Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed Annabel Kallis Annar Õim Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad • Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik hävitati ja kuhu asustati...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Afganistani sõda Referaat Koostaja: Karin Brit Liinsoo 10.1 Tallinn 2018 SISUKORD 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA........................................................................3 1.1 Välisriikide eriteenistused Afganistani sõjas..................................................3 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi...........................................................3 2 AFGANISTANI SÕDA (20012014)........................................................................5 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal........................................................................5 2 1 NÕU...
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid? PÕHJUSED: - Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Rahu t...
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
Arengulõhe Joonis iseloomustab piiri arengumaade ja tööstusriikide vahel ning neis esinevat arengulõhet. Sinisel alal asuvad riigid on tööstusriigid ja punasel arengumaad. Põhja poolsel alal asuvad alad on Põhja-Ameerika, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapan. Need on rikkamad ja arenenumad piirkonnad. Lõuna poolsel alal on Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia ning need on vaesemad ja vähem arenenud alad. Termin "arengumaa" võeti kasutusele ÜRO poolt peale Teist Maailmasõda, kui endised koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada suhtelist vaesust riigis, põllumajanduse suurt primaartoodete eksporti ja osakaalu SKP-st ning sõltuvust teistest riikidest. Rahvastiku kasvu ja urbaniseerumise tendents on suur ja esineb kultuurilisi vastuolusid, kuid tehnoloogia areng madal ning tulud on sageli ebavõrdselt jaotunud. (Parts 2000:46) Üldiselt tehakse vahet...
Ajaloolased nõustuvad üksmeelselt, et Prantsuse revolutsiooni oli pöördelise tähtsusega sündmuseks, mis muutis Euroopa lõplikult pärast jälgedes Ameerika revolutsiooni, mis tekkis just kümnendi varem. Põhjuste Prantsuse revolutsiooni, ehkki on raske pin down: põhinevad ajaloolised tõendid, et on olemas, üsna veenvat argumenti, võib teha võimalike mitmed tegurid. Rahvusvahelisel tasandil võib öelda, et mitmete suurte sõdade aset leidnud nelikümmend aastat, mis viis revolutsiooni ja Prantsusmaa osales teatud määral enamikul neist. Seitse aastat sõda Euroopas ja Ameerika revolutsiooni üle ookeani oli sügav mõju Prantsuse psüühika ja tegi Lääne maailma lenduvate üks. Peale laadimist kuni Prantsuse riigi, selle sõja keskkonna võttis üsna tabanud Prantsuse riigikassa. Kulud sõda, toetades liitlasi, ja säilitades Prantsuse armee kiiresti kahanenud Prantsuse pank, mis oli juba nõrgenenud Royal liialdus. Lõpuks, aega väga secularized valgustumis...
Teine maailmasõda, mis toimus esimesest septembrist 1939ndast aastast teise septembrini 1945da aastani oli ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest. On palju vajeldud selle üle, kas teine maailmasõda on esimese jätk , kuid mina isiklikult seda ei arva. On palju põhjusi, miks teine maailmasõda algas, nagu näiteks poliitilised, majanduslikud ja ka ideoloogilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud toime oma ülesannetega, Versaillese süsteem osutus ebapüsivaks, Hitler ja Stalin arendasid sõjatööstust jne. Paljudel riikidel oli seotud sõjaga palju plaane ja eesmärke. Saksamaa soovis luua SuurSaksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõukogudeliit tahtis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast kaotatud riigid, sealhulgas ka Eesti. Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse ja Jaapan taht...
Kutsehariduskeskus Ajalugu 10 sündmust mis mõjutasid maailma Koostaja: Juhendaja: 2011 10 enim mõjutanud tegurit Viimase 100 aasta jooksul Esimene Maailmasõda Oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist191411. novembrini1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Teine Maailmasõda (1. september1939 2. september1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laia...
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
1)Pariisi rahukonverents ja 1. MS lõpetamine 18. jaanuaril Pariisis. Eesmärgiks Kokkuvõte 1. MS-st ja sõja järgne maailma korraldus kindlaks määrata. Suurim hääleõigus neljal suurriigil Suurbritannial, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalial. Allkirjastati 28. Juunil 1919. Tingimused: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aldest. 2) Saksa sõjaväge vähendati 1oo ooo meheni. Pidi kaotama sõjaväekohustuse. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused 4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbi...
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………............................................................... 4...
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliiti...
