3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg (sõjaaeg, erakorralise seisukorra kehtimine), koht (avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti erisused (käitseväelane, ametiisik, alaealine) jne. Hüpoteesi tingimuse määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. Nt pärimisseaduse tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuse spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel
1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon. H-S struktuur. Primaarnorm – regulatiivne Sekundaarnorm – õigustkaitsev. Kuidas ametiisik peab käituma, kui primaarnorme on rikutud NB! 1. Õigusnorm peab olema kas regulatiivne või õigustkaitsev, üks kahest! 1. Kui on regulatiivne, ei saa olla õigustkaitsev 2. Kui õiguslikuks tagajärjeks R on kohustus või õigustus (luba, volitus), siis on regulatiivne. 3. Kui õiguslikuks tagajärjeks on teo keeld (keelva regulatsioon), kuid mitte sanktsioon selle eiramise eest, siis on ka regulatiivne!!!! 4
Mõtteviis, et “näe, äripartner X pakkus ainult kohvi ja küpsiseid, aga mina alles näitan talle, kuidas külalisi peab vastu võtma,” näitab kasvatuse puudumist. Ametlike kutsete vormistamisel pöörake tähelepanu protokolli ja etiketi nõuetele. 19 Kui kutsuja on kõrge positsiooniga isik, nagu president, peaminister, minister, suursaadik jne, märgitakse kutsele ainult tema tiitel. Kui kutse saadab kõrge ametiisik ja tema abikaasa, lisatakse ka abikaasa perekonnanimi. Näiteks: Eesti Vabariigi haridusministril on au paluda Teid ... Eesti Vabariigi haridusministril ja pr Kuusel on au paluda Teid ... Samasugust praktikat järgib ka ärimaailm. Näiteks: Osaühingu Kuu juhatuse esimees ja proua Jaska paluvad Teid osaleda ... Kui kutsuja on mõni teine ametiisik, märgib ta kutsele enda ja abikaasa perekonnanime. Näiteks Hr ja pr Jaska paluvad Teid ...
Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid.
kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse samuti selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisu ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi (Kaseoja 1997). Eksisteerib mitmeid põhjusi, millal saab määrata eestkostjaks teist isikut peale vanemate, sõltumata sellest kas vanemad on olemas või ei ole (Uord 1995). Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet
Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e
asutuste tegevust ja seda, kas riigiasutus järgib isiku põhiõiguseid ja vabadusi ning hea halduse tava. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimiseks. 7.5. Õiguskantsler: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 16 Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Kui õiguskantsler leiab, et mingi seadusakt on vastuolus teiste seadustega või põhiseadusega, siis teeb ta seadusakti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei
avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimist. Prokurör teeb koostööd uurimisasutusega tõendite kogumisel ja süüdistuse esitamisel. Mitmed kriminaalasjad ei jõua kohtusse, kuna sõlmitakse kokkulepp, milles süüdistatav tunnistab oma rikkumist. Ombudsman ehk õigusvahemees on sõltumatu ametimees, kes kaitseb isikute õigusi suhetes riigiasutuste ülesandeid täitvate inimestega. Eestis on selleks õiguskantsler. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Tema ametiaeg on 7 aastat. 2. Euroopa Liit. Euroopa Liidu ajalugu. Maastrichti leping. Lissaboni leping. Euroopa Liit ja Eesti. Euroopa ühisraha. Euroopa Liit on riike ühendav rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa ühinemine sai teoks pärast II ms, kui omavaheliste sõdade vältimine oli suurem kui enne. Asutaja liikmed oli Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland ja Luksemburg 1957, kui Euroopa Ühendus
Ivo Schenkenberg- 400 mehelise lipkonna juhataja. Jam Zapolski vaherahu 1582- Ivan Julm sai tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid pidi loovutama Poolale tema käes olevad Liivimaa linnused. Pljussa 1583- sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid.
