Kartulimardikas Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad "buffalo burr"-"piisoni takjas", eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest,
välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Trumani doktriin kui ka Marshalli plaan pidi andma USA-le eelise võitluses Nõukogude Liidu ja kommunismi vastu. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. See aga ei olnud sugugi litne ülesanne. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948. aastal asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini.
Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks sellele, et neid on vaja, on nad huvitavad. Ma arvan, et nii mitmedki on kasvõi korra oma elus unistanud hiina, või mõne muu eksootilise ja huvitava keele valdamisest. Keelteoskus näitab ka inimese inteligentsust. Kindlasti on kuuldud olukorrast, mis valitseb Ameerika Ühendriikides. Nii mitmedki ajakirjad on maininud, et ameeriklased on kitsarinnalised, kuna arvavad, et enamik valdab inglise keelt ja seetõttu pole neil vaja end vaevata ja teisi keeli selgeks õppida. Kõrvalt vaadates tundub see mõtteviis ju tõesti totter. Ilma keelteoskuseta on töökoha leidmine raskendatud. Agraarajastu on möödas ja enam ei valitse põllumajandussfäär, vaid hoopis teenindussfäär. Seal on vaja palju suhelda. Turisminduse osakaal
Retsensioon Helesinine vagun Lugu räägib mälestamisest ja unustamisest. Ühel peategelasel, kelle nimi on Ints, oli sünnipäev ja ta pidas seda mitmete oma heade sõpradega. Kirjandusõpetaja Tõnu, talumees Märt, hea sõber IT-mees Leopold ja naine, keda ta armastas, Siiri. Nende suure lärmi ja muusika peale külastas neid veel Intsu naaber, kes nendega ka hiljem lõbusalt napsu võttis. Terve etenduse aja võeti viina ja tuletati meelde vene aja lõppu, mida Siiri pidas naeruväärseks ja arvas, et tuleks elada tulevikus, mitte minevikus. Näidend algas rahulikult ja kainelt. Ints sättis kõik valmis enne sõprade saabumist. Temaga oli kaasas Leopold, kes koheselt lahkus kuna teda ootas ees töö. Kui jõudsid kohale Tõnu ja Märt hakkas peale muusika ja lõbus viina võtmine. Tuju muutus järk-järgult aina lõbusamaks ja hakati meenutama veneajal tehtud ulakusi. Tuju läks neil ...
olla. Ei teatud mitte midagi kiiritusest mida see endaga kaasa toob ja üleüldse ei mõeldud tagajärgedele. Mina ise nõustun arvamusega, et Hiroshimasse kukkunud tuumapomm (little boy) oli tegelikult Ameerika jaoks katsetus pomm, sest nad ei teadnud kuidas mõjub tuumaplahvatus inimestele. Nad teadsid ainult selle purustusvõimet ja kuidas seda valmistada. Peale Hiroshima plahvatust oli USA-le teada milleks tuumapomm võimeline on. Kui Ameeriklased oleksid rünnanud ainult Hiroshimat mis oli katsetus lask, siis oleks veel see natuke vabandatav. Sest USA-s ei teatud siis veel tuumapommi täpsetest mõjudest. Kuid USA pommitas ka Nagasaki linna (pomm nimega fat man) kui oli juba teadnud tuumapommi tagajärgedest ja purustusjõust. Just see teeb USA minu silmis suuremaks süüdlaseks kui Jaapani, sest ta ründas nüüd juba teades mis see endaga kaasa toob. Minu arust oli see vale tegu.
Kodukirjand Uus sajand, vanad probleemid Läbi maailma ajaloo on ühiskonda vaevanud mitmed probleemid. Mõned neist on tänaseks lahenenud, kuid teised mitte. Millised probleemid on olnud aktuaalsed läbi sajandite? Need, mis endiselt alles, ootavad lõppu. Kas ja kuidas on võimalik neid lahendada? Probleemide lahendamise eest aga ei vastuta ainult kindel grupp inimesi valitsuses. Mida saab selleks tavakodanik teha? Läbi sadade aastate on kõneainet pakkunud mitmed probleemid. Esimesed, mis mõttesse tulevad, on riikidevahelised konfliktid, mis tihti viivad sõjaliste kokkupõrgeteni ning minevikus on endaga kaasa toonud mitmeid sõdu. Samuti pean tähtsaks ka rassismi, nälja ja kultuuritaustade erinevuse teemasid. USA-s sai hiljuti presidendiks mulatt Barack Obama. Võiks arvata, et nüüd kaob riigis ka rassism, kuid nii see ei ole. Ka kultuuritaustade erinevus tekitab ühisko...