Kaubandus Lääne- Euroopas peale teist maailmasõda Koostajad: Raido Seppa, Elli Jäger, Heleen Välba 01.11.2015 LVRKK II maailmasõda 1939-1945 Olukord maailmas peale sõja lõppu • Kogu Euroopa oli tugevalt saanud kahjustada lahingutes • Inimesed olid füüsiliselt ning emotsionaalselt kurnatud • Majanduslikud raskused • Riikidevahelise kaubanduse kommunikatsiooniühendused olid hävitatud • Muutunud riigipiirid • Jätkuv oht julgeolekule • Endiste suurriikide maine kaotus ja uute suurvõimude esiletulek (Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit) Lääne- Euroopa riigid • Austria • Belgia • Holland • Liechtenstein • Luksemburg • Monaco • Prantsusmaa • Saksamaa • Šveits Majanduse areng • Juhtivaks said töösturiigid, mida hakati kutsuma heaoluriikideks (Saksamaa, Itaalia) • Esmatarbekaupade valik suurenes ja need said kättesaadavaks • Sotsiaalhoolekande väl...
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui...
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
Regioon Regio Loodusolud, Va Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus oni loodusvarad lit asustus üsteemid maailmamajan kuulu se dusse vad va riigid d us un di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. ...
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur nälja...
MAAILMA 2008. 2009. AASTATE FINANTS- JA MAJANDUSKRIIS Kriisi allikad ja põhjused 2000ndatel toimus tarbimise buum, millega kaasnes tohutu tooraine hindade tõus. Kaupade tarbimine aastatel 1980- 2000 oli kasvavalt suur. 2008. Aastal aga paljude kaupade, eriti nafta ja toiduainetes hinnad saavutasid sellise taseme, mis hakkas tekitama majandusliku kahju, ähvardas stagflatsiooniga ning globaliseerumise lõpetamisega. Jaanuaris 2008 ületas toornafta hind 100 dollari piiri ühe barelli kohta. 11. Juuli 2008 tõusis nafta mart WTI oma ajaloo rekordilisele kõrgusele - $147,27 barelli eest. Pealse seda algas hinnas langus, kusjuures 5.detsembril 2008 oli juba hinnaks 36, 67 USD / barell. Ka teised hinnad kasvasid. Näiteks tähtsa keemiatoote väävelhape, mida kasutatakse näiteks terase, vase ja bioetanooli tootmisel, hind suurenes üle kuue korra vähem kui aasta jooksul. Hüdronaatriumi tootjad kulutasid...
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Ita...
Külm sõda Teine maailmasõda muutis mitmel pool jõudude vahekorda ja riigipiire maailmas.NSV Liidu ja lääneliitlaste suhted muutusid teravaks.Külm sõda oli sõda,kus ei kasutatud relvi.Stalin unistas oma maailamvalitsemisest,tugevdas kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk-ja Ida-Euroopas.Ta kogu jõud oli suunatud sõjatööstuse arengule.Ta andis märku,et NSV Liit valmistub konfliktiks Läänega. Külma sõja alguseks nimetatakse 1948.a. juunis toimunud Berliini blokaadi.Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast,st elektrist,kütusest ning toiduainetest,lootes linna põlvili suruda ning endaga liita.Lääne-Berliini ei suudetud alistada.USA suutis koos liitlastega õhusilla albil tagada Lääne-Berliini varustamise.Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Nõukogude Liidule vastu astumiseks asusid Lääne-...
Ajalugu Marite Pilv 12e Vasta küsimustele : 1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun / Ei nõustu NÕUSTUN Põhjendused · Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. · Tekkis palju uusi demokraatlike riike, mis kehtestasid samad või veelgu demokraatlikumad valimisseadused. Nt: Naised said valimisõiguse. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2. Majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid võimul...
Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektr...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2. augustil. Suurbritannia kuulutas sõja Sak...
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks s...
Euroopa unistus Euroopa koosneb 44 riigist, kus kõik on erineva suuruse ning kultuuriga. Seega on ajaloolt erinevad riigid omavahel proovitud ühtsemaks tervikuks kokku vorpida, et üheskoos tugevamad olla. Aeg-ajalt on tekkinud õhku küsimus, kas Euroopat tuleks võtta kui liitriiki või riikide liitu. Selleks aga, et Euroopat võiks üldse maailmas tõsiselt võtta, tuleks kindlasti mitmed asjad omavahel paika panna ning tuleviku suhtes kindel visioon valmistada. Esimeseks märksõnaks, mida võib pidada väärt unistuseks, mille poole püüelda, on ühtsus. Selle saavutamiseks on loodud mitmeid lepingud ja organisatsione nagu näiteks Euroopa Liit või NATO. Selliste ühendustega liitujad saavutavad rohkemates asjades üksmeele ja ühtsuse, mis omakorda aitab oma arvamust maailmas koos kaaslastega mõjukamalt peale suruda. Nii avaldub ka väiksematel riikidel võimalus reaalselt midagi suurt ka korda s...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid kilomeetreid eemal, siis ei mõjutanud see kodumaa territooriumit. Enamus Euroopa riike olid Ameerikale sõja eest ...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi Kultuurist üldiselt Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega. Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades. Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis... Hofstede viis kirjeldada kultuuri Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel: Identiteet Hierharhia Sugu Tõde Ajaline mõju Identiteet Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Id...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, impordit...
