*juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu fraktsioon saadikurühmad; koalitsioon valitsusparteid; opositsioon parteid, mis pole valitsusega seotud; EV valitsuse koosseis valitsust juhib peaminister, liikmeteks on ministrid; EV kohtusüsteem mitmeastmeline kohtusüsteem; õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele; prokurör ehk süüdistaja, peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest; kaitsevägi koosneb - *maavägi *merevägi *õhuvägi; kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon; kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine; kostja - peab kostma, vastama hageja pretenstioonile; hageja osapool, kes esitas avalduse kohtule asja arutamiseks; kohtunik valitud või
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loat...
ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Ühiskond Parlamentarism Eesti Vabariigi näitel ja presidentalisem USA näitel. Parlamentarism Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, tseremoniaalne ja moraalne liider, kui mitte poliitiline liider. Riigipea roll poliitilises elus on tagasihoidlik: näiteks riigi esindamine. Riigikogu on tähtsaim võimuinstitutsioon. Valitsuse moodustamine toimub Riigikoguvalimiste, mitte presindendi soovide kohaselt. Uus valitsus moodustatakse alati riigikogu uue koosseisu kokkutulekult. Kuna Eestis kehtib mitmeparteisüsteem e valitsus moodustatakse koalitsiooni
sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist. Kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on esitatud. Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. 8. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks.
Sea küsimused ja vastused omavahel õigesse seosesse Kelle tööülesannete hulka kuulub sissejuhatav juhendamine töökohal Töökeskkonnaspetsialist Kelle vastutada jäävad tööohutusega seotud probleemid, kui kõik vajalikud nõuded ja ametikohad on täidetud? Ettevõtja Millisele tööohutusega seotud ametipostile valitakse inimene töötajate üldkoosolekul? Töökeskkonnavolinik Milline ametiisik määrab töötajate tervisekontrolli sageduse? Töötervishoiuarst Küsimus 5 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Mis ei kuulu seaduses sätestatud vajalikku väljaõppesse enne tööle asumist? Vali üks: a. Töökeskkonnanõukogu määruste ja nõuete tutvustus. b. Tuleohutusnõuded, avariiväljapääsud c. Ergonoomiliselt õiged tööasendid ja töövõtted. d
Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nulltolerants sallimatus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi; Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler Opositsioon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid (opositsioonipartei) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsuse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Osalusdemokraatia demokraatia vorm, mida iseloomustavad saadikute sagedased
Eestis on aset leidnud väga palju altkäemaksu juhtumeid. Seega seletakski lahti mis on altäemaks. Altkäemaks on Eesti karistusõiguse järgi ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vara või muu soodustuse vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ametiisik paneb oma ametiseisundit kasutades toime või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või jätab ebaseaduslikult teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Altkäemaksu võtmise eest saab karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Näitena toon välja 2005. aasta juhtumi, mis on ka suurim sellelaadne juhtum mis on avastatud. Kirjeldan lühidalt seda juhtumit:
poliitiline ega õiguskaitseasutus. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning, et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Selline definitsioon annab õiguskantslerile suurt koormust ja vastutust, kuna tal tuleb hoolitseda väga laia probleemide ringi eest. Väga tähtis ülesanne põhiseaduse alusel on kontrollida, et määrused ja seadused oleksid kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega
koosseisus, samuti Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Lisaks eelnevale osaleb Eesti ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumisel Genfis koguneva ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärkudel vaatlejana, samuti osaledes igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3. Komitees. 5. ÜRO peasekretäri roll: Peasekretär on organisatsiooni kõrgeim ametiisik. ÜRO peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜRO tegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt. Peasekretär tegutseb kõikide volitustega mis talle on usaldatud kõigil Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosolekutel ja täidab teisi nende asutuste poolt talle usaldatud funktsioone. Lisakse sellele juhib peasekretär vastava õigusega Julgeolekunõukogu tähelepanu igale küsimusele, mis tema arvates võib
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2.6.2. President Vt EV Põhiseadus, V peatükk "Vabariigi President" Eesti Vabariigi president on riigi kõrgeim ametiisik, Eesti riigipea. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Kandidaat ei pea olema Riigikogu ega erakonna liige. President annab enne ametisse asumist Riigikogu ees ametivande, loobub teistest ametikohtadest, lõpetab äritegevuse ja parteilise kuuluvuse. President valitakse salajasel hääletamisel viieks aastaks (maksimaalselt kaheks ametiajaks) Riigikogu või valimiskogu poolt. Riigikogu poolt valituks osutub kandidaat, kes kogus
