1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem....
02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
lagundamise abil Kütus: etanool, metaan (toodetakse bakterite abil) Biotõrje: seenhaiguste tõrje (bakter, millesse on viidud uued geenid, hakkab tootma toksilisi aineid taimeparasiitidele) Metallurgia: bakterid omastavad maagist metallioonid ja need eraldatakse bakteritest Toodavad valgulisi ensüüme Tekstiilitööstuses kasutatakse ensüüme amülaas lagundab tärklist Ravimid;´: antibiootikumid (seened+bakterid), vitamiinid, hormoonid (nt insuliin), aminohapped 9
lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad ADP otsene fosforüülumine. Anaeroobne (glükolüüs) Aeroobne (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi (CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest, aminohapped valkude katabolismist. O ei kasutata O ei kasutata O kasutatakse 1ATP kreatiini molekuli 2ATP-d glükoosi molekuli 36ATP-d glükoosi molekuli kohta kohta, tekib piimhape kohta, tekib CO ja HO kestab 15sek kestab 30-60sek kestab tunde
vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena.
1. Millega on otseselt seotud temperatuuri füsioloogiline toime ja mida see näitab? Temperatuurist sõltub ensümaatilise aparaadi aktiivsus ja sellest omakorda kasvukiirus. Madal temperatuur alandab aktiivsust ja sellega kasvukiirust. Kõrgetel temperatuuridel hakkama saamiseks on mikroobidel kohastumus – metalliioonide stabiliseeriv toime ja valkudes hüdrofoobsed aminohapped ja membraanis küllastunud rasvhapped. Madalatele temp. kohastujatel on membraanis suurem hulk küllastumata aminohapped. Arhedel termoresistentsed eeterlipiidid (elavad nt ülikõrge temp. piirkonnas, ekstreemse KK-ga pH). 2. Kuidas jaotatakse mikroorganismid temperatuuritundlikkuse alusel? psührofiil (5-15), psührotroof (20-30), mesofiil (30-40), termofiil (55-65), hüpertermofiil (90-100). 3. Kas temperatuuri klassifikatsioon peegeldab ka mikroobide elumust? Temperatuuri klassifikatsioon peegeldab selle mikroobi jaoks optimaalset temperatuuri, mille juures tema kasvukiirus on kõige kiirem ja talle soodsam
72.Biotehnoloogia - Rakendusliku bioloogia valdkond mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonnasäästlikult - Valdkonnad hõlmavad meditsiini, biometrjalide ja kütuste tootmist, keskkonnatehnoloogiat, agrikultuuri ja merendust - Asendamatud aminohapped on aminohapped mida inimese organism ise üldse ei tooda või toodab vähesel määral 73.Transgeensete loomade saamisviisid - Transgeeni viimine viljastatud munarakku – uute geenidega võõras DNA süstitakse viljastatud munarku tuuma naabrusesse - Transgeeni viimine viljastatud munarakku tüvirakkudega - Tuumkloonimine – munaraku tuumamaterjali asendamine eksogeense diploidse raku tuumaga
4) Maomahlas sisalduva pepsiini mõjul algab valkude lõhustumine aminohapeteks. 5) Maomahlaga segunenud toidupaladest tekib ühtlane toitkört e küümus, mis liigub edasi 12ss-e. 6) Vesi, alkohol ja osad ravimid imenduvad maost. PEENSOOLES: 7) Sapi, kõhunäärmenõre ning peensoolenäärmete eritatava soolenõre toimel lõhustuvad süsivesikud monosahhariidideks, valgud aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. 8) Vabad aminohapped, glükoos, fruktoos, lühikese ahelaga rasvhapped, vitamiinid, mineraalid ja vesi imenduvad läbi epiteelkoe vere- ja lümfiringesse (rasvhapped ja glütserool). 9) Suurem osa toitainetest imendub duodeenumis ja tühisoole alguses, niduesoole lõpuosas imendumiskõlblikke aineid enam pole (v.a. mõned vitamiinid ja sapisoolad.) JÄMESOOLES: 10) Vesi, soolad ja vähesed järelejäänud kasulikud ained imenduvad jämesoole limaskestas.
