7 Riigi poolsed sammud töötuse vähendamiseks. 1992 aastal avaldas Norra tööturu amet pikaajalise plaani, mis pidi viima töötuse määra võimalikult madalale Eelarvest eraldatud raha, uute töökohtade loomise jaoks. Koolireform. Norra töötus pärast 1998 aastat. Aasta Töötuse määr 1999 3,2 % 2000 3,4 % 2001 3,6 % 2002 3,9 % 2003 4,5 % 2004 4,3 % Probleemsed valdkonnad. Norra ametiühingud kui ka statistika amet on juhtinud tähelepanu, et Norras on töötuse määr tõusmas. 2002 aasta Oktoobris ulatus registreeritud töötute määr 77 000 inimest, mis on umbes 21 % rohkem võrreldes 2001 aastaga. Töötuse määr on suurenenud nii meeste kui naiste seas aga rohkem ikka meeste osas. 2002 aastal oli juba 75 000 töötut kuid 2003 aastal juba 87 000 inimest Kõige enam on suurenenud töötus tütarettevõtetes ja lihtööliste seas. Samas on tööd
majanduskriis.1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ja tööstusriigid hakkasid välja töötama energiasäästlikke tootmisviise. Võeti kasutusele masinad ja hakati tootma väiksemaid ja võimsamaid arvuteid.DemokraatiaPeale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia. Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus. Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine. Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond.
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varali...
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valim...
· Üksikinimene on rahvuse osa · Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele 1921 a saavutas fasistlik partei valimistel võidu. 1922 a määrati Mussolini peaministriks. 1925 a kehtestati üheparteisüsteem ja algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed seadused ( duce ). · Töölised jagati erialade järgi kutsekogudesse. · Ametiühingud ja kõik poliitised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. · Valitsuse kontrolli alla võeti kirjutised, haridus, inimeste töö ja igapäevaelu. · Selleks, et muuda sõdimine populaarseks, ülistati VanaRooma vallutajate kangelaslikkust. Vallutati Abessiinia, Albaania jne. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa 1919 a Saksamaal loodi partei NSDAD Saksa Natsionaalsotsialistlik töölispartei. Juhiks sai Adolf Hitler.
Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik- Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte. Internet on andnud kodanikele suurema võimaluse riigi asjades kaasa rääkida. E- demokraatia on andnud mulle võimaluse osaleda riiki puudutavates aruteludes. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil levitada ausat ja sõnavaba infot riigi korraldusest ja valitsusetegevusest. Internet on loonud arutleva kodanikuühiskonna, seda mitmete avalike portaalide ...
See oli isegi väga hea, et ta selle kirjutas. Ma aravan, et nii mõnigi inimene sai tänu sellele raamatule mingi õpetuse või juhise enda eluteele. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste ja ma arvan, et tõenäoliselt oligi see nii. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused, et kehtestada üheparteisüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Ametiühingud keelati. Hitler muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Suur osa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need kes ei jõudnud seda teha, saadeti surmalaagritesse. See surmalaagritesse saatmine on minu arust vale. Milleks teha inimestele nii, kui nad pole jõudnud lahkuda. Oleks võinud hoiatada veel ja kui siis ka ei toimi, siis alles saata nad surmalaagritesse. Kolmas tugipost hirmuvalitsemisel oli SS.
- internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1. Assotsiatsioonilised- nt ametiühingud, esindavad kellegi huve, erinevad ühingud ja ühendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarühmad 3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm
Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast parlamendi hoone põlengut aastal 1933 sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad v.a natsipartei saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning nii võttis Hitler endale ka riigipea rolli. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks. Demokraatlik kord säilis Suurbritannias ja Prantsusmaal, sest nad ei kandnud I Maailmasõjas nii suurt kahju ja nendes riikides oli demokraatlikud traditsioonid mõnevõrra tugevamad ning majandusprobleemid polnud nii suured. Minu arvates ei olnud diktaatorlik käitumine riikides hea. Algul lubati lihtrahvale head tuleviku aga
tööpuudust? S b küll Saab küll. 7. Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei? 8. Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti riskigruppides? 9. Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks? 10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel? 11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%. % Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a)) on töötus,
Sellest kujuneb Rahvuslik Fasistlik Partei. Fasistide põhiideed: 1. Kõige tähtsam on rahvus kui tervik 2. Üksikisikud ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele 3. Unistati Rooma impeeriumi taastamisele 1922 1. Fasistide marss Rooma 2. Mussoloini määratakse peaministriks Fasistlik riigikorraldus · Kehtestati üheparteisüsteem · Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu · Majandus allutati riigi kontrollile · Keelati ametiühingud ja streigid · Loodi salapolitsei · Kehtestati korporatiivne süsteem (töölised ja ülemused samas ühingus) (sellega loodeti luua parem tööstus süsteem) 1936 vallitas Itaalia Etioopia Autoritaalsed riigid mujal euroopas Ungari · Miklos Horthy Portugal · Antonio Salazar Albaaaina 1924 · Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 · Aleksandar I Kreeka · Ioannis Metaxas Saksamaa (1919-1933 Weimari vabariik) (1933-1945 Kolmas Riik)
valmis olema. Töövõtulepinguid sõlmitakse eraisikutega. • Käsundusleping sõlmitakse teenuse osutamiseks tavaliselt juriidilise isikuga. Erinevalt töövõtulepingust on käsunduslepingu juures oluline tööprotsess, kuidas teenust osutatakse. Sotsiaalne partnerlus • Töötajate sotsiaalseteks partneriteks on ettevõte ja selle juhtkond, ettevõtete liidud jm. • Tööandjate sotsiaalseteks partneriteks on töötajad, töötajate usaldusisikud, ametiühingud, ametiühingute keskliidud ja keskorganisatsioonid. Kuidas leida sobiv töökoht? • Tööandjad kuulutavad enamasti kohalikes ajalehtedes, CV keskustes ja tööturuametite vahendusel oma töötajate vajadusest. Tööle kandideerimiseks esitab töövõtja isikliku ankeedi või elulookirjelduse (CV lad.k. curriculum vitae) võib lisada ka kaaskirja ning mõnikord ka soovituskirjad. Valmistuma peab töövõtu intervjuuks. Mida peab teadma töövõtja?
Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut? Elisabeth Pikker 12.E1 Mis on tegelikult revolutsioon, kuidas ja kas saab üldse riigi arengut mõjutada? Kui me lähme natuke ajast tagasi, siis näeme, et tegelikult polnud Eesti enne 1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Inimesed ei olnud nõus enam senisel viisil jätkama. S...
1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu. Lõppes odava kütuse aeg ja tööstusriigid hakkasid välja töötama energiasäästlikke tootmisviise. Võeti kasutusele masinad ja hakati tootma väiksemaid ja võimsamaid arvuteid. Demokraatia Peale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia. Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus. Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine. Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond. Kasutatud kirjandus ● Laar, Mart - Lähiajalugu II ● https://www.slideshare.net/nataljadovgan/klm-sda-26647515 ● http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maailm_parast_teist_ma ailmasoda_liisaojakoiv.htm ● http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda. html ● //https://www.thinglink.com/scene/967336135590150145 ● https://prezi.com/b9txlwiogueg/berliini-kriis/ ● https://www.youtube
Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid arvati ainukeseks jõuks, mis suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler tema koha üle ning hakkas diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias kui ka Prantsusmaal säilis demokraatia. Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal. See on põhjus, miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides. Prantsusmaa riigivõimu suutmatus majanduskriis ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille
väljakutseid, alalhoidlikkusel ja konservatismil ei ole eriti kõlapinda. Kahjuks annab see tunda ka meie perspektiivitundes- ootame kiireid tulemusi ja materiaalseid hüvesid, huvi pikemaajaliste arengukavade vastu on leige. Meie demokraatia värskus on nii selle nõrkus kui tugevus. Me ei ole veel päris välja arenenud, meie sotsiaalne pool on hooletuses, me nõuame palju (seadusega ei saa tagada üksteisele naeratamist, ehkki see on meeldiv), meie ametiühingud on nõrgad ja rahast viisakad inimesed lihtsalt ei räägi. Aga meil on võimalus õppida teiste õnnestumistest ja vigadest, me oleme avatumad ja mitmekülgsemad, kui nii mõnigi heaoluriik (nt Soomes välditakse konflikte ja eelistatakse avalikule arutelule vaikimist). Me peame end kuuldavaks tegema, me peame harjuma mitte ainult kaasa rääkima, vaid ka tegema. Teisiti ja paremini.
Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui ta...
tegutseda. Neis nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste ning seetõttu toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass.(1932. aasta parlamendivalimistel said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning..) 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Kuu hiljem toimus Berliinis parlamendi hoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Kehtestati üheparteisüsteem ning keelati ametiühingud ja kõik erakonnad peale natsipartei. Parlament kaotas oma tähtsuse ja Hitler võttis endale riigipea rolli ning muutus diktaatoriks ehks füüreriks. Demokraatia on valitsemisvorm, kus kõrgem võimu kandja on rahvas.
Arvestuse alused Punktid 32/45 Hinne 70 maksimumist 100 Rahuldav Tagasiside Küsimus 1 Kas väide, et majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, audiitorkontroll, eelarvestus, maksuarvestus on: Õige Vale Tagasiside Õige vastus on: Õige. Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvu...
p2 Töötajate a1 a2 a3 a4 arv Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) tööturu situatsi- oon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Ametiühingud Ametiühingud töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega) Kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastasti- kused kohustused ja õigused ETTEVÕTTE Tööläbirääki-
Suhted riigiga: riik kehtestab reeglid ja ettekirjutused (tegevusload, maksud, keskkonnahoid), riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja jagada ümber rikkust, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut parem ja vasakpoolsus. III sektor: tegevus, mis on loomult sots., ei ole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamiseks, kuulub mittetulundussektorisse. Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inim. Tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita. Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused,
Peale esimest maailmasõda levis Saksamaal kommunismi hirm, mida kardeti ka teistes Euroopa riikides. Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille juhiks sai Adolf Hitler. Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, hakkas kiiresti koguma populaarsust. 1932 a. parlamendivalimistel sai partei kolmandiku saadikukohtadest. 1933 sai Hitler Saksamaa kantserliks. Peale seda kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem,keelati ametiühingud. Algas rassistlik diskrimineerimine, mis tähendas juutide tagakiusamist. Riik hakkas sekkuma inimeste eraellu, algas poliitiline tagakiusamine. Riikliku diktatuuri toetamiseks loodi riiklik julgeolekupolitsei ja salapolitsei. Majanduses kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid sõjavarustuse tootmiseks. Saksamaa välispoliitika muutus sõjakaks, seati sisse üldine sõjaväekohustus ja loodi palgaarmee - Wehrmacht.
Võitluseks poliitiliste vaenlastega moodustati koonudslaagreid ja salapolitsei. Võeti vastu seaduseid mis andsid mussolinile kuningaga võrdseid õigusi. Temast sai kogu itaalia juht ehk duce. Suured olid ka muudatused majanduses. Rakendati riiklike abinõusi tööpuuduse vähendamiseks+ ettevõtteid kontrollis riik.töölised jagati kutsekogudesse. Moodustati kororatsioone mida kotrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ning kõik parteid peale fasisitliku partei kuulutati ebaseaduslikuks. Ajalehtedes kehtestati tsensuur. Inimeste meelsust ja tegevust jägis salapolitsei. Paljude arust oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi , isegi W Churchill . koonduslaagreid ja mõrvu oli palju vähem itaalias kui natisedel ja nsv l . ka salapolitsei oli palju väiksem. Mussolini polnud ka tülis kirikuga. SÕJAKAS VÄLISPOLIITIKA Fasistliku itaalia välispoliitika oli väga sõjakas 1930nendatel
Kordamine Ajalugu Inglismaa Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine Tööerakond poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus te...