12.aprill 1961 esimene inimene kosmoses JURI GAGARIN ETTEVALMISTUS Mark Gallai, kes neid lennukis ette valmistas, on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit. Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus, Koroljov kiirustas väga, sest olid andmed, et 20. aprillil 1961 saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased. Ja sellepärast määrati start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel 1961. Kes kosmosesse lendab, see määrati kindlaks viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil, nendeks said Gagarin ja tema dublant German Titov. Valmistati ette kolm TASSi teadaannet Gagarini lennust kosmosesse. Esimene oli "Edukas", teine juhuks, kui ta langeb teise riigi territooriumile või maailmamerre "Pöördumine teiste riikide
süüdlasena on välja toodud ainult Calley, nagu juhtunu oleks olnud vaid ühe mehe süü. • 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada • Lõuna – Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse • 1973 – Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ja ameeriklased lahkuma. • 1974 vähendas USA rahalist toetus Vietnamile • Kodusõda jätkus, lõunavietnamlased said lüüa ning seal kehtestati karm kommunistlik režiim. • Tulemused: Põhja-Vietnami võit. P-Vietnam liideti kokku L-Vietnamiga – loodi Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Sõja käigus hukkus üle miljoni inimese Vietnami sõda on ajaloos suuruselt kolams sõda • 2012. aasta mais väljastati president Obama teadaanne Vietnami sõja mälestamisest, kus ta
vaenulikus, alati on mingi moslem, kes paneb Piibli põlema, et õrritada `'vastaspoolt'' ning vastuoksa. Need erimeelsused on allikad paljudele probleemidele tänapäeval. Sest, kui mõelda näiteks, mis algatas sõda USA ning Iraagi vahel, siis võib öelda, et põhjused on poliitilised, geograafilised jne. Kuid on ju selge, mõlemad riigid on erineval mandril ning erineva usuga, ning see erinevus on minu arvates algallikas sellele sõjale. Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi? Et Euroopa on väga väike(`'La Manche is as long as my swimming pool'' ütleb ameeriklane, filmist Eurotrip) ning seal on rikkad ning veidrad inimesed ning tihti saab seal `'nalja''. See on ju muidugimõista vale, kuid kõik need stereotüübid, mis tekkivad inimeste pähe, jäävad ju sinna ning muudavad nende mõtlemisviisi :kuidas ja mida nad teistest inimestest arvavad, keda nad pole kunagi kohanud. Ka koolis on stereotüübid alati olemas
toetasid ka Lõuna-Vietnami kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk Lõuna-Vietnam toetasid USA ja tema liitlased. 1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973
kõigi sõnastikuvastete kohta!) Näiteks inglise "fantastic" ja eesti "fantastiline" tähenduses "suurepärane": iseäranis ameerika inglise keeles "fantastic" väga sage, tihti kasutatavate sõnade tähendus konventsionaliseerub, "banaliseerub", tugevus/mõju väheneb. Prototüüpne "abielu" kultuuriti erinev (konnotatsiooniline e. väärtustähendus). Sõnade assotsiatsioonitehnika abil saadud tulemused: - ameeriklased respekt, partnerlus, armastus, usaldus, mõistmine; - prantslased kirg, armastus, seksuaalsus, eneseteostus/rahulolu (fulfillment), vastastikusus (reciprocity); - jaapanlased usaldus, kompromiss, piirangud, kohustused, elu lõpuni) Pragmaatika: keeleteaduse haru, mis uurib keelt kasutuses, seda, kuidas me väljendame rohkem või midagi erinevat sellest, mis ütleme. Sõltumata koolkonnast põhineb pragmaatika
Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. Seal kujunes kohe välja kodanlik ühiskond. Ülemklass: laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid. Keskklass: farmerid, poodnikud, käsitöölised. Alamklass: lihttöölised ja meremehed -- Inglased kuulutasid 13 kolooniat vabadeks riikideks, kuid vabadus tuli neil kätte võidelda. Inglise armee oli küll suurem ning paremini relvastatud kui Ameeriklased suutsid neid alistada. -- Erinevalt inglaste palgasõduritest võitlesid ameeriklased enda maa ja vabaduse eest. Inglased sõdisid pikas tihedas rivis, kuid ameeriklased peitsid end kivide taha või puu otsa. -- Ameeriklased alistasid inglased ning Versailles rahuga kuulutati asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 1787 aastal anti välja põhiseadus mis kehtib tänaseni. Ameerikas oli föderatsioonvõim (tugev keskvõim). Föderaalvõimud tegelesid riigi
