"amadeus" - 288 õppematerjali

SONAAT-ALLEGRO VORM

Kuna ta on mahult pikem, siis ongi tavaliselt klassikaliste mitmeosaliste muusikavormide I osa pikem ja ulatuslikum (sest just seal seda vormi kõige enam kasutatakse). Ja nüüd nimeta veel kord klassikalised mitmeosalised muusikavormid: SONAAT, SÜMFOONIA, INSTRUMENTAALKONTSERT ja KEELPILLIKVARTETT. VIINI KLASSIKUD, NENDE LOOMINGUS KÕIK NEED MUUSIKAVORMID JU VÄLJA KUJUNESID: JOSEPH HAYDN WOLFGANG AMADEUS MOZART LUDVUG van BEETHOVEN KEELPILLIKVARTETT MIS SONAAT JUST KÕLAS? mis pillid kuuluvad sinna?

Mozart

MOZART Kristin Kurg 11B Raamat ,, Mozart mõistatuslik ja mõjutatav" on kirjutatud kirjaniku Dorothea Leonbarti poolt. Ta kirjeldab selles raamatus Mozarti elu, olles ennem teinud põhjaliku uurimistööd ­ Mozartiga seotud inimeste biograafiate, säilinud kirjade jm säilinud dokumentide põhjal. Wolfgang Amadeus Mozart sünninimega Johann Chrysostomus Wolfgang Theophil sündis Salzburgis Mozartite perre 27 jaanuaril 1756 aastal seitsmenda kui ka viimase lapsena. Seitsmest lapsest ellu jäi vaid kaks ­ Wolfgang ning tema õde Maria Anna. Aastast 1783 hakati heliloojat hüüdma Wolfgang Amadeusiks. Wolfgangi isa Leopold Mozart armastas oma poega meeletult. Ta tegi oma poja heaks kõike. Kui Wolfgangi muusikaline anne lõi välja juba 6 aastaselt, siis tegi isa kõik endast sõltuva, et

Viini klassikud

1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Mozart oli imelaps-haruldase muusikalise kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu ja loomingulise väljendustungiga. Tabades poja geniaalsust, õpetas isa talle varakult heliloomingu aluseid ja pani kirja ning kohendas Mozarti esimesi kompositsioone.Leopold Mozart koos 6-aastase Wolfgangi ja sellest veidi vanema tütrega võtsid ette kontsertreisi Euroopa tähtsamatesse linnadesse, et tutvustada imelast Lääne- Euroopas

Klassitsism

http://www.abiks.pri.ee (18.saj II pool19.saj I veerand) Perioodid: 1) Eelklassitsism 17201760 2) varaklaasitsism 17601780 ­ uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 17801810 ­ parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 181019.saj. I v Võrdlus BAROKK ­ KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ­ ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas ...

Kes on kass ja kasside nimed a-tähega

Kes on kass ja kasside nimed a-tähega Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada Sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas. On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida tõuaretajate ja kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnas...

Kui mina oleksin Mozart

Kui mina oleksin Mozart Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis. Mozarti elu oli raske ja koosnes vastuolulistest asjadest. Ühest küljest oli ta geniaalne muusik aga teiselt pool oli ta sunnitud tegema mistahes esinemisi.Peale selle oli ta kui lihtrahva esindaja, aga samas ka kuulus helilooja,kes oli valmis looma juba lapsest saadik ulatsulikke muusika teoseid.Mozart suri noorelt ja ma arvan , et ta arvatavasti tapsid Mozarti kolmekümne viie aastases elueas viletsus ja intriigid ja need, kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Ka mina oleksin teinud nii, nagu Mozart tegigi, ja lasknud oma isal alates kolmandast eluaastast oma musikaalsust arendada.Võibolla oleks see mulle olnud vastumeelne, aga tulevikus tuleks see mulle väga kasuks ja ma oleksin talle kindlasti hiljem tänulik. Mozarti asemel oleks ma isal lasknud varakult juba ka noodik...

