Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Lisaks leidus neile ka liberaalseid erakondi, võrdlemisi mõjukad olid ka kommunistlikud parteid. Kreekas , Itaalias oli tugev kommunistlik suunitlus. Hispaania , Portugal jäid demokratiseerusid alles 1970 aastatel. Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid ajajooksul silmapaistva edu. Nii parem kui vasakpoolsed üritasid nendega koostööd teha kuid üldjuhul edu saavutasid vasakpoolsed. Kuigi paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud aitasid demokraatlik valitsemiskord , turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. 1950 aastaks oli majandus juba normiliseerinud ning hakati majandust moderniseerima.
Saksamaal ja USA's toimus kiire majanduse areng, Inglismaal oli majandus stabiilne ja Prantsusmaa majandus langes. Saksamaal ja USA'l oli uus tehnika, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal hakkas see vananema. 11. Võrrelge nende maade sisepoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused Prantsusmaa ja USA olid vabariigid, Saksamaa oli keisririik ja Inglismaal oli konsitutsiooniline monrhia. USA's ja Inglismaal oli kaheparteisüsteem. Kõigis neljas tekkisid ametiühingud. Põhiliselt toimus kiire linnastumine USA's kuid seda oli ka teistes maades. Samuti kujunesid USA's monopolid, mida teistes maades eriti ei olnud. Saksa- ja Prantsusmaal viid läbi sotsiaalseid reforme. 12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused USA'l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja Saksamaa nägid vaeva, et oma sõjaväe ja laevastiku korralikult üles ehitada. Inglismaa
aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed. Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes. Valitsuse nõrkus ja suutmatus mõisnikke rahva viha eest kaitsta ajendas balti aadli esindajaid otsima toetust Berliinist ja sondeerima pinda Baltimaade võimalikuks ühendamiseks Saksamaaga.
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikate...
õhutamiseks, siis nüüd, vastupidi, soovis ta klasside koostööd, kõikidest klassidest pidi saama ühtne ja ühiste huvidega itaalia rahvas. Tegelikkuses tähendas see aga arveteõiendamist revolutsiooniliste töölistega, demokraatia likvideerimist, sotsiaalsetele saavutustele lõpu tegemist. Töölised kaotasid õiguse palga üle vaielda ja selle tõstmise eest võidelda, enam polnud neil ka streigiõigust. Palkade määramine, õigemini palkade alandamine toimus dekreetidega. Ametiühingud saadeti laiali. Töösturid seevastu säilitasid oma kasumi, ehkki nende maksud tõusid mehiselt. Kuid riik tegi tööstureile teisigi ettekirjutisi. Ettevõtjad pidid vähimadki muudatused tootmisse kooskõlastama valitsusega. Nad ei tohtinud vallandada oma töölisi ega määrata ise nende palka. Töölisi palgata võis ainult valitsuse tööbörsilt. Poistest pidid kasvama sõdurid ja mehed pidid riiki teenima. Põllumehi kutsuti üles rohkem nisu
· Kuidas võimaldab tööviljakuse kasv ettevõtetel ja töölistel aja jooksul rohkem teenida? · Kuidas samal ajal varustada tarbijaid paremate ja odavamate toodetega? · Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega? · Millised peamised muutused on aastate jooksul tööjõus toimunud? · Kuidas on seotud tööliste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse ning nende võime pidevalt kohaneda muutuva majandusega ja sellest kasu saada? · Kuidas tekkisid ametiühingud ning kuidas mõjutas nende kasv tööseadusandlust? · Kuidas on aastate jooksul muutunud töötajate ja juhtkonna vahelised suhted? Tööjõu koosseis Tööjõu moodustavad kõik vähemalt 16-aastased inimesed, kes parasjagu töötavad või otsivad tööd. Eestis on umbes 49% rahvastikust tööga hõivatud. Sellest umbes 11% tegeleb põllumajandusega, 32%
Kool Hispaania kodusõda Ajaloo referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Koht ja aasta Sissejuhatus Hispaania oli kõrvale jäänud Esimesest maailmasõjast ja hiljem ka Teisest, tema kodusõda (1936-1939) peetakse aga ka fasismi ja sotsialismi vaheliseks võitluseks, millest edu saavutas esimene nimetatuist ning uueks diktaatoriks sai Francisco Franco (1892 -1975). Kuid 1975. aastal, kui Franco suri, taastusid ka monarhia ja demokraatia. Vahepeal toimus aga nii maailmas kui ka Hispaanias palju muudatusi - lääneriikid boikoteerisid Hispaaniat ega võtnud teda NATO-sse, kuna võimul oli diktaator. Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu paljud kohalikud ka lahkusid teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, et leida paremaid t...
