Preestriks saamiseks pidi olema vähemalt 30 aastaseks. Diakoniks võis saada 25 aastaselt, salmilauljaks 15 aastaseks. Vaimulike seisuse omapäraks oli see, et tegemist oli kõige rohkem haritud seisusega. Linnaseisus: Peeter I ajal hakati linnakodanikke jagama regulaarseteks ja mitteregulaarseteks kodanikeks. Regulaarsed kodanikud jagati omakorda vastavalt kapitali suuruselt kaupmeeste gildideks ja käsitööliste tsunftideks. Tsunftid organiseeriti lääne eeskujul ametite kaupa. Oluline oli jällegi see, et tegemist polnud päritava seisusega kõik sõltus kapitalist. Põhjalikud muutused linnaseisuse tasandil leiavad aset Katariina II valitsusajal, kui mitmete seadustega pannakse paika linnaseisuse juriidilised raamid, fikseeritakse seisuslik kohtupidamine, määratakse ära kohalikud omavalitsused linnakogukondade, gildide ja tsunftide näol. Paljud linnaelanikud polnud seotud tsunftide ja gildidega. Linnade armukiri
Seal toimus nn transsubstantsioon- Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks · Kõrgkeskajal olid katolikul kirikul palju probleeme: o Kirikuautoriteet käis alla o Vaimulikud ei olnud eeskujulikud · Põhiprobleemideks olid: o Investituuritülid- õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe. Kumma õigus, kas paavsti või ilmaliku valitseja o Nepotism- onupojapoliitika. Kiriklike ametite saamisel kasutati kas perekonna- või isiklikke suhteid o Simoonia- kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest · Kirikuelu üritas parandada paavst GregoriusVII 1073-1085 o Larmistas kontrolli simoonia ja nepotismi üle o Kuulutas, et kõrgeimaks võimuks on kiriklik, mitte ilmalik võim · Tüli Saksa Roomariigi keiser Heinrich IV-ga. Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega.
muutustest tingitud tööjõulise elanikkonna struktuuri muutusi tulevikus Isikkoosseisu planeerimise etapid: 1. Andmete kogumine: - keskkonna uurimine -org. pikaajalise äriplaani ja strateegia kohta - tootmise/ teenindusharu kohta tervikuna ja teiste firmade kohta 2. Personalivajaduste prognoosimine: - töötajate vajaduste väljatoomine ametite kategooriate lõikes - muudatused töö efektiivsuses 3. Personali planeerimise programmide väljatöötamine: - värbamise ja valiku programm - töölt vabastamise programm - hüvitamisprogramm - koolituse ja arendamise programm - töösoorituse hindamise programm - infosüsteem 4. Programmide täitmine 5. Personali planeerimise tulemustele hinnangu andmine
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isik...
Kõige tundlikum higi suhtes on siid, mistõttu siidist tooted vajavad tihedat pesemist. Ka teised looduslikud kiud võivad higi toimel kahjustuda. Kõik keemilised kiud va viskoos on higi toimele väga vastupidavad. Keemiliselt vastupidavamad on sünteeskiud, eelkõige - polüpropeen, polüeteen, polüester, kloorkiud ja spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud kiud. Eriti oluline on nende kiudude kasutamine tervisele ohtlikke keemilisi aineid käsitlevate ametite töörõivamaterjalide puhul, mis peavad olema vastupidavad nii hapetele kui leelistele. Valguskindlus /light resistance/. Päikese ultraviolettkiirgus võib olla tekstiilkiududele kahjulik. Ultraviolettkiirgus sisaldab palju energiat, mis aktiviseerib keemilisi reaktsioone, mis omakorda võivad mõjutada kiu, värvaine või viimistlusaine molekule. Kiud muutuvad nõrgemaks, kolletuvad, värvus muutub ning viimistlusained haihtuvad muudeks aineteks, mistõttu nende esialgne toime lakkab.
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluse...
