ärahoidmine. (2) Psühholoogilise kaitse kava töötab välja Riigikantselei ja kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine (1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13
Võetakse kasutusele spetsiifilisi kaitsemeetmeid, nagu on soovitatud osas „B“. Laeva ohutuse plaan peab olema igas laevas heaks kiidetud administratsiooni poolt. Selles plaanis peab olema määratletud meetmed iga kolme turvalisuse astme kohta. Plaan koostatakse „B“ osa juhendite järgi. Igas laevakompaniis on kompanii turvalisuse ohvitser - „Company Security Officer – CSO“, laevas määratakse sama ametiisik ehk laeva turvalisuse ohvitser „Ship Security Officer – SSO“, mõlema kohustused on määratud „Koodis“. Pilet No. 25 1. Signaliseerimisvahendid laevas Signaliseerimine lippudega; Vilkuva tulega (flashing light), kasutades morse tähestikku; Helisignaali abil, kasutades morse tähestikku; Häälega, kasutades valjuhääldit; Raadiotelegraaf; Raadiotelefon; Morse signaalide edastamine käsilippudega või ainult kätega. NB
olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. (Jan Vazinski vaherahu ^.^). 1583 Pljussa - Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Sigismund Augusti privileeg - Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Asehaldur - kõrgeim ametiisik. Presidentkond - Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9
(1) Taotluse tunnistada õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule Vabariigi President. (2) Taotluse tunnistada Riigikogu liige kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule Riigikogu juhatus. (3) Taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab Riigikohtule õiguskantsler. (4) Taotlus tunnistada ametiisik kestvalt võimetuks peab olema põhistatud ja sellele tuleb võimaluse korral lisada kestvat võimetust tõendavad dokumendid. Taotlus lõpetada Riigikogu liikme volitused Sätestatud: PSJKS § 26: (1) Riigikogu juhatus esitab Riigikohtule taotluse lõpetada selle Riigikogu liikme volitused, kes ei vasta põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele või kes keeldub ametivannet andmast.
Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumisse) kui Riigikogu eksis, siis saadetakse Riigikogusse. Kui VP, siis saadetakse VP ja peab 3 päeva jooksul seaduse välja kuulutama. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, kus riigikontrollör kontrollib kuidas riigiasutused kasutavad riigilt saadud raha. Tegevusaeg 5 aastat. ntsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tegevusaeg 7 aastat. Kohtuvõim 3 astmeline kohtusüsteem. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PS ja seadustega. o III aste Riigikohus (kõige kõrgem aste) o II aste Ringkonnakohtud o I aste Maa või halduskohtud/ üld- ja erikohtud
omavalitsuste sotsiaaltöötajatel puudub erialane haridus ning ligi viiendikul sotsiaaltöötajatest puudub igasugune kõrgharidus (ESTA 2013). Lastekaitsetöötajate puhul on olukord parem: 2012. aastal oli erialane haridus 175-st lastekaitsetöötajat 148-l (Lastekaitse korralduse… 2013). Samas toob uuring välja, et kuivõrd paljudes KOVides täidab lastekaitsespetsialisti tööülesandeid ametiisik, kellel on veel ka muid kohustusi, siis on probleemiks ametniku ettevalmistus oma tööks, kuna eri lastekaitsetöö valdkonnad nõuavad erinevaid teadmisi ja oskusi. 2012. aasta sügise seisuga oli eraldi lastekaitsetöötaja vaid üheksas maavalitsuses. Ülejäänud maavalitsustes täidavad lastekaitsetöötaja ametikohustusi teised sotsiaalosakonna töötajad (Lastekaitse korralduse… 2013). Lastekaitsetöös puuduvad paljuski ühtsed metoodilised vahendid
2) valitsuse juhina ühendab ta nii kollegiaalse kui ka ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA). Rahva poolt otse valitud riigipeal on sarnaselt parlamendiga esmase tuletatud võimu mandaat, kuid ainuisikulise ning täitevvõimu tipu staatuse tõttu ei ole see sugugi võrdväärne parlamendi omaga -vt seadusjõuga õigusaktide andmise õigus vaid erandjuhul ning hilisema kinnitusega parlamendi poolt. P. 2. FUNKTSIOON Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik (kui riigipea on monarh - siis valitseja), kelle funktsiooniks ainuisikulise institutsioonina on esindada riiki ning realiseerida täitevvõimu (juhtida riiki) oma pädevuse piires. Kui tegemist nn nõrga või mõõdukalt tugeva riigipeaga, siis teostab ta riigi ainujuhtimise funktsiooni eriolukorras. USA-s on aga president ise sisuliselt valitsuse juht, mis loob hoopis teise olustiku. USA presidendi laialdase pädevuse juured on Inglise kuberneri pädevuses.Tänapäeval, võimude lahususe
