Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
majandusega lahti on. Selge on see, et Kreeka valitsus pidi teadma oma valimislubaduste ajal, et nad ei saa oma lubadusi täita. Näiteks tõsta palku või pikendada puhkusi. Loomulikult läheb rahvas kaasa sellega, kes mida paremini lubab. Just poliitikud on need, kelle vahendusel peaks rahvas kokku hoidma ja eelkõige mõistma, miks kärped on vajalikud. Kuid jällegi, kas Kreeka teeb rahvaga koostööd? Pärast parlamendipoolset heakskiitu kärpekava suhtes, korraldasid ametiühingud streike, tööseisakuid ja meeleavaldusi parlamendihoone ees Ateenas. Lisaks kõigele hõivasid protestijad ka Riikliku Trükikoja, et takistada seaduse ilmumist. Kreeka, on nimelt selline riik, kus erinevalt Küprosest ja mõnedest teistest riikidest, peab palkade kohta käiva seaduse uuesti välja andma, kui tekib vajadus palkade muutmiseks. 2014 aasta detsembri kuu seisuga esitas Kreeka peaminister, Antonis Samarase, presidendi-
kommunistist ja kümme mittekommunistist ministrit (4 kristlikku demokraati, 3 liberaaldemokraati, 1 talurahvaparteiline, 1 NDP-st ja 1 parteitu). Hiljem oli iga partei valituses esindatud ühe ministriga, kes oli ühteaegu ka Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Kõik need parteid olid ühendatud 1950. aastal loodud Demokraatliku Saksamaa Rahvusrindesse. Lisaks parteidele kuulusid Rahvusrindesse veel sellised massiorganisatsioonid nagu ametiühingud, nais- ja noorsooliidud jt. SDV-s toimunud valimistel oli kodanikel võimalik hääletada ainult Rahvusrinde koostatud nimekirja poolt (või vastu, kui julgust jätkus). Nendesse nimekirjadesse olid kantud kõikide DSRR-i kuuluvate parteide ja organisatsioonide esindajad, kuid sellistes proportsioonides, mis tagasid SSÜP ülekaalu. Seega oli Rahvusrinne organisatsioonivorm, mille kaudu ja abil SSÜP teisi parteisid ja massiorganisatsioone kontrollis ja juhtis
· Esimene e primaarsektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus jne · Sekundaarsekor ehk teine: töötlev tööstus, ehitus ja kaupade tootmine. · Tertsiaarsektor ehk kolmas: teenuseid pakkuvad alad. · Inimesed töötavad seal, kus elavad. Nad jäävad paikseks. · Riigi seadusandlus ehk suurim tööturgu mõjutav tegur turust väljaspool. · Töörurg turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja töötandja ostab seda, makstes talle selle eest palka. · Ametiühingud püüavad kaitsta oma liikmete huve ja õigusi. · Tööandjate ühendused ettevõtluskeskkonna parandamine ja ettevõtluse soodustamine. · Sotsiaaldialoog tööandjate ja töötajate esindamine on protsess, kus kahel osapoolel on võimalik informatsiooni vahetada ja kokkuleppeid sõlmida. Tööturg, palk keskkond jne. · Sotsiaaldialoog toimub tavaliselt mitmetel tasanditel: ettevõtte tasand, majandusharu või kutseala tasand, riigi tasand.