varustuskaravanitest. Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Saksa väed tagasi. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Saksa ja Itaalia väed piiramisrõngasse. Mais 1943 olid nad sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. 1942. aasta teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Sarnaselt sakslastele oli ka Jaapani kiire ja üllatuslik edu maha surutud ja nüüd oli juba liitlasvägedel suur ülekaal. Järkjärgult võeti tagasi vallutatud territooriumid ja hävitati nii Jaapani kui ka Saksa väed. Sakslaste lüüa saamine Punaarmee käest nii Moskva kui ka Stalingradi all, Briti vägede võit El-Alameini lahingus ja Jaapanlaste kaotus Midway lahingus need olid
· Ille Saar: ,, Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku." ( Saar,I. 2008. Mis on õnn? http://www.rajaleidja.ee/web/?id=5815. 03.04.2008 ) · ,,Miski ei vääri meie toetust rohkem kui teaduse ja kirjanduse edendamine. Igal maal on üldise õnne kindlaimaks aluseks teadmine," ütles George Washington pöördumises Kongressi poole 8. jaanuaril 1790. Ameeriklased oskavad suurelt mõelda ja näha veidi kaugemale. See on nende edu üks pante ( Grauberg,E. 2008. Murrang USA kõrghariduses. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/07.04.07/elu/3.shtml. 03.04.2008 ). · Anneli Riis (40) Image Wear AS meister: ,, Hea haridus kõik teed valla. Võimalus saada hea töökoht. Õnn tuleneb heast tööst, mis tagab materiaalse kindlustatuse." · SvenAivar Riis (41) G4S turvamees: ,, Mida parem haridus, seda parem töö. See teeb inimesed
(Benjamin Franklik,Thomas Jefferson,Georges Washington) 1774.aastal septembris Ameerika asumaade I kontinetaal- kongress katekstas kaubavahetuse Suurbritanniaga. II kontinentaalkongress otsustas kõigepealt luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks G.Washingtoni. 4.juulil 1776.aastal võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon. Deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule,vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas 1775-1783, mille lõpetas Versaills' rahu 1783.Rahuleppega tunnistas Suurbrit. endised asumaad vabaks.Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid.1781.aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitud president,kes on ühtlasi valitsuse juht.USA esimeseks presidendiks valiti George Washington,kes oli sellel ametikohal kaks
inflaktsijoon. Raha kaotas nii kiirelt oma väärtuse et mõningad inimesed kasutasid seda kasvõi ahjukütteks. Taoline segadus kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas alles pärast seda, kui võitjad nõustusid järeleandmisega reparatsioonide osas ning Saksamaa peatas inflaktsijooni. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt, oldi võimelised rohkem osta. Kõige kiiremini arenes USA majandus. Ameeriklased uskusid et on saabunud majanduslik õitseng kuid kõik see oli vaid näiline. Sest lihtkodanike palgad olid palju väiksemad kui rikastel. Vaesemad inimesed ei suutnud osta endale vajalikke asju. Sellejaoks inimesed laenasid raha mis maksis hiljem aga valusasti kätte. 1929 aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse. Nüüd kaotasid töö ja jäid ilma sissetulekust miljonid inimesed. Majanduskriis levis ka Euroopa riikidesse.
Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega suur edumaa. USA Jaapan Kokku umbes 300 laeva Umbes 67 laeva 8 varustuse/laevastiku 1 varustuse/laevastiku transportijat trasnportija 8 Valguse kandjat 3 valguse kandjat
Prantsusmaa II Idarinne 22. juuni 1941 III Vaikne ookean 7. detsember 1941 – Jaapan – Pearl Harbor IV Põhja-Aafrika 1941 El Alamein Pöördelised lahingud: Idarinne: Moskva 1942 mai Stalingrad 19.11.1942 – 02.02.1943 Kurski kaar 5. juuli 1943 Sakslased taanduvad, Nõukogude Liit tungib Berliini Vaikne ookean: Midway atoll 1942 teine pool Taanduvad jaapanlased, domineerivad ameeriklased, Hiroshima, Nagasaki Põhja-Aafrika: El Alamein november 1942 Briti väed paiskavad Saksamaa väed Tuneesiasse, sealt Lõuna-Itaaliasse, sõda Itaalia pärast, Mussolini diktatuuri lõpp, puuakse üles Läänerinne: D-day, teise rinde avamine 6.06.1944, Normandia dessant Lääneriikide dessant, „teise rinde avamine“, Saksamaa peab sõda kahel rindel, Pariisi vabastamine Konverentsid: I – Atlandi harta 14.08