kasutusele võetud ja Metsik Lääs oli alistatud.Indiaanlased asustati ümber reservaatidesse,see oli raske ja põhjustas palju rahutusi. Sotsiaalsed olud. Väikestest küladest said kiiresti linnad ja nendest suurlinnad.Probleemiks said korterikitsikus ja olmetingimuste ja vabrikutööliste elutingimuste halvenemine.Tööliste palk oli aga väike ja töötingimused halvad,kasutati ka naisi ja lapsi tööjõuna.ületootmine viis aga sageli laostumiseni. Töö olukord aga paranes kui tekkisid ametiühingud.Lõuna jäi ka pärast kodusõda lõhestatud piirkonnaks. Reformide ajastu. Presidendiks sai Theodore Roosevelti ja ta tugevdas järelvalvet trustide ja raudteede üle.Kaitses ka loodusvarasi,arendas maaparandust. Muudatused välispoliitikas. Ühendriikide välispoliitika peamine eesmärk oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral.Hispaania-Ameerika sõja käigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil.
jm hiigelkasumid! Nii saavutati teatud majandusvaldkonnas monopoolne seisund. Nafta, raudtee, terase jt trustid, nt John Rockefelleri Standard Oil Trust. SOTSIAALSED OLUD Kiire linnastumine: külast sai väikelinn, mis kasvas suurlinnaks (New York, Chicago, Philadelphia jt) Linnadest said tööstus ja finantskeskused. Tööliste palgad väikesed, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad, eriti naistel. Tekkisid ametiühingud, tööliste väljaastumised. Lõuna osariigid jäid tööstuslikult põhjaosale alla. REFORMIDE AJASTU 19. saj lõpul uuendused, et piirata monopolide võimu ja korruptsiooni 1901. a sai presidendiks vabariiklane Roosevelt, kes 1) tugevdas riiklikku järelvalvet trustide, raudteede, ravimite, toiduainete jm üle 2) arendas maaparandust; 3) tegutses loodusvarade kaitsmisel MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral ja Vaikse ookeani
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa Avaliku sektori tu...
avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega) on nad vasakpoolsed. 4.2.Survegrupid (olemus ja tegevuse eesmärk) · Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid, mis on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria(põllumeeste, tööstustööliste) huve. Nad huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste parandamisest. Näiteks: ametiühingud seisavad töö-ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest. Edendamisgrupid, mis on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Nad edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte vaid grupi liikmetele.
Käroli Linder Soome 1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole. 6.detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka 24. detsember 1917. 18. jaanuar 1918 asutasid Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Ametiühingud ning Punane kaardivägi Soome Tööliste Täitevkomitee ja soovis haarata võimu Soomes. 1918.a. toimus lühike Soome kodusõda. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa. Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse. Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ja stabiilsemaks
minimaalselt vajaliku määraga ja kõigi võimaluste kasutamine konkurentsi mõjusfääri laiendamiseks. Konkurentide arv on üsna väike, sest hiinad salongis on keskmised aga teenuste kvaliteet on väga kõrge. Töösuhted koosnevad salongi juhataja ja töövõtjate tööalastest suhetest, mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Töösuhteid reguleerivad mitmed riiklikud organid nagu tööturuamet, tööinspektsioon, ametiühingud. Ettevõttes püsib stabiilsus, kuna on püsikliendid, kes toovad põhilist kasumi ettevõttese ja annavad ( neljale juuksurile ) töötajale tööd. Majanduslikud stiimulid on rahalised vahended, mis antakse ettevõtetele või organisatsioonidele nende töötingimuste parandamiseks: riiklikud subsiidiumid, toetused ja rahastamine. Salong pole saanud sellist toetust. SOCIAL Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes erinevates näitajates. Nimetagem mitmesuguseid