president.ee Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi
järgmist rekvisiiti ühe rea võrra allapoole. Näide: (allkiri) (allkiri) Kaarel Tamm Juhatuse esimees Maire Kuusk Pearaamatupidaja 10.6. Kui dokumendi allakirjutaja ei saa dokumendile alla kirjutada ja seda teeb teine selleks volitatud ametiisik, tuleb allkirja rekvisiit ümber vormistada. 10.7. Asendajana allakirjutava isiku ametinimetuseks märgitakse, kelle ülesannetes esinetakse. Näide: 60 Sulev Tuisk Peainsener direktori ülesannetes Dokumentidele ei ole soovitatav alla kirjutada musta värvi tindi või pastapliiatsiga. Sarnaneb koopiale. Kasutama peaks sinist tinti. 11. Pitsat ja tempel 11.1
vabadusekaotus, varaline, tsiviildelikti õiguses on aga põhieesmärgiks tekitatud kahju hüvitamine ja võimalikult esialgse olukorra ennistamine. Juriidilise vastutuse tunnused: I seos riikliku sunniga II aluseks saab olla õigusrikkumine, see on vastav koosseis, subjekti väline käitumise akt ja tema tahe õigusvastane tegu toime panna - süü - langevad kokku III riikliku sundi saab rakendada ainult selleks pädev organ või ametiisik, kes on õigustatud vastavat liiki juriidilist vastutust kohaldama. Õigust mõistab ainult kohus. Õigusrikkumise koosseis on olemas kui esinevad kõik selle tunnused! Kas või ühe ainsa koosseisulise tunnuse puudumisel on õigusrikkumise välistatud. Koosseis peab olema, ilma selleta ei saa. Selline juriidiline vastutus, see realiseerub subsumeerumise käigus. Mille põhiolemus: püütakse paigutada mõttes tegelikkuses juhtunu õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla.
ehitisregistrile andmeid; 10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi; 11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust. Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud: 1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. 79. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve põhikohustused ja õigused. Riiklikku järelevalvet korraldab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus: 1) kontrollida takistamatult ja ette teatamata; 2) saada riikliku
liikmesriigist üks kohtunik. Kõiki kohtule esitatud avaldusi arutab esmalt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus arutlusele võtta või mitte. Ombudsman - ehk õigusvahemees on sõltumatu ametimees, kes kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhetes riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eesti ombudsman on nt õiguskantsler. Õiguskantsler - on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Õiguskantsleri ametiaeg on 7 aastat. Teda saab tagandada vaid kohtu otsusega. 2) Uus ärkamisaeg (fosforiidikampaania, Hirvepargi poliitiline meeleavaldus, ERSP, Rahvarinne, Interliikumine, suveräänsusdeklaratsioon). 1987.aastal kavatses Moskva rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. Uus ärkamisaeg sai alguse
ja kasutuslubade väljaandmine; 9) esitada riiklikule ehitisregistrile andmeid; 10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi; 11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust. Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud: 1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. 79. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve – põhikohustused ja õigused. Riiklikku järelevalvet korraldab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil
ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine. kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik. haldusaktide toime peatamise instituut halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus. Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada vastuvõetavas aktis endas. President Otsused ametiisikute suhtes Allakirjutamise päevast
Riigipea Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi
ebaseaduslikul viisil. Riigipea Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: ·esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; ·nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja
põhiõiguse kandja kahjuks9. See tähendab, et PS § 20 lõikes 2 sätestatud vabaduse võtmise aluste erinevate tõlgenduste seast tuleb valida see, mis võimaldab kõige väiksemat vabadusse sekkumist. Ei ole määrav, millises menetluses (nt kas kriminaal-, tsiviil-, haldus- või distsiplinaarmenetluses) vabaduse võtmine aset leiab või oli see hoopis menetluseväline. Oluline pole ka milline ametiisik, organ või asutus (politsei, toll, sõjavägi, sotsiaal- või haridusasutus vm) seda teeb. Oluline on, et vabaduse võtmine on avaliku, s.o riigi- või munitsipaalvõimu akt.10 Seaduses sätestatud juhud, millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud eesmärgil sisalduvad peamiselt karistusseadustikus11 (KarS) nimetatud kuritegude eest vangistusega karistamisel ja kord selleks on kehtestatud kriminaalmenetluse seadustikuga 12 (KrMS)
Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *1583 Pljussa-Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, kusjuures rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. *Sigismund Augusti privileeg- Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagaski aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. *asehaldur-kõrgeim ametiisik. *presidentkond- Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. *vojevoodkond 1598- 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vastavalt vojevoodideks, nii nagu see oli poolas. *staarostkond- Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda
lx, lcis f valgus; päev; elu mlitris, e sõduri-, sõja-, sõjaväe- luxuria, ae f küllus; toredusearmastus, luksus mlitia, ae f (sõja)väeteenistus magis adv. comp. (superl. maxim) rohkem, mlle num. ja subst. (pl. mlia, ium) tuhat enam; pigem, ennem minor, ris comp. sõnast parvus magistrtus, s m (kõrge) riigiamet; minu, u, tum, ere vähendama, (kõrgem) riigiametnik, ametiisik kahandama; nõrgendama magnificus, a, um suurepärane, tore, oivaline mror, tus sum, r imestama; imetlema magnitd, dinis f suurus; tähtsus; tugevus mrus, a, um imeline, imepärane; ebatavaline magnus, a, um (comp. mior, ius; superl. misce, miscu, mixtum, re segama maximus, a, um, arh. maxumus, a, um) miser, era, erum vilets, armetu, õnnetu suur; tähtis; võimas misericordia, ae f halastus, kaastunne
ei saanud kaua võimu nautida, sest 1440.aastal ta mõrvati. - Samal aastal valiti Leedu suurvürstiks Jagiello noorim poeg KAZIMIERAS, kellest sai Poola kuningas 7 aastat hiljem. Krooni kindlustamiseks jagas viimane ülikutele privileege. Ka Kazimieras säilitas suurvürstiriigi terviklikkuse ja sõltumatuse Poolast. 1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks. - Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati, varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda. Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler. Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] (2) Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. (3) Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. LEPITAMINE § 8. Riiklik lepitaja (1) Riiklik lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. [RT I, 16.10.2015, 1 - jõust. 26.10.2015] (2) Riikliku lepitaja põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 81. Riiklikule lepitajale esitatavad nõuded Riikliku lepitajana tegutsev isik peab: 1) olema teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis; 2) olema omandanud kõrghariduse või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi
komisjoni liikmete nimekirja. Tarbijakaitseameti esindajad komisjoni liikmete nimekirja nimetab ameti peadirektor oma käskkirjaga. Komisjoni liige arvatakse nimekirjast välja liikme esitanud organisatsiooni või liikme enda kirjalikul taotlusel. § 24. Komisjoni koosseis (1) Iga vaidluse läbivaatamiseks kinnitab Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud ametiisik vähemalt kolmeliikmelise komisjoni koosseisu, milles üks liige on esimees. Komisjoni koosseisus on võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid. 1. Komisjoni koosseisu kinnitamise korra ja töökorra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. § 25. Komisjoni töötingimused ja tööga seotud kulud (1) Kaebuse läbivaatamine komisjonis on pooltele tasuta.
