Primadonna on ooperi naispeategelane. Aaria on tehniliselt keerukas soololaul milles saab laulja oma meisterlikust demonstreerida. Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul retsitatiiv. Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" Operett. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad
sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige
Leidus lõbusaid ja energirohkeid esitlusi, aga oli ka tõsisieid ja süngeid. Muidugi oli artiste näitlemis oskus suurepärane ja nad oskasid teha nii lõbusat kui ka tõsisemat häält. Minu lemmik artistiks oli Kadri Kipper, kuna temas hõngus soovi laulda ja samuti oled tal mõnusad aariad, mis sobibid suurepäraselt kokku tema häälega. Ta hääl oli väga laiaulatuslik ja samuti suutis ta välja kanda pikki noote. Minu lemmik aariaks oli Wolfgang Amadeus Mozarti teosest ,,Võluflööt" Papagena ja Papageno duett, seda esitas sakslanna Sarah Nagel ja see esituses oli vaja väga head diktsiooni ja see oli tal ka olemas. Üldiselt ma usun, et Jaakko Ryänen on oma lauluklassi hästi õpetanud aga samas usun, et neil on ka piisavalt arenemisruumi, aga ma leian, et igal inimesel peaks arenemisruumi olema. Kontsert oli hea ja soovitan minna kõikidel kuulama, kes tahab teada, kuidas noored lauljad laulavad
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved.
Casanova Vivian Ruumet Heliloojad Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, traditsioonilist araabia muusikat jm. Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja, kes komponseeris oma esimesed palad juba 5-aastaselt. Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja ja viiuldaja, kes küll 15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level
Sümfoonia - 4-osaline teos sümfooniaokrestrile ( esimene loodi Mannheimis, Saksamaal) Hakati korraldama avalikke kontserte muusikakeskuste ühingutes Välja anti suurtes tiraazides muusikaõpikuid ning nootide trükkimine laienes tohutult 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, aga enamasti väga asjatundliku publikuga Originaalne ja ere väljenduslaad Tuntumad Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Jean-Philippe Rameau - rajas uudse harmooniakäsitluse, mis oli varasemast lihtsam Aluseks oli lihtne meloodia UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott.
(NB! Ooperi teke). Klassitsism (18.saj Nõrgenes õukonna ja Muusika tellijaks sai Homofooniline Kujunes välja klassikaline Vormid: tähtsaim Franz Joseph Haydn II pool- 19. saj I kiriku võim (NB! Suur haritud kõrdkodanlus, mitmehäälsus sümfooniaorkestri koosseis, sonaadivorm; rondo ja Wolfgang Amadeus Mozart veerand) Prantsuse revolutsioon), kes pidas üleval väga populaarseks variatsioon. Ludwig van Beethoven määravaks klassika sai orkestreid ja tellis soolopilliks sai klaver. Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid
ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsism teatris Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule.
· 1873-1890 töötas,elas roomas · Siirdus 1890-1914 peterburi · Kuni siiamaani 1931 elas tallinnas · Avas 1920 a kadrioru lossis skulptuuride püsinäituse · Oli kirjavahetuses ärkamisaja tegelastega · 1878 korraldas oma isikliku kunstinäituse · Tööd olid seotud eesti kultuuriga · Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias
surma. Vaevalt tuleks keegi vastu vaidlema, kui väita, et Madonna ning Michael Jackson on oma elu superstaarid - nad on tohutult edukad, neil on hunnikute viisi raha, nad on pidevalt meedia tähelepanu all ning ei ole olemas inimest, kes neid ei teaks. Ent ometigi ei suuda isegi surm lahutada maailmakuulsat superstaari tema kuulsusest. Kes meist ei oleks näinud Pablo Picasso tuntud maale, kuulnud Wolfgang Amadeus Mozarti kauneid muusikateoseid, lugenud multifunktsionaalsest Leonardo da Vincist või õppinud Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Nad on inimesed, kes on muutnud maailma paremaks kohaks, kus elada, sööbides sellega igaveseks inimeste mällu ning ajalukku. Superstaariks olemine ei tähenda pelgalt õnne, lõbutsemist ning rahapatakaid. Sellise elutee valinud inimene peab oma teel ületama mitmeid takistusi, olema valmis halvaks kriitikaks ning
· Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire. · Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse, · Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos, · Reekviem- kellegi jaoks kirjutatud missa, nt surmamissa, · Avamäng- muusikalist lavateost, oaratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Sündis 27.jaanuaril Salzburgis. Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud. 1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile. Mozart oli oma aja pop-muusika helilooja
Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Ludwig van Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau Mozart Beethoven külast tõllassepa perest. Teda on peetud kõigi aegade Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8- geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps, Bonnis muusikute perekonnas. Tema
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozarti on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps, kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanritesse, ta tundis hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja tunnetas peensusteni instrumentide kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Mozart sündis Salzburgis, Austrias, viiuldaja, muusikapedagoogi ja õukonnakapell- meistri Leopold Mozarti pojana. Pikka aega oli isa poja mänedzer, ta korraldas tema esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki Mozarti esimesi teoseid. Mozart hakkas 2-aastaselt klaverit mängima, 4-aastaselt kirjutas palasid, 7- aastaselt alustas kontserte iseseisvalt, 8-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11- aastaselt esimese ooperi. Mozarti lapsepõlv möödus reisides, mil ta tutvus paljude tuntud muusikute ja heliloojatega, s...