aminohapped, , GLUT1 .. GLUT5 - glükoosi transporterid). 7. Milliseid aktiivse transpordi alaliike eristatakse? Milles on nende erinevus? Primaarne aktiivne transport ja sekundaarne aktiivne transport. Primaarne aktiivne transport tekitab ja säilitab ioonide kontsentratsiooni gradiente rakus. Sekundaarne aktiivne transport - transpordiprotsessid ioongradientide toel. Liigid: sümport ( ioonid ja aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani - sisenevad rakku) ja antiport (ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuundades). 8. Iseloomustage järgmiste membraanivalkude energiavajadust ja toimemehhanismi: a) glükoosi transporter punastes vererakkudes b) , -ATPaas. a) Glükoosi transporter punastes vererakkudes: vajab lisaenergiat, mille saab primaarse aktiivse transpordi poolt genereeritud ioongradiendi energiast.
rakkudesse, kust vesi edasi liigub koevedelikku. VERI. SÜDA 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust. Veri koosneb paljudest komponentidest. Veri on oma komponentide ajutine koosekisteerimise koht. Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud • Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga).
RNA molekulide ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad NA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Kõikides rekkudes on kolm RNA tüüpi: Informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise informatsiooni rekutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika (ribosoomidesse). Transport-RNA (tRNA) mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesil (on vastavaks keskkonnaks). RNA transkriptsioon Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakuruumas interfaasi ajal.seda viib läbi ensüüm RNA-polümeraas, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga
Signaalmolekulide näited sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP atsetüülkoliini toime erinevatele rakkudele. Retseptorid tunnevad ära · Steroidid hormoonid unikaalse signaali, retseptori valgud · Rasvhapped ja derivaadid võivad pärast seostumist signaaliga prostaglandiinid põhjustada erinevaid muutusi rakus
Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%,
> taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. ° ainevahetuse vaheproduktid pigmendid, rehulaatorained, lahustunud gaasid. ° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist
Polümeeride puhul on tegemist keskmiste väärtustega: keskmine molekulmass, keskmine polümeeri pikkus jne. Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/ polüterpeenid, mis sisalduvad taimepiimmahlades e. lateksis ja osade taimedel on seal suur osa
V: Aminohapete süsinikskeletid lõhustatakse energia saamiseks või kasutatakse glükoosi ja lipiidide biosünteesiks. 20 aminohappe süsinikskeletid muudetakse 7 võtmeühendiks(atsetüül.-CoA, atsetoatsetüül CoA, alfa-ketoglutaraat, fumaraat, oksaloatsetaat, sukstsionüül CoA). Eristatakse glükogeenseid ja ketogeenseid aminohappeid: ·Glükogeensete aminohapete süsinikskeletid konverteeritakse püruvaadiks või tsitraaditsükli vaheühenditeks ·Ketogeensed aminohapped konverteeritakse atsetüül-CoA-ks või atsetoastetüül-CoA-ks (Kolmesüsinikulised) 3C-skeletid konverteeruvad püruvaadiks. 4C-skeletid oksaloatsetaadiks ja 5C-skeletid alfa-ketoglutaraadiks. 12. Kirjeldage puriin- ja pürimidiinnukleotiidide biosünteesi. Puriinnukleotiidide biosuntees algab (riboos-5-fosfaadist aktiivse fosforibosuulpurofosfaadi) PRPP tekkega, mille kulge ehitatakse erinevate fragmentide liitmisega puriintuum.