Koos ametiühingutega võitles naisliikumine ühtse riikliku tervisekindlustuse eest, mis võimaldaks abi ka ühiskonna kõige nõrgematele. 1960-1970 aastad keskendusid intellektuaalsele ja majanduslikule tasandile, liikumisse kaasati taas ka lesbid. Need aastad tõid kaasa radikaalseid muutusi: feministid nõudsid õigust abordile, tasuta lastehoiuteenust ja võrdset palka meestega. Selleks ajaks oli naisliikumine tajunud, et ühinedes selliste suurte organisatsioonidega nagu Ametiühingud, on nad võimelised saavutama ka suuri võite ja õigusi. 1990. aastate algus tõi sisse mõistete sex (bioloogiline sugu) ja gender (sotsiaalne sugupool) määratlemise ja eristamise. Tähelepanu hakati pöörama ka asjaolule, et feminism ei ole ainult valgete naiste õiguste kaitsmise liikumine. 4 4. Femininismi erinevad harud. Feminismi erinevad harud tunnistavad küll kõik naiste allasurutust ühiskonnas, kuid
-Näita välja tundeid (kahetsus, häbi, ausus) -Püüa tehtut parandada 6. Töösuhete eetika. Töö 3 funktsiooni: • Pakkuda arenguvõimalust • Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv • Toota vajalikke tooteid ja teenuseid Tööandja-töövõtja vahelised suhted • Juhtkonna ja töötajate vahekord • Pealekaebamine - vilistamine • Töötajate testimised • Ametiühingud • Diskrimineerimine 7. IT eetika. INFOTEHNOLOOGIA ARENGUGA SEOTUD EETILISED PROBLEEMID: • Tehnoloogiast tulenevad • Inimesest tulenevad o Sotsiaalsed probleemid; o Info kaitsmine; o Tarkvaraga seonduvad probleemid; o Arvuti tööprotsessist tulenevad probleemid; o Andmete töötlemisega seonduv; o Töökoha ergonoomika ja monitooring; o Arvutikuriteod.
80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur Ühiskondlik Kastiühiskond Klassiühiskond: keskklass, Vähemused. Feminism struktuur, Seisuslik ühiskond- ülemkiht, töölisklass. Ametiühingud, Perekonna rolli muutumised. suhted keskkiht, alamkiht (aadlid, avalikkuse teke. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused:
hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm, 05.11.2009 Priimäe, H. (1998). Maailma ajalugu 1600-1918 2. Osa. Tallinn: ,,Valgus" 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks,
oma liikmetele välja jagada), mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid. - Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seadus eelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavaks teha niisugusetele gruppidele, kellega parlamendi erakonnad tihti arvestada ei taha (vähemused, puudega inimesed, noored) Näiteks ametiühingud · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. - kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu, on demokraatia tagatiseks, nt: looduskaitseseltsid, ametiühingud, üliõpilasseltsid, pensinäride ühendused - edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. Nt:
Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13
funktsioonidele vastavalt kui majanduspoliitika kandjate kontrollinstants. Eeltoodud neljale põhilisele otsustusinstitutsioonile lisanduvad sageli mitmed täiendavad otsus- tusinstitutsioonid. Riikliku juhtimise lihtsustamiseks on tihti (kuid mitte alati) rida majanduspoliitilisi ülesan-deid pandud avalik-õiguslikele omavalitsusinstitutsioonidele (kaubandus- ja tööstuskojad, põllumajanduskojad jne). Ametiühingud ja tööandjate ühendused on turumajanduse tingimustes olulised autonoom-sed otsustusinstitutsioonid tööturu ja palgakorralduse küsimuste lahendamisel. Ametiühing on organisatsioon, mille ülesandeks on kaitsta töövõtjate palga- ja töötingimustega seotud huve. Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär-giks on töötajate