Retsensioon Léo Delibes ,,Coppélia " Käisin vaatamas Léo Delibes'i menukat balletti ,,Coppélia ". Etendus põhineb Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse "Uneliivamees" ainetel. Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane do...
keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydni viisi kasutatakse Saksamaa hümnina. 2) Wolfgang Amadeus Mozart oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga
altiviiul, tsello) JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Esimene klassitsismi suurmeister * Töötas vürst Esterhazy õukonnas * ,,Papa Haydn" (hüüdnime sai juba oma elu ajal) LOOMING * Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks * 104 sümfooniat, tuntuimad * nr 45 (,,Lahkumissümfoonia") * nr 94 (,,Üllatussümfoonia") *70 keelpillikvartetti * 19 instrumentaalkontserti * 24 ooperit * Oratooriumid, sh ,,Aastaajad" ,,Loomine" * ,,Keisrilaul"- ,,Keisrikvartett" II osa WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756 Salzburg- 1791 Viin) (Suri 35 aastaselt) * Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja * Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima * Mozart ei leidnud kogu elu oma võimetele väärilist ametikohta. Ta astus välja õukonnamuusikute hulgast. * Alates 1781 aastast töötas Viinis vabakutselise muusikuna, heliloojana, klaveriõpetajana. Andis alguses väga menukaid kontserte. LOOMING * ligi 50 sümfooniat * 27 klaverikontserti
Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias Ooperi “isaks” peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). MAAILMAKUULSAID OOPEREID. Claudio Monteverdi, “Orfeus” Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes” Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov” Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID.
- Londonis puutus kokku sümfooniaorkestriga, kirjutas neid 12, orkestriloomingu tipp. - kirjutas ,,Keisrilaulu", millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn - üle 10 keelpillikvarteti, 24 ooperit, 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti - kuulsaimad oratooriumid ,,Aastaajad" ja ,,Loomine", esimene oratoorium ,,Tobia tagasitulek". - Klassikalise kontsertsümfoonia ja keelpillikvarteti aluserajaja ning eeskuju · Wolfgang Amadeus Mozart - tema tähtsaim vaimulik teos on ,,Reekviem", selle lõpetas ta õpilane, sest ta ise suri. Tellimustöö, millega seotud mitmed legendid. - 19 ooperit - Tähtsaim teos Itaalia opera buffa sarjas ,,Figaro pulm". - Don Giovanni opera buffa, opera seria ja singspiel ühendatult - tema viimane ooper singspiel oli ,,Võluflööt" - ca 50 sümfooniat - maeti vaeste ühishauda ilma ühegi saatjata · Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Fifth level · Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. · 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. Click to edit Master text styles Second level Third level · 1836 sai Fourth Wagner level valmis koomilise ooperi Fifth level Armastuse keeld (William Shakespeare'i
suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformiaks sai aga Christoph Willibald Gluck, kes koostöös Calzabigiga lõi ooperi ,,Orpheus ja Eurydike", mis sai ooperi alguseks. Esile kerkisid ka kolm Viini heliloojat, keda peeti klassikalise ajastu peamisteks kujundajateks. Need olid 1732.aastal sündinud Franz Joseph Haydn, 1756.aastal sündinud Wolfgang Amadeus Mozart ja 14 aastat hiljem sündinud Ludwig van Beethoven.Oli põhjuseks siis Haydn'i 104 sümfooniat, ,,imelapse" Mozarti armastatuim ooper ,,Võluflööt" või hoopis Beethoveni ainus oratoorium ,,Kristus õlimäel", aga neile Viini klassikuile ei olnud tähtsuselt võrdseid kogu Euroopas. F . J. Haydn tõi oma 77 eluaasta jooksul peale oma imepäraste teoste muusikasse ka uuendusi. Näiteks lõi ta keelpillikvarteti. Tema muusikat võib iseloomustada kui väga originaalset,
Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse ja pikka aega oli isa ka poja mänedzer. Mozarti õe nimeks oli Maria Anna ehk Nannerl, kellega ta vahel koos esines. Viinis tegutses Mozart muusikaõpetajana ning andis tihti kontserte.
