Arenes elutust materjalist. Elu tekke alguses ei olnud hapnikku. Ürgne atmosfäär oli redutseeriv- soodustas biomolekulide sünteesi. Väga vähe hapnikku, redutseerivad tingimused, CH4, CO2, N2, NH3, kõrge temperatuur. 1. Orgaaniliste molekulide abiootiline süntees 2. Proteinoidide moodustumine (abiootiliselt sünteesitud polüpeptiidid) 3. Protobiontide teke (ürgrakud) 4. Pärilikkuse teke RNA abil 5. Kaasaegne elu (DNA, RNA, valgud) Prebiootilised aminohapped: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Võisid moodustuda abiootilise sünteesiga (keemiline polümerisatsioon). Prebiootilised aminohapped ei ole aluselised ega aromaatsed. B-ahelad- katalüütilisus Savi- hea pind polümeeride tekkele: adsorbeerib oma pinnale aminohappeid ja teisi org. monomeere Pinnale seondunud metalliaatomid (Fe, Zn) toimiviad katalüsaatoritena Protobiondid/ürgrakud/mikrokerad
tihedalt pakitud kro- aminohapetest. Valgu omadused ja selle paiknemiskoha rakus määrab seda mosoomi struktuur, mis moodustavate aminohapete järjestus. Erinevaid aminohappeid on seejuures vaid võimaldab kromosoome 20. Selle, mis järjekorras ja kombinatsioonides aminohapped valgu moodusta- valgusmikroskoobiga miseks haakuvad, määrab ära raku tuumas paiknevate nukleotiidide lineaarne vaadeldes eristada ja järjestus. Nukleotiidide järjestuse tõlkimine valgu aminohappeliseks järjestuseks nende struktuursete ise- toimub spetsiaalse võtme geneetilise koodi abil.
Valkude lhustamisel vabanevat lmmastikuvaba jki kasutatakse ra energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hbimist. 24. TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: he aminohappe aminorhm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida just tol hetkel tarvis on. DES: lhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorhm ja aminohape muudetakse lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud
eemalduvad üksteisest. 2) Keemiline evolutsioon keemiline evolutsioon sai aga võimalikuks tänu aatomite tekkele. Arengu võtmeelemendiks kujunes süsinik, mis erinevalt teistest elementidest võib moodustada püsivaidmakromolekule. Keemilises evolutsioonis eristatakse kolme etappi: · Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. · Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseeru-mine. Moodustusid polüpeptiidid. · Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajalik
Samapalju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, 4 samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohappeid saab organism toota eelkõige toiduvalkudest. Kui organism ei saa piisavalt valke, siis elutegevuseks vajalikud aminohapped on võimalik saada ka organismi enda koevalkude lammutamisel, mis võib aga tuua kaasa kudede ja elundite pöördumatu kahjustumise. Valkudega on vajalik katta 10 15 % päevasest toiduenergiast. Kuna valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks, siis on nad lastele kasvuks ja arenguks vajalikud suhteliselt suuremas hulgas kehakaalu kg kohta. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta täisväärtuslike loomsete (kala,
· avalduvad kindlal ajahetkel suguhormoonid · ei avaldu kunagi atavism STRUKTUURGEEN määrab raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi REGULAATORGEEN kontrollib struktuurigeenide avaldumist TRANSLATSIOON TRANSLATSIOON RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Translatsiooniks vajalik · ribosoomid toimub valgu biosüntees · mRNA, tRNA rRNA on juba ribosoomis olemas · aminohapped · energia (ATP, GTP) · ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, seostumiseks tRNAga ja peptiidahelda sünteesiks TRANSLATSIOON · mRNA ühineb ribosoomiga · mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga AUG seondub esimene tRNA molekul (antikoodon UAC, nim. initsiaatortRNA) · ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe
Puudus mullakiht ja paljaid kivimeid katsid klibu- ja liivakivid. Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega. Vulkaanilistest gaasidest moodustus esmane atmosfäär, mille koostis ei ole täpselt teada. Puudus hapnik ja osoonikiht ning ultraviolettkiirgus jõudis takistamatult maapinnani... Keemilise evolutsiooni esimesel etapil moodustusid atmosfäärigaaside omavaheliste reaktsioonide tulemusena monomeersed orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja monosahhariidid. Teisel etapil toimus selliste ainete liitumine ehk polümeriseerumine. Nii tekkisid polüamonihapped või polünukleotiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed molekulid suhteliselt püsivateks molekulide kogumiteks, mis olid ümbritsevast keskkonnast suuremal või vähemal määral eraldatud. Enamiku uurijate arvates toimus see vesikeskkonnas. Keemilise evolutsiooni tulemusena tekkisid vaid eeldused elutekkeks!
Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; ei saa komponente täielikult lahutada; kolonni pikendamine ei mõju Gaaskromatograafia: Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. Elektroforees: Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid Põhimõisted kromatograafias- VR-retentsiooniruumala - liikuva faasi ruumala, mis on vajalik poole aine elueerimiseks kolonnist tR-aine retentsiooniaeg - aeg, mis kulub poole aine elueerimiseks kolonnist konstantse voolukiiruse juures
1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Üldreaktsioonid ( biureedireaktsioon ) on omased kõikidele valkudele, erireaktsioonid (Mulderi, Milloni, tiooli) on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Polaarsed mitteionogeensed radikaalid, ionogeensed radikaalid (happelised ja aluselised), apolaarsed radikaalid. 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys b) ksantoproteiinireaktsioon Aromaatset tuuma omavad Tyr, Phe, Trp c) Milloni reaktsioon Fenoolse r...
asparaagus), vürtsine (tomatipasta, brändi, ploomid, kirsid), vanilje (vanilje, rumm, kohv, küpsetatud asparaagus, või) Ensümaatilised reaktsioonid Aroomiühendid moodustuvad arvukate reaktsioonidega. Ensümaatilised reaktsioonid, mis vallanduvad kudede katkestamisega (nt. puu- ja köögiviljade lagunemisel või lõikamisel) on erilise tähtsusega. Ensüümid võivad aroomi moodustamisel osaleda ka kaudselt. Karbonüülühendid, alkoholid Rasvhapped ja aminohapped paljud lenduvad aldehüüdid Linool- ja linoleenhappe oksüdatiivne lagunemisel tekivad: 1) Oksohapped 2) Aldehüüdid 3) Allüül-alkoholid Aroomi seisukohalt on aldehüüdide hulgas olulised heksanaal, 2-trans-heksenaal, 3-cis- heksenaal 2-trans-nonenaal, 3-cis-nonenaal, 2-trans-6-cis-nonadienaal ja 3-cis-6-cis- nonadienaal. Vesinikperoksiidide ensümaatiline lagundamine Vesinikperoksiidid, mis on moodustunud lipoksügenaasi katalüüsil linool- ja linoleenhappest,
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
Denaturatsioon on valgu ruumilise struktuuri lagunemine. Denaturatsiooni käigus katkevad või paigutuvad ümber ruumilist struktuuri hoidvad nõrgad sidemed, aga peptiidsidemed säiluvad. Kui laguneb aga ka peptiidside, siis on tegemist valgu hüdrolüüsiga. Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi meetodeid, nagu nt värvus-reaktsioonid, väljasadestamine ja väljasoolastamine. Värvusreaktsioonidega tehakse kindlaks peptiidsidemete olemasolu või teatavad aminohapped. Väljasadestamisega uuritakse denaturatsiooniprotsesse või eraldatakse valke madalama molekulmassiga peptiididest ning väljasoolastamist kasutatakse erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagatakse kaheks: universaalsed (nt biureedireaktsioon)ja spetsiifilised reaktsioonid (nt Milloni reaktsioon). Universaalsed reaktsioonid toimuvad kõikidega valkudega ning spetsiifilised reaktsioonid toimuvad ainult kindlaid aminohappeid sisaldavate valkudega. 1.1
11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16. Nimetatakse DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri a) gloobuliks, b) poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 19
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfüül- jne derivaadid. Mõndasid aminohappeid ja
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. In vitro (ld.) tähendab "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Seega on kultuurliha liha, mida kasvatatakse laboris.