Keskaeg kuni Romantism(muusikaajalugu)

Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd Georg Friedrich Händel ,,Tulevärgimuusika""Veemuusika""Halleluuja" Uued zanrid:Ooper,oratoorium,kantaat,passioon,instrumentaalkontsert,fuuga Klassitsism 18 saj.II pool-19 saj.I veerand Nõrgenes õukonna ja kiriku võim,elavnes avalik kontserdielu,nooditrükindus,muusikaajakirjandus,Harmoonia lihtsus Tuntumad heliloojad:Franz Joseph Haydn-"Üllatussümfoonia""Keisrikvartett"2osa Wolfgang Amadeus Mozart ,,Reekviem""40.sümfoonia""Türgi marss" Ludwig van Beethoven ,,9.sümfoonia""Elisele" Uued zanrid:Koomiline ooper ja laulumäng,sonaat,trio,keelpillikvartett,puhkpillikvartett Romantism 19.saj. Vaimne liikumine,mis seab tundelise kõrgemale mõistuslikku.See hõlmas kõiki valdkondi eelkõige muusikas,kunstis,luules.Rahvalaulu ja muinasjuttude hindamine.Oluliseks zanriks sai laul kooriga sümfooniad.Instrumentaalsed väikevormid

Kes on kass ja kasside nimed a-tähega

Kes on kass ja kasside nimed a-tähega Kassid on väga erinevad sõltuvalt tõust, seda eriti kasuka värvuse ja mustri poolest, varieerudes populaarsetest Pärsia ja Siiami kassidest sabatu Manulini ja karvutu Kanada Sfinksini. Lisaks välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas. On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida tõuaretajate ja kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnas...

Nimetu

· Teach moral and lessons of the principles · Use signs handshakes, special words, clothes Becoming a member · 21 years old man. Have the support of three members. Interview Voting procedure · Membership is generally lifelong · Degrees: 1.Entered Apprentice 2. Fellow Craft 3. Master Mason Stages of personal development Famous freemasons · George Washington · Franklin Delano Roosevelt · Wolfgang Amadeus Mozart · Aleksandr Sergeyvich Pushkin · Jean Sibelius Freemasonry in Estonia · Re-established in Estonia in the year 1992 · Ten lodges plus one research lodge are in Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu and Viljandi. · Freemason symbol on money Suspicion · Money ??? · Conspiracy ??? · Satanism ??? Humour · A man is walking throw the local park suddenly he notices a huge fight on a football pitch he is passing."What is going are?" he asks a spectator

Klassitsism muusikas

Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. Klassitsism on 16.­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720 ­ 1...

Klassitsism

Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. · Klassitsism on 16.­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. · Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. · Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku ...

Muusikatabel

lauljatele: hea rolli kehastamine peavad oskama Mis on aidanud Kiire levik Itaaliast teistesse Euroopa Mitmes riigis oli palju häid heliloojaid Muusikal levis Euroopase pärast II kaasa tuntu- maadesse, palju häid heliloojaid. kes hakkasid operette kirjutama. maailmasõda meediakanalite kaudu. sele, levikule? Kuulsamaid Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro Jacques Offenbauch „Orpheus põrgus, Richard Rogers „Oklahoma“, „Helisev etendusi: Pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Ilus Helena“, Johann Strauss noorem muusika“, Jim Jacobs, Warren casey „Grease“ Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, „Nahkhiir“, „Viini veri“. „Padaemand“.