PRAKTILISETÖÖ KAITSEKÕNE Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis Keiti-Katriin Käige, Maarit Olbri, Arida Muru Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna pro...
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostaja:Annika Lettens 17.10.09 Sisukord 1.Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linna...
Lülitas koori ja balleti ooperi tegevustikku. Sidus ooperi avamängu draamaga. 14. Joseph Haydn Millistele instrumentaalmuusika žanritele pani ta aluse? Klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Milliseks muutus sümfoonia Haydni ajal? Sümfooniast sai kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Nimeta vähemalt 3 Haydni teost "Loomine" "Aastaajad" "Tobiase tagasitulek" 15. Wolfgang Amadeus Mozart Mille poolest on Mozart eriline helilooja? Nimeta vähemalt 3 asjaolu. Haruldane kuulmine Fenomenaalne muusikaline mälu Publitseeriv fantaasia ja väljendustung (geniaalne improviseerija) Kuidas muutus sümfoonia Mozarti eluajal? Sümfooniad olid väga terviklikud, varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane osa. Teostele oli iseloomulik küpsus ja jõuline väljendus. Nimeta vähemalt 4 Mozarti ooperit. „Figaro pulm“ „Võluflööt“
Muusikaretsensioon Ooper 29. Oktoobril 2011 käisin ma saamas uut huvitavat ooperi kogemust METi vahendusel CocaCola Plazas. Nimelt käisin ma kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ooperit Don Giovanni. Kontsert algas kell 20.00 ja kesti 3 tundi ja 36 minutit. Tegevus oli edasi antud itaalia keles. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Marina Rebka Barbara Frittoli Mariusz Kwiecien Luca Pisaroni Ramon Vargas Antud teose lavastajaks oli Michaela Grandage (METi debüüt) ja suursuguse orkestri dirigendiks oli Fabio Luisi. Luca Pisaroni sündis 1945 aastal Venezuelas. Ta on Itaalia bassbariton ja eelkõige tuntud oma Mozarti rollide poolest
kirjutama, ta hoidis meestega ühti. Oli oodata tormi, taevas muutus üha süngemaks ning kajakad sädistasid hirmsasti. Eerik Lamm, postivedaja poeg istus kivil ja vaatas laineid. Kivile lähenes Pastori tütar Kelli. Ta nähvas Eerikule, et igale poole kuhu ta ka ei läheks, et alati on Eerik ees. See peale Eerik kaitses end ja nähvas vastu, et nagu temalgi. Kelli rääkis, et lähipäevadel peaks saabuma mees Amadeus Lokk, kes möödunud suvel saarel käis igasuguseid putukaid kogumas. Kellu rääkis ka veel seda, et võib-olla läheb ta Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi . Torm hakkas üha enam lähenema, tuul tõusis, lained muutusid võimsamaks ning äike hakkas kah üha rohkem sähvima. Kelli kutsus Eerikut Jõõrilaiule, ta laenas Epp Loona paati. See koht ei olnud kaugel, polnud kilomeetritki kaugel ning Eerik
itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Üldiselt Eesti klassitsismist. Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus
HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses viinus muusikaõpetajana, abiellus ja tutvus haydiniga, kellest sai talle eeskuju. esimene kvartetikogu pühendusega haydinile. haydini peeti ikkap aremaks, mozarti muusikat peeti liiga järsuks ning keerulieks.