piirdus peamiselt toorainetega, nafta hind langes ; 2)sisepoliitiline kriis-Idablokis kasvas rahuolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega, rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel, Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele, tagurlikele jõududele, Idablokis hakkasid aktiviseeruma dissidentide grupid, ametiühingud ; 3)välispoliitiline kriis- majanduslikest ja sisepoliitilstest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilse rolli allakäik, ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega, arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda, koos sotsialistlike riikide ja NL mõju lagunemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Eur riikide mõju. -Muutused Idabloki riikides 1980 lõpul: muutused toimusid nii: rahva rahuolematuse kasv ja
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
Miks? Ettevõttes või riigis, kus ametiühing on väga tugev on töö efektiivsus tihti madalam. Suured ametiühingute poolt juhitud streigid halvavad riigi majandust ja tekitavad kahju mitte ainult sellele riigile. Kuigi teiselt poolt, ametiühingud aitavad võistelda parimate töötingimuste eest (meditsiinistreik palgatõusud). Ida-Euroopa vabanemisega on tekkinud aga ka uus probleem. Lääne-Euroopa tugevad ametiühingud on blokeerinud Ida- Euroopast tulevate väiksemate nõudmistega töötajate pääsu tööturule. Samas nende oskused võivad olla samad. 9. Millist eetilist printsiipi rikutakse töötaja testimisel? Töötaja testimisel rikutakse töötaja õigust privaatsele infole tema (näiteks, tema haiguste kohta, mida ta ei taha avalikustada sellel põhjusel, et töötaja ei suhtuks temasse, nagu töövõimetusse). Lisaks võidakse teatud töötaja
võimatu patendeerida, kui ta ei saa toodet patendeerida, ei saa ta kaitsta ennast selle eest, et keegi ta toodet järele tegema ei hakka. Oli kaks võimalus, kas minna Inglismaale või üritada olla radikaalsemalt innovaatiline. Saksa keemiatööstus läks üle juhuslikust eksperimenteerimisest täpsele leitamisele. Poliitika roll on väga oluline, aga ka poliitika muutub. Nt. tööjõuturu regulatsioon, kas meil on ametiühingud või mitte. Ida-Aasia riikide tõus: Kui vaadata aastat 1950, sii Korea oli sama vaene või riaks kui Somaalia, ehk siis tegemist oli maailma ühe vaesema riigiga. Väga palju ei erinenud sellest ka Jaapan, kes alustas natukene varem oma arenemist. Siin on mitu olulist aspekti mida siis need riigid ja riikides olevad ettevõtted oskasid väga oskuslikult ära kautada. 1. Tegemist oli Külma sõjaaegse olukorraga, kus need riigid oli naabriks kommunistlikule
SG(survegrupp)- keskendub ühele valdkonnale või probleemile. SG- võib olla ka põhikiri, kuid liikmsekonda on raske määratleda Lobism ehk kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide kaudu. Survegrupid jagunevad kaheks: 1. kategooriagrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve(põllumehed, naftaärimehed jne.) huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest Nt. Tööandjate liidud ja ametiühingud. 2.edendamisgrupid Tekib kodanikualgatuse põhjal, pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Nt. Muinsuskaitse, keskkonnakaitsjad Sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate sarnased hoiakud ja väärtused. Erineb survegrupist, kuna liikmeskonnad on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine
ühihüvis, toetused ja sots teenused PAREMPARTEID- turumaj, riigi vähene sekkumine, vaba konkurents POPULISM- "kõigi" huvide esindamine, bürokraatia materdamine SURVEGRUPP- Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Eesmärk mõjutada poliitikat. Sihtgrupp võimueliit. Lobism. Erinevad liigid KATEGOORIAKAITSE GRUPID- kindla sots kategooria huvie kaitse. Huvituvad enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud, tarbijate liidud. EDENDAMISGRUPID- Nt muinsuskaitseorg, keskkonnakaitseorg. Tugineb vabatahtlikkusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia, -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE. OTSENE SURVE- Mõjutatakse Rkg saadikuid, ministreid või tippametnikke. Äriühingud SOTS LIIKUMISED- Killustunud võrgustikud, toetajaskond muutuv, probleemipõhised,
a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a) Soome; b)Rootsi; c) Taani. 95. Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp; c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 97. Edendamisgrupp a)avaldab valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel; b) moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks;
c)võivad esineda subjektiivsed tõenäosused. N 112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust a)võrdsusena sotsiaalsetes standardites; b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises; c)võrdsete sissetulekutena. 95.Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 46.Nõudluse kasv a)suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtevahelisele konkurentsile. O 88.Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond; b)inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 113
o Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet: Tööjaotus Võimujaotus Distsipliin Korralduste ühtsus Suundade ühtsus Firma huvide prioriteetsus Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Kindel käsuliin Kord ehk organiseeritus Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes o Tööandjad hakkasid aina enam töötajate vajadustega arvestama o Inimsuhete teoreetikute + on see, et nad on aidanud arendada tootmise sotsiaalset külge aga on see, et nad laskusid liiga äärmustesse o Mary Parker Follett: Propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia ja koostöö.
luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J. Tõnissoni asutatud esimene legaalne partei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus) P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · "Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni · loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus) f)Rahvaasemike koosolek - revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul: · üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid) · juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel · J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut: Mõõdukamad (J
Eestis, Lätis ega Leedus pole haridusreformi kokkuleppeid. Ühiskondliku leppe sihtasutus 2001- 2009, siis reorganiseeriti, aga see pole enam see. Tol ajal reklaamiti seda, et see oli Iiri rahvusliku kokkuleppe alusel (1987), see kokkulepe nägi kätte seda, mis järjekorras nad täidavad tingimusi, mida esitab EL. Iiris oli suur majanduslik edu ja tõus, mis siis tähendab, et neil puudusid sotsiaalsed konfliktid tugevad ametiühingud, pankade laenu poliitika oli enamustele vastuvõetav ja ka immigratsiooni poliitika oli enamustele vastu võetav Iirimaa oli üks esimesi, kes avas end Balti riikidele. Siis lõpuks Eestis õnnestus Rüütlil see idee kuidagi realiseerida, nii kui ta lahkus, siis pöörati see protsess jällegi tagasi. Et meil on vabariigi põhiseadus ja see ongi ühiskondlik kokkulepe. 2003 korraldati referendum EL liitumise üle, kus siis paljud ütlesid, et nad on selle vastu või siis jäid neutraalseks
2. Tööstusharu, turg: · Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; · Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); · Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind (kas fikseeritud hinnad, kauplemine, oksjon, eksperthinnang jne). 3. Organisatsioon: · ettevõte, selle erinevad vormid · aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel · Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika 4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer):
· Kodanikuorganisatsioonid ja ühendused mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. · Kodanikuorganisatsioonidega liitutakse vabatahtlikult, soovist ütelda ennast huvitavates küsimustes sõna sekka või lihtsalt vaba aja sisustamiseks. · Kodanikuorganisatsioonide hulka kuuluvad: - seltsid (laulu-, spordiseltsid jm) - ametiühingud / ametiliidud - korteri-, suvila-, garaaziühistud - usuühingud - keskkonnakaitse organisatsioonid. - sotsiaalhoolekandega tegelevad ühingud (tugikeskused, varjupaigad jm) - survegrupid (nn lobistid) sotsiaalsete või majanduslike eesmärkide realiseerimiseks - erinevad vabatahtlike tehtavad tööd / teenused (doonorlus, koristustööd jm). 5.3. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted:
riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
4. ühiskonnas. Lahendus: ekspansiivne eelarvepoliitika. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Postkeinsistlikud majandusteadlased 1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne. 2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel. 33. Majanduses M j d domineerivad d i i d võimsad õi d ametiühingud tiühi d jja korporatsioonid. 4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda. 5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama: · demokraatlikku planeerimist · tulupoliitikat · eelarvepoliitikat l liitik t · monetaarpoliitikat