Vastavalt Eesti põhiseadusele on ombudsmani ülesanded antud õiguskantsleri pädevusse, kes kontrollib avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust ja seda, kas riigiasutus järgib isiku põhiõiguseid ja vabadusi ning hea halduse tava. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimiseks. 7.5. Õiguskantsler: Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Kui õiguskantsler leiab, et mingi seadusakt on vastuolus teiste seadustega või põhiseadusega, siis teeb ta seadusakti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla
Määrab ära, kus mingi ametiasutus on volitatud haldusmeetmeid rakendama. Näide: Pärnu politseiprefektuur on pädev tagama avalikku korda Pärnumaal, kuid mitte tegema seda Tartus (puudub territoriaalne pädevus) või andma Pärnus välja ehituslube (puudub sisuline pädevus). Teine pädevuse määratlus: välispädevus e. eksternne pädevus määrab ära, kas haldusorgan tervikuna on pädev mingit küsimust lahendama internne pädevus milline ametiisik võib haldusorganit haldusmenetluses esindada (sisuliselt: kes kirjutab alla). Näiteks KOV pädevus kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusorgani kätte, lahendatakse KOV poolt. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
kandidaatidele. On ka eesti riigikaitse kõrgeim juht. Samuti on õigus algatada põhiseaduse muutmise eelnõu. Riigi kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, mis on moodustatud kolmeastelise süsteemi järgi: esimese astme kohtud- maa, linna ja haldus, teise astme- ringkonna, kõrgeim kohtuvõim riigikohtul. Riigi- ja kohaliku omavalitsuste organite tegevuse õiguspärasuse kindlustamiseks on loodud õiguskantsleri institutsioon, kes on sõltumatu ametiisik. Majandusliku tegevuse ja nende vara kasutamise kontrolliks on loodud riigikontroll, mis on sõltumatu. Riigiorganite süsteem on loodud võimude vastastikusele kontrolli ja tasakaalu põhimõttele. Riigivormid Monarhia Monarhia on riigivorm, milles valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. Monarhi ei piira õiguslikud eeskirjad, ta kehtestab kõrgemat võimu riigis. Eraõiguslik iseloom- monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki ja riigiõiguslikke vahekordi.
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille ...
tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.” II Kehtivuse alghetk 2.1. Väljaandmise aeg – kehtima hakkamise aeg Haldusaktide puhul eristatakse nende väljaandmise aega (mis tuuakse ära ka haldusaktis endas HMS § 55 lg 4) ja haldusakti kehtima hakkamise aega. Haldusakti väljaandmise aeg on reeglina aeg, kui selleks pädevust omav ametnik või organ otsuse teeb (kui organ on ametiisik, siis langeb see aeg üldjuhul kokku haldusakti allkirjastamise ajaga). Seega tuleks vastav kuupäev (vajadusel ka kellaaeg) haldusaktis ära tuua kui haldusakti andmise aeg, nt kas eraldi lausena või numbriliselt. Väljaandmisaeg võib omada tähtsust, kui näiteks õigusakt näeb ette konkreetse tähtaja, mille jooksul tuleb haldusakt välja anda. Samuti on see oluline haldusakti õiguspärasuse hindamisel – seda
arhiividokumendid publitseeritud allikad (näit. “ Henriku Liivimaa kroonika”) käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomitööd) dokumendid kellegi eravalduses ajaleheartiklid kirjavahetus jne. Suuliste allikate kogumisel tuleb kindlasti üles märkida andmed isiku kohta, kellelt mälestusi koguti. Kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel. Kui ametiisik, siis amet ja kindlasti fikseerida ka üleskirjutamise aeg. Kasutatud kirjanduse alla käivad raamatud, brošüürid, mitmesugused jätkväljaanded jm. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal mida töös ka tegelikult kasutati. Allika andmetest tuleb märkida autor (autorid), ilmumisaasta, teose pealkiri ja alapealkiri (alapealkirjad), ilmumise koht ja kirjastus. Kui tegemist on ajalehe- või ajakirjaartikliga kirjutatakse artikli pealkiri kaldkirjas (Italic).
Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes
kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega seatud piire. See on juriidiline fakt, süüline tegu, õigusvastane tegu. Isik on deliktivõimeline. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks. Vastutusele võtmiseka peab olema esinenud kõik allpool toodud neli tingimust. 1. Subjekt õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik. 2. Subjektiivne koosseis väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. 3. Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud 4. Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud · Hädakaitse · Hädaseisund · Kurjategija kinnipidamine · Kuritegude matkimine · Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) Neid meie loengus ei esitletud
tüüpi regulatsioon. Haldusõiguse normistikus on olulisel kohal veel need, milledega reguleeritakse riigi- ning omavalitsusteenistujate õiguslik seisund, avaliku teenistuse alused, tingimused ning kord, aga samuti pädevus otsustusprotsessis ja eriti: diskretsiooni ehk suva maht oma ülesannete teostamisel ning suhtlemisel rahvaga. Iga haldusõiguse normi puhul on kohustatud või õigustatud isikuks haldusorgan või ametiisik, kuid teatavatel juhtudel ka kodanikud ning juriidilised isikud. Ka haldusõiguse normid on loogilise struktuuri poolest valdavalt H - D tüüpi ning regulatiivsed. P. 2.3. Haldusprotsess ning haldusvastutus Eespool selgitati, et haldusõiguse ning haldusprotsessi (haldusvastutuse) õigusharud on sarnases süsteemses seoses kriminaalõiguse ja kriminaalkohtumenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega.
13. Õiguse realiseerimise vormid realiseerida saab vaid subjektiivset õigust. Õiguse realiseerimisest on huvitatud pôhimôtteliselt ühiskond tervikuna. Realiseerimine toimub kolmel viisil. Neist ôiguse kasutamine ja ôigusest kinnipidamine kujutavad endast ôiguse vahetu realiseerimise viisi. Nende ôiguse realiseerimise viiside puhul realiseerivad ôigusnormidest tulenevaid subjektiivseid ôigusi ja kohustusi ôiguse subjektid vahetult oma käitumises. Näit ametiisik hoidub pistise vôtmisest, kuna see on karistusseadustiku järgi karistatav süütegu. Normist tuleneva nôude saab ametiisik realiseerida ôigusest kinnipidamise teel. Pôhimôtteliselt ôigust vôivad realiseerida kôik isikud, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Kui ôiguse subjektid viivad oma käitumise vastavusse ôigusnormis sisalduva käitumise nôudega, siis realiseerub ôigus kasutamise vôi kinnipidamise teel.
kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt. Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist. Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. ÕKS: § 1. Õiguskantsleri ülesanded (1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. (2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin
See õigus kuulub näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikele, politseiametnikele, kaitseväeametnikele, piirivalveametnikele, tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin
Poole kuningaks sai Stefan Batory. Algas ulatuslik sõjaegevus Venemaa vastu. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-eesti läks Poola-Leedu alla, Põhja-Eesti oli Rootsi all. 1583. Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge. Poola. Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Lureti usk. Kõrgeim ametiisik oli asehaldur. Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks
· Personali kvaliteedi- ja ametialaseks koolituseks; · Kvaliteedisüsteemi esitlemiseks välistele isikutele; · Lepingulistes olukordades kvaliteedinõuetele vastavuse demonstreerimiseks; · ... (Kvaliteediga seotud mõisted) · Kvaliteedisüsteem (Quality System) organisatsiooniline struktuur, protseduurid, protsessid ja ressursid, mis on vajalikud kvaliteedijuhtimise rakendamiseks. EVS-ISO 8402:1996 · Kvaliteedijuht (Quality Manager) ametiisik, kes on kvaliteedisüsteemi haldaja. Kvaliteedijuht vastutab vähemalt järgmiste protsesside eest: · Sisemiste/väliste kvaliteediauditite või hindamiste läbiviimine, auditite/hindamiste tulemuste käsitamine ja auditite/ hindamiste plaani koostamine; · Sisemiste/väliste defektide ja mittevastavuste käsitamine sh korrigeerivate ennetavate tegevuste käsitamise jälgimine; · Organisatsiooni kvaliteedipoliitika koostamise, uuendamise ja teadvustamise protsessi
Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. Pärimisregister on elektrooniline riiklik register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute ja pärimisasjade kohta. Pärimisregistri pidajaks on Harju Maakohus. Pärimisregister alustas tegevust 1996. aasta 1. oktoobrist ning infot väljastatakse alates 1. jaanuarist 1997. Kanded pärimisregistrisse tehakse esitatavate teatiste alusel. Notar või notariaaltoiminguid tegema volitatud konsulaaresinduse ametiisik on kohustatud esitama pärimisregistrile hiljemalt testamendi või pärimislepingu tõestamise või testamendi hoiule või hoiult võtmise päevale järgneval esimesel tööpäeval teatise järgmiste andmetega: *pärandaja ees- ja perekonnanimi; *pärandaja sünniaeg ja -koht; *registrisse kantava dokumendi liik; *notari nimi ja tema büroo aadress. Kanded koduste testamentide, nende muutmise või tühistamise kohta tehakse registrisse testamendi tegija enda või selle
korruptsiooni vastu võitlemise konventsioonist, mis hõlmab Euroopa Ühenduste ametnikke või liikmesriikide ametnikke. Antud EL'i õigusele vastavust võiks illustreerida järgneva paragrahviga KarS'ist: § 294. Altkäemaksu võtmine (1) Ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime 22 Karistusseadustiku eelnõu algtekst. Vastavus Euroopa Liidu õigusele. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=991610003. 8 seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust
osa Vabariigi Valitsuse istungitest. Riigikontrolöril on oma ametkonna juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. § 137. Riigikontrolli korralduse sätestab seadus. § 138. Riigikontrolöri saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. XII peatükk ÕIGUSKANTSLER §139. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
heaolu Põhja - Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus NATOsse 29. märtsil 2004. Artikkel 5-Kui ühte NATO riiki rünnatakse, siis teised tulevad appi. Soome ja Rootsi pole nt. astunud NATO-sse, kuna tahavad Venemaaga hästi läbi saada. Külma sõja ajal oli veel sõjalisi blokke. VLO ja NSVL olid NATO vaenlased. Kõrgeim võimuorgan Põhja-Atlandi nõukogu. Peasekretär kõrgeim ametiisik, valitud liikmesriikide poolt. Üle 2000 Eesti sõjaväelase on osalenud missioonidel. Eesti osalenud 2005. a.-st. 25. Afganistani sõda 1979-1989. (selle mõju riikidevahelistele suhetele) 1979. aastal tungisid Nõukogude väed(50 000 meest) Afganistani, et tagada seal Nõukogude - meelse valitsuse võim. Algas veel üks sõda. Nõukogude vägede vastu peeti partisanivõitlus, mis osutas sama edukaks nagu ameeriklastevastane partisanisõda Vietnamis
Weberi bürokraatiamudel: · asjaajamine vastavalt kindlatele reeglitele · süsteemipärane tööjaotus · kindel administratiivne hierarhia · ametnike erialane ettevalmistus · administratsiooni riiklik finantseerimine koos ametiisikute avaliku vastutusega · keeld ametikohta osta, isiklikult omada või pärida · ametliku asjaajamise kirjalik dokumenteerimine Korruptsioon on institutsionaalne lagunemine, kus ametiisik saab ametivõimu kuritarvitades raha või muid materiaalseid hüvesid. Avaliku teenistuse süsteemid - jagunevad teenistujateks ja ametnikeks. Need omakorda võivad jaguneda abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks ning kõrgemateks-, vanem- ja nooremametnikeks. Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide vastuvõtmine, vabaturumajanduse loomine, detsentraliseerimine ja professionaalse (ja sõltumatu ?)