Helilooja originaalsus Publiku maitse väga erinev Muusika pidi olema slege, lihtne, meeldejääv Uus publik pidas end "paremaks", sajandi keskel hakati varasemat muusikastiili nimetama pilkenimega "BAROKK" Uued anrid Suured orkestriteosed (sümfoonia, kontsert) kammerteosed (sonaat, trio, kvartett, kvintett) Lavateosed (koomiline ooper, saksa singspiel) Valdavaks sai ilmalik ja homofooniline muusika Silmapaistvaimad heliloojad:Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludvig van Beethoven. Klassikalise orkestri sünd Saab alguse Mannheimis, Edela Saksamaal Just seal tegutses saj. keskel Euroopa suurim õukonnaorkester Orkestris 3 pillirühma: KEELPILLID (viiulid, vioolad, tello, kontrabass) PUUPILLID (flööt, oboe, klarnet, fagott) UUS! VASKPILLID (trompetid ja metsasarved) Uut ooperis Kui enne teemad mütoloogiast ja ajaloost, siis 18. sajand tõi vaataja REAALSE ELU KESKELE Aariad muutusid lihtsaks
Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks, 104 sümfooniat, tuntuimad on nr 45("lahkumissümfoonia"), nr 94("üllatussümfoonia"), 70< keelpillikvartetti, 19 instrumentaalkontserti, 24 ooperit. Oratooriumid, sh "aastaajad" , "loomine". "Keisrilaul" "keisrikvartett" II osa. Wolfgang Amadeus Mozart(1756 Salzburg 1791 Viin) Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima. Laps-staar Mozart Ei elidnud oma võmetele väärilist ametikohta. Astus välja õukonnamuusikute hulgast. Alates 1781 töötas Viinis Looming Ligi 50 sümfooniat 27 klaverikontserti ligi 20 ooperit( "Haarenirööv", "frigaro pulm", "Don Giovanni", "Võlufööt") kammermuusika(keelpilikvartetid, klaversonaadid jm) Vaimulikku muusikat, sh "Reekviem"
paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Olulisemad esindajad Claudio Monteverdi, Henry Christoph Willibald Purcelli, Antonio Vivaldi, Gluck, Joseph Johann Sebastian Bach, Haydn, Georg Friedrich Händel. Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. Pillid Suurimaks muutuseks viiuli Klassitsismi ajastul pillid esilekerkimine ansambli- ja täienesid ja heliloojad kirjutasid soolopill. Tegutsesid kuulsad rohkem instrumentaalkontserte.
Tromboone kasutati välitingimustes ja kontsertidel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvemaks ja kui Austria välja arvata, siis 1675. aastaks peaaegu enam ei kasutatudki. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel. Austriast algas ka trombooni taassünd, seda kasutasid näiteks Leopold Mozart ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, sest trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni kasutas ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 aastal oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. sümfoonias. Tromboon on üks vanimaid orkestripille. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatakse kõige rohkem tenortromboone, mitmekesiste kõlavuste tõstmiseks. Nad mängivad nii akordinoote, kui ka soolopartiisid. Dünaamiliste
jaoks mõeldud kujul. Vasakukäelised lapsed ei ole oma võimete või annete poolest sugugi erinevad paremakäelistest. Nad vajavad lihtsalt veidi rohkem aega teatud tegevustega kohanemiseks. Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman,...
zanrid sümfoonia ja keelpillikvartett · Rõõmsameelne, humoorikas ning tantsuline Huvitavaid fakte elust ja · Beethoven on talle kui oma õpetajale teoseid loomingust pühendanud · Haydn alustas heliloojana alles 30. eluaasta paiku WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Lapsepõlv ja Sündis Salzburgis. Ta isa õpetas ise Mozartit erinevaid pille õpingud, mängima. Nooruses liikus ta pere tihti Euroopas ringi ja Mozart ja ta õde esinesid noorte muusikageeniustena. Nendel reisidel tundis ta kontsertreisid õppima paljude muusikute palasid ja komponeeris ka enda palad. Tööaastad, · 1773 1777 töötas Salzburgi õukonnas.