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoolastamine
Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need üldlevinud aminohapped, mis on valkude koostises). Valkude puhul eristatakse: a) Primaarstruktuur (aminohapete valik ja järjestus polüpeptiidahelas) b) Sekundaarstruktuur (ahela lokaalne korrapärastumine) c) Tertsiaarstruktuur (valgumolekuli kolmemõõtmeline struktuur) d) Kvaternaarstruktuur (multimeersete valkude puhul, kui on mitu polüpeptiidahelat) Denaturatsioon valgu ruumilise struktuuri lagunemine (NB! Kuid säilivad peptiidsidemed)
Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid. Alküülasendatud benseenid on vähemmürgised. Näiteks benseeniringi sisaldavad ka mõned valkude koostises olevad aminohapped, toidulisand bensoehape (E210), sünteetilised ained nagu aspiriin, sahhariin, vaniliin jt. Benseeniringi sisaldab näiteks ka tugevasse sõltuvusse viiv narkootikum amfetamiin. Tänavakaubanduses esineb amfetamiin tavaliselt tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. Ajaloost on teada, et teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. 2.
INIMENE INIMAHV 1.mõtlemisvõime- abstraktne ja konkreetne 1. peamiselt konkreetne 2. kõnevõime- artikuleeritud, mõisteline 2. liigutused, tähenduslikud hüüded, žestid kõne sõnas ja kirjas, sotsiaalne mälu 3. liikumisviis- kahel jalal 3. peamiselt neljal jalal, harva kahel 4. töövõime- tehnoloogiate kasutamine 4. looduslike esemete kasutamine Sarnasused: 1. Kromosoomistikus ja geenides 2. Valgud peaaegu samad, aminohapped erine vad vähem kui 1 % 21. Kirjuta mõiste seletusele sobiv mõiste! A. Organismi harjumine keskkonnaga on evolutiooniline areng B. Esimene inimlane, kes rändas Aaafrikast välja oli nüüdisinimene ehk arukas inimene C. Liigiomane geneetiliselt kinnistunud kasulik tunnus- astelde olemasolu mõningates taimedel D. Loodusliku valiku vorm, mis kujundab uude keskkonda asunud Populatsiooni on suunav valik. E. Ühe indiviidi sobitumine oma elutingimustega elu kestel, see toimub päriliku
süntetaasiga, kuid teda ei aminoasüleerita, sest ta ei kutsu süntetaasis esile konformatsioonilist muutust. Seega ei jõua "vale" tRNA keemilist sidet looma hakatagi, kui ta juba ensüümilt eemaldub. 30. Võrrelge tRNA ja mRNA funktsioone. Transport-RNA (tRNA) - Mõtestab ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahti, vastavalt sellele toovad tRNA molekulid „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse Informatsiooni-RNA (mRNA) - Toob geneetilise info rakutuumas olevast kromosoomidest tsütoplasmas olevatsse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees) 31. Kirjeldage katset, millega saab tõestada translatsiooni universaalsust. Translatsioon on universaalne protsess, sest valgusünteesi käigus rakud loovad ja taastoodavad valke. 32. Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel?
süntetaasiga, kuid teda ei aminoasüleerita, sest ta ei kutsu süntetaasis esile konformatsioonilist muutust. Seega ei jõua "vale" tRNA keemilist sidet looma hakatagi, kui ta juba ensüümilt eemaldub. 30. Võrrelge tRNA ja mRNA funktsioone. Transport-RNA (tRNA) - Mõtestab ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahti, vastavalt sellele toovad tRNA molekulid „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse Informatsiooni-RNA (mRNA) - Toob geneetilise info rakutuumas olevast kromosoomidest tsütoplasmas olevatsse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees) 31. Kirjeldage katset, millega saab tõestada translatsiooni universaalsust. Translatsioon on universaalne protsess, sest valgusünteesi käigus rakud loovad ja taastoodavad valke. 32. Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel?