tuule suund ära muutus ei olnud see plaan nii efektiivne. Esimene tõeline mehitamata õhusõiduk valmis Suurbritannias esimese maailmasõja ajal, Professor A.M. low'd palus disainida väike piloodita õhusõiduki mille sisemus oli täidetud pommidega, kahjuks ei jõudnud see õhusõiduk taevasse kuna sellel disainil oli väga palju vigu, peaprobleemiks oli mootori tekitatud raadiomüra mis segas õhusõiduki juhtimist. Teise maailmasõja aeg valmistasid nii Britid kui ka ameeriklased droone. Esimene edukas mehitamata õhusõiduk oli Fairey IIIF mille hüüdnimi oli Fairey Queen. Teise maailmasõja aeg algas droonide tööstuslik tootmine, esimene ettevõte kes mehitamata õhusõidukeid valmistama asus oli USA ettevõte Radioplane. Ameerika ühendriikide armee tellimusel toodeti nende mudelit Radioplane OQ2 kokku 15000 eksemplari need droonid olid mõeldud õhutõrje harjutussihtmärkideks. Eesti on seni valmistaud ühe
Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Pommi transport Esimese pommi viis USA lendur PaulTibbets juunior, kes lendas USA B-29-tüüpi pommitajaga, Jaapani linnale nimega Hiroshima. Lennuki õhkutõusust Tiniani saarelt Vaikse ookeani lääneosas oli möödunud kuus tundi. Sealse lennuväebaasi vallutasid ameeriklased jaapanlastelt eelmisel aastal. Tollal olid seal maailma pikimad stardirajad. Lennuki pardal oli pomm, mille USA sõjavaelased olid ristinud Väikemeheks. Mida aatompomm suudab? Pomm plahvatas kell 8.15. Pärast valgussähvatust, kuumalainet ja kohutavat möiret kerkisid taevasse tulekera ja seejärel seenekujuline pilv. Aatomituumade lõhustumisel vallandunud energia ja kuumus muutsid terve linna tuhaks ja tolmuks. Tulekahjud haarasid enam kui 4,4 ruutmiili (10 km2)
Kolhooside näol loodi talunike eraomandi baasil põllumajanduslike industrialiseeritud suurettevõtete võrk, mis omakorda asutasid majanditevahelisi kooperatiive ja ühisettevõtteid. Kolhoosid olid juriidilised isikud. Jeremy Rifkini “õnneliku Euroopa” olemus. Rifkini arvates on oluline vahe demokraatliku Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Küsimus on suhtumises. Tema arvates tõstavad ameeriklased esikohale üksiksiku edu ja eurooplased seavad sellele vastu kollektiivse heaolu. Kui erooplased Ameerikasse rändasid, sõltus iga sisserännanu elu ja saatus ainult tmeast endast. Ta ei saanud loota kellegi abile ega ka ühiskonna toetusele. Viimast polnud lihtsalt välja kujunenud veel. Eurooplane pole aga kunagi sattunud olukorda, kus ta peab ainult oma jõu ja mõistusega olukorrast välja tulema. Ikka leidub keegi, kes hädalist aitab. Aegade jooksul on Euroopa
Sõdisid troopiliste vihmametsade tingimustes. II Vietnami sõda 1964-1973. 1963 sai Ameerika presidendiks Lyndon B.Johnson, kes võttis Vietnami osas palju jäigema hoiaku, mis põhjustabki II sõja. Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine, USA soovis demokraatiat levitada. Pinged uuesti teravaks muutunud. Omavahel konkureerivad Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Kasutati massihävitusrelvi. Ameeriklased kaotavad II Vietnami sõja häbiväärselt. Kuj välja Vietnami sündroom- nähtus, kus ollakse vastu, et Ameerika sekkuks kaugel asuvatesse sõdadesse, meretagustesse piirkondadesse. Vietnami sõda tegi lõpu Ameerika majanduskasvule, halvenesid ka Ameerika suhted Euroopa riikidega, eriti Prantsusmaaga. 1966. Prantsusmaa lahkus ajutiselt NATO-st 1975 lahkub viimane Ameerika väekoondis Vietnamist. Tulemus: Lõuna-Vietnam varises kiiresti kokku. Kogu Vietnam
1865), mil paljud afroameeriklased põgenesid orjusest maa all asuvale raudteele, et leida vabadustee Kanadasse. See kandis nime ,,The Freedom Crossing", mille auks asustatud monument seisab Lewistoni jõe pangal. See mälestab julgeid põgenenud orje kui ka kohalikke vabatahtlikuid, kes aitasid neil salaja jõge ületada. Peamised draamad toimusid endistel aegadel sõdurite vahel. Kui Ameerika asus 1812 sõtta Briti koloniaalvalitsuse vastu, vallutasid ameeriklased kiiresti Niagara poolsaarel asuva linnakese ning jugade nõlva, mis kuulusid Kanada Briti provintsile. Kulus kaks aastat, enne kui Ülem-Kanada kuberner Isaac Brock suutis ameeriklased sealt taganema sundida. Niagara läänenõlval on rohkelt ajaloolisi monumente meenutamaks konflikti, mis andis kanadalastele esimest korda aimu sellest, mida tähendab olla ameeriklane Briti provintsis. Aastal 1880, Niagara jõgi osutus esimeseks veeteeks Põhja-Ameerikas, mida