Seadus näeb konkreetselt ette, milliste puuduste puhul on tehing tühine ja milliste puhul saab tehingu kehtetuks tunnistada. Tehingu tühisuse tingimused on järgmised: · Seadusega vastuolus olev tehing siin tuleb arvestada sellega, et tühine on selline tehing, mis on vastuolus seaduses antud keeluga. · Käsutuskeeldu rikkuv tehing nimelt käsutuskeelu võib kehtestada kohus ja ka mõni teine selleks õigustatud ametiasutus või ametiisik. · Näilik tehing pooled tagajärgi ei soovi, vaid see tehing vormistatakse selleks, et jätta kolmandatele isikutele teave selle kohta, et see tehing on tehtud; kasutatakse tavaliselt vara päästmiseks konfiskeerimise eest. Teine §89 alla kuuluv tehin on teeseldud tehing omapärane konstruktsioon, tegu on kahe lepinguga. Üks nn varjatud tehing on see, mille
vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94
Oluline on ka organisatsiooni informeerimine saavutatust ja tekkivatest probleemidest, sest parendustegevus on pidev protsess ja eeldab meeskonnatööd ja kõigi üksikute liikmete pühendumist. IV. Etapp: Kvaliteedisüsteemi töös hoidmine. See eeldab, et organisatsioonis on määratud kvaliteedisüsteemi toimimise eest vastutav isik (kvaliteedijuht). Toodangu kvaliteedi eest vastutavad töödejuhid/tootmisjuhid. Kvaliteedijuht Kvaliteedijuht on ametiisik, kes on kvaliteedisüsteemi omanik (peremees). Tema vastutus peaks hõlmama vähemalt järgmisi protsesse: - sisemiste/väliste kvaliteediauditite- või hindamiste läbiviimine, auditite/hindamiste tulemuste (avastuste) käsitamine ja auditite/hindamiste (aasta)plaani koostamine, - sisemiste/väliste defektide ja mittevastavuste käsitamine sh. korrigeerivate ja ennetavate tegevuste käsitamiste jälgimine,
5.1.1.1 Riigikontrolli õiguslik seisund Riigikontroll on põhiseaduslik organ ja ei kuulu täitevvõimu koosseisu.Riigikontroll peab olema täidesaatvast võimust sõltuatu , sest see on peamine, mida ta kontrollib. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kes nim ja vabastatakse matist riigikogu poolt presidendi ettepanekul 5.a. Seadus ei luba talle umbusaldust avaldada. Põhiseaduses on antud otsene võimalus riigikontroläri ametist vabastamiseks. 5.1.2 . Õiguskantsler Sõltumatu ametiisik, kes on nii valitsusets kui riigikogust sõltumatu. Ül:töidesaatva võimu tegevuse kontrollimine ning ta ei saa teha siduvaid ettekirjutisis, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Riigikontrollist erinev on tema tegevuse iseloom. 5.1.2.1 Õiguskantsleri funktsioonid ÜL:Õiguskantsleri olemuslik PS nim funktsioon on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve. Pädevus, teha ettepanekudi kõrgete riigiametnike vastutusele võtmiseks
koostab ja täidab riigieelarvet etc. parlamendi pädevuse juures lähtusime seaduslikust võimus riigieelarve kehtestamisel on siiski oluline see et eelarve töötab välja valitsusaparaat. Parlamentaarses riigis vajab valitsus parlamendi osalust, kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul võdakse valitsust umbusaldada mille tagajärjel see tagasi astub. · President/riigipea on täidesaatva võimu kõrgeim ametiisik, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa ka seadusandliku võimu teaostamises. Sageli on riigipea pädevuses teatud ametnike ametissenimetamine ning vabastamine, sealhulgas tihti ka valitsuseliikmete, kuigi see pädevus on suhteliselt formaalne parlamentaarses riigis. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laialisaatmine, kas siis üleüldse või teatud juhtudel (vastavalt
tagada hädaolukorrast või hädaolukorra ohust tingitud ebaõige teabe ja paanikat tekitavate meeleolude levimise ärahoidmine. (2) Psühholoogilise kaitse kava töötab välja Riigikantselei ja kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine (1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva
vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus.