tahavad saada sellest 100 dollarist oma osa ja seni kui nende osade summad on 100 dollarit, inflatsiooni pole. Töötajate nõuded palga tõstmiseks on võimalik rahuldada ainult kasumi vähendamise või õi müügihinna üü ihi tõstmise tõ t i arvel.l Suured firmad peavad sageli kindlamaks lahendada vaidlusi suurte palgatõstmiste võimaldamiseks ja soovitavate kasumite säilitamiseks hindade tõstmise teel. Vastasel korral oleks suur streigioht. Seega on tugevad ametiühingud ja võimsad korporatsioonid ühendanud oma jõud tulude suurendamiseks tarbiva üldsuse arvel, arvel kes seeläbi peab kandma suuremaid kulusid. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tulupoliitika toetajad Väidavad, et kontroll palkade ja hindade üle on vajalik takistamaks firmasid hinda tõstmast. Vastasel korral väheneks reaaltulu. NB
elektri koostootmisse, täiustada põlevkivi põletamistehnoloogiat, vähendada välisõhku paisatavaid saasteainete heitkoguseid. Samuti üks suuri probleeme on see, et töötajad soovivad palka juurde saada, sest nende töö on vägagi oluline kuid paljudes naabermaades saab palju suuremat ja sellele töökohale omast palka. Seetõttu mõlgutavad praegused EE töötajad mõtteid protestist seega peatuks meil mingiks ajaks energia kätte saamine. Ametiühingud nõuavad 6. detsembril algavatel läbirääkimistel Narva elektrijaamades umbes 40-protsendilist palgatõusu. Elektrihinna tõus Eesti Energia taotleb tuleva aasta märtsikuust hinnatõusu, mis kasvatab elektriarveid ligi veerandi võrra. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on põlevkivi hinna tõus ja elektri tootmise kallinemine Narva elektrijaamades. Kui sellele liita kavatsus tõsta elektri ülekandetasusid ligi viie protsendi võrra, samuti kasvavad kulutused rohelise elektri
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liiv...
(-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus – kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb – tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus) c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil) Survegrupp – organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp. Ühiskondlik liikumine - massilise osalusega vabatahtlik üritus, mille
(-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus) c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil) Survegrupp organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp.
101. Pakkumispoolne poliitika on see poliitika, millega valitsus mõjutab agregeeritud pakkumist: Deregulatsioon Maksumuudatused (Lafferi kõver!) Heaolu mõjutavad reformid (tervishoiuteenuste või tööturuteenuste reform) Paindliku tööturu tekitamine Vaeghõivatus Geograafiline ja ametitevaheline mobiilsus Haridus ja koolitus Infrastruktuur Ametiühingud 102. Mis on väljatõrjumisefekt ja millal see tekib? mõju, mis tekib peale valitsuse ekspansiivset eelarvepoliitikat (intressimäärad kasvavad) ning seeläbi erasektori investeeringute maht kahaneb. 103. Mida tähendab paindlik tööturg? Tööturu paindlikkus seisneb tööturu võimes kohaneda vastavalt majanduskeskkonna muutustega kaasnevate uute tingimustega 104. Mis on inferioorne hüvis? Too näide.
c) osaühing (OÜ), d) aktsiaselts (AS), e) tulundusühistu (TulÜ), mille eriliigiks on hooneühistu (eraldi seadusega) (mitte- äriühingulik vorm, vaid pigem koostegutsemise vorm kooperatiiv, nt tootmine) NB! Viis esimest on äriühingud. f) sihtasutus (SA) (ei ole äriühing, eelkõige kapitali kogumise või hoidmise koht, nt haiglad) ja g) mittetulundusühing (MTÜ), mille eriliikideks on korteriühistud, erakonnad, kirikud ja kogudused ning ametiühingud. Võimalik on seadusega luua ka uusi eraõigusliku juriidilise isiku tüüpe. Olemasolevaid ei saa omavahel kombineerida. Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. 9 Äriühingute liigitus: a) Isikuühingud moodustatakse vähemalt kahe isiku poolt, kes panustavad ühingusse