5) President nimetab valitsuse ametisse 6) Valitsus annab Riigikogu ees ametivande Valitsuse vahetumine: Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel või surma korral, kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Valitsuse moodustamise võimalused – üheparteiline või koalitsioonivalitsus, enamus- või vähemusvalitsus Kantsler – oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik, tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. Riigisekretär – korraldab valitsuste istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas. Valitsuskriis on oluord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuse ülesanded: Õiguse vallas: 1
Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: Sisemine ehk ametkondlik – juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). Poliitiline – seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Õiguslik – peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja – ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline järelvalve: Halduskohus.
põhiseaduslik institutsioon - Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Vabariigi President on Eesti riigipea. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigust mõistab ainult kohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus. opositsioon - erakonnad, kes ei kuulu valitsusse (praegu keskerakond, vabaerakond ja EKRE)
Hagi- kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja- hagi esitaja Korrakohane õigusmõistmine- õigusriigis rakendatav kohtupidamise põhimõtted Advokaat- ehk kaitsja - jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Kaasistuja- erapooletu inimene, kes jälgib kohtumõistmist ja saab ka otsuses sõna sekka öelda Haldus- inimene, kaebab vallaasutuse kohtusse või vastupidi Ambutsman- ehk õigusvahemees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asustuste suhtes Kaasus- kohtuasi , millega tegeletakse Kodakondsus- ühe või kahe riigi õiguslik suhe inimese ja riigi vahel Naturalisatsioon- õiguslik protseduur, mille läbi inimene saab oma kodakontsuse Kodanik-ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi Mittekodanik-riigis alaliselt elav isik, kes omab välisriigi kodakontsust või on kodakontsuseta Välismaalane
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel
rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , hageja, kostja- isik, kelle vastu on hagi suunatud, õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle , advokaat- kaitsja,juuridiline nõustaja, prokurör-riiglik süüdistaja, 3.Inimõigused, peamised inimõiguste alased dokumendid.-iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;õigused,mis kaitsevad inimest riigi vastu
Eesmärkideks: ühendada Euroopa riike prkatilist koostööd tehes, tagada Euroopa kodanikele turvaline elu, soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust; mitu juhtimisorganisatsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Liidu komisjon, Ülemkogu, Euroopa kohus ning Euroopa kontrollikoda NATO – Põhja – Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1949a. Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär (Jens Stoltenberg), kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakommitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajates. Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutati Helsingis 1975.a, Eesti liitus 1992.a
huvipakkuval teemal. Hinnake kasutatud teemabaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, ülesehituse loogilisus jne). Tegin otsingu “Jobs in Estonia”, siis andis mulle erinevaid lehekülgi, kus saab vaadata töökuulutusi Eestis ning erinevaid veebilehti seoses tööga Eestis. Riigiportaal - http://www.eesti.ee/est 4) Mis on EV Õiguskantsleri ülesanded? Pange kirja 2 võimalikku portaalis liikumise ehk sirvimise teekonda. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekud ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb riigikogule põhiseaduse §-des 76,85, 101, 138, 153 ettenähtud
mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga. 2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSELE JA SEADUSTELE VASTAVUSE HINDAMINE. Õiguskantsler- on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma
Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem: 1. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud 2. Ringkonnakonnakohtud 3. Riigikohus (kõrgeim, asub Tartus) Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Juhib õiguskantsleri kantseleid, tal on selles ministri õigused · Teostab seaduslikkuse järelevalvet · Lahendab väärhalduse juhtumeid Ombudsman e. usaldusmees lahendab kodanike kaebusi riigisasutuste või ametnike töö kohta Kriminaalasja lahendamisel kohtunik, advokaat, prokurör, 2 kaasistujat Kohtunik korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president Advokaat e
/niteks NATO parlamentaarne assamblee/ 2)Poliitiline strukutuur - parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse (erakonde saadikurhmad parlamendis) 2.1 ##TIDESAATEV VIMUORGAN - VALITSUS## Valitsus koosneb peaministristest ja ministritest. Peaminister on valitsuse juht. Ministrid juhib konkreetset miniseeriumit. Ministeerium on valitsuse asutus , mis juhib 1 eluvaldkonna alast td. Portfellita minister luuakse, kui mnes valdkonnas on vaja ministrit. Kansler - krgeim ametiisik, kes peab tagama ministeeriumi igapeva t ja kindlustama jrjepidevuse ministrite vaheldumise puhul.
võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus · Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium · põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub üheksa riigikohtunikku, juhib Riigikohtu esimees 16.03.2010 halduskorraldus 10 Kohtute süsteem 16.03.2010 halduskorraldus 11 Õiguskantsler · Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes jälgib, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. · Õiguskantsler pole seotud Justiitsministeeriumiga, vaid on põhiseaduslik institutsioon. · Parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. 16.03.2010 halduskorraldus 12
Seega peab notar olema sõltumatu kliendist, samas kui advokaat teeb kindlasti oma tööd paremini, kui ta on kallutatud oma kliendi poole. Sissetuleku mõttes on riigist advokaadid sõltumatumad kui notarid, kuna tasu neile ei tule mitte riigi poolt vaid klientidelt, kliendist on aga vastupidi notarid sõltumatumad kui advokaadid. Omaette põhiseaduslik institutsioon on Eesti Vabariigi õiguskantsler kes ÕKS § 1 lg 1 kohaselt on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks, mis tagab talle stabiilsuse seitsmeks aastaks oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet teda kohustab
kohtunikud ja Eesti Panga president e. Olla riigikaitse kõrgeim juht 25) Eesti valitsuse ülesanded a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasustuste tegevust 26) Mõisted: a. Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi b. Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) c. Riigisekretär riigikantselei juht, kes hoolitseb täidesaatva võimu asjaajamise korrashoiu eest 27) Vabariigi Valitsuse ülesanded: a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust
Alalisi komisjone 10. Koalitsioonipartei need, kes on valitsuses opositsioon need, kes ei ole valitsuses peamised ülesanded : menetleda ja vastu võtta seadused, kinnitada eelarve, ratifitseerida välislepingud, kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid, kontrollida täitevvõimu valitsuse tegevust. Istungid on avalikud, töötab istungjärkudena, riigikogu vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. PRESIDENT KÕRGEIM AMETIISIK Valitakse 5ks aastaks. Võib kandideerida vähemalt 40 aastane Eesti Kodanik. Ülesanded : esindada EV rahvusvahelises suhtlemises, kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused, Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed, Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. President valitakse salajasel hääletamisel. President ei saa olla üle 10 aasta. VABARIIGI VALITSUS
Kuna minister on sidepidaja valitsuse ja oma ministeeriumi vahel, siis ministeeriumi igapäeva tööd juhib ja organiseerib kantsler. Poliitiline praktika tunneb enamus-ja vähemusvalitsusi. Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses. Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õigus võtta ära isikupuutumatus mõnelt kõrgelt riigiametnikult, et teda kohtu alla anda. Peab kord aastas andma aru Riigikogu ees
Ühiskonna valitsemine Kodune kontrolltöö 1. Nimeta kaks demokraatlikule valitsemisviisile iseloomulikku tunnust ja selgita neid. 1) Kodanikkonna osalemine poliitikas- demokraatia alustalaks on see, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. See tähendab, et riigi juhid valib rahvas (valimiste kaudu). Eestis valib rahvas omale parlamenti ja KOV juhtkonda esindajad. Lisaks on poliitiliste otsuste langetamisesse võimalik sekkuda ka referendumitega ehk rahvahääletustega, mis on muutumas järjest sagedasemaks. 2) Võimude lahusus- demokraatia teiseks alustalaks on võimude lahusus ehk arvamuste paljusus. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel on kolm peamist eesmärki. Esiteks väldib võimude lahusus ja tasakaalustatus võimu kontsentreerumist ning aitab kaasa riigivõimu seaduslikkusele ning sellega lõppastme...