Kordamisküsimused juustutehnoloogias I osa 1. Juustu tähtsaim koostisosa. Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse
• Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutmine nulliks • Pestitsiidide efektiivsus- leitakse enamsaagi abil kattetulu meetodil Söötade efektiivsus • söötadest sõltub veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus • Söötade toiteväärtuse tagavad toiteained: o energia- saadakse söödas olevast rasvast ja süsivesikutest o proteiin- koostises aminohapped o mineraalelemendid o vitamiinid • Eestis on kasutusel söötade toiteväärtuse mõõtjana omastatava ehk metaboliseeruva energia ( MJ) näitaja • Söötade üldefektiivsuse näitaja- toodang 1 söötühiku (energiaühiku) kohta ehk söödatasuvus, mis näitab söödatootlust ehk kasutataud söötade efektiivsust • söödatootluse pöördsuurus on sööda erikulu- näitab kulutatudsöötühikute hulka ühe
varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nende liitumisel üks suur tsentraalvakuool. See võtab enda alla enamiku raku sisemusest. 2.Kirjutage DNA-lõigule vastav mRNA-lõik ja selle alusel koodipäikest kasutades valgusünteesil kasutatavad aminohapped vastavas järjekorras. Pilet 11 1.Prokarüoot. Bakteriraku ehituslikud iseärasused. Bakterite kuju ja suurus. Spoorid. Bakterite paljunemine ja tähtsus. Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1-0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi
ruutplanaarsed kompleksid. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 – esineb f-metallidel. 24. Kompleksühendite teke. Koordinatiivsete sidemete tekkevõimalus - mõjud ühtede aatomite tühjade elektron-orbitaalide ja teiste ergastunud vabade elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel. 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites
A. Karnivooril; B. Herbivooril; C. Detritivooril; D. Puitu lagundaval seenel. Loetletutest saab see olla kõrgeim karnivooridel, sest värskelt tapetud loomne toit on võrreldes taimede ja surnud orgaanilise ainega kaloririkas ja kergesti seeditav. A on õige. 44. Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped. Definitsiooni kohaselt on õige vastus B. Nitrifikatsioon on ammooniumi kaheastmeline oksüdeerimine nitrititeks ja edasi nitraatideks. 45. Kas haplodiploidia on omane: A. Lindudele? B. Seriaalsetele polügaamidele? C. Mesilastele ja sipelgatele? Haploidsed isased ja diploidsed emased esinevad ühiselulistel putukatel. C on õige. 46. Kas keskkonna kandevõime (K) on: A. Populatsiooni piiramatu kasvu tagatis; B
nukleotiide? Sest nad on paaris omavahel. A-T ja G-C ning seetõttu on neid ühepalju, nad on nagu komplekt. 20. Kas üheahelaline nukleiinhape võib omada primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuuri? Jah 21. Joonistage võimalik kõrgemat järku struktuur, mille antud oligonukleotiid võib moodustada UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU 22. . Mis on valgu monomeerideks? alfa aminohapped 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin Türosiin beeta-alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet
(sisaldavad nii aluselise kui happelise iseloomuga rühmasid, nt. valgud; võivad lahusesse anda olenevalt tingimustest nii vesinik- kui ka hüdroksiidioone) Inimeses on palju mitmesuguseid elektrolüüte: madalamolekulaarsed anorgaanilised (soolad, happed, alused), mis dissotsieeruvad, andes Na+, K+, Ca2+, Cl‾, SO4²‾, H+, Mg2+; madalamolekulaarseid orgaanilisi: aminohapped, rasvhapped, amiinitaolised ühendid, ATP; polüelektrolüüdid: kõrgmolekulaarsed ühendid, mille koosseisus on rida dissotsiatsioonivõimelisi gruppe: – happelised: koosseisus on happelised rühmad ja need dissotsieeruvad, nt. pektiin. – aluselised: sisaldavad aluselisi rühmi, dissotsiatsioonil tekib OH‾-ioone – polüamfolüüdid: valgud Nõrkade elektrolüütide lahused:
kasvukohtades, katalüseerivad orgaanilist ainet aeroobse hingamise teel. Neid nimetatakse ka heterotroofideks. (An)oksogeensed heterotroofid elavad anaeroobsetes tingimustes, kasutavad hapniku asemel teisi oksüdeerunud substraate S, F jne. Tähtsus looduses: anoksilistes setetes kus O 2 puudub ja biogeokeemilistes transformatsioonides. Bakterid ja seened. Assimileerivad madala molekulkaaluga orgaanilisi ühendeid (suhkur, aminohapped, etanool ja atsetaat). Transporditakse rakkudesse otse. Organismid vabastavad hüdrolüütilisi ensüüme, et lõhustada suuremiad orgaanilisi ühendeid madalama molekulkaaluga substraatideks, mida saaks transportida raku sisse, et hingata ja ehitada üles uus biomass. (?) Kemolitotroofid tioonbakterid, vesinikbakterid ja ka sulfaatjad bakterid (elavad hüdrotermaalsetes lõõrides). Enamus neist saab energia CO2'st ja on seega autotroofsed. Anorgaanilisi elektronkandjaid saavad