allakirjutamiskoormus on väga suur. Riigikantseleis on näiteks välja töötatud pitsatite ja allkirjatemplite kasutamise kord, kus on loetletud ametnikud, kes võivad kasutada allkirjatemplit (peaminister, Riigikantselei teenindamisel olevad ministrid, riigisekretär, peadirektor ja koordinatsioonidirektor) ning kehtestatud, et allkirjatempliga võib tõestada ainult kirjade ja resolutsioonide ärakirju ja paljundatud eksemplare pärast seda, kui vastav ametiisik on vähemalt ühele dokumendi eksemplarile ise alla kirjutanud. NB! Koopiamasinal saadud allkirja kujutis ei ole Aluste mõttes faksimiilne allkiri! Õigusaktiga kinnitatavale dokumendile kirjutab alla selle kinnitamiseks esitanud ametnik või dokumendi sisu eest vastutav ametnik. Kui dokumendile kirjutab alla vastava dokumendi allakirjutamise õigust omava ametniku õigusaktiga määratud ajutine
ning korraldab seaduste täitmist. Samuti esitab valitsus Riigikogule seaduseelnõusid, koostab riigieelarve eelnõu ning korraldab riigieelarve täitmist. Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (PS § 87). 8. President - on paljudes riikides riigipea nimetus. Riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Riigipea esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed ning diplomaatilised esindajad, võtab vastu välisriikide diplomaatide volikirjad, sõlmib või ratifitseerib välislepinguid, riigipeale võib kuuluda õigus kutsuda kokku parlamendi istung, samuti võib tal olla õigus parlament laiali saata ning kuulutada välja erakorralised valimised
Otsustatakse ära kuidas olemasolevad varad realiseeritakse. Võlausaldajad valivad iseendi seast kuni 5 pankrotitoimkonnaliiget, kes hakkavad teostama igapäevast järelvalvet p.halduri toimingute üle. Toimkonna liikmetele on ette nähtud tehtud töö eest tasu. Ent väiksematel menetlustel pole vaja toimkonda määrata. P. HALDUR kuni 2004 oli haldur kui ettevõtja. Tõstatus vajadus kaitsta võlgniku huve. Peale seadusemuudatust peale 2004 teostab haldur võimu ehk on ametiisik § 54- § 72. KOHUS tesotab seaduslikkuse järelvalvet. Väga suured sekkumisvõimalused, ent kohtunikul puudub majanduslik bvaasharidus. Tsiviilmenetlusest erineb pankrotimenetlus, sest on kollektiivne ja avalik. Tsiviilmenetlus on osapoolte vaheline ning ei ole avalik. ,,Osalised" erinevatel ajaetappidel: Tehingute tagasivõitmise alused ehk tühised tehingud: Tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni
On tähtajatu. Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel v.a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa. Kasutusteatis esitatakse KOV , kui seaduses pole sätestatud teisiti. 75. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve – põhikohustused ja õigused Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud: 1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule
avaldust. (12) Kui kohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva lahendiga on keelatud kande tegemiseks avaldust esitada, võib kande teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub. (2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle asemel võib avaldusel olevad allkirjad kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille'ga), kui välisleping ei sätesta teisiti. (3) Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.
Huvikonflikt aga seega sõlmimisest tekkinud vaidlus. Tekkimine: nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult; teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul; kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: 1. tööandjate liidu ja töötajate liidu poole 2. rikliku lepitaja poole Lahendamise kord: 1. liitude vahendusel 2. lepitaja vahendusel: - riiklik lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja peab omama oskusi, kogemusi ja teadmisi tööõigusest ning tööturu ja ettevõtluse toimimisest. Lepitaja valitakse: 1) sotsiaalpartnerite kokkuleppel; 2) konkursi korras; 3) tervise- ja tööministri ettepanekul. Lepitusmenetlus: 1. asjaolude väljaselgitamine 2. lepitusettepanek 3. lepituskoosolek Kokkuleppe protokoll on täitmiseks kohustuslik
dešifreeringust ja ametinimetusest. Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut, paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti „Allkiri” ühe rea võrra allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel allkirjastaja. Kui dokumendi projektis ettenähtud isik ei saa dokumenti allkirjastada ja seda teeb teine selleks volitatud ametiisik, vormistatakse allkirja dešifreering ning ametinimetus järgmiselt: Nimi ametinimetus ametinimetus, kelle ülesannetes (5) Digitaalallkirjastatavale dokumendile tehakse allkirjastaja nimele eelnevale alale märge „/allkirjastatud digitaalselt/”. Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool. Dokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv. Kui lisataval
3) loobumine süüteo katsest - isik vabaneb süüst kui ta vabatahtlikult vabaneb süüteo katsest 5.3. õiguskaitsemeetmed: 5.3.1. õigusliku (juriidilise) vastutuse liigid (karistusõiguslik, tsiviil- ja distsiplinaarvastutus), Tunnused: 1) seos riikliku sunniga 2) aluseks saab olla õigusrikkumine - peab olema fakti kirjeldus, kus subjekti väline kirjeldus ja tahe süütegu toime panna on vastavuses 3) riiklikku sundi saab rakendada ainult selleks pädev organ või ametiisik, kes on õigustatud vastavat liiki sundi teostama.Kas või üheainsa koosseisu osa puudmumisel puudub koosseis. 5.3.2. vastutusest vabastavad ja vastutust välistavad asjaolud. Millised on süüd välistavad asjaolud? Süüd välistavateks asjaoludeks on: 1) süü puudumine ettevaatamatuse korral 2) keelu eksimus - isikul puudub süü kui ta ei saa aru oma teo keeletusest ja see eksimus on temale vältimatu
Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. 15
taastamisele. · Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. · Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. · Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. · Eestis pole topeltkodakondsus lubatud Oiguskantsler PS XII. peatükk · Oiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (PS § 139) · Oiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus Oiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan Oiguskantsleri ülesanded · Põhiseaduslikkuse järelevalve · Põhiõiguste kaitse
otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja. PS § 139: õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. PS § 142: Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see 20-ne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla
2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. 20. Õiguskantsler (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb
Neid avaldatakse Riigi Teatajas (RT I seadused;RT II määrused (?) RT III riigikohtu lahendid) Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul, võidakse avaldada valitsusele umbusaldus, mille tegajärjel valitsus astub tagasi. Umbusaldust võib avaldada ka üksikule ministrile. President on paljudes riikides riigipea nimetus ja riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Nimetab ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja dipolmaate, sõlmib välisleppinguid jne Riigipea pädevus on riigiti erinev. Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitev võim. Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni. Eestis on presidendi pädevuses seaduste välja kuulutamine Kohus Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi
korras. 9. Korruptsioon Korruptsiooni elementideks on isiku ebalojaalsus, salatsemine ja kasulootus. Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eestis kehtiva korruptsioonivastases seaduses (võeti vastu 1999(95).a.) on rõhk asetatud korruptsiooni ennetamisele. Selleks on järgmised meetmed: 16 o ametisikute majanduslike huvide deklareerimine ja nende avalikustamine; o töökohapiirangud (näiteks ei tohi ametiisik töötada ametikohal, kus tema otseseks ülemuseks on kas lähisugulane või hõimlane); o toimingupiirangud (ametiisikul on keelatud toimingud hõimlaste ja sugulastega). Korruptsiooni näitajad Transparency International (Passau ülikool) mõõdab index of perception of corruption alates 1995.a. Poliitiline korruptsioon on demokraatiale oht, sest tekivad võimukanalid, mis mõjutavad otsuseid ebaseaduslikul viisil. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. lk. 119-121
kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale.Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. Riiklik lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei saavuta, on neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Streigi ja töösulu korraldamine on keelatud, arvates töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise päevast. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks
2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. 20. Õiguskantsler (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme,
kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest; 2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu. Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. AMETIALASED SÜÜTEOD Võimu kuritarvitamine Ametiisiku mõiste. Ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalikõiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Ametiseisundi kuritarvitamine. Ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga
§ 11. Psühholoogilise kaitse korraldus (1) Psühholoogilise kaitsena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse riigi tegevusi eesmärgiga tagada hädaolukorrast või hädaolukorra ohust tingitud ebaõige teabe ja paanikat tekitavate meeleolude levimise ärahoidmine. § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine (1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra.
premisslauseks. Tegevust, millega esimene ja teine premisslause ,,arvestatakse ühte" järelduse tegemiseks, nim. subsumptsiooniks. Lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitakse ka õigus- ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku. Faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult. Nt. juhtumis esinev isik on/ei ole ametiisik, juhtunud tegu on/ei ole altkäemaksu võtmine jne. Järeldus tuleneb loogiliselt (deduktiivselt) esimesest ja teisest eeldusest. Õigus- ja faktiküsimused otsustatakse eraldi ja, kui need on otsustatud, subsumeeritakse faktid esimesele eeldusele. Rutiini- ja juurdlusotsused Näide õigusnormi rakendamisest üksikjuhtumi puhul: politsei peatab auto, mille juht on süüdi kiirusepiirangu ületamises. Juhile määratakse trahv. Juhtum on osa liikluskontrolli argipäevast
tagada hädaolukorrast või hädaolukorra ohust tingitud ebaõige teabe ja paanikat tekitavate meeleolude levimise ärahoidmine. (2) Psühholoogilise kaitse kava töötab välja Riigikantselei ja kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. § 12. Hädaolukorra lahendamise juhtimine (1) Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra lahendamise plaanis määratud täidesaatva riigivõimu asutus või ametiisik. (2) Hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel või isikul on õigus saada muudelt täidesaatva riigivõimu asutustelt ja ametiisikutelt abi hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
