikas. Tööstuses lahustina, keemiasaaduste valmistamiseks. Veevaba külmub +16oC juures, moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle (jää-äädikhape).
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites.
genotüüp - kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum kromatiin - Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest kromosoom - Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad nukleiinhapped-on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid 8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon
KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radikaalidega. AMIIDID on ammoniaagi ja eetri vahelised reaktsioonisaadused. KETOONID on orgaanilised ühendid, mille molekulides 2 radikaali on seotud ketorühmaga. VALGUD on aminohapete polükondensaatorid, milles aminohapped on seotud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE tekib aminohapete omavahelisel reageerimisel. ESTRID on alkoholi ja karbüksüülhapete reaktsioonisaadused. ISOMEERIA on nähtus, kus sama koostisega ühenditel on erinev molekuli ehitus ja esinevad omadused. VALENTS on maksimaalne oksüdatsiooniaste. SIGMASIDE on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel. KONFORMATSIOON süsinikuahelad võivad võtta erinevaid kujusid.
töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused
töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused
töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. · Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused
*Koosnevad samuti lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. *RNAs suhkruosaks riboos. *Lämmastikalused: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). *RNA-molekul enamasti ühelaineline, samas DNA-molekul on kahelaineline. *Olulisimad RNA tüübid: mRNA (informatsiooni-RNA), tRNA (transport-RNA), rRNA (ribosoomi-RNA). *mRNA ül: viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse *tRNA ül: toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped *rRNA ül: kuulub ribosoomi ehitusse. *RNA peaül: edastada geenides sisalduv info tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. GEEN ON DNA-LÕIK *Geen on DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. *Valke kodeerivad alad moodustavad 1,5% kogu inimese genoomist. *Geenid asuvad kromosoomides. PÄRILIKKUSAINE ASUB TUUMAS *Eeltuumsetel asub pärilikkusaine tsütoplasmas.
ensuumid ehk proteaasid (EC 3.4.4., peptiid - peptiidhudrolaasid) on arvukas ruhm ensuume, mis kataluusivad peptiidsidemete hudroluusi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooniproduktideks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteoluutilise aktiivsuse uhikuks 1 mikro kat loetakse sellist ensuumi hulka, mis põhjustab 1 mikro mooli peptiidsidemete hudroluusi 1 s vältel 30 °C juures. Kuna hudroluusunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on uldlevinud proteoluutiliste
Lk 32- Orgaanilised ained 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist),
sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr. metallioksiid + hapesool + H2O ALATI neutralisats. alus + hapesool + H2O ALATI neutralisats. metall + S2- H2S metall + CO3 H2CO3 (H2O ja CO2) 5. karboksüülhapete esindajad (põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses,rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv 9.4 A) Metaanhape Etaanhape Rahvapärane nim. sipelghape äädikhape Füüsikalised omadused terav lõhn, ärritav toime, ei ole mürgine, veevabana külmub mürgine, vedelik +16°C juures Kasutamine keemiatööstuses, kahjuritõrjeks lahusti
6) Membraani joonisel on ära märgitud joonega midagi ja siis küsitakse mis molekuliga on tegemist. VALGUD: Aminohapped ja peptiidid. R-radikaal, aminorühm (aluselised omadused), karboksüülrühmn - annab happelised omadused. Aminohapetel on amfoteersed omadused. Aminohapete biologilne jaotus: 1) põhiaminohapped. Nende jaoks eksisteerib geneetiline kood. Sünteesi käigus lülituvad valkude koosseisu. Inimese jaoks on põhiaminohappeid 20, aga tegelikult on kokku 21. 2) Harvaesinevad aminohapped. Esinevad kas vabalt, ei saa minna valkude koostisse või tekivad valkudes olevate aminohapete keemilisel muutmisel. Kokku ligikaudu 200. rohkem leidub neid taimedes ja bakterites. Aminohapete füsioloogiline klassifikatsioon: 1) asendamatud aminohapped igaljuhul peab saama toiduga, sest inimorganism ei sünteesi. Neid on 8. 2) osaliselt asendatavad aminohapped organism sünteesib kuid teatud eluperioodil mittepiisavas hulgas, et toiduga on tugevalt vaja saada. Neid aminohappeid on 3.