TRANSLATSIOON JA VALKUDE SORTEERIMINE 1. Valkude ja nukleiinhapete sünteesi sarnasused ja erinevused sarnasused: nii valgud kui nukleiinhapped on koostatud piiratud arvust monomeeridest, monomeere lisatakse ahelasse ükshaaval, iga polünukleotiid ja polüpeptiid sünteesitakse kindla orientatsiooniga ja see lõppeb kindlaksmääratud kohas, primaarne produkt modifitseeritakse; erinevused: valkudel monomeerideks aminohapped, nukleiinhapetel nukleotiidid, valkude süntees toimub tsütoplasmas, nukleiinhapete süntees tuumas. 2. RNA funktsioonid valkude sünteesil (mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta, rRNA assotsieerub ribosoomi valkudega moodustades ensüümkompleksi, mis otseselt sünteesib peptiidsideme, tRNA identifitseerib koodi ja toob ribosoomi koodile vastava aminohappe) 3. Translatsiooniprotsess on kaheastmeline dekodeerimisprotsess, milline on
koodonite ja aminohapete funktsionaalsel tasakaalustamisel. Ka see hüpotees on jäänud katselise tõestuseta. Ei jää üle muud, kui tõdeda, et eluteaduse seisukohalt väga oluline küsimus geneetilise koodi olemusest on seni vastuseta ja ootab uusi uurijaid. Mis teeb valgust valgu? Pöördudes nüüd tagasi geneetilise informatsiooni ülekande ja elujõu olemuse juurde, tuleb märkida, et ridastikku lükitud aminohapped ei ole veel valk. Näiteks suudab ensüüm rakus oma ülesannet täita alles pärast seda, kui valgusünteesi käigus kokku pandud ahel omandab teatud kindla ruumilise struktuuri. Paljud katseklaasis sünteesitud ensüümimolekulid ei hakka lihtsalt tööle, mis tõestab, et valgu ruumilise struktuuri tekkes on osaline veel midagi, mingi jõud, mis annab polüpeptiidahelale funktsionaalse aktiivsuse. Nimetagem seda jõudu siin elujõuks
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees.................................................................................
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamise...
3. Kaitse (putukate välisskelett kitiinist) · Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (38,9 kJ/g) Lipiidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline (nt. talveuneks valmistuvatel loomadel) 2. Hoiab püsivat temperatuuri 3. Kaitseb siseelundeid Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustavad siserektsiooninäärmetes. Steroidid on hormoonid · Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g) Aminohapete vahel on tugev peptiidside. I Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus II Sekundaarstruktuur polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt. nahatekised, juuksed, küüned, ämblikuniit) III Tertsiaarstruktuur gloobul (nt. vereplasma) IV Kvaternaarstruktuur ühinevad omavahel kaks või enam polüpeptiidi (nt. hemoglobiin) Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävitamine, v.a primaarstruktuur
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone - globuliinid – suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad; samuti transportvalgud raua, vase, rasvade, süsivesikute, hormoonide jne. jaoks- fibrinogeen – vere hüübimisel vabaneb fibriin Vereplasma koostis (jätk) 2) Ioonid – K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl, fosfaat-, karbonaat- jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH3)Toitained – aminohapped, rasvhapped,kolesterool, glükoos jne. – on keha rakkudele energiaallikad ja “ehituskivid” suuremate molekulide sünteesil4) Vitamiinid – hädavajalikud paljudes protsessides 5)Jääkained – uurea, kusihape, kreatiniin jt. valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt. anaeroobse lihastöö produktid - maksa6) Gaasid – ca 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult! 7) Regulaatorained – hormoonid jne
o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. · Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke) · Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. · Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest. Seal toimub
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti su...