voolu, mis sai oma äärmusliku vormi Itaalias ja Saksamaal. Tänapäeval jaguneb itaallaste arvamus Mussolinist enamasti kahte gruppi: ühed arvavad, et Mussolini oli kurjategija, ühiskonna saast, ehkki ta tegi mõningaid üksikuid asju, mis ei olnudki nii kohutavad (mõningane sotsiaalabi, teatud riigitöökohad - aga see oli nagunii juba tekkiv trend), siis on olemas see teine pool, kes arvab, et Mussolini oli suurepärane, kuna ta hävitas kommunismi ja ametiühingud ja lõi Itaaliasse korra. Mitmed neist jagavad ka arvamust, et kui Mussolini ei oleks Teise maailmasõtta astunud, siis mäletataks teda siiamaani kui Itaalia suurimat juhti. Mussolini peamiseks esmärgiks oli muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustustamisel. Tugev rahvus ei tohi sõltuda teistest. Benito Mussolini Varajane elu: Benito Amilcare Andrea Mussolini on sündinud 29. juulil 1882. aastal Predappios, Itaalia
tekkisid 20.sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond.Et enamus kõrgtehnoloogiavaldkondi on seotud sõjandusega,siis osalevad paljudes projektides riikide valitsused.Ilma baasteaduse ja rakendusuuringute riikliku toetusteta ei oleks kõrgteholoogilist tööstust ilmselt kunagi tekkinud. Tööstus majandustegevus,mis toodab toormest kaupu.Tööstus lõi tööstusajastu organiseerunud tööklassi ja ametiühingud,mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele. Masinatööstus 10 masinatoodet: · Föön · Lokitangid · Keedukann · Külmkapp · Veepump · Arvuti · Telekas · Telefon · Graffoprojektor · Kell Autotööstus Auto on inimese ruumilist käitumist enim mõjutanud leiutis.Olles kättesaadav enamusele arenenud maade elanikest,on auto muutunud meid liikuvaks.Samas on massiline autokasutus ülimalt
1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete k...
Teemaga seostatavad teooriad Pincus ja Minahan on esitanud lähenemisviisi süsteemiteooriale, mille aluseks on mõte, et inimese rahuldav elu sõltub tema lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest. Süsteemid, millele inimene toetuda saab jagunevad üldjoontes järgmiselt: loomulikud süsteemid ehk ümbritsevad inimesed – näiteks perekond, sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased; formaalsed süsteemid – näiteks ametiühingud, väljakujunenud püsivad inimgrupid; ühiskonna poolt loodud süsteemid – näiteks haiglad, koolid, huvikeskused. (Payne, 1995, lk 112) Biddle ja Thomase kogutud rolliteooria kohaselt on inimesel sotsiaalsetes struktuurides teatud positsioon, mis on seotud rolliga. Roll on kogum ootustest või käitumisviisidest, mis on ühiskonnas mingile positsioonile seatud. Võimatu on omada positsiooni, omamata mõnd või enamikku sellele omistatud rollidest. (Payne, 1995, lk
kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956). Majanduse areng Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele.
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik. - Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused. - Milliseid kodanikualgatusi saaksid korraldada õpilased? 3) Mittetulundusühingud - korteriühistud - vabatahtlike organisatsioonid (loomakaitse, looduskaitsjad jne) 4) Kohalikud kogukonnad
PROBLEEMID tegemisel; Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele; Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka teisitimõtlejad, ametiühingud jne.; illegaalse alkoholi tootmise ja tarbimise kasv
· Sisepoliitilises kriisis: Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP-dele alternatiivsed grupid- dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne. · Välispoliitilises kriisis: majanduslikest ja sisepoliitilistest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise rolli allakäik ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda koos sotsialistlike riikide ja NSV Liidu mõju langemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju.