Diktatuurid 5-8 Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud...
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaup...
ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid läbi revolutsiooni. Imperialism Imperialismi ajastul võimutsesid maailma suurriigid, kes soovisid omale võimalikult aplju koloooniaid luua. XIX saj lõpp kuni XX saj algus. Impeerium (tugev võim+territoorium, ka kolooniad). SB (põhiseaduslik monarhia) , USA, Prantsusmaa (vabariiklik kord), Saksamaa,
4 Kuid organisatsioonid jäid siiski püsima kaitstuna vaikimisvandega. Prantsusmaal keelas Le Chapelier' seadus 1791 aastast tööliste ühendused ehkki jakobiinid reguleerisid järgnevatel aastatel seadusega ajutiselt hindu ja palkasi. Kuigi Suurbritannias tühistati streigivastased seadused 1824 aastal, tegutsesid ametiühingud ikka veel ettevaatlikult. 18 sajandi lõpul said Suurbritannias alguse majanduslikud arengud, mis järgmise kahe sajandi jooksul kogu Euroopa ümber kujundasid. Rahvaarvu suurenemine, arenev põllumajandus ja edenev kaubandus stimuleerisid tehnilisi leiutisi ning uute toitmisviiside tekkimist, mis kõik koos panigi aluse esimesele tööstusrevolutsioonile. Muutused Suremuse vähendamise ja rahvaarvu suurenemise tõi kaasa head viljasaagid ja sellest
Saksamaale. 9. Miks kaotas Inglismaa 20. sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Põhjenda. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega sõlmiti vabakaubandus lepingud. Maaelanike vool linnadesse, põldude vähenemine ja karjamaade kasv. Enamus teravili veeti Inglismaale sisse. 10. Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal Euroopas? Töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid. Ametiühingud pidasid tööiste ja tööandjatega läbirääkimisi ja seadsid sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. 11. Kui iirlastele oleks antud home rule (omavalitsus), kas siis oleksid pinged inglastega lahenenud? Põhjenda oma arvamust. Ei, sest lõpuks jõuti arvamusele, et surve asemele on kasulik teha järeleandmisi. 12. Mille poolest olid sarnased ja milles erinesid Inglise ja Saksa koloniaalpoliitika?
Geograafia - Töötlev tööstus (sekundaarne majandussektor) Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstus lõi tööstusajastu, töölisklassi ja ametiühingud, mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele. Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks: inimese tarbitavat kaupa tootvaks ja vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada kolmeks: 1. Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. (18-19 saj)/ nende tehnoloogia enam eriti ei uuene
· Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine. Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni. Hakkasid tekkima ametiühingud mis korraldasid esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised. Lõuna ühiskonda iseloomustas endiselt mustade ja valgete vaheline vastasseis ja rassiline diskrimineerimine, mis avaldus kõikjal - nii rongis kui koolis. · Reformide ajastu. 19 . sajandi lõpul algas Ühendriikides ulatuslik reformiliikumine, mis püüdis ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu. 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosevelti ajal
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Põhiline kahe riigi vastasseis ...