olevad juba ette ära otsustatud Võitlus nafta üle Eripärad: Iraagi vastu moodustus 34 riigi koalitsioon, mis oli suurim omalaadne pärast teist maailmasõda Kasutati Stealth pommitajaid, elektrooniliselt juhitavaid täpsuspomme, GPS- navigeerimissüsteemi Sõjas oli mitu etappi (Kõrbekilp, Kõrbetorm) Kasutati põletatud maa taktikat (Kuveidist taganevad Iraagi sõdurid panid põlema Kuveidi naftaleiukohad) Ameeriklased kaotasid sõjas 150 sõdurit, Iraak 20000-35000 Saddam surus mässu riigis maha kasutades mürkgaasi Tagajärjed ja mõjud tänapäeval: Koalitsiooni vägede võit Palju hukkunuid: ameeriklased umbes 150 sõdurit, Iraak aga 20000-35000 Iraagi väed tõrjutakse Kuveidist välja Kuveidi monarhia taastumine USA kehtestas Põhja-Iraagis lennukeelu tsooni Sõda näitas kui kaugele oli Lääne relvastus arenenud, n-ö nähtamatud lennukid,
elus, keda me vältida ei saa, langevad tavaliselt sellesse vastakaid tundeid tekitavasse kategooriasse: mõnikord on meil nendega hea koos olla ja mõnikord mitte. SEMINARID Töölehed nr 1,2 kõik küsimused! Artikkel: Teaching Applied Psychology to American and British Managers 1)Too Välja Ameerika ja Briti juhtide erinevused kultuuri gruppides: a) olevik ja minevik- Britid otsivad juhiseid minevikust aga ameeriklased on suunanud end tulevikku. Britt teeb kõike aeglaselt ja kaalutletult, ameeriklane tahab tulemusi kiirelt näha. Ameerilastel ei ole kannatust otsida vastuseid minevikust, see miis toimus sel ajal ei pruugi toimida nüüd ehk praegusel ajahetkel. ............................................................................................................... b) praktiline versus teoreetiline- britid on teooria pooldajad (loevad palju teadusaartikkleid)
et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on. Ei tea seda isegi teadlased. Kummatigi on virmalised astunud uuesti inimese ellu, mõjutades ülemaailmset suhtlemist, ja seepärast on neid üha enam ning enam uurima hakatud. Peaaegu kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Alles hiljaaegu uskusid paljud ameeriklased, et virmalised pole midagi muud kui päikesekiirte peegeldus polaarjääl. Üldtuntud on ka arvamus, et virmalised tekivad polaarmeredes triivivate jääpankade kokkupõrkel. Virmalisi juhib Maa Meie armas Emake Maa on kõige muu kõrval ka üks tohutu suur magnet. Seda taipasid omal moel juba 2200 aastat tagasi elanud hiinlased, kes ehitasid orienteerumist hõlbustava kompassi. Maa-magneti poolused asuvad üsna lähedal Maa geograafilistele poolustele
~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12. Etnosed: hiinlased, industaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA - Ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Etnose vormid - hõim, hõimuliit, rahvas, rahvus 13. Katoliiklus - Itaalia, Hispaania, Prtugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia Protestantlus - USA, Kanada, Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Sveits, Holland,
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal? Möödunud sajandi neljakümnendate lõpuks oli lõplikult välja kujunenud nn kahepooluseline maailm ning mõlema vastasleeri võtmeriigid olid end värskelt ka tuumarelvadega varustanud. Niisiis polnud tugevale vastastikusele hõõrdumisele vaatamata võimalik konflikti sünd tema tavapärases tähenduses - see oleks viinud mõlemad pooled hävinguni ning riigipead andsid endale selles suhtes täielikult aru. Fanaatiline teineteise ületrumpamine toimus seetõttu peamiselt kõikvõimalikes teistes elu valdkondades. Eriti oluliseks kujunes Teise maailmasõja käigus tehtud avastuste tõttu võimalikuks saanud idee kosmose vallutamisest oma üleoleku demonstreerimiseks investeerisid mõlemad pooled vastava tehnoloogia arendamisse üüratuid summasid. Ilmselt oli selle võistluse üheks varjatud eesmärgiks juba algusest peale vastaspoole väljakurnamine, mis aga majandussüsteemi iseära...
Selle peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid oma põllupinda ja karja arvu. Selle eesmärgiks oli vähendada põllumajandustoodangut. Põllumajandusalased reguleerimised ei andnud tulemusi, sest põllupinna vähenemisega kaasnes töö intensiivsuse tõus. Tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms. Tänu nendele meetmetele leidsid miljonid ameeriklased endale rakenduse. See tõstis inimeste ostujõudu ja mõjus hästi USA majandusele. Suure Depressiooni lõppaastaks peetakse enamustes riikides 1933. aastat, riigiti oli aga kriisikestvus erinev. Suure Depressiooni lõpuaastaks on peetud ka 1939. aastat, millal algas Teine maailmasõda. Erinevates riikides kujunes kriis muidugi erinevalt.
