Maripuu, Haridusministeerium: Tõnis Lukas, Kultuuriministeerium: Laine Jänes, Keskkonnaministeerium: Jaanus Tamkivi, Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo, Majandusministeerium: Juhan Parts, Põllumajandusministeerium: Helir Valdor Seeder, Siseministeerium: Jüri Pihv, Rahandusministeerium: Ivari Padar, (Rahvastikuministeerium: Urve Palo, Regionaalministeerium: Siim Valmar Kiisler.) Portbellita minister ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär on riigikantsleri juhina samad õigused, mis seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. 18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on:...
Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
Vaikiv Ajastu Kui päts oli haaranud võimu saatis ta laiali riigikogu ja lõpetas kõikide parteide tegevuse. Pärast kaks aastat kestnud erakorralist valitsemist viis Päts 1936. aasta veebruaris läbi rahvahääletuse, kas tuleks kokku kutsuda kahekojaline põhiseadust koostav rahvuskogu. Üle poole hääletanutest oli ettepaneku poolt. Kuigi uus põhiseadus võis näida demokraatlikuna jäi siiski võim Pätsi kätte. Tekkis uus ametikoht vabariigi president. Pätsil oli valitsust õigus laiali saata ja takistada seaduste vastuvõttmist. Otsustavad aastad Kuigi teine maailmasõda oli lähenemas ei olnud Eesti arvestatavaid kaitselepingud. Ka sõjavälised hanked jäid hiljaks. Milline siis oli Eesti riigi sõjaline valmisoleks ja kuidas käitusid poliitikud 1939-1940 aastal." 1930. aastatel, vaikival ajastul ja eriti 1939. aasta talvel,...
President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamiseks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht . Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine: 1. President valitakse rahva poolt 7-ks aastaks. 2. President on kui täidesaatev võim ning see väljendub järgmises: ta nimetab ametisse peaministri ning jagab ära ülesanded, millega tegeleb president ja millega peaminister. Presidendile allub välis-, kaitse- ja teabepoliitika. Peaministrile alluvad majandus- ja sotsiaalküsimused. 3...
40. Distsiplinaarkaristus kantakse teenistuslehele. 41. . Atesteerimise mõiste Isiku atesteerimine käesoleva seaduse tähenduses on tema töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine. Atesteeritavad isikud 1) ametnikke üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul; 2) ametnikke, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek 3) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras; 4) ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist. Konkursi- ja atesteerimiskomisjon ei atesteeri: 1) Riigikogu, Riigikogu juhatuse, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavaid ametnikke; 2) määratud ajaks teenistusse võetavaid ametnikke; 3) ametnikku tema raseduse ajal, samuti alla kolmeaastast last kasvatavat naisametnikku, välja...
See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjut...
poliitilises lehmakauplemises; mitmed korruptsiooniskandaalid jne.). - mitmete erakondade (K.Päts ja Põllumeeste Kogud; J.Tõnisson ja Rahvaerakond) soov muuta 1920 vastu võetud esimest põhiseadust. Nende eesmärgiks oli luua suhteliselt laialdaste võimuvolitustega presidendi ametikoht , vähendada Riigikogu rolli riigiasjade otsustamisel. President oleks olnud tasakaalustavaks jõuks Riigikogu ja valitsuse konfliktide korral. - Vabadussõdalaste liikumise (vapside) teke ning nende kiire populaarsuse kasv. 2. Põhiseaduse muutmise katsed 1930.aastate algul. 1934 põhiseadus: Alates 1932 aastast süvenes Eestis sisepoliitiline kriis:...
RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
minnakse organisatsiooni tipust allapoole kuni ametikohtadeni , kus mingit tegevusvaldkonda või tööde kogumit ei saa või ei ole otstarbekas väiksemateks osadeks jagada. Puuduseks on see, et suurtes organisatsioonides määratakse kõigepealt kindlaks juhtide ametikohad, jättes täitmistasandi ametikohtade sisu ja mahu umbmääraseks. Alt üles ehk induktiivne toimimisviis tuleb kõne alla eelkõige suure ettevõtte või asutuse puhul. Lähtekohaks on täitmistasandi ametikoht. Seda analüüsides selgub ametikoha vajadus, eripära, kordumatus, koormatus jne. Edasi siirdutakse ülespoole ametikohti kokkusiduvatele ja kooskõlastavatele tasanditele. Selle eelis on ametikohtade ja allüksuste põhjendatuse üksikasjalik kindlakstegemine. Puuduseks on suur töömaht ja asjatundjate nappus ning raskused tulemuste erapooletuste tagamisel ja muudatuste sisseviimisel. Ametikoht on organisatsiooni siseehituse algosis, mida esindab üksikisik. Ametikoht...