Ameerikas on religioossus haridustaseme järel teisel kohal tegurites, millega põhjendatakse kodanikuosaluse aktiivsust. Religioosne osalus on kodanikuosaluse väga tähtis osa. Kodanikuosaluse suundumused-muutused on tihedalt seotud religioosse osaluse jõujoonte muutumisega. Religioossus on mõnevõrra suurem afroameeriklaste seas, kui valgenahaliste. 5. peatükk - sidemed töökohal Tööga seotud organisatsioonid (nt. ametiühingud, äri- ja kutseorganisatsioonid) on olnud Ameerikas läbi aegade üheks suurimaks kodanike ühendajaks. Ametiühingute tegevus on allakäinud, maine langenud. Majandusteadlased on seletanud ametiühingute allakäiku paljude faktorite kaudu - avaliku poliitika ebasoodsad muutused, tööandjate vihane vastuseis, ametiühingute endi strateegiate jõuetus jne. Kutseorganisatsioonide tegevuse tendents on aga vastupidine ametiühingute omale.
kasvas välja partei. 1922 oktoobris korraldas Mussolini oma pooldajate „marsi Rooma“. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks. Ta kehtestas mõne aastaga piiramatu diktaatori võimu. Parlament kaotas mõju, kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. See polnud rassistlik ja verine. Riigis loodi korporatiivne süsteem, mis põhines kollektiivsete töösuhete seadusel. Ebaseaduslikuks kuulutati ametiühingud. Tööpuuduse vähendamiseks korraldati suuri riiklikke töid. SÕDA VAHEMERE PIIRKONNAS – Fašistlik imperialism taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. Eriti sõjakaks muutus itaalia 1930.aastail pärast seda, kui toimus itaalia lähenemine natsi- saksamaale. 1935 aastal tungis itaalia kallale etioopial. Saksamaa ja Itaalia koostöö tihenes 1930aastate teisel poolel. SAKSAMAA WEIMARI VABARIIK , KUJUNEMINE, LIKVIDEERUMINE –
“Protest valimistel ning valimistevahelisel perioodil” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, protestimine ning oma seisukohtade kuuldavaks tegemine nii valimiste ajal kui ka nendevahelisel perioodil, on aktuaalne aastaringselt, ning on teema, millega tasub ennast kindlasti kurssi viia. Antud artikli teema ei olnud mulle võõras, arvestades, et poliitiline aktiivsus protestide ja meeleavalduste näol üha sagedasemaks muutub, seda nii Eestis kui välismaal. Kuigi protestiaktsioonide arv aastatega kasvab, ei olnud üllatav, et keskmiselt eestlased protestides siiski ei osale, vaid vaatavad pigem pealt. Selle põhjendus võiks olla esimeses refleksioonis käsitletud tõsiasi, et poliitilises kodanikujaotuses domineerivad konformsed vastutustundlikud kodanikud, kes on kinni jäänud pealtvaataja rolli ning toetavad valitsuse otsuseid küsimusi küsimata, kas siis hirmust teisitimõtlemisega ...
VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos rahvas ja kratos võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. On kolm nurgakivi, milleta ükski ühiskond ei saa end demokraatlikuks pidada: põhiseaduslik valitsus, inimõiguste tagamine ja võrdsus seaduse ees (Raudla : 17). Kaasaegse demokraatia kõige levinum vorm on esindus...
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju e...
Peamised sündmused- Toimusid tööliste streigid kogu Eestis,Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone, Üliõpilased katkestasid 1905 Tartu ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises,rahvaasemike koosolek, . Koosolek lõhenes aga kohe selle alguses mõõdukateks ja radikaalideks kelle otsused olid ka erinevad.Rev.tulemused-ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, poliitilised erakonnad ja ametiühingud, venemaal hakati valima rahvaesindust.edu saavutamine kohalike omavalitsuste tasandil.Kultuur-1905 asutati kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti", 1907asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909 Tartus avati Eesti Rahva Muuseum,1914 valmis esimene eesti mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal". 1870.aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus,laienes koolivõrk ning 20.sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid.Vallakoolid,kreisikoolid,gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid.
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loat...
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi ...
FAŠISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1921-1943 Põhisesukohad: 1. Tähtsamail kohal on rahvus. 2. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. 3. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. 2. Ettevõtteid kontrollis riik. 3. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontollis fašistlik valitsus. 4. Ametiühingud ja kõik poliitilised partied peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1
Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks tööd leida kasvab heitunud isikute arv ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu ametiühingud nõustuvad madala miinimumpalgaga Question 9 Möödunud kevadel gümnaasiumi lõpetanud Mart otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi Complete asuda tööle lihttöölisena. Võime teda lugeda Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: sesoonselt töötuks struktuurselt töötute hulka
Idabloki lagunemise eeldused II • Sisepoliitiline kriis: Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega, rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel, Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele jõududele Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP- dele alternatiivsed grupid - dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne. Idabloki lagunemise eeldused III • Välispoliitiline kriis: majanduslikest ja sisepoliitilistest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise rolli allakäik, ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega, arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda, koos sotsialistlike riikide ja NSV Liidu mõju langemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju.
Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid nimetatakse avalikeks poliitikateks ehk avalikuks sektoriks. Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi ega teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse ehk kodanikuühiskonda. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikanjda rolli. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad: korteri ja suvilaühistu, huvialaühendused, spordiklubid, kirikukogudused, taidlus ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas ja noorteorganisatsioonid, pereühendused. Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Kellest ühiskond koosneb?! Saame ise valida, kuidas inimesi grupeerida. Nt! Usklikeks, autoomanikeks, blondiinideks, taimetoitlasteks. Kui tagame saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värv oluline. Ühiskonateadustes on kindlad põhimõtted: Vanus, sugu, rahvus, rass, elukutse, elukoht, jõukus, haridustase.
John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale eksami edukat sooritamist, hakkas Keynes ka majandusteaduse vastu huvi tundma. 1906 peale töötamist India Kontoris Londonis, tuli Keynes Kings Kolledzisse ...
tulevikus on sellisel ettevõttel raske leida koostööpartnereid. Töösuhted peavad olema kasulikud mõlemale ning mõlemad osapooled peavad kinni pidama oma lubadusest. Töö 3 funktsiooni: • Pakkuda arenguvõimalust • Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv • Toota vajalikke tooteid ja teenuseid Tööandja-töövõtja vahelised suhted • Juhtkonnajatöötajatevahekord Pealekaebamine-vilistamine • Töötajatetestimised • Ametiühingud • Diskrimineerimine IT eetika. Terrell W. Bynum: „Arvutieetika identifitseerib ja analüüsib informatsioonitehnoloogia mõju sotsiaalsetele ja inimlikele väärtustele nagu tervis, heaolu, töö, võimalused, vabadused, demokraatia, teadmised, privaatsus, turvalisus, enese-teostus jne.“ (1989) PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD Privaatsus Turvalisus (eelkõige andmeturve) Arvutikuritegevus ja –terrorism
MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinist...
Pruun katk punase katku vastu. Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I ...
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui...
seega 3% kuus . Tagab inimesele hüvitise koondamise korral. Esimesed 100 päeva saab tööotsija 50% palgast , alates 101. päevast 40% . Hüvitise saamise aeg sõltub sellest,kui kaua on inimene kindlustust maksnud. Maksimaalselt antakse hüvitist 1 aasta vältel. Töötamisel on tähtsam töölepinguseadus. Sellel põhineb ka töötaja ja tööandja vaheline tööleping. Seal on kirjas töötingimused, tööaeg, puhkus,töötasu, jne. Töötajate kaitseks on arenenud riikides ametiühingud. Kutsealade kaupa nt meditsiinitöötajad, raudteelased, õpetajad, jne. Väga tugev on ametiühinguliikumine Põhjamaades, samuti nt Prantsusmaal, Saksamaal, jne.Eestis on liikumine arengufaasis. Ametiühingute liikumist kordineerib keskliit (EAÜL), esimees Peep Peterson. SOTSIAALNE TURVALISUS Sotsiaalne turvalisus on ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. See väljendub : 1)materjaalses kindlustatuses; 2)tulude ja kulude õiglases jaotumises;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