Õiguse seos riigiga Juba algusest peale on riik ja õigus tihedas seoses. Kõikidele vajalikule käitumisreeglitele annab riik üldkohustusliku jõu. Tekivad eeskirjad, reeglid,õigusnormid riigi tahtel. Normid hakkavad koheselt välendama riigi tahet. Riigi tahe ise kijuneb aga välja väga keerulise mehhanismi kaudu, mida nim. ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse süsteemi kuuluvad demokraatlik ühiskond, kõik need organid, mis juhivad ühiskonda. Need on poliitilised parteid, ametiühingud, noorsoo organisatsioonid, usuühingud ning mitmesugused huvialadele rajanevad inimeste ühendused. Kõigi nende organisatsioonide ülesandeks on väljendada ja kaitsta oma ühiskonna huve. Kõik erinevate organisatsioonide tahe kantakse edasi seadusandliku organisse(parlamenti). Erinevad tahted summeeritakse parlamendis ja niimoodi kujundatakse välja riigi tahe. Mida demokraatlikum on riik, seda enam leiab riigi tahtes väljendamist kõigi erinevate organisatsioonide tahe
koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast! DS: olukorrad, kus huvikonfliktid takistavad ühishuvide realiseerimist ja puudub ühepoolne lahendus. iga indiviid kardab, et teised võivad tema panust ühishuvi heaks ära kasutada, tal endal on stiimul oma panust tagasi hoida (viilida) ja jätta kõik ühishuviga seotud kulud (,,töö ja vaev") teiste partnerite kanda. Selektiivsed stiimulid, mis otseselt seostuvad asjaosalise panusega: Ametiühingud pakuvad oma liikmetele lisaks avalikele hüvistele ka selektiivseid, ainult neile mõeldud stiimuleid (nt toetust töövaidlustes). Organidoonorlust ergutaks, kui doonoriks registreerinud saaksid eesõiguse asendusorgani siirdamisele, kui seda neil endil vaja läheb. Keskkonnasäästlikuks käitumiseks tekitatakse tagasisidet (selektiivseid stiimuleid) trahvide või subsiidiumidega. Signaalimine - Iga indiviid, kes pakub head kvaliteeti, püüab sellest signaalida.
Ministeeriumi sõnul on suurim probleem see, et neil, keda laiendamine mõjutab, ei ole õigust menetluses osaleda. Samuti tuleks võtta kasutusele esinduslikkuskriteerium. Laiendamisotsuse peaks tegema kolmas isik, näiteks ministeerium või kolmepoolne organ. Lisaks peaks olema võimalik lepingu laiendamise otsust vaidlustada. ETTK leiab, et kehtestada tuleks mingi esinduslikkuskriteerium, näiteks nõue, et kollektiivlepingu laiendamiseks peavad lepingule allakirjutanud ametiühingud esindama sektori töötajate enamust. Lisaks tuleks luua menetlus, mis võimaldaks kõigil laiendamisega hõlmatud tööandjatel väljendada oma arvamust. Viimaks ei tohiks lepingu pikendamise otsust teha mitte lepingu allkirjastanud organisatsioonid, vaid nende keskliidud, kes peaksid hindama lepingutingimuste vastuvõetavust ning veenduma, et esinduslikkuskriteerium on täidetud ja laiendamise ulatus selgelt määratletud. EAKL
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid Teaduse ja tehnika areng teadusrevolutsiooni aeg aatomi, kvant- ja relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud (Titanic), pikad sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS) 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria- Ungari kaksikmonarhia
· Korporatsioonide kohustused teiste riikide ees vähem arenenud riikide ärakasutamine - Töö ja eetika · Tippjuhtide positsioon korporatsioonis · ühelt poolt on nad palgatöötajad, · teiselt poolt peavad kaitsma aktsionäride huve, · so vastanduma teistele töötajatele · Anonüümsete kaebuste esitamine · Ombudsman konsultant ettevõttes · Ametiühingud · Mida tugevam ametiühing, seda madalam töö efektiivsus · Lääne-Euroopa riikide kallis tööjõud püüab võidelda oma suurte töötasude ja töökohtade säilimise eest ning tõrjuda tööjõuturult kõrvale Ida-Euroopa odavat tööjõudu · Töötajate testimine füsioloogiline testimine · Depressiiv-maniakaalsed seisundid, uimasus, otsustusvõimetus ravimid, alkohol, narkootikumid · Testimine kahjustab töötajat ja tema karjääri
intressimäära üles ehk tegemist on erainvesteeringute väljatõrjumisega. Kõrge intressimäär (,,kallis raha") vähendab investeeringuid, mis baseeruvad laenurahadel. 7. Ühe riigi valitsussektori suur laenamine on märk fiskaalsest distsiplineerimatusest ning see võib endaga kaasa tuua probleeme. Kui ________________________ usuvad, et ühe riigi ____________________ on jätkusuutmatu, siis see võib seada kahtluse alla kogu euroala suutlikkuse. a) ametiühingud, võlg b) turud, hindade kontroll; c) Euroopa Parlament, seadused d) turud, võlg 8. Investorid võivad suhtuda euroala riikidesse suure kahtlusega, kui ühe liikmesriigi võlg on kasvanud dramaatiliselt. Selle tulemuseks võib olla märkimisväärne kapitali _____________ ja euro_________________ a) väljavool, odavnemine b) väljavool, kallinemine c) sissevool, odavnemine d) sissevool, kallinemine TEHKE ÕIGE VALIK! 9. Mis alljärgnevast ei ole automaatne stabilisaator:
tööjõu nõudluses, siis taolisi muutusi nimetatakse sektoraalseteks niheteks 4. Kui reaalpalk on kõrgemal tasakaalutasemest, siis tööjõu pakkumine ületab tööjõu nõudluse. Reaalpalkade jäikus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra. 5. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest a) enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud ning c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikkusega töötajatele efektiivse palka. 6. Ametiühingutesse kuulujad ehk nn insiders on huvitatud võimalikult kõrgest palgatasemest, samal ajal aga need, kes ei kuulu ametiühingutesse ehk Ioutsiders leiavad, et nad saaksid tööd madalama palga korral. 7. Palka, mille korral töötajad töötavad täie pingega, nimetatakse efektiivseks palgaks ja see on kõrgem kui konkurentsi tingimustes kujunenud tasakaalupalk. 8
teeniks riigi ja rahva huve, mitte üksikute inimeste huve. Et seda eesmärki täita, tuleks riik liita ühtseks tervikuks ning luua ühtekuuluvustunne.(Leon Degrelle) Antud referaadi, Natsireziim ja selle füürer, autor leiab aga, et üldine natsireziimi võim jäi murdumatuks, sest sellel puudus otsene valitsemissüsteem ning sellest tulenevalt oli Hitleri võim ainulaadne. (Hiir, Kati) 2.1 1.mai kui ametlik riigipüha Eelnenud ajastul ehk Weimari Vabariigi ajal olid ametiühingud soovinud saada 1. maid kui töörahva püha, kuid mida kunagi varem ei realiseeritud. Hitler aga selle soovi täitis- veelgi enam, ta kuulutas 1. mai ametlikuks riigipühaks. Hitler ei jätnud kunagi juhust kasutamata, mis puudutas selliste pealtnäha tühiste kuid emotsionaalsete nõudmiste täitmist. See parandas inimeste moraali. Seetõttu muutsid ametiühingud oma arvamust ning Hitleri vastalisus muutus peaaegu täielikuks poolehoiuks. Kuna 1
(väljendab firma huvi) tööjõu pakkumine näitab, kui palju inimesi tahab töötada mingi kindla palga eest (väljendab töötajate huve). Neto ja brutopalk ja selle arvutamine: brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. Ametiühingu roll ühiskonnas: ametiühingud - on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). Ametiühingu roll on ka kollektiivlepingute sõlmimine ja läbirääkimine. kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) - leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused 8. Tarbjad ja säästjad, tarbja käitumine ja inimeste vajadused, Maslow vajadused
1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii-öelda vaikivasse olekusse , 3) keelustati ametiühingud ja streigid. 4) keelustati opositsioonilised väljaanded 5) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti
) 8. Võrrelda survegruppe ja sots.liikumisi (eesmärgid, liikmed, tegevus), nende roll poliitikas KATEGOORIAKAITSE GRUPID on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud organisatsioon, nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ning teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat. EDENDAMISGRUPID on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Nt muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid
Kuna tegu on avatud turuga, siis loomulikud regionaalsed piirangud puuduvad. Et meie tegevusvaldkond on innovaatiline ja unikaalne, siis pole meil põhjust konkurente karta. Lisaks oleme mõelnud oma tegevuse patenteerimisele. Töösuhted, mis on meie jaoks reguleeritud mitmete riiklike organite poolt nagu tööturuamet, tööinspektsioon ja ametiühingud, koosnevad OÜ Sõida Sisse juhatuse ja töövõtjate tööalastest suhetest, mis avalduvad tööturul ja ettevõttes. Hästi toimivad suhted mõlemate osapoolte vahel on meie jaoks väga olulised, sest ainult nii suudab ettevõte kindlalt ja hoogsalt tegutsemist jätkata. * http://www.tootukassa.ee/index.php?id=15645 · Majanduslikud tegurid Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida meie enim jälgime ja analüüsime, on
Ameerika andis saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Mõjus elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus pöörudus ülesmäge kogu Euroopas. 3. Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Majanduslikud: sõjalised majandusraskused- vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudud, streigiliikumine- ametiühingud ja kommunistliku partei. Teiste tehaste ülevõtmine Milanos, Torinos 1920. Üldstreigi kavandamine 1922. Poliitilised: riigipea kuningas Vittorio Emanuelle III polnud valitsemisest huvitatud. Koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid; peaminister oli peamine poliitiline figuur. Fasistlik partei: asutati 1921 Milanos. Peajuht Benito Mussolini (ajakirjanik), liikmed- keskklass, I ms veteranid, mustsärklaste relvastatud salgad
Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. Alampalk - Alampalk on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajaletema töö eest maksta. Ametiühing - Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. Amortisatsioon - Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse. Börs - Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...