Peaaegu universaalne. Välja arvatud üksikud erandid on geneetiline kood ühtne kõigile elusorganismidele, viirustest inimeseni. o o Tripletsus: Pärast kolmanda nukleotiidipaari lisandumist taastub geenis geneetilise informatsiooni lugemisraam. Esimese ja kolmanda nukleotiidipaari lisandumise (punktmutatsiooni) vahele jääv geeni ala määrab mutantsed aminohapped. Väikese ulatusega mutantsel lõigul ei pruugi olla mõju valgu funktsiooni avaldumisele. Modifikatsioonid o Prokarüoodid Liitgeen e. operon Transkriptsioon ja translatsioon samaaegselt Prokarüootidel toimub nii transkriptsioon kui ka translatsioon järjestikuliselt – need pole ajas ja ruumis lahutatud protsessid. o Eukarüoodid
väikeste RNA-de geene * Nimeta rakkude poolt toodetavad RNA-d ja nende funktsioon. Informatsiooni-mRNA kannab informatsiooni valgujärjestuse kohta ribosoomi, mis on valgusünteesi masinavärgiks rakus. mRNA on kodeeritud niimoodi, et järjestikused kolm nukleotiidi (koodon) vastavad ühele aminohappele. Transpordi-RNA (tRNA) on väike RNA ahel, mis kannab kindlaid aminohappeid ribosoomi valgusünteesi aktiivtsentrisse, kus aminohapped liidetakse kasvavale polüpeptiidahelale. tRNA-l on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioon koodonite äratundmiseks mRNA ahelal snRNA-d - Väiksed tuuma RNA-d, osalevad paljudes tuumas toimuvates protsessides, k.a. pre-mRNA splaissing snoRNA-d - Väiksed tuumakese RNA-d, mis aitavad töödelda ja keemiliselt muuta rRNA-sid miRNA-d - MikroRNA-d, reguleerivad geeniekspressiooni blokeerides spetsiifiliste mRNA-de translatsiooni ja põhjustavad nende lagundamist
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid, fenoolsed ühendid. Vesi, Mineraalained jagunevad makro ja mikro aineteks (Makro: N, S, P, Fe; Mikro: Si, B, Ca, Mn), Sahhariidid e. Süsivesikud (Glükoos, fruktoos, RNA, DNA, tselluloos, tärklis, insuliin) , Aminohapped ja valgud, Lipiidid (Rasvad, vahad, fosfolipiididsteroidid), Nukleiinhapped, Alkaloidid (Lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid), Fenoolsed
Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON; selles tekib uriin; 1 neerus u 1-1,2 miljonit Nefron koosneb päsmakestest e glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist Uriini moodustamine Uriini tekkes osaleb 3 protsessi: 1) Ultrafiltratsioon - selle käigus tekib esmasuriin ehk primaarne uriin 2) Resorptsioon ehk tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre; aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk *~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses *terve inimese uriinis glükoosi ei leidu Imenduvad tagasi: aminohapped, valk, kusiaine, nõrgad orgaanilised happed ja alused, vesi ja elektrolüüdid 3) Sekretsioon - vastupidine protsess resorptsioonile Neerude regulatoorsed funktsioonid: 1) Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon 2) Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neerude verevarustus:
vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. 2.Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. 3.Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero- pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib
katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Ehitusemehed vajavad kive maja ehitamiseks. Mida suurem maja, seda rohkem ehitusmaterjali on vaja. Valgud on keha jaoks nagu ehituskivid. Valgurikkad toidud jagunevad väiksemateks üksusteks aminohapeteks. Lihased vajavad aminohappeid arenemiseks ja kasvamiseks ning taastumiseks intensiivsest treeningust. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud. Nad sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90 %. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid 10
Arhed · Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. ...
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub....
erinevat tüüpide töötlemisel. Mitraate sisaldavad juurviljad ja vorstitooted on nitritite põhiallikad. Nitrosoamiinid moodustavad toidu tehnoloogilisel töötlemisel, säilitamisel. Mõned liha ja kalatoodete valmistamisel lisatakse NaNO2, mis annab lihale ilusa punaka värvuse. · Toiduainete töötlus- värske liha- või kalatooted võivad sisaldada suuri nitriti kontsentratsioone. Toidu soolamisel valgu lagundavad, moodustades aminohapped ning teised lämmastikusisaldavaid ühendeid. Toidu praadimise ajal lähteühendite kontsentratsioon suureneb 10- kordselt. Pikaajalisel säilitamisel nitraati sisaldavates toitudes tekivad nitritid. Nitrite teke on võimalik ka madalal temperatuuril külmutus ruumides. Kõik tubaka tooted sisaldavad nitrosoühendeid või viimased tekivad tarvitamise ajal. Mitmekordne toiduainete töötlemine viib nitrosoühendite moodustamisele
Sõltub nii metallist kui ligandidest (st. kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 40. Kelaat: · Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme · Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 41. Kompleksühendite teke AgCl+NH3(Ag(NH3)2)Cl PbSO4+4NaOHNa(Pb(OH)4)+Na2SO4 42. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid: · Humiinhapped · Aminohapped · Kloriidid · EDTA · NTA · Na- tripolüfosfaat 43. EDTA (eteendiamiintertaetaanhape) kasutusala: tööstuses, meditsiinis, keemias (laboris) 44. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbrile? Millel põhineb nende toime? · Leelismetallide karbonaadid. Silikaadid, ortfosfaadid- moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksmoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks
korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
kvaliteedid haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad)muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima. Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
