sõjad indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände.4 Võib öelda, et pole ühtegi teist filmižanri, mis käsitleks mingi ajalooperioodi olusid nii spetsiifilisena. Ameerika 19. sajandi teine pool ja sellega kaasnenud rahvusliku kultuuri teke on tõeliselt viljakas algmaterjal vesternidele. Seetõttu võiks pidada vesterni justkui ainult Ameerikale omaseks žanriks, kuna selle algidee põhineb puhtalt jänkide enda ajalool. Vesternist teeb žanri justkui rohkem taustsüsteem ja stereotüübid, mitte mingid kindlad reeglid nagu mõnel teisel žanril on. Näiteks komöödia üheks eesmärgiks on pakkuda rahvale kerget süžeed, mis ajaks naerma. Draamad keskenduvad tõsisematele teemadele realistliku vaatenurga alt. Vestern võib aga olla nii komöödia või draama – see on
L D E L A O R U I M K B A U S 1. Meresõidu laev. 2. Ameerika põliselanikud. 3. Ameerikast pärit kultuurtaim. 4. Andis Ameerikale nime (perekonnanimi). 5. Väga rikas kullamaa Lõuna-Ameerikas. 6. Hiina leiutis. 7. Uus maa ehk.... 8. Purjetas üle Atlandi Kesk- Ameerikasse (eesnime täht+perekonnanimi). 9. Riik, kus leiutati püssirohi. 10.Kolumbuse nimest tuletatud Ameerika riik. 11.Riik, kus leiutati male mäng. Lahendus: Avastas meretee Indiasse.
Maadeavastuste tagajärjed Kristjan Kipper Mõju Euroopale · Eelkõige avardasid inimeste silmaringi · Varauusaja lõpuks oli eurooplastele tuntud 1/5 maakera pindalast · Õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi · Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas,koduloomadest kalkun · Kartulisse suhtuti Euroopas pikka aega umbusuga,seda peeti malaaria põhjustajaks · Eestisse jõudis kartul maaõuna nime all · Tubakat peeti pikka aega arstirohuks · Negatiivseks küljeks levis maadeavastusetega ka haigused,näiteks süüfilis Maadeavastuste mõju Ameerikale
Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina- Maffia Ameerikale Paremerakonnad Suurlinnade kasv Suur majanduskriis Uued kaubad Neutraliteediseaduse Kongress Suurlinnade kasv vastuvõtmine Reisilennukid
Sündinud New Orleansis St. Louis shag Väga kiire ja energiline paigaltants Balboa Mitmete swingtantsude segunemisel sündinud tants Tantsitakse ülerahvastatud tantsusaalides kiire muusika järgi Pärit Lõuna-Californiast Balboa saarelt East coast swing Lihtsaim kõigist swingtantsudest Loodud ameerika tantsuõpetajate poolt 1942. aastal Tahetakse teha keeruline lindy hop "valgele ameerikale rassiliselt vastuvõetavaks" Swingi ring- ja rivitantsud Partnerita rühmatantsud Big Apple Shim Sham Shimmy Jitterbug Stroll Booie-Bären Stroll
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise
kujunemisele Karjääri algul oli mõjutatud impressionist Afred Sisley'st. Väikesed kirikud, teed, kaldapealsed need oli tema varajasete maalide põhiteemad 20. sajandi esimesel kümnendi lõpus tulid ta töödesse mõjutusi kubistidelt 1911. aastal liitus Puteaux nimelise kunstirühmitusega 1916 hakkas ta Barcelonas välja andma dadaistlikku ajakirja 391 Ta reisis mitmeid kordi New Yorki tutvustades moodsat kunsti Ameerikale Elu lõpul tegi glamuurseid pilte prantsuse "naiselikele" ajakirjadele 2003. aastal müüdi ta maal 1,6 miljoni dollariga "Machine, Tournez Vite" "Hera" "Cinq Femmes" "Centre Pompidou" Aitäh teile!
Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Muudatused ühiskonnas Portugallased haarasid enda kätte Aasia vürtsikaubanduse Kaubandusest saadud kasum oli kõrge Kasvas väärismetallide sissevedu Põllumajanduse areng Henrique Meresõitja
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
infrastruktuuri arendamiseks või millekski muuks vajalikuks. Sõjas osalemine võib põhjustada riigle ka suuri võlgu nagu näiteks Ameerika Ühendriikidel, kelle võlg on praeguseks hetkeks tõusunud kaheksateistkümne triljoni dollarini, ning sõda Afganistaanis ja Iraagis läks neile kokku maksma kuus triljonit dollarit. Sellega oleks võinud tagada kõikide Ameerika vanurite ning töövõimetute inimeste tervisekindlustuse kümneks aastaks ja palju muud, mis oleks Ameerikale ja maailmale palju head teinud. Kolmandaks on tänapäeva sõjad terrorismi vastu mõttetud, kui välja arvata nafta, mida USA ja muud suurriigid nendest maadest saavad aga see ei tasu ära kuna näiteks ISIS - ga võideldes hukub peale sõdurite ja terroristide ka palju tsiviilelanike. Selle süütu hukkunu lähedased tahavad neile, kes seda tegid, kättemaksta. Süüdlasteks on NATO sõdurid ja ,et neile kättemaksta liituvad nad terrorismirühmitustega
Põhjusi võtta ette pikk merereis oli palju. Näiteks vajadus idamaiste vürtside järele, uudishimu ja seiklusjanu ning kullajanu sest eurooplased kujutasid idamaid ette väga rikaste maadena. Põhjused on veel näiteks ka vajadus turvalisemate mereteede järele ning ristiusu vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda ,,valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus. Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased tehti pärisorjadeks ning nad pani kaevandustesse rasket tööd tegema. Sellest järeldub, et suurenes nõudlus orjatööliste järele ning seetõttu hakati neid Aafrikast Ameerikasse viima. Kuna
Kuigi ameeriklased sõdisid Inglaste vastu, kellel oli ohtralt sõjavarustust ja ka väljaõpetatud sõdureid, siis ameeriklasetel oli vaid väljaõpetamata sõdurid ning tagasihoidlikult relvastatud vabatahtlike salgad. Kuid ameeriklased võitlesid oma maa ja oma vabaduse eest, ning võitsid. Nad pidid siiski oma algse strateegia vahetama indiaanlaste strateegia vastu, sest nii oli kaotused väiksemad kui vastaspoolel. Tuleks ka arvestada prantslaste toetusega ameerikale, ilma nendeta nad ilmselt hakkama poleks saanud. Prantsusmaa saatis ameerikasse oma abiväed ning Prantsusmaa laevastik oli sõjaliselt üle Brittide laevastikust. Kuid 1781 sundisid ameeriklased Ingise vägesi kapituleerima. 1783. Aastaö sõlmitud rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Sündmus on minu arust väga tähtis, sest ilma vaba Ameerikata, ei oleks meil sellist julgeolekut nagu meil on praegu ja majandus ei oleks ilmselt sama arenenud.
Kindlasti lisandub neid paiku veel. Ööbimiseks valisime East Village Suites New Yorgi, kuna seda kiidetakse ja asub hea koha peal, linna lähedal. Sisseoste saab teha Macys ja Bloomingdades. 10. Kuna me läheme New Yorki kevadel on seal sellegipoolest soe ja ei soovita panna selga pakse riideid. Võiksid olla mugavad, õhuksed riided ja jalanõud kuna ringi liikumist on palju. Kahjuks rannailma ja Atlandi Ookeani kevadel veel nautida ei saa. 11. Ameerikale on iseloomulikud rasvased toidud näiteks peekon ja munad, grill kana, burgerid kuid soovitan need sellegipoolest ära proovida. Õhtustada soovime moodsas SaHo ja Meatpachingu restoranis.