· kõhunääre e. pankreas (pankreas eritab nõret, mis sisaldab ensüüme süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustumiseks) Seedeelundkonna funktsioonid · Toidu peenestamine ning toitainete keemiline lagundamine Süsivesikudamülaas+pankrerase ensüümglükoos Valgudpepsiin+pankrease ensüümaminohapped Rasvadsapp+lipaas (pankrease ensüüm)rasvhapped ja glütserool · Lõhustumissaaduste imendumine peensooles Glükoos ja aminohapped imenduvad kohe verre. Rasvhappd ja glütserool lünfiringesse ja sealt siis verre. · Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine K ja B 12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine. defekatsioon seedimata toidujääkide eemaldamine organismist. Erituselundkond ja veebilanss
(60%). Seda reguleerib vere, rakkudevahelise vedeliku ja rakkude sisemuse tasakaal. Inimese nahast aurustub ööpäevas kuni 200 ml vett higina. Naha kaudu ei saa organism väliskeskkonnast peaaegu üldse vett juurde. Näiteks ujumise või vanniskäimise ajal tungib nahka kuni 50 ml vett, kuid see aurustub sealt 10 kuni 15 minuti jooksul. Sellepärast on väga oluline, et nahk püsiks niiskena. Sarvkihis on üle 20% vees lahustuvaid aineid aminohapped, karboksüülhapped, suhkrud. Need aitavad vett siduda, kuid võivad ka ise eralduda ning nahk muutub siis liiga kuivaks. Järjest kuivemaks muutub nahk ka vananedes, selle tunnuseks on kõõma eraldumine suurte libledena. Samuti rikub naha vedeliku tasakaalu välisõhu siiskuse vähenemine alla 20%. 1.3. Abi kuiva naha vastu Et hoida nahas normaalset niiskustasakaalu ja vältida naha liigset kuivamist ja sellega seotud probleeme, tuleks kasutada baaskreeme
muuta valgu konformatsiooni. Näiteid:* Na ,K -ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na ja sisestab K | * H ,K - + ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca -ATPaas (Ca-pump): väljutab + rakust liigse Ca . Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on + + ATPaaside poolt genereeritud H , Na või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 5
· Toidu värvuse ja lõhna säilitamine, maitse parendamine · Toidu tekstuuri parandamine · Vitamiinide (A, B, E)transpoet ja lahustamine (seega ka omastamine) · Rakumembraani ehituse ja talituse tagamine · Ainevahetuse reguleerimine · Hormoonid Bioloogia Page 7 Valgud 16. september 2009. a. 12:47 Valgud ehk proteiinid on biopolümerid, mille monomerid on aminohappe jäägid. Aminohapped on amfoteersed. Ühinedes tekib beptiit-side. -COOH-i OHja amino H ühinevad veeks. Erinevus oleneb järjestusest ja hulgast. Inimene on kaotanud võime osasid aminohappeid sünteesida (asendamatuid 8). Need peame toidust saama. Osaliselt asendamatuid 3 ja asendatavaid 9. Struktuurid: 1. Primaarstruktuur a. Järjest koos 2. Sekundaarne struktuur a. Võib olla spiraalis või lainetades b. Aine vahel vesiniksidemed c. Siidikiud d
taastatavuse. RNA: Ribonukeiinhape. Monomeerideks ribonukeotiidid. Fosfaatrühm, lämmastikualus, sahhariid riboos. Üheahelaline. A, G, C, U. Pärilikkuse info realiseerimine. Vastavalt funktsioonile: informatsiooni - mRNA; transpordi - tRNA; ribosoomi - rRNA. Informatsiooni-RNA - toob geneetilise info rakutuumast (DNAlt) ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees). Transport-RNA - toob mRNAlt saadud info põhjal kohale õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk. Ribosoomi-RNA - kuulub ribosoomide koostisse. A-U, G-C. Keharakkude paljunemine. Mitoos. Sugurakkude paljunemine. Meioos: Mitoos - raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine. Rakutsükkel - interfaas (aluperiood, kus rakk ei paljune) ja mitoos (tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku). Mitoos: interfaasis on iga kromosoomi ehituses üks DNA molekul
Rakulised organismid kasutavad seda geneetilise informatsiooni vahendajana; osaleb aminohapete kokkuliitmisel polüpeptiidideks. (messenger) tRNA- Transpordib aminohappeid ribosoomi. tRNAl on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioonid koodonite äratundmiseks mRNA ahelal. Mittekodeeriv RNA. (transport) rRna- ribosoomi katalüütiline komponent. Moodustab koos valkuteda tsütoplasmas nukleoprotiini e ribosoomi. Ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Mittekodeeriv RNA(ribosoomi) 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine, selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA
mõisteti juurerõhu vajalikkust mahlavoolus. Priestley avastas taimede õhupuhastamisvõime . 18.saj lõpp õhutoitumiseteooria fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid. On suhkrud: mono-, oligosahhariidid, polüsahhariidid, pektiinid ja glükosiidid Mono riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligo (koosnevad kahest- kolmest monosahhariidist) sahharoos (taimemahlades), maltoos, laktoos. Polü tärklis, tselluloos, kitiin, inuliin. Pektiinid suhkruhappe polümeerid. Glükosiidid rasvhape, alkoloid,
Pime: 12 NADPH + 12 H+ + 18 ATP + 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 12 NADP+ + 18 ADP + 18 Pi Valgus: 2 H2O + 2 NADP+ + x ADP + x Pi O2 + 2 NADPH + 2 H+ + x ATP + x H2O Pimereaktsioonid seotud stroomaga, valgusreaktsioonid tülakoidmembraanidega 7. katabolismi ja anabolismi skeem: loeng 16, slaid 11 Katabolism (oksüdatiivne, eksergooniline): Energiat andvad toitained: rasvad, valgud süsivesikud Energiavaesed lõpp-produktid: vesi, CO2, NH3 Anabolism (redutseeriv, endergooniline): Lähtemolekulid: aminohapped, suhkrud, rasvhapped, lämmastikalused Raku makromolekulid: valgud, lipiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped Keemiline energia: ATP, NADPH 8. vabalt valitud aminohapetega peptiidi struktuur, näita peptiidsidemed Alaniin (-CH3), glütsiin (-H) ja türosiin näiteks (Mõistet "peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 210 aminohappest koosnevate ahelate kohta.) 9. oksüdatiivne fosforüülimine - ADP ensümaatiline fosforüülimine ATP-ks, mis toimub
fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. Maksa peafunktsioonid valkude AV-s: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks.
innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning
09.11 Aminohapped, peptiidid,valgud. Üldvalesm R-C-NH2 (alla COOH ja üles H), aminohapete radikaalid määravadki funktsioonid. COOH annab happelised omadused, loovutab H+, NH2 annab aluselised omadused ehk liidab H+, kui selliseid rühmi on Radikaalis siis need annavad puhverdamisvõimet. Ühe aminohappe COOH ja teise aminohappe NH2 rühm annavad peptiidsideme. Aminohapete jaotus: põhiaminohapped (aminohapped, mis lülitatakse valgusünteesil valkude koostisesse; 20 (+1)) ja harvaesinevad aminohapped (esinevad valdavalt vabalt ja valkude koostises vaid juhul, kui moodustuvad seal sünteesi järgselt ligi 300 (peamiselt bakteid ja taimed). Inimeses on põhiaminohappeid 20 ja harvaesinevaid ca 40. Teine aminohapete jaotus tuleneb võimest neid sünteesida (inimese seisukohast). 1. Asendamatud AH-d (inimene neid ise ei suuda sünteesida, peab igal juhul toiduga saama, valkude biokvaliteet on määratud sellega, milline on asendamatutue aminohapete suhe), asnedamatuid Ah-sid on 8. 2
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
koostisosa. DNA säilitab pärilikku infot ning kannab selle täpselt üle raku jagunemisel. Väljaspool rakutuuma on DNA-d ka mõnes suuremas rakuorganellis. DNA sisaldab ka pärilikku infot. 11) Selgitage RNA tähtsust organismis. RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest, täites järgmisi funktsioone: · Informatsiooni RNA (mRNA) see toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomidesse. · Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse. Desifreerib geneetilise info. · Ribosoomi RNA (rRNA) kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis. 12) Selgitage, millest on tingitud luude hõrenemine. Kaltsium esineb peamiselt kaltsiumisoolade (kaltsiumfosfaat) koostises, mis annavad luudele ja hammastele tugevuse. Osteoporoosi e. luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Osteoporoosi tulemusena muutuvad