tegelased ja konfliktid oli tuttavad ● Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ● Esimene klassikaline koomiline ooper - Giovanni Battista Pergolesi “Teenijanna- käskjanna”(1733) ● Saksamaa laulumäng - singspiel (sündis inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul) ● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest)
maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikud. Instrumentaalmuusikas on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19.sajandi heliloojaist. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Joseph Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Tema loomind ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Mozartist
*Ta on Austria helilooja. Ta on sümfoonilse muusika isa. *Tema muusika oli rõõmsameelne ja särav Looming: Ta on kirjutanu 180 sümfooniat("Kana sümfoonia", "Karu sümfoonia", "Üllatus sümfoonia "Kella sümfoonia", "Lahkumis sümfoonia") 15 kammerteost, 30 ooperit oratooriumid "Loomine"(räägib maailma loomisest) "Aastaajad"( Räägib talupojatöödest erinevatel aasta aegadel) Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Mozart oli geenius, keda sünnib tuhane aasta kohta vaid üks. *Ta ol silma paistev komponist *Ta suutis kuuldud lood veatult peast ette mängida, ning kui ta kirjutas noote ei teinud ta ühtegi parandust. *Mozart oli väga naiivne ja edev inimene, ta ei uskunud, et maailma ültse võiks eksisteerida kurjus, ta oli terve oma elu agu üks suur laps. Mozardi looming haarab kõiki zanreid ning need teevad inimesed rõõmsaks. Looming:
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot). Rüütel pakub välja mängida malet ja ku...
KUI LAHENDUS EI RAHULDA, PROOVITAKSE TEISI. MIS ON LOOVUS? KUIDAS SEDA ARENDADA? TOO NÄIDE. LOOVUS VÄLJENDUB LOOVA MÕTLEMISE VÕIMES ST. LUUA UUT NII IDEEDE TASANDIL KUI MATERIAALSES MAAILMAS (ATMOSFÄÄR, MILLES INIMENE TAJUB TEATUD PINGET NING TUNNEB, ET VANAVIISI EDASI EI SAA; PEAB TUNDMA TEATUD VALDKONDA NING EI TOHI HARJUDA VANADE LAHENDUSTEGA; OMATAKSE HEAD SÕPRA, KES TOETAB JA KRITISEERIB; LOOBUTAKSE HÄSTIKORRALDATUD ELU MÕNUDEST JA PÜHENDUTAKSE TÖÖLE). N: WOLFGANG AMADEUS MOZART HELILOOJA. MILLE POOLEST ERINEB LOOMADE KEEL INIMESE OMAST? LOOMADEL PUUDUB SELLINE HÄÄLEAPARAAT NAGU INIMESTEL (KÕNEKESKUS); LOOMADE KEEL ON SARNANE VIIPEKEELEGA. MILLISED ON KRIITILISED PERIOODID KEELE OMANDAMISEL? LAPSED ON ESIMESEL ELUAASTAL VÕIMELISED ERISTAMA ERI KEELTE FONEEME, KUID KAOTAVAD OSKUSE AASTASEKS SAADES; LAPSED
Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne.) Meisterlikkuse tipuks on 12 Londoni sümfooniat. Üle 70 keelpillikvarteti 24 ooperit, mida lavastati peamiselt Esterhazi õukonna ooperiteatris. Oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad” Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) Imelaps, muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseeria. Sündis 1756. aastal Salzburgis (Austria). Isa, kes oli Salzburgi õukonnas kapellmeister, oli ka poja õpetajaks ja kontsertide korraldajaks. 5- aastaselt esimesed omaloomingulised palad, 6-aastaselt algasid kontsertreisid , 8- aastaselt esimene sümfoonia, 11-aastaselt esimene ooper jne. Erakordne anne ja töövõime. Ringreisidel kohtus M. paljude kuulsate heliloojatega ja
telelavastustes ("Toeplitzi järve saladus", "Puldanportfell", "Provintslanna", "Surm käib ümber Diana", "Kunksmoor", "Hortensia ütles: P...sse!" jt.). 6 - näitejuhina Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" 7 - tunnustus 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
ROMANTISMI ESINDAJAD Romantik Romantiline elus Olulised teosed Iseloomulik loomingule Hinnang William · Kasvas Põhja- · ,,Lucy tsükkel" · lihtrahva kultus Kahjuks kuulsin William Wordsworth Inglismaal · ,,Jugapuud" · tähtsaim teema loodus Wordsworthist vähe.Ta (,,Järve · Abiellus, 5 last · ,,Lüürilised ballaadid" · uskus eneseväljendusse jättis endast lihtsa koolkond") · Prantsuse revolutsioon inimese mulje. mõjutas loomingut George Gordon · Imelikud seiklused, · ,,Jõudetunnid" · looduse, vabaduse Mulle jäi Byron meelde Noel Byron õnnetused · poeem ,,Childe H...