International Organizations RIR6005 Rahvusvaheline Kriminaalkohus Tekstianalüüs Kirjatöö eesmärk on analüüsida Ian Hurd’i raamatu Rahvusvahelised Organisatsioonid üheksandat peatükki “Rahvusvaheline Kriminaalkohus”. Analüüsi käigus toon välja raamatu autori põhiseisukohad antud organisatsioonist ning annan enda hinnangud ja kommentaari. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) tegeleb selliste juhtumitega nagu genotsiid, sõja- ja inimvastased kuriteod, mida riigi siseselt menetleda ei saa. Selleks hoolitseb ICC selle eest, et kõik tema liikmed omaksid standartseid seadusi nende kuritegude suhtes. Kui riik ise kuriteo eest isikut karistada ei suuda, omab ICC legaalset võimu seda ise teha. ICC on suurimat võimu omav rahvusvaheline organisatsioon, kuna tal on õigus viia läbi juhtumid, alates asja uurimisest kuni karistuse määramiseni. ICC on õ...
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
I 1.ühe religiooni iseloomustus. * Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist. Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, m...
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purj...
Sisukord Ajalugu............................................................................................................................. ........... lk. 3 Mängude toimumiskohad.................................................................................................... lk. 4 Võistlusele pääsenud riigid................................................................................................. lk. 6 Euroopa............................................................................................................................ ... lk. 6 Aafrika, Okeaania, Põhja- ja Kesk-Ameerika....................................................... lk. 7 Lõuna-Ameerika, Aasia ............................................................................................... lk. 8 Alagrupimängud................................................................................................................ ...... lk. 9 A- alagrupp........
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat ku...
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
RAHVUSVAHELINE TERRORISM JA VÕITLUS SELLE VASTU. Referaat aines ,,Politoloogia" HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS........................
EESTI MAJANDUS ÜLEILMASTUVAS MAJANDUSKESKKONNAS 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1.EKSPORDI NÄITAJA................................................................................4 2.LISANDVÄÄRTUS................................................................................... 4 3.AUTORI ARVAMUS.................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................. 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mi...
Tuumarelva järgne sõjapidamine Tänapäeva ainukeseks relvastatud konfliktis, kus kasutati tuumarelva on teine maailmasõda ja ainukeseks riigigs kes on seda kasutanud on Ameerika Ühendriigid, Hiroshima ja Nagasaki pommitamisel, peale seda terve maailm nägi, kui suurt ja totaalset hävitamist võib selline relv tuua. Kuigi tuumarelva võib pidada hoidvaks faktoriks konfliktides, neid siiski toimub. Tänapäeval meie veel ei tunne sõja vaba õhkkonda ja sõjapidamine toimub tänapäevalgi, kuid see on oluliselt muutunud sellest ajast kui tuumarelva veel polnud. Kuidas on siis muutunud sõjapidamine tuumarelva järgsest perioodist? Tänapäeval räägitakse neljanda generatsiooni sõjast, selline sõjapidamis liik hõlmab endasse koos militaar jõuga ka palju teistsuguseid aspekte, selliseid nagu meedia ja sotsiaalvõrgustik. Sellisel sõjapidamisel on küll olemas tuumarelva eelnevale sõjapidamisele sarnaseid jooni, nendeks joonteks on...
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka vääv...
Põllumajandus 1.Põllumajanduslikku tootmist iseloomustatakse: o Peamine ressurss on põllumajandusmaa haritav ja rohumaa o Sõltub looduslikest tingimustest o Sotsiaalmajanduslikest suhetest o Rahvuslikest traditsioonidest o Tänapäeval elatav end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust o Toodang saab suureneda produktiivsema tootmise arvelt 2. Põllumajanduseks sobivad piirkonnad + tegurid LOODUSLIKUD kliima(t, niiskus, kasvuperiood), mullad(viljakus, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine, nõlva kalle) MAJANDUSLIKUD kapital(hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud(kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika(toetused, tollipoliitika) NISU- Euroopa, USA RIIS Hiina SUHKRUROOG india, usa KOHV usa, aafrika 3.Põllumajanduse osatähtsus tööhõives ja SKT-s eri piirkondades o Arenenud maades vaid 2-3% töötajatest t...
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
1. Kes olid, mida tegid: Truman USA president, jätkas uut kurssi, sisepoliitikas toimus makartism (kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