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
(1) Psühholoogilise kaitsena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse riigi tegevusi eesmärgiga tagada hädaolukorrast või hädaolukorra ohust tingitud ebaõige teabe ja paanikat tekitavate meeleolude levimise ärahoidmine. (2) Psühholoogilise kaitse kava töötab välja Riigikantselei ja kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine (1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13
3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg (sõjaaeg, erakorralise seisukorra kehtimine), koht (avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti erisused (käitseväelane, ametiisik, alaealine) jne. Hüpoteesi tingimuse määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. Nt pärimisseaduse tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuse spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel
Maksumäärus avaldatakse Maksu ja Tolliameti veebilehel . § 3. Kohalike maksude kogumine (1) Kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil (edaspidi territoorium) on valla või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. (2) Volikogu poolt volitatud ametiisik rakendab kohalike maksude kogumisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu määrusega kehtestatud ulatuses. (3) Volikogu ning Maksu ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, mille alusel Maksu ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma müügimaksu. (4) Valdade ja linnade volikogud võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes
(I staadium) 3) Motiveeriv osa esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt. (II-III staadium) 4) Resolutiiv osa sõnastatakse vastuvõetud osa. (IV staadium) Õigus rakendamise vajadus tekib siis, kui õigus subjekt ei saa realiseerida oma õigust ei ühes ega teises vormis. Tulebki õiguserakendamine või kohaldamine. Rakendamine tähendab seda, et riigi kompetentne organ või ametiisik loob konkreetsele isikule täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse. Ainult selle ettekirjutuse abil saab isik oma õigus realiseerida. Kolm situatsiooni: 1) Kui õigused ja kohustused ei saa ise tekkida ilma riigi vahele sekkumiseta. (pensionile jäämine) 2)Õigused ja kohustused tekkivad, kui nende teostamine ei ole võimalik, kuna nende isikute vahel tekkis õiguslik vaidlus. (testament) Kohus lahendab olukorra ära.
Viitamine algallikatele Suulised allikad on: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 55 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning üleskirjutamise aeg. Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses. Kirjalike allikate alla kuuluvad: 1
Sellisel juhul edastab TKA tarbija kaebuse ning esmasel menetlemisel kogutud materjalid hiljemalt 30 päeva jooksul TKA-le kaebuse esitamise päevast lugedes tarbijakaebuste komisjonile lahendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on TKA-l õigus menetleda tarbija kaebust maksimaalselt 30 päeva jooksul. 3) Menetlus tarbijakaebuste komisjonis Iga vaidluse läbivaatamiseks kinnitab TKA peadirektor või tema volitatud ametiisik vähemalt kolmeliikmelise komisjoni koosseisu. Tarbijate esindajateks võivad olla TKA ametnikud ja tarbijaühenduste või ühenduste liitude poolt esitatud isikud. Ettevõtjate esindajateks on ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitude poolt esitatud isikud. Komisjonile esitatud kaebus tuleb komisjoni istungil läbi vaadata selle komisjonile edastamisele järgnevast päevast alates ühe kuu jooksul. Mõjuval põhjusel või poole
arvestamist. Need kivid on kindlast hierarhias. Mida kõrgemal on, seda suurem on tema juriidiline jõud. Põhiseadus Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused · Õigustloov akt õiguskantsler on oma ametis sõltumatu ametiisik. Õigustloov akt on koht, kust me leiame õigust, see ongi õigusallikas. Teised leidsin, et õigusakt on ka õigusallikas, kuid õigustloovad aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid.
ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine. kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik. haldusaktide toime peatamise instituut halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus. Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada vastuvõetavas aktis endas. President Otsused ametiisikute suhtes Allakirjutamise päevast