Aleksander II Aleksander II oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2.märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atendaadi käigus. Ta sündis 29.aprill 1818 Moskvas. Ta sündis Nikolai I vanima pojana. Aleksander sai tolle aja kohta tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamise. Sõjandus huvitas teda vähe. Ta oli heasüdamilik ja õrna hingega. Aleksandri varasem elu andis vähe märki tema potensiaalist, et temast saab suur reformaator. Tema isa valitsemiseajal, surus riik igasugust mõttevabadust ja eraalgatust. 1841. aastal abiellus ta Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, keda hakati tundma Maria Aleksandrovana nime all. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Aleksander astus troonile pärast oma isa surma. Tema esimene valitsemise aasta oli oli pühendatud Krimmi sõja jätkamisele ning pärast Sevastopoli langemist ...
leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus
Võibolla alustame Vladivostokist? Kas sa tead kus on Vladivostok? Aga kus on Moskva? Kas sa tead missugune vahemaa? Vladivostok, see on kaug-ida. Kui Moskvas on päev, siis seal on öö ja tead varsti algab jälle päev. Kas sa tead, et Venemaa on nii suur, et päike ei looju kunagi? Venemaa asub 11-s ajavööndis. Meie elanikkond- 150 miljonit elanikku. See on 125 Eestit. Jah, suur Venemaa. Varem kuulus Alaska Venemaale. Tsaar Alexander Teine müüs selle Ameerikale. Kas sa tead millise summa eest? Millise? 7 200 000 USD!
nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamine Ameerikas, monarhia kukutamine ja Vabariigi väjakuulutamine Prantsusmaal olid järgmised sammud demokraatia rakendamiseks ja iseseisva riigi, kui kodaniku huve teeniva ja ülima eesmärgi loomiseks. Suveräänseid huve teeniv administratsioon asendati põhiseadusliku administratsiooniga rahva huvides toimetamiseks
Lootuse neeme) Vasco da Gama (Portugallane, avastas tee Indiasse, läbis Hea Lootuse neeme, võttis appi lootsi) Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas, et avastas India, suundus kolme karavalliga pikale mereteele) Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane) Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika) James Cook (avastas Austraalia, eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi) Maadeavastuste mõju Ameerikale Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale Avardas maailmapilti, uute kaubateede kujunemine üle Atlandi ookeani, kerkisid uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul. Haiti vabanemine Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja saanud kindraliks. Ta ühendas kogu saare ja kuulutas end eluagseks valitsejaks, kuid pidi alistuma saarele saabunud Napoleon I vägedele. Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, mi...
majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse. 1. Ameerika-Hispaania sõda, mille tulemusel loovutas Hispaania Ameerikale Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA võimu alla. 2.Ühendriigid teostasid Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. 3. USA toetas vastuhakku Kolumbia vastu, mille tulemusena eraldus 1903.a Panama riik ja sõlmis USA valitsusega lepingu, millega andsid USA-le rendile Kesk-Ameerikat läbiva kanali.
riigid enam USA võlakirju ei taha, siis võibki nii juhtuda, pikemas pespektiivis oleks see USA-le väga ränk hoop, kuna selleks ajaks oleks võlg veelgi suurem. Prognoositakse, et 2060. aastaks moodustub USA võlg 600% SKP-st, see aga tähendab riigi pankrotti. Hetkeolukorras on Hiina oma muret võlakirjade ja valuuta osas täheldanud, pakkudes USA-le reservvaluuta idee, samuti nõuti Hiina ligi triljoni dollari suurusele võlakirjainvesteeringule garantiid. Hiina andis lubaduse Ameerikale ka edaspidi võlgu anda, kuid pidevalt võlakirja väärtusel silma peal hoida. Hiljuti üritas USA intresse alla viia ja usaldust suurendada ostes ise riigi võlakirju, aga see pole just eriti kindlust tekitav, kui võlakirjade müügiga saadud ja juurde trükitud raha eest ostetakse sarnased instrumendid tagasi. Mõni aeg tagasi oli Briti valitsusel plaanis müüa suures mahus võlakirju, kuid oksjonil jäi müümata 100 miljoni naela eest, see viis Briti võlakirjade hinna langusse
Henrique Meresõitja-Portugaaalia prints, kes organiseeris ja rahastas meretee otsimist piki Aafrika läänerannikut lõunasse. Vasco da Gama- avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. Cristoph Kolumbus- esimene eurooplane, kes purjetas üle Atlandi Kesk-Ameerikasse. Magalhaes- esimene ümbermaailmareisi sooritaja. Amerigo Vespucci- Ameerikale nime andja. Uus Maailm- Ameerika Konkistadoor- seikluse- ja rikkuseotsija. Koloonia- üle mere asuv asumaa. Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille põhimõte oli kelle võim, selle usk. Ususõdade põhjused Prantusmaal ja tagajärjed.
Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses.
Lääneriigid ei tahtnud asja viia sõjani ning tegid hulgaliselt järelandmisi. Seda kasutas ära vene diktaator, kes sõlmis Saksamaaga Euroopa jagamise lepingu. Selle tulemusena sattus Eesti jälle Vene võimu alla. Teine maailmasõda ja sellele järgnev Vene võim hävitas veerandi Eesti rahvast ja lõhkus õitsva majanduse. Järgnevatel aastatel vangilaagri reziim nõrgenes. Samal ajal NSV Liidu majanduslik olukord halvenes tunduvalt, tänu püüdele Ameerikale võimsuses järele jõuda. Kõik need tegurid ja nooremate meeste võimu juurde saamine tekitasid suurema mõtte ja sõnavabaduse. Vaatamata 50 aastat kestnud okupatsioonile oli rahval meeles vaba Eesti aeg ja tollased olud. Loomulikult haarasid asjast kinni õpilased ja tudengid. Juhtivat osa mängis Eesti intelligents. Moskva konservatiivide korraldatud puts kukkus läbi ja määramata oludes kuulutas Eesti juhtkond ennast Moskvast sõltumatuks.
Tartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi)...
sellepärast, et Portugallasi edestada Hispaania poolt. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga- Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged).
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid kilomeetreid eemal, siis ei mõjutanud see kodumaa territooriumit. Enamus Euroopa riike olid Ameerikale sõja eest ...
Ei meeldinud kiriku suured maavaldused ja rikkus. 1531- sõda katoliiklaste ja reformatsioonide vahel ja ta sai surma seal. Jean Calvin- prantsusmaalt pärit õpetus kalvinism. Jumalikkust ettemääratustest. Gent- calvini usutunnistuse järgi elamise eeskuju, Genfis tehti palju humanistlike põhimõtete elluviimiseks. Kooliharidus kohustuslik rajati ülikool-kes pidid levitama kalvinistmi. Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph
kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Detsembri 18. Päeval 1940 "Operatsioon Barbaros" rünnak Nõukogude Liitu 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus. 1941 aastal 11. detsembril Hitler kuulutas välja sõja Ameerikale Sõda Nõukogude Liiduga kulutas Saksa vägesid liiga palju, et jõuda Moskvasse Isiklikku ja tema surm Adolf Hitleri pikaaegne armuke ja seaduslik abikaasa oli Eva Braun. Aastal 1945, kui venelased olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitleri Führerbunker'isse ning jäi sinna oma elu lõpuni. Naine mürgitas ennast tsüaniidampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud.