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
taust), vormide ja struktuuridega (nt sugu, vanus, kvalifikatsiooni aspekti võiks tuua tänapäeva konteksti) ja ka sotsiaalne sobivus. Ameti on tekkinud inimeste erivajaduse tõttu, st erinevatel inimestel on erinevad oskused ja võimekused. Ameti vajadus kui selline ei tekkinud üksikisiku vajadusest, vaid surve oli tõenäoliselt ühiskondlik. Ilmselt on erinevaid kontekste, mis tekkisid ametid (eri kultuuriruumidel on erinevad vajadused). Ametite tekke loos on oluline koht ka tööväärtustamisel. Üldiselt siis oli tööväärtustajaks nn teised ehk siis need kes domineerisid (st nt aristokraadid, teokraadid, bürokraadid ja juhid). (Näiteks iidses Hiinas tootsid inimesed juba enne kui Usas asutati Henry Fordi autofirma suurtes kogustes erinevaid tooteid (käsitöö), kuid seda ei saanud teha ainult oma nn tsunfti jõududega. Hiinas olid oskustöölised ja nad suutsid töötada sarnaste meeskondade osana
Eesti osakond, ning asutati LUSi looduskaitse sektsioon, mille esimeseks sammuks sai taimestiku kaitse vajaduse tõestamine. 1921. aastal asutati TÜ taimeanatoomia ja füsioloogia õppetool, mille juhatajaks valiti Richard Hugo Kaho. Aastatel 1923-1925 juhatas ta botaanikaaeda ja botaanikainstituuti. H. Kaho oli LUSi botaanikasektsiooni esimees aastatel 1928-1939. Gustav Vilbaste, aastani 1935 Vilberg, andis omal kulul välja ajakirja "Loodusvaatleja" (aastatel 1930-1938). Oma erinevate ametite kõrvalt on ta toimetanud ajakirju "Loodus", Eesti Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism" ning mitmeid kogumikke, näiteks "Looduskaitse" I ja II. Vilbaste on trükis avaldanud vähemalt 1200 kirjutist. Ta koostas ka esimese tervikliku eestikeelse taimemääraja "Eesti taimestik", mis oli käibel üle kahekümne aasta. Teodor Lippmaa, aastani 1925 Lipman, oli TÜ botaanikainstituudi ja botaanikaaia juhataja aastatel 1930-1943. 1920ndatel tegelas ta põhiliselt taimefüsioloogiaga. 1935
· Saadiku privileegid: o Kõrge palk 4 keskmist palka; komisjonide esimehed ja aseesimehed saavad rohkem; kehtib nö 1.0 süsteem, kus lihtsalt riigikogulane saab 0,65 o Kuluhüvitised o Enne 2003 aastat ametis olnud saadikud saavad riigikogulase pensionit 2 aastat riigikogus 40% RK palgast (ametis oleva RK) 6 a 60% RK palgast 9 a 70% RK palgast · Ametite ühitamatus riigikogulane ei tohi paralleelselt pidada teist ametit(v.a. teadustöö + mõned nõukogud ning eraettevõtlus) · Immuniteet kriminaalkorras saab liiget karistada vaid riigikogu nõusolekul (suurema rikkumise puhul) Riigikogu struktuur · Esindavad riigikogu: 1. Juhatus (spiiker + 2 asespiikrit); 2. Komisjonid · Esindavad ennast: Fratksioonid ja liikmed · Riigikogu spiikri(esimehe) valimisel on võimalik hääletada kandidaadi vastu
(6.1) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetajaedastatut. Ühtset õppimise konstruktivistliku käsitluse mudelit pole olemas. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. (suhtlemine nii õpetaja kui õpilastega) Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. (kõige ehedamal kujul on seda ideed rakendatud mitmesuguste ametite õppimisel nn õpipoisina.) Ka koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus kk-s eluliste õpiülesannete lahendamisena. 29. Saavutusmotivatsiooni olemus (seda mõjutavate põhitegurite valguses) ja selle võimalused erinevuste seletamiseks õpilaste õpitahtes. (11.1) Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest.