§ 133. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. § 139. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi,
I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu) Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsler pole seotud justiitsministeeriumiga ja juhib eraldi ametkonda õiguskantsleri kantseleid. Ministri õigustega, parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1
6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole 9. argument- tõestusvahend, põhjend 10. alternatiivne- ühte kahest või mitmest võimalusest möönev 11. audiitor- juristilist ala korraldav ametiisik sõjakohustust vanemal ajal 12. aviis- teatekiri B 13. barter- vahetushind 14. bruto- maha arvamata, kogukulu 15. börs- kapitalistlikes maades väärtpaberite ja kaupade turg 16. boutique (butiik)- sortimendi sihirühmale või kaubamärgile arienteeritud ja mitte eriti suure müügipinnaga kauplus, mis tüübina kuulub spetsialiseeritud kaupluste hulka D 17. defitsiit- puudujääk, nappus, kaup, mida pole müügil küllaldasel hulgal E 18
3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab? I ASTE: maakohtud - tegelevad kodanike vaheliste probleemidega; halduskohtud - tegelvad kodaniku ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE: ringkonnakohtud - tegelevad I astme kohtu apellatsioonidega III ASTE: riigikohus - tegeleb kohtulahenditega apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamisega kõrgemale kohtule 3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded? Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Lahendab väärhalduse juhtumeid. 3.7 Millised on riigikohtu ülesanded? Tegeleda kohtulahenditega kassatsiooni korras ning konstitutsiooniline järelvalve. 3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne? Riigikohtu esimees on Märk Rask. Ta juhib ja esindab riigikohut ning teeb Riigkogule ettepaneku
kehtivad paljud demokraatlikud elemendid - dominaadi aeg; 284 pkr - 565 pkr kristlik rooma, Ius (nimisõna) -> juris (omadussõna) juris prudentia (õiguse tarkus) tio hääldub cio iuris privatum ja ius publicum (era- ja avalik õigus) sisaldab järgnevaid juriidilisi elemente: - perekond - omand - lepingud - pärimine ius civile ja ius quiritium (rooma kodanike õigus ja rooma kodakondsus) quiris (roomlaste nimetus enda kohta) praetor (rooma ametiisik -> kohtuprotsesside ettevalmistamine ja üleandmine kohtusse, mõnikord lasus ka kohustus õigust luua, rakendada) res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik. Suhtles võõraste riikidega, käsitles võõraid kultuure jne praetor urbanus ja praetor peregrinus (linna praetor ja peregriinid olid välismaalased) Peregriinid kasutasid teistsugust õigust kinnisvara võõrandamiseks. Pandiõigust pidi praetor kinnitama 2 süsteemi rooma õiguses:
Maila Rumessen JU148 Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel Notari on avalik-õigusliku ameti kandja, kes on sõltumatu ametiisik ning kellele riik on andud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar peab olema erapooletu ja usaldusväärne isik. Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus, pidades silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata. Ametikohustustega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu peab notar hoidma saladuses.