Eesti ettevõtete töötajate arv Töötajate arv % 1-9 81,6 10-19 9,1 20-49 5,8 50-99 1,9 100-249 1,1 250 ja enam 0,4 Tööturu osapooled Eestis · Tööandjad on Eesti tööturu tugevam pool nemad otsustavad, keda palgata, millise palga ja tingimustega · Töövõtjate organisatsioonid ametiühingud on väikesearvulised (12-13% töötajatest) · Vaid 20% ettevõtetes on sõlmitud kollektiivlepingud (fikseeritakse palgad, töötingimused, tööaeg) Meeste ja naiste tööelu Eestis · Naistel haridustee on pikem, nad sisenevad tööturule hiljem · 25-34-aastaste naiste hõivemäär on meeste omast madalam (laste kasvatamine) · Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega
vahel.Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. 5 jõudu: tarnijate mõjukus, uute konkurentide harru sisenemine, konkurents tegevusharude vahel, asenduskaupadest tulenev oht ja ostjate mõjukus.Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama huvigruppide mõju ja täiendkaubad. Huvigrupid valitsusorganid, omavalitsus, ametiühingud jne. Täiendkaupade valmistajad ettevõtted, kes valmistavad tooteid mida tarbitakse koos haru ettevõtete toodetega.Tegevusharu liikumapanevad jõud muutused tegevusharu pikaajalises kasutempos, muutused sihtgrupi osas, toodete innovatsioon, tehnoloogilised muutused, turundusalane innovatsioon, interneti ja ekaubanduse mõju, tegevusharu globaliseerumine, muutused kuludes jne. Kriitilised edutegurid tehnoloogiaga seotud tegurid, tootmisega seotud tegurid, turustamisega seotud tegurid,
JUHTIMISTEOORIA ORGANISATSIOON Organisatsioon on ühise eesmärgiga inimrühm. Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab ...
8) Tsentraliseerimine 9) Ahela põhimõte Samuti sõnastas Fayol esimesena juhi peamised kohustused. Tema järgi on juhi ülesanded: planeerimine, organiseermine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 11. Kaasaegsed juhtimisekoolkonnad · Inimsuhete koolkond Inimsuhete koolkonnale panid aluse Hawthorne´i eksperimendid 20-ndate aastate lõpus. Koolkonna tekkeks andis tõuke 1935.a USA-s vastu võetud Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Selle koolkonna üks tähtsamaid esindajaid on Elton Mayo( 1880- 1949), kes viis lõpuni Hawthorne´i eksperimendid. Eksperimentide esialgseks eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimendis osales ligi 20 000 inimest. Eksperimendid valgustusega, konveieritöölistega, intervjuudega. Mary Parker Folett (1868-1933) arvas, et juhtimine peab tuginema
Erinev on ka nende võime poliitikat mõjutada. Kategooriakaitse grupid on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, naftaärimeeste) huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud organisatsioon, nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. Näiteks ametiühingud seisavad töö- ja 18 Kodanikud, huvid ja demokraatia palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ning teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat. Edendamisgrupid on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Näiteks
jms); ühiskondlikud tegurid (ühiskonnas valitsevad väärtused, ideoloogiad, mentaliteet jms); tehnilis-majanduslikud tegurid (kapitali struktuur, tootmisvõimsused, ressurssidega varustatus, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase, tehniliste edusammude reaalsus jne); finantsvõimalused; hüviste tootmise ja tarbimise protsessis osalejad (tootjad, tarbijad, investeerijad, mitmesugused ühendused ja liidud, ametiühingud jne); majanduspoliitiliste institutsioonide endi valmidus 27. Majanduspoliitilised eesmärgid Lähtudes majandusliku heaolu maksimeerimise püüdlustest, taanduvad majanduspoliitilised eesmärgid tavaliselt järgmistele põhieesmärkidele (Raudjärv, 1995, lk 7072): täielik või vähemalt suhteliselt kõrge tööhõive; hindade stabiilsus või vähemalt suhteliselt madal inflatsioon; maksebilansi tasakaal või vähemalt selle väiksem puudujääk;