Kvestor on rahanduseametnik. Esialgu nad nimetati konsulite poolt ja hiljem rahvakoosolekul. Algselt oli korraga ametis kaks kvestorit. Linna kvestorid haldasid sealset riigikassat, provintsi kvestorid provintsi rahaasju. Rahvatribuun oli pleebsi õiguste kaitsmine. Keisririigi ajal rahvatribuuni amet kaotas tähtsuse. Ekstraordinaarseid magistraate nimetati ametisse vaid vajaduse korral. Olulisem erakorraline magistraat on diktaator. Diktaator oli Rooma vabariigi ajal ainus piiramatu võimuga ametiisik. Diktaator nimetati ametisse siis, kui riiki ähvardas mingi suur hädaoht. Senat tegi selleks ettepaneku ja otsuse selle jaoks tegi konsul. Diktaator määrati ametisse maksimaalselt kuueks kuuks. Viimane 6'ks kuuks nimetatud diktaator määrati ametisse aastal 202eKr. Ka vabariigi ajajärgu lõpul olid ametis diktaatorid aga siis ametiaega pikendati. Diktaatori võim oli tribuunivõimu kõrval üks olulisemaid keisririigi väljakasvamise allikaid. Teine
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) Maksu- ja Tolliamet ulatuses, mis on sätestatud tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses; [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 3) Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires koostööd. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 30. Järelevalveametniku õigused (1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametiisik, kes oma pädevuse piires teostab riiklikku järelevalvet asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Üldjuhul tehakse järelevalvetoiming sellest käitlejale ette teatamata. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (2) Järelevalveametnikul on õigus: 1) kontrollida väetise müügi- ja muid käitlemiskohti ning väetist, avades vajaduse korral pakendeid;
(1) Psühholoogilise kaitsena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse riigi tegevusi eesmärgiga tagada hädaolukorrast või hädaolukorra ohust tingitud ebaõige teabe ja paanikat tekitavate meeleolude levimise ärahoidmine. (2) Psühholoogilise kaitse kava töötab välja Riigikantselei ja kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine (1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused
3. Enamuse õigus otsustada otsustamine toimub majoriteedi põhimõttel. 4. Avaliku halduse teostamine on piiratud ja piiritletud PS ja seaduste raamidega. Need piirid on kaudselt pannud rahvas, sest põhiseadus hääletati rahva poolt. 5. Kodanike arvamuste arvestamine. Riigi tasandil need võimalused väiksemad kui omavalitsuse puhul. 6. Ainuvastutava administratsiooni põhimõte otsuse täideviimise eest vastutab lõpuks ikkagi otsuse täideviinud organ või ametiisik. 7. Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Seaduses sätestatud korras on neil kohustus anda kodanike nõudel neile informatsiooni oma tegevuse kohta. D. ÕIGUSPÄRASUSE PRINTSIIP ... haldus peab vastama kehtivale õigusele ega tohi olla sellega vastuolus Sisuelementideks on: 1. Seaduslikkus e legaalsus sisaldab põhimõtteid a. Seaduse ülimuslikkus - seadused on ülimuslikud ja teised normid on sekundaarsed. b
Parlamendil on peale seadusandlike ja eelarve kinnitamise volituste ka õigus valitsuse tegevust kontrollida (nt Itaalia, Eesti, Saksamaa, Austria). Eriline vabariigi vorm on teokraatlik vabariik, kus valitseb vaimulikkond. Iraani islamivabariigis on Iraani vaimulikuks riigipeaks Kõrgeim juht (rahbar), kes on ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Tähtsuselt järgmine ametiisik Iraanis on president, kes määrab ametisse ministrid ja juhib valitsuse tööd. Vandaal barbar, kultuurivarade hävitaja Vandaali/d oli/d idagermaani hõim või hõimurühm, kes tungis/id hilisesse Rooma riiki ning moodustas/id Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaago. Vandaalide kaks rühma olid silingid ja hasdingid (asdingid). Vandaalide keel oli lähedane gooti keelele, kuid sellest on vähe teada. 19. sajandil samastati vandaale Przeworski kultuuriga
töötajate ühing või liit - (KTTLS §§ 2 ja 3) 14.2 Töötüli tekkimine - nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult - teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul - kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: o 1.tööandjate liidu ja töötajate liidu poole või o 2. riikliku lepitaja 14.3 Töötüli lahendamine lepitaja abil - riiklik lepitaja – sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust - lepitaja peab omama mh oskusi, kogemusi ja teadmisi tööõigusest ning tööturu ja ettevõtluse toimimisest - lepitaja valitakse: o 1) sotsiaalpartnerite kokkuleppel või o 2) konkursi korras või o 3) tervise- ja tööministri ettepanekul - (KTTLS §§ 8-8 2 ) - lepitusmenetlus: o asjaolude väljaselgitamine o lepitusettepanek