Tegelikkuses on Ameerikas ka praegu mustanahalistega probleeme. 5. Vietnami sõda (lk 24 + kava vihikust) 1960 algul, samal ajal, kui oli läbimurrang mustanahaliste olukorras, oli Vietnamis 2 riiki: Põhja- ja Lõuna-Vietnam. USA võitles meeleheitlikus ahastuses kommunistide vastu ning seetõttu osales ta ka 1964. aastal alanud Vietnami sõjas. Tol ajal oli presidendiks Johanson. NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased, kes toetasid Lõuna- Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu. Paraku kaotas USA sõja. Eelkõige seetõttu, et rahvas, näinud televisioonist sealset sõjategevust, oli vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus. Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga. 6. Reagani valitsemine (lk 25)
põhiautor T. Jefferson Selle dokumendi järgi on kõigil rahvastel õigus enesemääramisele, õigus kukutada ebaõiglane valitseja. Kõik inimesed on sündinud võrdsetena, igaühel on õigus elule, vabadusele ja õnne püüdlemisele USA I ja III president George Washington (1732- Thomas Jefferson (1743- 1799) 1826) Iseseisvussõda 1775-1783 • Ameerika vabatahtlikud sõdivad inglise palgasõduritega • 1777 Saratoga lahing – sõja pöördepunkt, ameeriklased hakkavad võitma • 1781 Yorktowni alistamine ameeriklaste ja prantslaste koostöös • 1783 Pariisi rahuga tunnustas Inglismaa Ameerika Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile
kirjutatud pidada tõeks. Meie eestlased peame ameeriklasi tõesti väga osavateks „small-talk“-i aretajateks. Varem enne seda artiklit, ei mõelnud ma mille tõttu nad seda teevad, oli ka mul suhtumine, et need inimesed lihtsalt ei oska ühist huvitavat jututeemat arendada ja räägivad lihtsalt vaikuse vältimiseks maast ja ilmas. Nüüd kui aga olen selle artikli läbi lugenud siis mõistsin, miks nad sellisel viisil käituvad, nimelt läbi selle suudavad ameeriklased just inimestega uusi teemaid aretada ja ühist keelt leida, see on nende viis õppida inimesi tundma. Meie kui eestlaste jaoks on see väga võõras, kuna meie ei ole selles osas väga osavad. Meie kui tutvume uute inimestega ei hakka suvalistel teemadel rääkima vaid alustame kohe küsimustega: „Mis su nimi on?“ ; „Millega tegeled?“ ; „Mis on su hobid?“ jne. Need on minu jaoks esimesed küsimused, millega jututeemat alustatakse ja sealt viiakse teemad järjest edasi ja sügavamaks
L.I BREŽNEV L.I BREŽNEV 1906-1982 NLKP peasekretär, riigijuht KUIDAS TEDA MEELDE JÄTTA? ★Kulmud LAPSEPÕLV ★19.detsember 1906 ★Ukraina, Dnipropetrovski oblast ★õnn ja edu rinnapiimaga ★1913 kihelkonna kool(2a) ★1915-1923 raske elu gümnaasiumis KARJÄÄRI ALGUS ★Sverdlovski ringkonna Bisertski rajoonis rahvasaadik ★1931-1935 Metallurgiainstituut, direktor BREŽNEV VÕIMUL ★1964-1982 NLKP PS ★Kindlustas võimu sõpradega ★Rahulikud ajad ehk stagnatsioon “Kuidas on võimalik, et niisugusel ajajärgul meie maa ajaloos sattus riiki juhtima kõige nõrgem inimene…” “Punased bojaarid” pt. “Punaste bojaarite kasvupinnas” KIINDUMUS KIITUSTE VASTU ★114 ordenit ja medalit ★Sünnipäevaks NSVL kangelase aunimetused (1966,1976,1978,1981) ★1976, “Tähelepanu! Marssal tuleb!” SÜNNIPÄEVAKS AUNIMETUS "Väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest v...
väärtusi ja elustiili tänapäevani välja? Tänapäeval on kõik võrdsed ja saadakse aru, et orjade pidamine on ebanormaalne ja kõikidesse suhtutakse võrdselt, nii palju kui see võimalik on. On alles ka osariigid. Ameerikas on jätkuvalt kõrgeimal positsioonil president. Majandus on samuti jõudsalt edasi arenenud. Elustiil on nüüdseks sama nagu igas arenenud riigis, kuid usun, et tänu minevikule hindavadki ameeriklased oma iseseisvust nii väga, et tähistavad seda nii suurte pidustustega.
Iseseisvuse väljakuulutamine 4.juulil 1776.aastal võttis kontinetaalkongress vastu Virginia advokaadi ja istanduste omaniku Thomas Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks , põhjendades rahva õigust oma saatuse määramisel ja oma valitsuse loomisel. 4.juulit tähistatakse ameerikas iseseisvuspäevana. Uus riik- Ameerika Ühendriigid Iseseisvuse kätte võidelnud ameeriklased seisid pärast vaenutegevuse lõppu silmitsi majandusliku ja sotsiaalse kaosega.1787.aastal asuti välja töötama põhiseadust. 1789.aastal kehtima hakkanud põhiseadus fikseeris föderalistliku suuna võidu .Uus riik sai ametlikuks nimeks Ameerika Ühendriigid. 1789.aastal valiti USA esimeseks presidendiks George Washington ,kes oli sellel kohal kaks nelja aastast ametiaega .Ta oli tasakaalukas riigijuht. Oluline samm oli ka uue linna rajamine ,mille nimeks sai Washington. Uue pealinna
USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas :
USA saavutas edu meresõjas, kuid maismaal jäi inglastele alla. 1814.a vallutasid inglased Washingtoni. Ühendriigid suutsid siiski oma iseseisvust kaitsta. Seetõttu nimetatakse seda ka teiseks iseseisvussõjaks. Sõlmitud rahu kaotas lõplikult inglaste lootused koloniaalvõimule ameerikas. USA toetas ka Ldn-A iseseisvusliikumist ning astus välja katsele taastada Hispaania kolooniad. Monroe doktriin - USA presidendi James Monroe deklaratsioon 1823a, et ameeriklased on igasuguse eurooplaste sekkumise vastu Ameerikas. Ühendriigid valdavalt põllumajanduslik maa. Lõunas põllumajanduse aluseks istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Põhiline põllukultuur oli puuvill, küllalt levinud ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus. Plantaator istanduse omanik. Tööstus vähe arenenud, pooldati täielikku vabakaubandust euroopaga. Põhjaosas orjust polnud,
USA-s, kuhu oli emigreerunud suur osa maailma tippfüüsikuid. · Plahvatuslik ahelreaktsioon-avastati alles vahetult enne sõda. · Tuumade lõhustumiseks sobivaid aatomituumi pole just palju. · Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. · Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte. · 1949. aastal katsetas Nõukogude Liit esimest tuumapommi. · Ameeriklased jõudsid termotuumapommini alles 1952 ja venelased aasta hiljem. · 1950. aastate alguses korraldati Nõukogude Liidus ka tuumapommi lõhkamisega sõjaline õppus. · Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. · Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. · Mõne aja vältel arendati aktiivselt ka neutronipommi. Tugeva neutronkiirguse eeliseks on asjaolu, et see hävitab elavjõu, jättes muu terveks.