palga eest. (mida kõrgem palk, seda rohkem inimesi tahab) Miinimumpalga seadus Valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas ning vähese töökogemusega isikute hulgas Ametiühingud ja kollektiivlepingud Oluline roll palga kujundamisel Ametiühingud, mida tööjõuturul peetakse monopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel Tööd soovivad isikud eelistaksid madalamat palgataset Efektiivsuspalga teooria
Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele Unistati Rooma impeeriumi taastamisest Paavst mussolinist: Ainult Mussolinil on õige arusaam, mis on meile vajalik. Kirik toetas Mussolinit eesmärgiga saada korralagedusest lahti. 1922 Fašistide marss Rooma Mussolini määratakse peaministriks Fašistlik riigikorraldus Kehtestati üheparteisüsteem Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu Majandus allutati riigi kontrollile Keelati ametiühingud ja streigid Loodi salapolitsei Kehtestati korporatiivne süsteem 1935 Itaalia vallutas Etioopia Autoritaarsed riigid mujal Euroopas Ungari- Miklos Horthy Portugal- Antonio Olivera Salazar Albaania- Ahmed Zogu Jugoslavia 1929- Aleksandar I Kreeka- Ioannis Metaxas Saksamaa 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari vabariigi presidendid- Friedrich Ebert, Paul von Hindenburg
neile sümpatiseerib vabariiklaste seisukoht, et riik peaks majandusse vähe sekkuma ning maksud tuleks hoida madalad. Samas tuleb tõdeda, et erakondadele annetuste tegemine on üsna strateegiline, kuna aastatel, mil demokraadid on võimul olnud, on ärigrupid parteidele toetuseks antavad rahasummad isegi jaganud vabariiklaste ja demokraatide vahel. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 340, 349; Patterson, 2014, p. 223) Ärigruppide kõrval kuuluvad majanduslike huvigruppide alla ka ametiühingud, mille eesmärk on ennekõike kaitsta töötajate huve ning kindlustada neile paremad töötingimused ja kõrgem palk. Olgugi et mitmetel ametialadel toimivad oma iseseisvad ametiühingud (nt Ühendatud Kaevurid ja Voorimehed), on tuntuimaks tööjõu esindajaks katusorganisatsioon AFL-CIO ehk Ameerika Töötajate Föderatsioon-Tööstusorganisatsioonide Keskus. Sellesse organisatsiooni kuulub ligi 12 miljonit töötajat umbes 60 allühingust. (Patterson, 2013, p. 223; G. C. Edwards et.al
Odav tööjõud puudus, kuid jõukad eurooplased investeerisid hea meelega Ameerika tööstusesse. See suurendas iga aastaga kaupade väljavedu. Ka põllumajandus hakkas hoogsalt arenema. Rahvaarv kasvas kiirelt nii loomuliku iibe kui rohkete sisserännete tõttu. Oli ka probleeme: vastuolud töövõtjate- ja andjate vahel; tööliste võitlus elujärje parandamise eest.Sotsialistlikku parteid luua ei õnnestunud, sest Ameerika töölisliikumisi esindasid ametiühingud. 1905 tekkis ametiühingute liit Maailma Tööstustöölised (IWW). See ühendas kõige vaesemaid elanikekihte. 20. Sajandi algul tuli USA maailmapoliitika areenile. Euroopa mõõdupuu järgi polnud Ameeriklastel peaaegu üldse sõjaväge, kuid oli üsna võimas laevastik. Ameeriklased lootsid kaugemas tulevikus elada maailmas, kus pole sõdu. Millised pinged ja miks valitsesid ühiskonnas 19.saj. lõpp ja 20.saj. alguses? See oli rahvusluse ja imperialismi ajastu
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes ...