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
136 Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded: s?stemaatiline enesehindamine Etukutsevaliku eesmärgil kaartide ladumise meetodi kasutamine on kirjanduses suurt Teavet konkreetsete ametite kohta võib leiduda paljudes eri väljaannetes. Kaardil on tähelepanu pälvinud (Gysbers & Moore 1987). See on väga tõhus vahend karjääriteabe ruumi vaid ameti lühikirjelduse esitamiseks, kuid on kasulik lisada teavet ka koodide käsitlemiseks. Kui te töötate välja omaenda kaardisüsteemi, siis on oluline kasutada suurt vormis, nii et klient saaks asja hiljem põhjalikumalt uurida. Seega võiks esitada kaks valikut ameteid
-kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ülesannete täitmisel -välistab kriminaal-, haldus-ja distsiplinaarvastutuse -on ajaliselt piiramatu •Vastutamatuse eesmärk on: -Riigikogu liige saaks täita oma ülesandeid sõltumatult ja kooskõlas südametunnistusega; -Riigikogu liikmel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi -ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi 3.23 Ametite ühitamatus •RiigikoguLiige ei tohi olla üheski muus riigiametis(PS §63) •RiigikoguLiikme põhitöökoht on Riigikogu(RKLS §22) -Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti -Riigikogu või selle organ võib seaduses ettenähtud juhul nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks
juhtivat vabadussõjalast ja sulgeda nende organisatsioonid ja häälekandjad. Algas vaikiv ajastu I põhiseadus- 1920 juuni-riigipea on riigivanem, riigikogu valitakse rahva poot, valitsus vastutab parlamendi ees II põhiseadus 1934-riigipea on riigivanem, riigikogu koosseis vähenes, valis rahvas. III põhiseadus-1938-riigipea on president, riigikogu on 2 kojaline-riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi, valitsus vastutab presidendi ees PILET 10 Diktaatorid Stalin, Mussolini ja marss Rooma, Franco, Hitler (õllekeldriputs, holokaust), diktatuuridele iseloomulikud jooned. Õpik: XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 146-173, õp II osa 4-44, Atlas 72-74 -Stalin Ta hävitas kõik kes olid võimelised juhtima rahulolematuid ning oleksid võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine. Hävitati suur-ja väikeettevõtjaid, asendati neid kontoriametnike ja proletaarlastega
- üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused; - üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta; - keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust(Gregoriuse reformide põhieesmärk). Selle polnud keisrivõim huvitatud. See oleks tähendanud ilmaliku valitseja võimu piiramist; teiseks oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. 1076. aastal kutsus selleaegne keiser Heinrich 4. Wormsi kokku Saksa piiskoppide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast. Heinrich kuulutas välja GregoriusVII tagandamise. Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas
5.1. (osaülesanne 6) Valige antud faktidest neli, mis näitavad, et Malawi on arengumaa. Selgitage, kuidas need faktid iseloomustavad Malawi madalat arengutaset. Õigesti valitud fakt koos selgitusega andis 1 punkti. Ainult sobiva fakti nimetamine andis 0,5 punkti. 1. vähe arste – arstiabi ei ole paljudele kättesaadav, sellest sõltuvalt kõrge suremus ja madal keskmine eluiga jms. 2. madal kirjaoskus – ei võimalda tegelda tööstuse ja teeninduse arendamisega ehk nõudlikemate ametite jaoks pole piisavalt oskuslikku tööjõudu, inimesteni on infot raske viia jms. 3. kõrge hõive põllumajanduses – põllumajanduse mehhaniseerimise tase on madal, mistõttu seal vajatakse palju tööjõudu. Suurem osa elanikest tegeleb elatusmajandusega jms. 4. madal hõive tööstuses ja teeninduses – vähe haritud tööjõud ei võimalda rajada oskustöölisi vajavaid ettevõtteid jms. 5. madal linnarahvastiku osatähtsus – suur osa elanikest tegeleb maal elatusmajandusega,
ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöölised olid põhiliselt sakslased. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Sellest hoolimata armastasid keskaja inimesed palju pidutseda. Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnvalitsus) ja monograansete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. Haldusorgan on määratletud haldusmenetlusseadustikus § 8 lg 1. Välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Organi, asutuse ja ametiasutuse vahekord õ aktides kasutatakse mõisteid asutus või ametiasutus; organi mõistet eriti ei kasutata