1. Täida lüngad. (15 punkti) Esimene maailmasõda algas 1914 aastal ning lõppes 11 novembril 1918 aastal. Kõige rohkem said Esimeses maailmasõjas kannatada keskriigid(saksamaa, austra-ungari, türgi, bulgaaria). USA astus Esimesse maailmasõtta alles 1917 aastal ning kandis seetõttu vähe kaotusi. Kui varem oli USA olnud eurooplaste võlglane, siis nüüd muutus ta nende võlausaldajaks. Kõige kiiremini arenes sõjajärgsel aastakümnel USA majandus. 1920. aastail uskusid paljud ameeriklased, et saabunud on prosperity ehk majandusliku õitsengu ajajärk. 1914 aastal oli Fordi autotehases kasutusele võetud konveier, mis tagas väiksema ajalise töökulu . Kõige raskem oli majanduslik olukord Saksamaal, sest see riik oli kuulutatud sõjasüüdlaseks ning pidi tasuma reparatsiooni makseid. Hinnad kasvasid seal tohutu kiirusega. Näiteks maksis ajaleht 1921. aastal alla marga, 1923. aasta sügisel aga juba 70miljonit marka . 2
on olnud Kreeta ülemvõimu all. Senini aga puudusid selle tõenduseks kultuurajaloolised andmed. Alles viimase paari aastakümne väljakaevamised on näidanud, et Kreetas on omal ajal valitsenud ütlemata kõrge kultuur, mille tugeva mõju all seisis Ateena, võib- olla ka poliitiliselt. Säärasel juhul oleks siis müüdi sümbolistliku külje taga õige sisu. Kreeta väljakaevamisi on toimetatud Arthur Evans. Hilisemail aastail on ka ameeriklased seal kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest. Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis
Külma sõja võtjad ja kaotajad. Külmaks sõjaks nimetatakse perioodi peale teist maailmasõda. Külmas sõjas olid vastaseisusus Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit. See väljendus ideoloogias, kultuuris, majanduses ja sõjalisuses. Võitluse eesmärgiks oli enda seisukoha tugevdamine maailmas ja vastasriigi nõrgendamine. Kasutusel oli väga palju meetodeid näiteks: vastastikune luuretegevus, üksteise üle trumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid. Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine. Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus te...
kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. Hea näitena saab välja tuua Saksamaa. Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Kolmandaks võib välja tuua valitsuse vead kriisi ajal, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Euroopa majanduse nõrkust. Esimestel sõjajärgsetel aastatel said ameeriklased tunda majandusraskusi ning tänu sellel aktiviseerus kohalike radikaalide tegevus. 1920.a. võeti vastu USA põhiseaduse 8. parandus e. alkoholi keeluseadus, mis tähistas kuiva seaduse jõustumist. Inimesed aga ei suutnud alkoholist loobuda ning kohe kasutas võimalust ära maffia, mis võttis vägijookide valmistamise ja levitamise enda peale. Nii rikastasid jõugud salaalkoholi toel ning suurendasid märkimisväärselt oma mõju. Kurikuulsaimaks liidriks oli neist Al Capone.