,,mustalt" töötajate hulka heitunud isikute kategooriasse töötute hulka väljaspool tööjõuduolevate inimeste hulka Tagasiside ... majanduslikult mitteaktiivsete isikute gruppi. Küsimus 8 3 Struktuurne töötus kasvab, kui Vali üks või enam: kasvab heitunud isikute arv suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks tööd leida uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu ametiühingud nõustuvad madala miinimumpalgaga ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu Tagasiside Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele, seega tekib struktuurne tööpuudus siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Ko...
Wunskilled MPL 2 / 9K L H H Saadud võrrandist tuleneb 2 järeldust: 1) haritud ja lihttööjõu sissetulekute suhe on alati ühest suurem; 2) H kasvades see suhe väheneb, kuna H kasvades MPH ja samal ajal MPL (vt punktid a ja b). 4 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 2 ülesanne 8. Ametiühingud võitlevad sageli miinimumpalga tõstmise eest – seda isegi juhul, kui AÜ enda liikmed teenivad miinimumpalgast oluliselt rohkem ja vastav seadus neid justkui ei puuduta. Kas sellel on mingi ratsionaalne (omakasul põhinev:) selgitus? Kuna AÜ liikmed on sageli kvalifitseeritumad kui miinimumpalgalised lihttöötajad (kes sageli AÜ-sse ei kuulu), tuleb mängu asjaolu, et paljudes majandusprotsessides on lihttööjõud ja pisut enam kvalifitseeritud tööjõud osaliselt nn asenduskaubad
Majanduspoliitika jagunes järgneval ajaperioodil 4 Võimsad majandusrühmitused (keiretsu) järku: Palju VKE-sid I periood: suunatud tootmispotentsiaali taastamisele, Palju sotsiokultuurilisi eripärasid: ranged tööreeglid, maksebilansi tasakaalustamisele ja valuutanappuse ulatuslik konsensusepüüdlikkus. ületamisele. Siseturg lõigati välisturust ära. Ametiühingud ja tarbijaesindused suhteliselt nõrgad Eesmärk suure lisandväärtusega uute tööstusharude II periood: eesmärgiks jõudmine tööstuslikult arendamine ning juhtrolli taotlemine vastavates tehnoloogiaarendustes. arenenud riikide hulka, osaliselt liberaliseeriti
pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama, koalitsioonis on üks partei. Seetõttu pole Kreekale omane sage valitsuste vahetumine. Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane. Surve- ja huvigrupid mängivad riigi sisepoliitikas olulist rolli. Kreeka ühiskonna omapäraks on sagedaste protestide ja oma huvide eest välja-astumiste organiseerimine ja toimumine. Ametiühingud kasutavad arvukaid streike sundimaks valitsust läbirääkimisi pidama, et seaduste koostamisel nende soovide ja tahtmistega arvestataks. Harvad pole riigis näiteks ka 24 tunnised ühistranspordi seisakud. Suurimad ja aktiivsemad survegrupid ühiskonnas on Töötajate ametiühing, Tööandjate ametiliit ja Riigiametnike ametiühing. 1998. aastal loodi Kreekas Ombutsmani institutsioon, kelle poole saavad inimesed pöörduda kaebustega avaliku sektori asutuste vastu. Esimesel aastal saabus 7300
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