Fasistlik diktatuur kujunes Itaalias välja järk-järgult. Esialgu valitses Mussolini vormiliselt konstitutsiooni raames, lõplikult kujunes totalitaarne fasistlik diktatuur välja aastail 1926-1929.a. Korporatsioonid olid ühiste elukutsetega inimeste - tööandjate ja töövõtjate koondised, mille kaudu fasistlik riik organiseeris klasside koostööd. Tööandjaid-ettevõtjaid esindasid korporatsioonides nende liidud, töövõtjaid-töölisi fasistlikud ametiühingud. Fasistlike ametiühingute ülesanne ei olnud kaitsta tööliste huve, vaid aidata kaasa töö paremale organiseerimisele. Fasistlikku parteisse pääses vaid range valiku kaudu, see oli suhteliselt kinnine eliidiorganisatsioon. VÄLISPOLIITIKA. Totalitaarse reziimi kujundamise üks eesmärke oli algusest peale agressiivne välispoliitika, kuid 1920. aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda.Itaalia oli esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus
Töölised seevad mõttetut tööd, mis ei seo neid maailmaasjadega. Teiseks probleemiks sundus kui inimesed on töösuhetesse seatud, pole talentidel võimalik loomulikul teel areneda; tekitab samamoodi anoomiat. Nägi, et seda pole võimalik leevendada revolutsiooniga, vaid tuleks reformida rahulikult areneda. Arvas, et tekib orgaaniline solidaarsus --> tekkivad uut tüüpi organisatsioonid, mis individualiseerunud töölist ja abstraktset riiki omavahel ühendavad (MTÜ-d, ametiühingud jms). Mehaaniline --> orgaaniline. - Weber: Nägi võimalust, kuidas anoomiast üle saada. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): # huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi). Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul
1. Loeng (1 ptk) Strateegia on levinud teema, mis rõhutab strateegiliste otsuste valikuvõimalusi. Strateegia on valikuküsimus! Strateegiliste otsuste: Eesmärk on luua ettevõttele väärtust (võib realiseeruda või mitte) Tulemusel tehakse olulised ressursipaigutused, et teha muutuseid ettevõtte toodetes, turgudes ja oskuste profiilis Tagasipööramine on keeruline Tunnuseks on pikajaline seotus Strateegiline juhtimine on kontseptsioon, mis integreerib ettevõttevälise strateegilise planeerimise ja ettevõttesisese organisatsiooni kujundamise kui võrdsed valdkonnad. (Strateegiline) juhtimin on alati sammu võrra praktikast maast () Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline...
o Riikidevaheline – riiki esindab riigipea o Valitsustevaheline – o Allkirjastada võivad – president, valitsusjuht ja välisminister TNO – transnational organisation o INGO – International non-governmental ’puhas’ INGO – Amnesty Int., Jalgpalliliit Hübriid INGO – organisatsioon kus liikmeteks on nii valitsuseid kui valitsusvälised üksused, nt ILO: esindatud valitsused, tööandjad, ametiühingud TGO - trans -governmental – Interpol, valitsuseasutuste vahelised organisatsioonid nt politsei- ja piirivalveamet o BINGO – business INGO – hargmaised ettevõtted, suurettevõtted mis tegutsevad erinevates riikides TRANGO – transnational non-governmental Liikmed - geograafia Regionaalne vs globaalne o Regioon - o Bruce Russett: Sotsiaalne ja kultuuriline homoeensus
Röhm ja rünnakrühmad (Sturmabteilung - SA). - 1934.a. augustis suri president Hindenburg - Hitler ühendas kabinetidekreediga presidendi ja kantsleri ametikohad - politseiriigi kujundamine (repressiivaparaadi väljaehitamine) SS, SD, Gestapo, koonduslaagrid - kogu massikommunikatsioon ja meedia allutati propagandaministeeriumile, mida juhtis Goebbels. Koostati keelatud raamatute nimekirju - Nürnbergi seadused 1935.a. - 1933.a. hävitati ametiühingud ja asendati Saksa Töörindega - 9.november 1938 kristallöö - Suurenes riigi sekkumine majandusse. Majandust juhtis Hermann Göring - määrati 1938.a. neljaaastakuplaani ülemaks. Loodi Saksa Majanduse Peanõukogu ja hulk erinevaid majandusega tegelevaid ministeeriume.1936.a. loodi relvastusministeerium. Riik paigutas raha sõjatööstusesse - s.t. tellis ettevõtetelt toodangut. Kaasnes majandustegevuse