Avamäng HELILOOJAD: FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809):Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat! 1761 Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister. Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi; ta tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt")
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 1791 M peetakse üheks aegade geniaalsemaks heliloojaks. Isegi geeniuste seas oli ta erakordne. Sündis Austrias, Salzburgis. Esimeseks õpetajaks isa, kes töötas Salzburgi peapiiskopi teenistuses muusikuna Turnee Euroopa õukondades koos isa ja õega, kui M oli 6-aastane. Andekad lapsed näitasid oma oskusi: mängisid 4-käel klavessiini, lugesid noodist keerulisi palasid; improviseerisid antud teemal. M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeselis...
vormid, mida heliloojad t2nap2evani oma teoste loomisel kasutavad: SuMFOONIA-teos sumfooniaorkestrile, 4 osa: 1.kiire, 2.aeglane, 3.tantsuline (n2it.menuett) ja 4. kiire. Sarnase ulesehitusega on KEELPILLIKVARTETT, kus m2ngi- vad 2 viiulit, vioola ja tsello. 3-osalised on SONAAT (esitab soleeriv pill) ja INSTRUMEN- TAALKONTSERT (esitab soleeriv pill ja sumfooniaorkester). 1.osa kiire, 2.aeglane ja 3.kiire. Viini klassikud olid: JOSEPH HAYDN, WOLFGANG AMADEUS MOZART ja LUDVIG VAN BEETHOVEN ROMANTISM u.1825-1875 Taas valitsesid TUNDED! Levinud oli arusaam, et muusika peab inimestele millestki k6nelema. Seetttu muutus populaarseks PROGRAMMILINE MUUSIKA-heliteose aluseks oli mingi kirjandus- vi kunstiteos, mille sisu pidi muusika edasi andma. Muusika abil kirjeldati muudki, niteks rnnakuid (nit.F.Liszti klaveriteos R2nnuaastad, kus ta kirjeldab muusikaliselt oma reisi Rooma ja veitsi). Armastatumaks seltskonnatantsuks sai valss
for not paying and people didn't believe her that she never wanted it and that she had never even seen it. Although she was considered as spender, she donated lots of money in charity too and she was a great mom, who protected her children like mother lion. 4. There are many legends about Marie Antoinette. Mozart "Let them eat cake" Hameau de la reine Affairs For an example, the rumour is that when Wolfgang Amadeus Mozart gave concert to the royal family, then all he wanted in return was that Marie would marry him. Also she was blamed for a saying "Let them eat cake" when there was poverty and there were no bread, but nowadays it is proven that it wasn't even her who said that it was Rousseau and it's written down on a year when she was only 11. Hameau de la reine, a model hamlet in the garden of the Petit Trianon with a mill and 12 cottages, 9 of which are still standing
orkestreid ning tellida uusi muusikalisi teoseid heliloojatelt. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Tähtsamad heliloojad sel ajal olid Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Kunsti puhul aga eelistati mütoloogilist ja ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad, kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Romantism Romantism tuli 1820-1830 klassitsismi asemele, olles uus kunsti suund ja sotsiaal-poliitiline ideoloogia
septembril kell 17:00 Tallinna vanalinnas Mustpeade Majas. See kontsert oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Enne muusikalise osa algust anti üle ka Eesti Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 1957) muusika näidendile Surm (1903/1911) Valse triste op. 44 Canzonetta op. 62a Kurikohtaus op.44
. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Eesti ooperi eelkäijad olid muinasjutulised, rahvusromantilisest einestikust lähtuvad laulumängud, mida viljeldi 19 saj. lõpul ja 20 saj. algul. Suurejoonelisem nendest on Karl August Hermanni 1907. aastal loodud ,, Uku ja Vanemuine." Teose peategelasteks on Endel ja Salme, kes räägivad ooperis oma armastusest ja selle takistustest. Operett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