uhkust tunda ning samas ka pead vangutada. Peale taasiseseisvumist 1991. aastal on meil ette näidata üsnagi märkimisväärne areng. Millised on tänasel päeval Eesti riigi head ja vead? Pean tõdema, et meie riigi välispoliitiline tegevus on end praeguseks täielikult õigustanud. Eesti julgeolek pole mitte kunagi varem olnud nii kindlustatud nagu see on nüüd. Ämari lennubaasis on NATO liitlasväed, kes aitavad turvata me õhuruumi. Abiks on olnud ameeriklased ja sakslased. Tänu meie poliitikute suurepärasele tööle kuulume olulistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit, ÜRO ja NATO. See aga ei tähenda seda, et me julgeolek oleks automaatselt tagatud. Eesti peab praeguses geopoliitilises olukorras valmis olema kõigeks. Eestile on edu toonud originaalsed lahendused. Tehnoloogia osas oleme maailmas juhtpositsioonil. Innovaatilisus on meie trump. Tänu Eesti inimestele on leiutatud suhtlusprogramm, mille olemasolu on juba peaaegu iseenesest
Vene vägede ülekaal oli ilmselge. 4.8 Itaalia väljalangemine sõjast Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3. Septembril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu, kuigi Põhja-Itaalias aitasid sakslased Mussolini uuesti võimule, oli Itaalia Teisest maailmasõjast välja langenud. 4.9 Murrang Vaiksel ookeanil 1942.a teine pool oli otsustav Vaikse ookeani sõjatandril, kus ameeriklased saavutasis suures merelahingus Midway saarestiku lähedal võidu Jaapani laevastiku üle ning asuti hõivatud alasid tagasi vallutama. 1944.a. sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist. 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a. Punaarmee alustas rünnakutega nii nii põhja- kui lõunatiival, murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all jäi pealetung seisma, millest sai idarinde kõige ,,kuumem" koht, skslased võitsid isegi mõned kaotatud alad tagasi
Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse. See dokument aga ei varjanud kuidagi tema diktaatorlikku valitsemisviisi. Diemi reziimi iseloomustas korruptsioon, vähene huvi elanikkonna ja majandusliku heaolu vastu. Ehkki Ameerika jagas abi heldekäeliselt, jõudis sellest rahvani vähe ning maapiirkondi rõhus vaesus. Diemi väed tapsid Lõuna- Vietnami jäänud Viet Minhi sõdureid ning see õhtus aina enam Ho Chi Minhi Vietname ühendama. Ameeriklased aga ei saanud lasta oma satelliitriigil langeda ning sellega oli tee uue sõjani alanud. 3. Teel uue sõjani 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid ehk punapartisane hakati nimetama vietkongideks. Alguse sai partisanisõda, et ühendada kaht Vietnami riiki. 1963. aastaks oli ameeriklastele
lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal) 1959. Aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Castro tahtis kehtestada omaenda diktatuuri. Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga ning lähendasid suhteid NSVL. Hrustsov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus USAst, Hrustsov ise kinnitas, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi siiski püsima. Praha kevad - 1968.aastal Tsehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga
Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otsustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Jätnud itta 40 teisejärgulist diviisi, koondas Saksa väejuhatus läänerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavjõu reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samaväärne. Vaid ameeriklased võisid koondada läänerindele veel sadu tuhandeid sõdureid. Seega üritas Saksa väejuhatus võita sõda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased. 23. 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tõttu rivist välja ligi pool
Iseseisvuse väljakuulutamine: -1776.a tuli Philadelphias kokku teise kontinentaalkongressiga -kongress otsustas luua regulaaraarmee , ülemjuhatajaks George Washinton. -valitsus kuulutas kolooniad mässajateks ja ähvardas juhid kukutada -4.07.1776 võttis kontinentaalkongress vastu Virgina advokaadi ja T.Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni(kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks ) -4.07 ameeriklaster iseseisvuspäev Iseseisvussõda: -1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele
sündinud, juhtis Bostoni garnisoni, kus poliitikaga tegelemine oli kaubanduse pea täiesti välja tõrjunud, Gage'i põhiülesanne kolooniates, oli Sunniseaduste täitmist valvata. Kui temani jõudis kuuldus, et Massachusettsi kolonistid koguvad püssirohtu ja laskemoona 32 kilomeetri kaugusel asuvasse Concordi linna, saatis Gage tugeva garnisoniüksuse seeda sõjavarustust konfiskeerima. Seejärel tungisid britid Concordi. Ameeriklased olid küll enamiku laskemoona minema viinud, kuid britid hävitasid veel viimse, mis alles oli. Vahepeal mobiliseerusid Ameerika maameeste väed ja hakkasid Consordi poole liikuma, et Briti sõdureile kaotuse eest kätte maksta, kui nood olid asunud pikale teekonnale Bostonisse. Kogu retke jooksul olid inglise sõdurite erepunased kuued heaks märklauaks kiviaedade, küngaste või mõne majanurka taha peitunud laskureile, kes kuulsid "Middlesexi küladest ja farmidest" pärit miilitsasse
Lahkrivi ja lipp. Iseseisvusdeklaratsioon - 4. juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratisooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseidvateks riikideks, põhjendades rahva õigust oma saatuse määramisele ja valitsuse loomisele. Iseseisvussõda- vabadus tuli neil siiski endil kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud, parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see , et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased.Nad asetsesid hajusalt, tulistades puu või kivi tagant. Nii olid kaotused väiksemad. Legendi järgi pärineb Ameerika lipp sellest, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. 13 tähte = 13 kolooniat. Usa põhiseadus ja riigikord Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised demokraatiat ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