negatiivse välismõju) probleemi. HUVIGRUPID: Kuna keskkonnaregulatsioonid on poliitilise protsessi tulemus, annab iga regulatsioon aimu majanduslikest jõududest, mis on selle poliitilise protsessi taga. Erihuvigrupid kasutavad poliitilist protsessi oma huvide saavutamiseks (st üritavad panna valitsejaid üldiste huvide asemel endi kitsastes huvides tegutsema), mis sageli toob kaasa ühiskonna koguhealolu vähenemise. Huvigruppe võib olla väga erinevaid nt ettevõtete ühendused, ametiühingud, tarbijate esindusorganisatsioonid, keskkonnaaktivistid jne Kuidas selgitada mitmete suhteliselt väikeste huvigruppide ebaproportsionaalselt suurt mõju? Grupi liikmeid on piisavalt vähe, et organiseeruda ja igal grupi liikmel on tehtava otsusega seoses suhteliselt palju kaalul, et olla nõus panustama (lobby, altkäemaksud jne) priisõitja probleem väike; teisalt on ka avalikkusel tervikuna palju kaalul, kuid mõju üksikisikule on
Töötingimused olid rasked, linnad ülerahvasttus, vähene ruum, pead-jalad koos, võõrandumine Tootlikkus vähenes, aristokraadid ja maa aadelkond ja linna keskklass tundsid muret. Tajuti ohtu avalikule korrale. Masside distsipliin. Repressiivsed seadused. Et saavutada sotsiaalne kontroll ja kord. Töödistsipliin. Vaba aja "õige" sisustamine. Mõju ei avaldanud. Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud. Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad. Ujumine hügieen. Igamehe õigus pargid, veekogud. Viktoriaanlik eetos. Saadi aru, et repressiivsete seadustega kusagile ei jõua. Haridus pühapäevakoolid. Valgustuse tulekuga õhtukoolid. Rikas keskklass ratsionaalne rekreatiivne liikumine
Bürokraatlik organisatsioon selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid; reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; tulemuste alusel edutamine. · Administratiivse juhtimise koolkond Henri Fayol sõnastas juhi kohustused planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. · Inimsuhete koolkond aluse pani Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Omanikud olid valmis töötajate vajadustega senisest rohkem arvestama. · Süsteemi koolkond Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Avatud süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid.
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast kl...
Keskpank on üldjuhul valitsusest sõltumatu nii juriidiliselt kui kui faktiliselt. Kohtusüsteem eesotsas Riigikoguga on õigustmõistev institutsioon, mis tegutseb oma funktsioonidele vastavalt kui majanduspoliitika kandjate kontrolliinstants. Lisaks on ka täiendavad otsustusinstitutsioonid nagu avalik- õiguslikud omavalitsus institutsioonid (kaubandus- ja tööstuskojad), ametiühingud ja tööandjate ühendused, majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid (EL, IMF, WTO). 24. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvad parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud, turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus. 25
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
Pühendumus karjäärile ja see, kas ollakse oma karjäärieesmärgid juba saavutanud Vanuseline diskrimineerimine Sotsiaaldemograafilised tegurid: Sugu ei oma mõju, mehed lähevad hiljem pensionile Pereseis ei oma mõju, partneri surve Vanus vanemad inimesed tahavad hiljem pensionile minna Tööjõu nõudluspoolsed tegurid Töötingimused autonoomia ja tööpinge Vanemaealiste töötajate produktiivsus Töötururegulatsioonid, ametiühingud Pensionile mineku rahaline soodustamine Riikide tüpoloogia lähtuvalt tööturult pensionile siirdumisest Liberaalne Sotsiaaldemokraatlik Konservatiivne ja perekondlik Madalad pensionid Mitmed erinevad teed Palju erinevaid teid Töölised jäävad kauem pensionile Sageli suured pensionieelsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