Ta on praegusel hetkel ainus absoluutne monarh Euroopas. Lisaks selle on Vatikanis olemas spetsiaalsed osakonnad, mis tegelevad tervishoiuga, turvalisusega, telekommunikatsiooniga jne. Kardinal Camerlengo on Apostelliku Kambri eesotsas see on asutus, mille kaudu on talle usaldatud võim administreerida ja juhtida Püha Tooli vara kaitset ja Püha Tooli õiguste ametlikku kaitset ajutisel perioodil, mil paavsti ametikoht ei ole täidetud. Vara, mis kuulub Vatikani Linnriigile jääb Paavstliku Komisjoni Vatikani Linnriigis kontrolli alla. Koos kolme teise kardinaliga, keda valitakse komisjoni kaudu iga kolme päeva järel teostab ta riigipea funktsioone. Kolm toetavat kardinali valitakse 3 erineva kardinalide rühma seast (kardinal-piiskop, kardinal-preester, kardinal-diakon). Kõik otsused, mis need 4 kardinali vastu võtavad peavad lisaks olema terviklikult heakskiidetud Kardinalide Kolleegiumi poolt....
Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht . Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega...
a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate arvamuste ja tõekspidamiste pärast, lahkhelid viisid valitsuskriisideni ja vahetumiseni....
Ainus, mis mul mõni aeg kurgus pitsitas, oli see, et ma ei saanud talle kõike enne seda näkku öelda. Ma tean, et see oli idiootlik soov. Nüüd on ta surnud, ja ta ei saa enam ühtegi inimest piinata, ja ma magan hästi, ja see kõik on minust nüüd nii kaugel, nagu loeksin ma seda ajalehest."" (Ravic) Lk 451,,Rolande oli kodanlik naine, kes oli teenistuses olnud. Kas see ametikoht oli tütarlaste pansionis või lõbumajas, ei mänginud mingit rolli. Ta oli ausalt oma ametikohuseid täitnud, nüüd ta lahkus ja pöördus tagasi oma kodanlikku maailma ega võtnud varjugi teisest maailmast kaasa. Sama lugu oli paljude lõbutüdrukutega. Nii mõnestki said hiljem eeskujulikud abielunaised. Prostitutsioon on nende silmis tõsine elukutse, mitte pahe. See päästis neid moraalsest laostumisest." Lk 458,,,,Lits või pühak see on alati see, mida sa temast teed...
Kõrgem seadusandlik võim kuulus riigikogule Kõrgem seadusandlik organ oli riigivolikogu, mis (100 kohta, 1 koda) nimetati ümber ülemnõukoguks.Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati ülemnõukogu presiidium. Kuni 1938. a. Alguseni oli riigipeaks Presidendi ametikoht kaotati. Seati sisse riigivanem. 1938.a. põhiseadusega seati sisse ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht- presidendi ametikoht Johannes Vares-Barbarus. Kõrgem täidesaatev võim kuulus valitsusele Kõrgem täidesaatev võim kuulus Rahva- eesotsas peaministriga.Viimaseks peaministriks komissaride Nõukogule. (Esimees:Johannes oli Uluots. Lauristin)...
Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja...
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
a. põhiseaduse järgi oli ühekojaline partei,riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Eestit juhtis koalitsiooniparteid.Põhiseaduse mutmist tahtis vabadussõjalaste keskliit.1933 põhiseaduse parandused .laidoner 1934 kuulutas sõjaväelise riigipöörde,keelustati poliitiline liikumine ja riigikogu suleti.Riigijuhid tegid uue põhiseaduse 1937-presidendi ametikoht -päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.maareform-maavaldused jagati inim.väikemapidamised.tööstuses asendati vene tehased uute tööstusharudega.väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi...
1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht . Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra, Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andsid riigipeale laialdased õigused. Valimised pidi...
Tegemist oli reformiliikumisega, mis sai sealt alguse. Nende reformide eesmärk oli taastada kiriku moraalne prestiiz, sest vahepeal oli kirikuelu küllaltki alla käinud. Cluny liikumises liiguti eeskätt selle poole, et vaimulikud elaksid tsölibaadis (ei seksi). Võideldi sellise nähtuse nagu simoonia (vaimulike ametikohtadega kaubitsemine) vastu. Selleks, et piiskopiks saada, see ametikoht lihtsalt osteti. Taheti, et vaimulik võim oleks kõrgemal ilmalikust võimust. Lääne kirik ehk Rooma katolik kirik Ida kirik ehk Kreeka katolik kirik Armualual said ilmalikud osa ainult Kristuse ihust Armualaul said ilmalikud osa nii leivast kui ka ehk leivast. Leib oli tehtud hapendamata taignast. leivast ehk nii Kristuse ihust kui ka verest. Leib oli tehtud hapendatud taignast....
President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral või senat presidendi tagandada. USA president valitase iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamenti rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht . Säärane valitsemiskord on näiteks Prantsusmaa, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes ja Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest:...