b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon) d)kitiin ehituslik funktsioon loomade kehakattes( mardikad) Lipiidid Lipiidid on organismis energiaallikaks. Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine
Valgud e proteiinid Polüpeptiidid Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Monomeeideks valkudes on aminohapped (nt: AH3, AH5, AH17 jne). Kui valk on vigane, siis selle vigase valgu saab ,,terveks" kui peale süüa ning uuest toidust tuleb see puuduv aminohape. Kui ei tule, siis võime haigeks jääda. Valgud: suured biomolekulid, koosnevad aminohappejääkidest, koosnevad keskmiselt 300st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised.
Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. • Õunhape e. hüdroksübutaandihape – puuviljades, marjades. • Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Aminohapped • Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. • Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. • Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Moodustavad soolasid nii aluste kui hapetega.
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid
Bioloogia 11.klass Elu tunnused 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus. 3. Kõik organismid kasvavad ja arenevad. 4. Kõik organismid paljunevad. 5. Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond. 6. Kõik organismid reageerivad ärriusele. 7. Kõik organismid on keerulise ehitusega. 8. Evolutsioneerumine. •molekul – aine väiksem osake, millel on kõik selle aine omadused •organell - raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne •organism – elusolend, kes kasvab, areneb ja kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas •kooslus – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas •ökosüsteem – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga •biosfäär – kogu maakera elukeskkond Eluslooduse tasemed 1. Molekuli tase 2....
Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5. Kantserogeenid- ained mis tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid .Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on enamjaolt kõik kantserogeenid. 6. Mao kõrge happeses juures tekivad nendest ja nitrititest nitrosoamiinid, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse Valgud Selgita mõisted: Kodeeritav aminohape-Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiid- on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid- kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim
Pimedus- valgusstaadium staadium – Calvini ATP tsükkel NADPH2 varuained aminohapped lipiidid O2 sahhariidid Fotosünteesi valgusstaadium: Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia stroomas. mõjul.
KARBOKSÜÜLHAPPE FUNKTSIONAALDERIVAADID on ühendid milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm. *Karboksüülhappe asendusderivaadid ehk asendatud karboksüülhapped on halogeenhapped, hüdroksühapped, aminohapped jms.*Karb.happe. funkts.derivaatidest on tähtsaimas estrid ja amiidid. *Ester on vedel või tahke aine, paljudel neist on meeldiv lõhn.Kuigi estrid iseenesest ei ole eriti mürgised, on osal neist narkootiline toime, ning organismis lagunedes võivad mõnedest estitest tekkida väga mürgised ained.*Amiidid on tahked, tavaliselt värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. *Karbonüülühendid on ühendid, mis
Vee dehüdratsioon ja hüdrolüüs Dehüdratsioon veetustamine - vee molekulide eemaldamine · Kasutatakse selleks, et monomeere saaks liita polümeerideks. Hüdrolüüs vee molekulide lisamine · Kasutatakse polümeeride lammutamiseks monomeerides. Iga reaktsiooni jaoks vajatakse spetsiifilisi ensüüme. · Kiirendavad reaktsiooni, ei kasutata reaktsioonis. Aminohapped · On karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. · Aminohappe tähis COOH. · Inimorganismis on umbes 60 aminohapet. · Inimorganism kasutab aminohappeid: ehitusüksustena energeetilise materjalina eelühenditena Süsivesikud Üldvalem: Cn(H2O)n
...........................................................................7 Lihtvalgud ehk Proteiinid.................................................................................................................8 Liitvalgud ehk Proteiidid..................................................................................................................9 Valkude ülesanded organismis.......................................................................................................10 Aminohapped................................................................................................................................. 11 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... 12 Kirjandus............................................................................................................................................ 13 Mõisted......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