muutustest tingitud tööjõulise elanikkonna struktuuri muutusi tulevikus. Isikkoosseisu planeerimise protsessi etapid on järgmised 1 Andmete kogumine a keskkonna uurimine b organisatsiooni pikaajalise äriplaani ja strateegia kohta c tootmis- /teenindusharu kohta tervikuna ja teiste firmade kohta 2 Personalivajaduse prognoosimine a töötajate vajaduste väljatoomine ametite kategooriate lõikes b muudatused töö efektiivsuses. 3 Personali planeerimise programmide väljatöötamine: a värbamise ja valiku programm b töölt vabastamise programm c hüvitamisprogramm d koolituse ja arendamise programm e töösoorituse hindamise programm f infosüsteem. 4. Programmide täitmine 5. Personali planeerimise tulemustele hinnangu andmine 40 Personali värbamine ja valik. +
müügitöötajad (poemüüjad); põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (jahimees); oskus- ja käsitöölised (sepp); seadme- ja masinaoperaatorid (autojuht); lihttöölised (koristaja); relvajõud (ohvitser). Hea töö ühiskonnas on mingid arusaamad, millised tööd on ühiskonnas head ja millised ei ole head. Ametite prestiiz kui kõrgelt ühiskonnas mingit ametit hinnatakse. Loodud rahvusvaheline ametite prestiizi indeks: arst (78); ülikooli professor (78), minister (71), parlamendi liige (60), keskkooli õpetaja (60), kunstnik (57), politseinik (40), modell (28), tänavapühkija (13). Ebavõrduse suurus ühiskonnas. Kui ühtlaselt on hüved ühiskonnas inimeste vahel jagatud. Mõõdetakse Gini index'iga näitab arvuliselt kui ühtlased on ühiskonnas sissetulekud jagatud. Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas? Valitsuse poliitika; Ühiskonna majanduslik
järeleaimamine. Kas paavst tohib laulda Halleluujat või mitte?! FILIQUE ja pojast. Kas Püha Vaim lähtub isast või isast ja pojast? Ida kirik, et isast, sest isa on kõik kokku. Ladina kiriku meelest, et kui ütleme isast ja mitte pojast, tehakse poega madalamaks ja nii seotakse kolmainsus üldise kahtluse alla. Konstantinoopolisse läks tüli lahendamine clunylase Humbert, 1054 pani Humbert patriarhi kirikuvande alla, sest süüdistas teda simoonias (kiriku ametite müük, ilmalik investituut), nikolaitism (vaimulike abielulisus) jne. Patriarh pani paavsti vastukirikuvande alla (eemaldati alles 1960ndail). Ja lääne ning ida kirik läksid lõplikult lahku. 1204 üritas lääne kirik leppida, uniooni lepingud (üks või teine patriarh tunnistas paavsti võimu). 1274 Leoni II kontsiil, paavstid Sitsiilia kuninga mõju all ja need olid Konstantinoopoli vastu. 15.sajandil elavnesid uniooni läbirääkimised, sest türklased võtsid tükke Bütsantsi riigist
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
eramaale. 15. Mis on kirjas noorsootöötaja kutsestandardis? Lühikokkuvõte. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine 1. Kutsekirjeldus * Töö kirjeldus * Tööks vajalikud isikuomadused * Tööosad * Kutsealane ettevalmistus
Edasi viivis lõpparve kinnipidamise eest keskmine päevapalk iga viivitatud päeva eest (lõpparve), kuid mitte kauem kui 1 kuu. Kui TR-t ka ei saa saab lisaks eraldi viivist. Palk on põhimõtteline vahend, millega TA t-d tööle saab. Palgasüsteem on reeglistike kogum, mille alusel arvatakse töötasusid. Selleks, et süsteem oleks otstarbekas, tuleb: · Hinnata ametikohti tagab T-le tema positsiooni arvestamise firmas. Eesmärk on selgitada ametite pingerida firmas ning ametite omavahelised erisused · Hinnata T-id saab arvestada iga T omadusi. Kuivõrd on võimed erinevad, siis peaks see kajastuma ka palgas. Eesmärk on selgitada T-le kutseoskused, sobivus firmasse, toimetulek püstitatud ülesannetega. · Otstarbekas palgapoliitika Palkade maksmisel tuleb arvestada ka väliste teguritega. Selleks võrreldakse palgagraafikuid, kuhu kantakse ametikohtade hindamise tulemused ning vastavad palgad
tervisepoliitika kohta. Acta Politica. TLÜ Riigiteaduste Instituudi eestikeelne kogumik, mis kajastab väga erinevaid teemasid poliitikateadustes. Tasemelt keerulisem kui RiTo. Saadaval paberil ja RI kodulehel http://riigiteadused.tlu.ee/. Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaanded (http://www.praxis.ee). Lühiülevaated ja mahukad raportid Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitikast, ent ka demokraatiast ning kodanikuühiskonnast. Ministeeriumide ja riiklike ametite (Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Haigekassa, Statistikaameti jne) kodulehed. Nendel leidub statistikat ja ülevaateraporteid oma valdkonnapoliitika arengust. Tavaliselt asub see lingi ,,Uuringud" või ,,Uuringud ja statistika" all. Eesti Panga koduleht (http://www.eestipank.info), kust võib leida ülevaateid majanduse olukorrast. Riigikontrolli koduleht (http://www.riigikontroll.ee) pakub temaatilisi raporteid eri valdkondadest, sh laste õiguste ja hariduskorralduse teemadel.
ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures kõrgemalseisval organil on tavaliselt interventsiooniõigus alluvate organite tegevuse suhtes. Tsentralisatsioonisüsteemi puhul saab rääkida pädevuse vertikaalsest jaotusest erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras. Teatud tsentralisatsiooni elemendid on iseloomulikud ka Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide suhetele. Nii on valitsusel õigus tühistada ministri määrusi ja käskkirju, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras
ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures kõrgemalseisval organil on tavaliselt interventsiooniõigus alluvate organite tegevuse suhtes. Tsentralisatsioonisüsteemi puhul saab rääkida pädevuse vertikaalsest jaotusest erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras. Teatud tsentralisatsiooni elemendid on iseloomulikud ka Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide suhetele. Nii on valitsusel õigus tühistada ministri määrusi ja käskkirju, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras
JOHANN SEBASTIAN BACH(1685-1750) Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuusika kogemused ning teda peetakse üheks suurimaks meistriks muusikaajaloos. Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa muusikaharidusest vennalt Johann Christophilt. Tal oli oma aja kohta hea kooliharidus-Eisenachi ladina kool, Ohrdurfi gümnaasium ja Lüneburgi Michaeli kool. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada 4 perioodi. I Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) 1703 sai viiuldaja koha Weimeris, kuid lahkus sealt kiiresti Arnstadti, kus vabanes organisti koht. Sel perioodil käis Bach Lübeckis Buxtehude juures õppimas. 1707 vahetas organisti koha samasuguse vastu Mühlhausenis, kus tauniti kunstmuusikat ning seega see polnud Bachile vastuvõetav. II Weimar (1708-1717) 1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Seal puutus kokku ka Vivaldi
§§89, 90, 94; määrab ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad, esindab VV ja juhib selle tegevust (§93). erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juht. Õigusaktide andmise õigus piiratud. Sellega ei saa ühitada ministriametit. Ministeerium: §94 lg1, 2, poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine, tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Minister esindab Eesti EL Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes. Minister vastutab tema valitsemisalasse kuuluvate küsimuste üle, ka enne teda olnud ministrite otsuste ees. Kuulub personalivõim, valitsemisalas oleva eelarve koostamine. Minister annab aru VV-le ja RK-le. Eestis on 5 ministeeriumi: välis-, kaitse-, justiits-, sise-, rahandusministeerium. Lisaks II
Vastus:.Pesitsus ajal. 1 aprillist kuni 30juunini. 149. Milliseid üllesandeid täidab biosfäärikaitseala (BKA) ning mille poolest erineb teistest kaitsealadest? Vastus: 1)Biosfäärikaitsealal (BKA) tagatakse loodusväärtuste, sotsiaal-kultuurilise valdkonna ja säästva looduskasutuse (majanduse) ühtsus. 2) Biosfääriala välispiir on paindlik, mitte seaduslikult piiritletud, maa ja vesi biosfääri kaitsealadel pole mitte ühe valitseja, vaid paljude ametite ja omanike korraldada- majandada. 150. Millised on ökosüsteemse ja säästliku looduskäsituse põhimõtted? Vastus:Ökosüsteemse käsituse põhimõtted on järgmised: *ökosüsteemid on elavad ja toimivad tervikuna. *ökosüsteemid on avatud. *Muutused on paratamatud. *Tegutseda tuleb mitmel aja ja ruumi tasandil.*Inimesed on ökosüsteemi osaks. 151. Miks peab otsuse tegemisel kaasama erinevaid huvigruppe?
õpetajaid saanud vastavat ettevalmistust ning nende motivatsioon puuetega lastega tegelemiseks on väga madal, siis suunatakse enamik lapsi erikoolidesse. Seadus ei sätesta, kes peaks hakkama võimalusi looma, et puuetega lapsed saaksid käia tavakoolis. Reeglina ei tegele kohaliku omavalitsuse ametnikud nende laste hariduslike erivajadustega enne, kui lastel on kohustus kooli minna. Seega ei planeerita kohalike omavalitsuste ametite poolt ette puudega lapse kooliminekut. Isegi kõige suuremates omavalitsustes puudub strateegia ja vahendite planeerimine nende laste kaasamiseks tavalasteaeda ja -kooli. Mõned lapsed on siiski tavakooli kaasatud, kuid seda peamiselt tänu vanemate endi initsiatiivikusele ja aktiivsele tegevusele. Riiklik õppekava ei näe ette kompromisse erivajadustega laste õpetamisel tavakoolis. On küll seadustatud mitu riiklikku õppekava, kuid need on väga jäigad ja ei võimalda arvestada
Vastus:.Pesitsus ajal. 1 aprillist kuni 30juunini. 148. Milliseid üllesandeid täidab biosfäärikaitseala (BKA) ning mille poolest erineb teistest kaitsealadest? Vastus: 1)Biosfäärikaitsealal (BKA) tagatakse loodusväärtuste, sotsiaal-kultuurilise valdkonna ja säästva looduskasutuse (majanduse) ühtsus. 2) Biosfääriala välispiir on paindlik, mitte seaduslikult piiritletud, maa ja vesi biosfääri kaitsealadel pole mitte ühe valitseja, vaid paljude ametite ja omanike korraldada- majandada. 149. Millised on ökosüsteemse ja säästliku looduskäsituse põhimõtted? Vastus:Ökosüsteemse käsituse põhimõtted on järgmised: *ökosüsteemid on elavad ja toimivad tervikuna. *ökosüsteemid on avatud. *Muutused on paratamatud. *Tegutseda tuleb mitmel aja ja ruumi tasandil.*Inimesed on ökosüsteemi osaks. 150. Miks peab otsuse tegemisel kaasama erinevaid huvigruppe?