Kohtunik ei või olla: Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 2. Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsleri seaduse §1 sätestab õiguskantsleri ülesanded: (1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. (2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja põhiseaduslikule korrale. Samuti valitakse esimesel istungil Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Et külastada Eesti Riigikogu hoonet ja istungeid, tuleb täpsustava teabe saamiseks helistada Riigikogu kantseleisse. Õige oleks enne endale selgeks teha, kas soovitud ajal on üldse Riigikogu istungjärku ja täiskogu istungit. 2.6 Riigipea on kõrgeim ametiisik. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Presidendi valimised algavad Riigikogust. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Tavaliselt pakuvad suuremad erakonnad või koalitsioonipartnerid välja oma kandidaadi. Viimane ei pea olema Riigikogu ega ühegi partei liige. President valitakse salajasel hääletamisel. Riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt või vastu. Igal parlamendiliikmel on üks hääl
täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega seotud piire. See on juriidiline fakt, süüline tegu, õigusvastane tegu. Isik on deliktivõimeline. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise liigid on: · Subjekt õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik. · Subjektiivne koosseis väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. · Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud · Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Tegu võib toime panna kahel moel: 1) Tahtlus · Kavatsetus · Otsene tahtlus (teab ja tahab tagajärje, möönab) · Kaudne tahtlus (möönab, kuid ei näinud tagajärge ette) 2) Ettevaatamatus
ametinimetusega, nt (allkiri) Kalju Koobas Personalidirektor Peadirektori ülesannetes Asukoht: 3-5 põhireavahet pärast teksti allkirja all. 5. Autor - Kirja autoriks on kirja sisu eest otseselt vastutav organisatsioon või isik. Asukohaks on kirja peaväli. Nt. * Organisatsioon AS PÄIKE * Organisastiooni allüksus AS KUU Personali osakond * Ametiisik Notar Kaie Õigus Kirjal võib olla mitu autorit, e-kirjal on üks autor. Autor esitatakse nimetavas käändes. 6. Kasutusmärge- on kirja kasutamise korda tähistav märge., vormistatakse vajadusel. Elemendi eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menentlemisele. (Ei käsitleta Avaliku teabe seaduse ja Riigisaladuse seaduse regulisatsioonides kasutatavaid märgete vormistamist
12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust. (2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ehitusprojekti või ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub ehitusjärelevalve teostaja. Kui tuvastatakse, et ehitusprojekt või ehitis või selle osa ei vasta sellele kehtestatud nõuetele, peab ehitise omanik hüvitama ehitusjärelevalve teostajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ekspertiisi kulud. (3) Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud: 1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi; 2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. § 61. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus (1) Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui: 1) ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või
vastavust kehtestatud nõuetele, sealhulgas tervisekaitse- ja ehitise ohutusnõuetele; 3 6) kontrollida reisiettevõtja tegutsemise vastavust kehtestatud nõuetele; 7) kontrollida turismiinfokeskuse vastavust kehtestatud nõuetele; 8) kontrollida registreeringu olemasolu ja registriandmete õigsust, kui registreeringu nõue on seadusega sätestatud; 9) teha ettekirjutus. (2) Järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. (3) Järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tagama talle järelevalve käigus teatavaks saanud äri- ja tehnikateabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. § 31. Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
korraldab suhtlemist teiste riikidega. 4) Riigikontroll- sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, ametis 5 aastat. Kontrollib: riigiasutuste, ettevõtete jt riiklike organisatsioonide majandustegevust. riigi vara kasutamist ja säilimist kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist riigiettevõtete majandustegevust Riigikontrolör esitab Riigikogule aruande riigi vara kasutamise kohta. 5) Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu ning KOV põhiseadusele vastavuse üle.' Ametis 7 aastat. Esitab kord aastat Riigikogule aruande. 6) Kohus- sõltumatu, ametis eluaegsetena. Saab tagandada kohtuotsusega. 1. astme kohus- halduskohus 2. astme- ringkonnakohus 3. riigikohus 7) Kohalik omavalitsus- kohaliku elu küsimusi korraldav organ. Tegutseb iseseisvalt. Seadusega pandud kohustused kaetakse riigieelarvest. Struktuur: vallad ja linnad
linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3. Riigikohus (tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras; konstitutsiooniline järelevalve) Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine. Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Ülesanded: 1) Teostada seaduslikkuse järelvalvet analüüsida riigiasutuste poolt välja antud õigusakte, teha ettepanekuid põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide parandamiseks. 2) Lahendada väärhalduse juhtumeid kodanike kaebused riigiasutuste või ametnike töö kohta.
· Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: · Sisemine ehk ametkondlik juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). · Poliitiline seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. · Õiguslik peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). 6 Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: · Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. · Juriidiline järelvalve:
Põhiline vahe avaliku õiguse ja eraõiguse vahel ongi see, et avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Tulles tagasi notari ameti juurde, siis seadus ütleb, et notar on avalik- õigusliku ameti kandjast füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar on täiesti sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Tema põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Eestis osutab notar kliendile dokumentide koostamisel sageli ka õigusabi, konsulteerib registrile esitavate dokumentide osas. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel
tähestikulises järjekorras. 2. konstateerivast osast Siin esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud Akti vorming Allkirjad Aktile kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks Akti vorming Viisa Üldiselt akti ei viseerita. Erandiks võib olla väikeettevõttes näiteks dokumentide hävitamine, millele kirjutab alla üks ametiisik. Selline akt tuleks viseerida nende ametiisikute poolt, kelle dokumente hävitatakse. Sellise akti peab kinnitama ettevõtte juht. Akti vorming Akti lisad Akti lisadeks võib olla nimekiri aktiga mahakantud varadest, mõne komisjoni liikme eriarvamus, jne Akti lisadele viidatakse allkirjadest allpool Protokoll Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosolekukäigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Protokollis märgitakse: Millal koosolek toimus
Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu oluline ülesanne on konstitutsiooniline järelevalve st kehtivate ja vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega vastavuses. Eesti Riigikohtu esimees on Märt Rask. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õiguskatid vastiaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsleri positsioon on teistsugune kui teistel kantsleritel, kes juhivad mõne ministeeriumi igapäevast tööd. Õiguskantsler võib viibida valitsuse ja parlamendi istungitel, kuid tal puudub hääleõigus. Õiguskantsleri ei ole seotud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri kantselei. Selles tegevuses
Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. Riigikogu fraktsioon on ühe erakonna saadikute ühendus. Kui sama erakonna kandidaatide nimekirjast on Riigikokku valitud 5 ja enam rahvaesindajat, on neil õigus moodustada oma fraktsioon. Portfellita minister Minister, kellel puudub ministeerium. õiguskantsleri yl - (Indrek Teder). Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi
jne. Ametniku koha täitmine toimub avaliku konkursi korras. 10. Korruptsioon www.korruptsioon.ee Korruptsioon on avaliku ameti väärkasutamine isikliku kasu saamiseks. Eestis kehtiva korruptsioonivastases seaduses (võeti vastu 1999.a.) on rõhk asetatud korruptsiooni ennetamisele. Selleks on järgmised meetmed: o ametisikute majanduslike huvide deklareerimine ja nende avalikustamine; o töökohapiirangud (näiteks ei tohi ametiisik töötada ametikohal, kus tema otseseks ülemuseks on kas lähisugulane või hõimlane); o toimingupiirangud (ametiisikul on keelatud toimingud hõimlaste ja sugulastega). Korruptsiooni näitajad Transparency International (Passau ülikool) mõõdab index of perception of corruption alates 1995.a. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused.lk. 119-121 Kontrolli võib teostada kolmes vormis: - Sisekontroll vastavalt ametkonnasisestele normatiivaktidele või heale tavale
president.ee Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas päritavate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Monarh on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia). President on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Riigipea pädevuses võib olla ka seadusandliku kogu laiali saatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim. Eesti riigipea on Eesti Vabariigi President, kelle ülesannetest on olulisemad järgmised: •esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; •nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaidja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