Igal koolipiirkonnal on valitsus, mis mõndades kohtades võib olla allutatud küll linnavalitsuse alla, kuid harilikult on nad siiski sõltumatud organid. Kuigi kogu korraldus varieerub suuresti igas osariigis, siis üldjuhul valivad valijad siiski koolipiirkonna valitsuse liikmed ning valitsuse liikmed omakorda valivad koolipiirkonna juhataja. (Wilson, 1998, p. 646). Koolipiirkondadesse kuuluv juht on spetsiaalselt välja koolitatud ametiisik, kes palgatakse ja keda võib samuti vallandada valitsuse poolt, ning kelle peamiseteks ülesanneteks on vastutada hariduse ja kõige sellega seonduva eest. (Patterson, 2013, pp. 477-478). Eripiirkondade valitsused Eripiirkondadel on kindel vastutus mõne üksiku funktsiooni ees, näiteks veevarustus, looduskaitse, jäätmevedu. Kõige suurem eripiirkond (New York Port Authority) tegeleb lennujaamadega, sildade ja bussiterminaliga. (Wilson, 1998, p. 646). Neid piirkondi
tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid (ostja ja müüja, töötaja ja tööandja) ja ühepoolseid (kinkeleping või testament) õigussuhteid. Enamus avaliku õiguse suhted; eriliik on nn absoluutne õigussuhe (autor autoriõiguslikus suhtes, omanik omandiõiguslikus suhtes, riigiorgan või ametiisik paljudes haldusõiguslikes suhetes). Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse Regulatiivsed (tsiviilõiguslikud, perekonnaõiguslikud, tööõiguslikud jms). Peamine eesmärk on faktilistele suhetele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Lisaks nimetatud põhjustele võidakse tööleping peatada veel ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teise töö tegemist ja töötaja keeldub sellest ning ta ei saa jätkata ka lepingujärgse töö tegemist. Tööleping peatub samuti töötaja arestis viibimise ja vahi all viibimise ajaks. Töötaja töölt kõrvaldamise ajaks peatub tööleping olenemata sellest, kas töölt kõrvaldajaks oli tööandja või selleks volitatud riigiorgan või ametiisik. Tööandja võib töötaja kõrvaldada distsiplinaarkaristusena ja distsiplinaarasja menetluse ajaks, samuti juhul kui töötaja on alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes. Joobeseisundis töötaja kõrvaldatakse töölt selleks päevaks või vahetuseks. Kui töö nõuab erilist täpsust või on seotud suurema ohuallikaga, siis peab tööandja kõrvaldama töölt isegi alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete ning arstimite jääknähtudega töötaja,
Teo mittelubatavus KarS § 294 mõttes ei sõltu sellest, et ametiisikule selle teo eest mingit hüve anti või lubati, vaid oleks seadusega mittelubatud sellest sõltumata. 34. Kõik kaalutlusvead ei muuda ametiisiku otsust seadusega mittelubatuks KarS § 294 tähenduses. Oma pädevuspiirides tehtud kohaldamisveaga diskretsiooniotsus ei ole seadusega mittelubatud; samas oma pädevuspiiridest väljudes tehtud otsus on. 35. KarS § 293 ja 294 koosseis on täidetud ka juhul, kui ametiisik oma ametialase teo eest laseb vara üle anda kolmandale isikule. 36. Lubadus ja hilisem vara või muu soodustuse üleandmine on suunatud sama teo toimepanemisele ametiisiku poolt; tegemist on sama kokkuleppe realiseerimisega, mistõttu on tegemist teo faktilise lõpetamisega vaatamata sellele, et seadus sätestab need koosseisu alternatiividena. Ka altkäemaksu (pistise) eseme üleandmine võib toimuda pikema aja jooksul. Kuigi õiguslikult on tegu lõpule viidud juba esimese osa
müsteerium pole juba lõppenud? Nad tahavad uuesti alustada. See pole õige.» «See ei lähe,» karjusid skolaarid. «Maha müsteerium, maha!» Gringoire aga pingutas mis suutis ja karjus veel kõvemini: «Alustage, alustage uuesti!» See kisa äratas kardinali tähelepanu. «Härra paleefoogt,» ütles ta suurele mustale mehele, kes mõne sammu temast eemal seisis, «kas need logardid seal on pühitsetud vette sattunud kuradid, et nad niisugust põrgumüra teevad?» Paleefoogt oli kahepaikne ametiisik, nahkhiir kohtu alal, pärandanud midagi rotilt ja ühtlasi linnult, kohtunikult ja sõdurilt. Ta astus eminentsi juurde ja seletas talle kogeldes, kaunistigi tema rahulolematust kartes, miks rahvas nii ebasündsalt käitub: keskpäev jõudnud enne kätte, kui eminents saabunud, ja siis sunnitud komödiante oma etendust alustama, ilma et eminentsi oleks ootama jäädud. Kardinal pahvatas naerma. «Tõepoolest, ülikooli rektor oleks samuti pidanud talitama. Mis teie selle kohta ütlete,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