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
aidata abivajajaid, nende eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel ei ole ebavõrdsust. AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Arenes kiiresti, kasvas kodanike jõukus, alkoholi tarbimine keelati, maffia tootis salaja alkot ja rikastus seeläbi, tuhande võimaluse maa, seda toetas vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas ettevõtluse tähtsust(herbert hoover), seda valusam oli ameerikale majanduskriis, 1932 Roosevelt, kes lubas maa suurendamisel kriisidt välja viia, uus kurss majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu see eeldab sissetulekute kasvu. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust, R tõstis makse ja see tõstis riigivõlga. R algatatud reformid: riik organiseeris hädaabi töid, lõi uusi töökohti,kehtestati
Ajamärgina kirjutatakse koolon mõlemalt poolt kokku: 16:19, 8:15:15, jagamis ja suhtemärgina aga mõlemalt poot lahku: 25 : 5 = 5, mängu seis oli 96 : 98, omadussõna käändub aldis : alti. Autori nime ja aastaarvuga tekstiviites kirjutatakse koolon kokku aastaarvuga, tühik on kooloni järel: Vare 1998: 108-107. NUMBRID Eesti keeles ei rühmitata kuni neljakohalisi arve, ka ei sobi meil rühmitusmärgiks inglispärane punkt, nagu 6.458, või Ameerikale omane kome 6,458. Alates viiekohalistest arvudest rühmitatakse numbreid tagantpoolt ettepoole kolmekaupa ja rühmitusmärk on tühik: 18 650; 14 300 000 Telefoni- ja faksinumbrite kirjutamine algab plussmärgiga, mis kirjutatakse numbritega kokku: +372 XXX XXXX. Kui arvule järgneb mõõtühik, tuleb see kirjutada lahku olemata sellest, kas mõõtühik on sõnaga välja kirjutatud või esineb lühendi või tähise kujul: 3 liitrit ~ 3 l.
Kordamine ajaloo kontrolltööks 22.mai Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Seleta, mis on kolmas maailm ja sellele iseloomulikud jooned? Kolmanda maailma mõistega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud ega ka Nõukogude Liidu ja tema Ida ja Kesk Euroopa liitlaste hulka. Termin kujunes kolooniaimpeeriumite lagunemise, uute iseseisvate riikide tekkimise ning mitteühinemise tulemusena. Ühised jooned: Majandus raske olukord keksendunud vaid ühele alale põllumajanduse suur osakaal tihedalt seotud emamaaga Igapäevaelu: näljahäda joogivee puudus haigused, kehv arstiabi epideemiad madal harikustase narkotööstus ja kauband...
Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale Maadeavastused avardasid Euroopas inimeste silmaringi, maad õpiti rohkem tundma. Samuti õpiti tundma uusi taimi ja loomi, Euroopasse toodi sisse näiteks kartul ja mais. Samuti jõudsid mitmed haigused Euroopasse, kasvas väärismetallide sissevedu. 4. Reformatsioon põhjused, eeldused Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Rootsis Põhjused. Kuningavõimu tugevnemine, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, indulegentside müük
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi jõutud väljakujunenud kapitalismi staadiumis...
otsustele suurema kaalu, ning vähendada samal ajal tunduvalt liikmesriikide rahvuslikke relvajõudusid. UK ja Prantsusmaa ei olnud sellega nõus. Rahvasteliidu autoriteeti jäid toetama Prantsuse armee ja UK laevastik. USA ei tahtnud, et USA võtaks enda kanda vastutuse sellise maailmakorra tagamise eest. Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping,
Postindustriaalne tootmisviis tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Logistika tähendab kauba hankimise, veo, hoidmise ja tarbimisega seonduvaid toiminguid. Maailma poliitiline kaart jagunes kaheks. Põhi on koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopale,Põhja Ameerikale ja mõnele muule peamiselt parasvöötmes asuvale riigile, kes on maailmamajanduse liidrid ja valitsejad. Lõuna on koondnimetus vaestele ja arengus mahajäänud, peamiselt parasvöötmes asuvatele riikidele, mise maailmamajanduses sõltuvad Põhjast. Dekoloniseerimine kolooniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine.
See sama toimub ka riiklikel tasanditel. Valitsejad arvavad, et nende rahvas on parim ja, et teised rahvad peavad olema samasugused. Kõige rohkem jääb sellise käitumisega silma Ameerika. See riik pressib peale oma ideoloogiat, enda harjumusi kuidas elada ja kuidas tuleks riiki juhtida. Kuid kõik me teame, millistes võlgades see riik on ja võib öelda, et vähesed heaoluriikide valitsused vaatad Ameerikat kui näidist. Seepärast jäidki Ameerikale silma Islami riigid. Seal on kõik eluks vajalik. Just nimelt eluks, mitte luksuseks. Ameerika Ühendriik viib oma sõjavägesid nendesse riikidesse kui rahulepitajaid, kuid tegelikult soovivad nad saada kontrolli nende riikide üle. Naastes teema juurde võib öelda, et minu arvates ei ole religioon mitte konfliktide põhjustajaks, vaid nende võimendajaks. Kui riikidel tekib suur põhjus konfliktiks, siis religioon võib seda põhjust vaid suurendada või toetada.
Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpaka...
PÕHJUSED: võimulaadi muutus-renessanss, euroopa tõusis majanduses/tehinkas/kultuuris-humanismi sünd, kallis vürtsikaubandus, geogr areng. Nt B.Diaz->meretee indiasse 1486; C.Kolumbus->uue maailma avastamine 1492, VdaGama- >ekspeditsioon jõusid indiasse 1498, FdeMagalhaes->1.ümbermaailmareis Tagajärjed:EUROOPALE:algas maailmavallutus eurooplaste poolt, kaubateede ümberpaiknemine, kulla ja hõbedapuudus, kolonialismi teke, uue maailma avastamine, elanike arvu tõus, inflatsioon. AMEERIKALE: kulla ja hõbeda väljavedu, orjandus, kaubavahetuse elavnemine, indiaani kõrgkultuuride hävinemine. Maadeavastused olid positiivsed, kuna see tagas ühiskonna pideva arengu, põllukultuurid laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega, mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid.
Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid taga...
edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE
Rooseveldi kava nägi ette kontrolli kehtetust pankade üle. Lahti jäid vaid elujõulised pangad. Riik hakkas reguleerima ka põllumajandust. Väiksemat tootmist premeeriti, sellega tõsteti põllumajanduses hindu. Loodi uusi töökohti, reguleeriti tööjaotust, sissetulekuid jms. Tänu nendele meetmetele leidsid miljonid ameerklased endale rakenduse. Riik hakkas hoolitsema ka abivajajate eest, töötutele ja pensionääridele maksti ka palka. Sarnaselt Ameerikale hakati ka Euroopas majandust riigi poolt reguleerima lk 829!
Ladina-Ameerika muusika Hispaania....................................................................................................................................2 Flamenko.................................................................................................................................2 Fandango.................................................................................................................................2 Ladina-Ameerika........................................................................................................................3 Brasiilia.......................................................................................................................................3 Samba......................................................................................................................................3 Argentiina..............
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasi...
Šokolaad Tervislik šokolaad Šokolaad on paljude inimeste jaoks vastupandamatu kiusatus, kuid šokolaadi kuulumine maiustuste hulka teeb sellest justkui mittetervisliku ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel šokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem. Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitst...
Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine
Viimast seika silmas pidades nimetavad buenosaireslased end ise porteños (e. sadamaelanikud) ... Muuseume ja kultuuriasutusi on Buenos Aireses sadu. Eriti heal järjel paistab olevat teatrikultuur, sealhulgas vabaõhu- ja tänavaetenduste tava (Teatro Caminito). Maailmakuulsaist teatreist olgu mainitud vähemalt pompöösne ooper - Teatro Colon ja 11-korruseline teatrimaja San Martin, kus töötab kolm omaette truppi. Argentinaski on täes elujõus Ladina- Ameerikale omane karnevalikultuur. Buenos Airese elanikud ise väidavad, et nende karneval on Rio oma järel maailma parim. Siin armastatakse uhkeid ja säravaid kostüüme ja ööklubitaolist glamuuri. Ühegi porteno eneseuhkus ei luba end riietada naerväärsesse, näiteks klouni või ahvi kesta. Kogu rahvapidu on piinliku hoolega ette valmistatud, nii et ei mingit juhuslikku või sihitut tänavail tunglemist. Vahest teine tuntuim Argentina rahvuskultuuri ilming on tango - nii tantsu
aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. See sundis USA valitsust alustama läbirääkimisi Vietnamlastega. 1973. aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Peale USA lahkumist algas Vietnamis aga kommunismi pealetung ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Ameerikale oli see sõda mõttetu ja edutu, kus kaotati umbes 56000 meest ja üle 300000 sai haavata. 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? Pärast Saksamaa alistumist II maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon, idatsoonis võimutses NSVL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