Vastus:.Pesitsus ajal. 1 aprillist kuni 30juunini. 149. Milliseid üllesandeid täidab biosfäärikaitseala (BKA) ning mille poolest erineb teistest kaitsealadest? Vastus: 1)Biosfäärikaitsealal (BKA) tagatakse loodusväärtuste, sotsiaal-kultuurilise valdkonna ja säästva looduskasutuse (majanduse) ühtsus. 2) Biosfääriala välispiir on paindlik, mitte seaduslikult piiritletud, maa ja vesi biosfääri kaitsealadel pole mitte ühe valitseja, vaid paljude ametite ja omanike korraldada-majandada. 150. Millised on ökosüsteemse ja säästliku looduskäsituse põhimõtted? Vastus:Ökosüsteemse käsituse põhimõtted on järgmised: *ökosüsteemid on elavad ja toimivad tervikuna. *ökosüsteemid on avatud. *Muutused on paratamatud. *Tegutseda tuleb mitmel aja ja ruumi tasandil.*Inimesed on ökosüsteemi osaks. 151. Miks peab otsuse tegemisel kaasama erinevaid huvigruppe?
sügavamaks. Valitsustevahelise suhtlemise süsteemi on kaasatud sadu ametkondi, tuhandeid poliitikuid ja valitsustöötajaid ning miljoneid elanikke. (Gitelson jt, 1996, lk. 56) Arvestades USA bürokraatia suurust on raske ette kujutada keskmist tüüpilist bürokraati kui inimest. Üldiselt võib öelda, et bürokraadid esindavad Ühendriikide inimesi laiemalt kui seda teevad nt kohtunikud või siis täidesaatev võim. Bürokraatide töö eripära on see, et bürokraatlike ametite spekter on väga lai - valitsus vajab väga palju erinevaid töötajaid alates raamatupidajatest, vangivalvuritest, noorsootöötajatest kuni postitöötlejate ja radioloogideni. Sajand tagasi toimis riigi teenistujate valimine patronaazi süsteemi järgi. Patronaaz on töötajate palkamise süsteem, mis põhineb poliitilistel faktoritel, mitte suutlikkusel ega kompetentsusel. Töötamine kampaaniates, suurte annetuste tegemine ja heade tutvuste omamine aitas kaasa inimeste avalikku
olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja/või huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistel osalemise teel. Parteid pole loodud mitte “üldise tahte” elluviimiseks, müstiliseks heategevuseks, vaid eelkõige grupilise võimu haaramiseks. Partei olemus avaldub selle eesmärkide, tegevuse ja juhtimise kaudu. Par-teid iseloomustab hästi selle maailmavaade ehk vastav ideoloogia. Samas on ka teised motiivid: 1) häälte püüdmine; 2) ametite püüdmine (office seeking); 3) poliitika teatud aspektid (policy-seeking), mille tulemuseks on koalitsioon mõne teise parteiga. Parteid iseloomustavad põhiliselt järgmised tegevused ehk funktsioonid: 1) ideede genereerimine ja vahendamine (väljapakku-mine); 2) poliitilisele sotsialiseerumisele kaasaaitamine; 3) indiviidi ja süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6)
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 4. §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem koordinatsioonisuhted
(otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 27 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid
13. saj hinnati piiskopkonnad ja kloostrid nende sissetuleku alusel. Ametisse saamiseks pidi maksma lõivuks ühe aastasissetuleku ehk annaadi. Mõned alad (nt Poola, Inglismaa) tasusid paavstile otsest maksu (nn Peetruse penni) see polnud aga kindel maks. Summad olid kokku suured ja seetõttu oluliseks tööks pankadele. Vaimulikkond Vaimulikkudel oli immuunsus ilmalikust seadusest ehk Rooma seadusest. Vaimulikkond oli ka selgelt hierarhiline pühitsuse hierarhia ei olnud aga ametite hierarhia. Kõrgpühitsused olid madalaimast kõrgema poole: alamdiakon diakon preester piiskop. Diakon ei tohtinud läbi viia armulauda, preester ei tohtinud pühitseda uusi preestreid. Kõrgemaid vaimulikke (piiskoppe ja peapiiskoppe) nim ka prelaatideks. Kardinalid oli ajalooliselt Rooma ja selle ümbruse piiskopid, kes abistasid paavsti. Hiljem muutusid nad kõrgemaks ametkonnaks kirikus nende ülesanne on näiteks valida paavsti
juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): • Riigipea on riigivanem 27 • Riigikogu valitakse rahva poolt • Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar): • Riigipea on president • Riigikogu 2 kojaline- riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi • Valitsus vastutab presidendi ees 6. sept 1937 avaldas anonüümne grupp Rahvuskogu liikmeid üleskutse valitsusele - ärgu lasku see erakondadel taaselustuda, hoidku ohjad enda käes. 19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt
Tema tõlke piibel kannab nime ,,Vulgata". Teine oluline kirikuisa oli Augustinus (4-5. sajand), kes püüdis luua põhjendust, miks vaimulik võim peaks omama võimu ilmalike valitsejate üle. 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli Algsetest ideedest kalduti kõrvale. Vaimulikud rääkisid üht, aga elasid hoopis teisiti rikkalt, kuigi nõuti vagadust ja vaesust ja tsölibaati. Sageli tegeleti simoonia ehk vaimulike ametite müümist. Näiteks peapiiskop müüs piiskopi ametikoha. Määras selle, kes talle maksis. Kuigi kristluse põhimõte oli raha vähene tähtsus. Kiriku moraalne prestiiz oli langenud. 11-12.saj algas kiriku moraalse prestiizi liikumine ja parandamine, et kirikut reformida reformiliikumine: 1. Paavstid üritas allutada endale Kreeka katoliku kirikut, sest usulised tõekspidamised ja traditsioonid olid erinevad. Nende erinevus tekkis 4-5. sajandist, kui Rooma riigi pealinnaks sai
Miks juudid ikkagi rahvusena on säilinud (tegurid): 1. Judaism, kui identiteedi alus ja judaismi reeglite täitmine. Kui kõik oli ära võetud, siis usku ei saanud võtta. Juut, kes vahetas usku, heideti juutide kogukonnast välja. 2. Verepuhtuse säilitamine. Juut abiellus oma rahvuskaaslasega, hoiduti segaabieludest, mis toovad kaasa sulandumise teiste rahvastega. 3. Juutide loomupärane edasipüüdlikkus tähtsate ametite poole, hea hariduse suunas et saaks hästi ära elada (advokaadid, teadus, pangandus, kultuuri sfääris- tippviiuldajad, Baskini perekond teatris, Eri Klas, maailma maletajad) 4. SIONISM juudi rahvusliikumine, 19 saj lõpus. Selle rajas juudi päritolu ajakirjanik Theodor Herzl. Arvas, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus pole antisemitismi, see oli sionistide peaeesmärk. Juudid ei tundnud end kuskil turvaliselt. Hakati looma sionistlikke
juulil 1937. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. I ja III põhiseaduse võrdlus I põhiseadus (1920 juuni): · Riigipea on riigivanem 27 · Riigikogu valitakse rahva poolt · Valitsus vastutab parlamendi ees III põhiseadus (1938 jaanuar): · Riigipea on president · Riigikogu 2 kojaline- riigivolikogu valib rahvas, riiginõukogust 10 valib president, 30 täidetakse ametite järgi · Valitsus vastutab presidendi ees 6. sept 1937 avaldas anonüümne grupp Rahvuskogu liikmeid üleskutse valitsusele - ärgu lasku see erakondadel taaselustuda, hoidku ohjad enda käes. 19. sept 1937 Pärnumaa Rahvuspäeval andis Laidoner mõista, et Riigikogu valimised toimuvad ilma erakondadeta. Selgelt ütlesid seda välja ka oma hilisemates kõnedes Päts ja Eenpalu. Eenpalu rääkis vajadusest luua Rahvarinne uue põhiseaduse elluviimiseks (isamaaliselt
Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: · Generaaldelegatsioon põhiseadusega kehtestatud volituste määratlus. · Spetsiaaldelegatsioon ühekordses õigusaktis leiduv volitus. 30. Tegu ja tegevusetus. Juriidiline vastutus: Juriidiline vastutus võib saabuda mõlemal juhul nii teo kui tegevusetuse tagajärjel. Tegevusetus võib olla ametialane lohakus, mis väljendub teatud ametite juures. Tegu ja tegevusetus on paralleelne mõiste, nad mõlemad omavad tagajärgi. Teoga liituvad sellised mõisted nagu õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime kaasasündinud õigus. Teovõime osalione teovõime alatest 7-st eluaastast (nt. Perekondlik lahutus) Täielik teovõime alates 18-st eluaastast. Vaimsete hälvete korral ei saabugi täielikku teovõimet. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 31. Riigikohtu ülesanded ja osa EV õigusloomes:
5.7 Esialgne andmete varundamise ja taastamise strateegia Millised andmed vajavad varundamist? Varundamist vajavad kõik andmed. Milline on kahju, mis tekiks andmete hävinemisega? Tabelis Isik, Amet, Klient, Tootaja andmete kaotamine seiskaks kogu restorani töö. Kliendid peaksid ennast uuesti registreerima, et saada uusi tellimusi koostada. See mõjuks väga halvasti organisatsiooni mainele. Töötajate ja ametite andmed saaks taastada ühe tööpäeva jooksul kuna ettevõtte töötajate arv pole väga suur. Ilma nende andmeteta ei saaks restorani töötajad tööle asuda, kuna nad ei suudaks rakendusse sisse logida. Kliendi tellimuste andmete hävimine ei peataks restorani tööd kuid mõjuks halvasti organisatsiooni mainele. Kui elektroonilisel kujul olevad andmed lähevad kaotsi, siis kas neid saab muust allikast taastada?
Ligi 90% palgasaajatest kuulub kollektiivlepingu alla. Kõige kiiremini on palgad kasvanud eraettevõtetes ning aeglasemalt riiklikus sektoris. Rahaga ei saa osta õnne, kuid see on väga oluliseks faktoriks kõrgema elustandardi saavutamiseks. Soomes keskmine sissetulek kuus on 3108 eurot. Kusjuures mehed teenivad kuus keskmiselt 3240 eurot ja naised 2640 eurot. See summa on suurem Euroopa Liidu keskmisest. Keskmiste palkade erinevused erinevate ametite juures ei ole väga suured. Näiteks poemüüja või ehitustöölise palk on vaid kolm korda väiksem arstide või juhtivate riigitöötajate omadest. Kuid keskmine ei näita ära tipp-palkasid ja need ulatuvad Soomes vägagi kõrgele st. on üsnagi suur lõhe väga rikaste ja vaesema kihi vahel. Umbes 20% rikkamast elanikkonnast teenib aastas ligi neli korda rohkem, kui vaesem kiht. 5. PÕLLUMAJANDUS Aastasadade vältel on juurdunud arusaamad, et põllumajanduslik tootmine on igal
Näiteks nn näo järgi hindamine, pailaste väljakujunemine. · Negatiivne haloefekt tendentslikult võimendub halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sellega seostub nn ,,musta lamba" või ,,valge varese" fenomen. Sotsiaalne stereotüüp teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tetud omistus inimeste omaduste ja käitumise kohta. Kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta. Tekkinud stereotüübid mõjutavad taju, hinnanguid teiste inimeste kohta ja käitumist nende suhtes. On täheldatud, et stereotüüpidega kooskõlalist infot pannakse sageli tähele ja mäletatakse hästi, mittekooskõlalist ei märgata ega jäeta meelde. Samuti kaldutakse ülehindama stereotüübi ja reaalses toimuva sarnasust. Stereotüübiga mittesobivad isikud ei
õues mängivate lastega on ikka kõik korras jms. 2. Avara sissesuunatud tähelepanuga tüüp. Siin on eelisteks avatus suurema hulga informatsiooni vastuvõtule ja sisemisele töötlemisele (võrdlemisele, klassifitseerimisele, üldistamisele, kujutlemisele jne). Selle tüübi esindaja saab hästi hakkama selliste elu poolt tema ette seatud ülesannetega, kus on tarvis koguda ja võrrelda fakte, teha nende alusel turuanalüütik on ametite näited, mis iseloomustavad sellist tüüpi. 3. Kitsa väljasuunatud tähelepanuga tüüp. Eelisteks on võime pädevalt reageerida keskkonnast tulenevatele väljakutsetele, tegutseda ühes kindlas sihis, valivalt reageerida välistele objektidele ja sündmustele ja neid mõjutada. Ülesanded, mida sellise tähelepanumalli alusel edukalt lahendada saab, on näiteks kiviga laterna tabamine, söögikeetmine, kudumine, radariekraani jälgimine eesmärgiga avastada tähtis signaal. 4