Võib sisaldada kuni 1% väga peent kondipuru 0,5-3% kondiüdi, mis on Ca, P ja Fe rikas ja sisaldab PUFA Oksüdeerub kiiresti Suurem bakteriaalse saastatuse tõenäosus Veri toiduainena Valguallikas, 22 % valku Fe, vit. A, fosfolipiidid Puudused: kiire roiskumine Autolüüs piimhape pH langus proteaaside aktiveerumine valkude lagunemine. Mikroorganismide ensüümide toimel valgud lagunevad ja aminohapped dekarboksüüluvad indool, skatool, merkaptaanid hemolüüs tekib methemoglobiin, HbOH · Liha valkude omastatavus, liha valmimine, veesidumisvõime · C ja F o ümberarvutus KILE · Kiire pruunistamine Paljude liharoogade valmistusõpetus algab soovitusega lihatükk või -tükid kõigepealt pannil kiiresti pruunistada ja alles siis asuda järgmiste etappide juurde. Pruunistamise mõte. Väga paljud autorid kinnitavad senini, et pruunistamisel liha poorid
mida translatsiooni staadiumis vaid üks kord. TRANSLATSIOON - mRNA geneetilise sõnumi tõlkimine valgu aminohappeliseks järjestuseks. Staadiumid: A. Algatamine e initsiatsioon (initiation); B. Pikendamine e elongatsioon (elongation); C. Lõpetamine e terminatsioon e (termination). Algatamine: (1) fMet-tRNA (NB! AUG = start/Met) paigutub ribosoomi P-saiti (site) e tsentrisse. Ribosoomi A-saiti paigutub järgmise koodoniga määratud aminoatsüül-tRNA (siin Val-tRNA). (2) Aminohapped ühendatakse peptiidsidemega, tRNAfMet vabaneb. Pikendamine: (3) Ribosoomi liikumisel järgmise koodoni kohale satub peptiid P-saiti, vabanenud A-saiti transporditakse järgmine aminohape (Gly) ja sellega ühendatakse juba sünteesitud peptiid (siin fMet-Val). tRNAVal vabaneb ja lahkub. Liikudes piki mRNA ahelat jätkab ribosoom aminoatsüül-tRNA komplekside vastuvõtmist, selekteerides neid mRNA koodoni ja tRNA antikoodoni vastavuse järgi. Lõpetamine: (4) Jõudes stoppkoodonini
Väljutada jääkained, mürgid Toota hormoone Vererõhu reguleerimine Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia Veetaseme reguleerimine Vere filtreerimine Selgita mõisted: Albuminuuria – valk uriinis, näitab et neer ei tööta korralikult Elektrolüüdid – kõik ained mida organism vajab ja kasutab nt. naatrium, kaalium, magneesium, kloor, proteiinid, aminohapped, soolad, glükoos jt. Organismi ainevahetuse tulemusena on need ka jääkained mis ühinevad veega. Kreatiniin – lihaste ainevahetuse jääk Ureemia – organismi mürgitus valgu- ainevahetusproduktidega Kuidas tekivad ägedad neeruhaigused? Bakter või viirus Põiepõletikust Mis on immuunmehhanismiga seonduv neeruhaigus? (krooniline neeruhaigus) Nt neerupõletik, mis jääb ravimata ning aeg-ajalt tekib uuesti
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd ...
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesel...
Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt sellele, kuidas need kaks melaniini liiki on omavahel segunenud, tekib juustele omane värvitoon
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri. Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes, elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na. Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa, organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja. SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCo3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: süsivesikud, rasvad, valgud, nukleiinhapped, aminohapped jne 99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% on aktiivses ringluses Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks. Nitrifikatsioon – ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifikatsioon – vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub
3.2. Vitamiinide defitsiidi korral tekivad hüpovitaminoosid: ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa. Teisisõnu, need on üldisemat laadi nähud: väsimus, kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud, lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jm. avitaminoosid: haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Selliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped, asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest klassikaliselt vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa pikemat aega seedekulgla kaudu mingit konkreetset vitamiini ning organism ei suuda teda sellega samuti varustada reservide defitsiidi tõttu. Seega kujuneb avitaminoos reeglina konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin C puhul skorbuut).
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