Klassitsism

B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. · 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. · Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja

Klassitsism

ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Ludwig van Beethoven -7-  Wolfgang Amadeus Mozart Klassitsism teatris Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Barokkteatriga võrreldes

Muusikaajalugu Klassitsism 18.sajand, Mozart, Haydn, Beethoven

Muusikud hakkasid oma teostega elatist teenima, üha rohkem hakati heliloojatelt ise lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott, tropmetid, tromboonid, metsasarved. 6. Viini klassikalise koolkonna liidrid ja nende sümfooniate arv. F.Joseph Haydn (104 sümfooniat) Wolfgang Amadeus Mozart ( 41 sümfooniat) Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule". "Ood rõõmule" on Schilleri luuletus, millele Beethoven otsustas luua muusika ning lisada lõpupalaks. 8. Ooperi liigid, seletus + näide · Opera seria ­ tõsine ooper, tegelased pärinesid Kreeka-Rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost. Konflikt oli väärtuste mitte inimeste vahel

Viini klassikud

Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit. Londonis tohutu edu. Naasis viini rikka ja kuulsana, elas surmani seal. Tuntud kui instrumentaalmuusika loojana. Peetakse keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Wolfgang amadeus mozart ­kõigi aegade geniaalsem helilooja. Imelaps. Muusikalised võimed avaldusid varakult. Tunnetus. Sündis salzburgis. Isa oli õukonna kapellmeister. Isalt sai muusikalise hariduse. Auahne isa. Surm, pole siiani teada, maeti ühishauda. Vähe vaimulikku muusikat. Reekviem jäi ta surma tõttu pooleli, lõpetas ta õpilane. 19 ooperit, 50 sümfooniat.25 klaverikontserti, hulk kammermuusikat. Ludwig van beethoven ei olnud beethoveni ega mozarti eakaaslane

Lauri Vasar

Peale TMA lõpetamist ühines ta Eesti kammerorkestriga. Oma debüüdi tegi ta Rahvusooper Estonias 1999 aastal. Kuid see ei ole ainuke kord, kui ta oma kodumaal on esinenud. Ta on ka esinenud Vanemuises, kus ta esitas Orffi ,,Carmina Burana" baritonipartiid. Peale selle on ta veel mõned korrad Eestis esinenud. Oma karjääri jooksul on ta saanud aumedali Mozarti rollide eest. Samuti on ta ka ansambli Amadeus Consort liige ning tal on olnud ka peaosa Ullmanni ooperis Salzburgis. 2000 aastal on ta teinud Ameerika-debüüdi Mozarti aariate kontserdi solistina Chicago sümfooniaorkestriga. Etendustes on ta kehastanud mitut erinevat rolli, nagu: Don Giovanni, krahv Almaviva jpt. Praeguseks on Lauri Vasarast saanud maailma üks võimaim bariton. Kahjuks ei teata aga Eestis temast suurt midagi, kuna peale Muusikakooli lõpetamist lahkus

Teistugune retsensioon

con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5. Wolfgang Amadeus Mozart - Sonaat nr 10 C-duur KV 330 (III Allegretto) Klaveril Kristi Kapten https://www.youtube.com/watch?v=ZchINjvFVh4 Kava koostamise inspiratsiooniks oli 18. sajandi mitmete kuulsate heliloojate sünd ning teoste loomine. Samuti, kui alustasin koostamist sattusin G.F. Händeli teosele, mis kavas nr 3 on ning seda teost kandlel oli väga mõnus kuulata, arvestades, kui rahulik ja helge see teos on. Sellest teosest peale üritasingi kavasse panna ühel sajandil loodud

Ooperi eelkäijad eestis ja maailmas

esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann

Miks ja milliseid valesid vaavad Gailiti tegelased

Miks ja milliseid valesid vajavad Gailiti tegelased (,,Karge meri") Kõige rohkem valetasid tegelased iseendale. Üheks suurimaks põhjuseks pean ma seda, et ei tahetud endale ja teistele haiget teha. Lihtne näide on see, kui Eerik andis teistele teada, et tal on suuremad plaanid Neemiga. Samas ise armunud Kellisse, kes rääkis, et tal on Amadeus. Eks seegi oli vale, mis pidi säästma haiget saamise eest. Oli kergem valetada, kui oma tegelikest tunnetest rääkida. Kardeti eemale tõrjumist ja äraütlemist. Saarel oli kombed väga au sees. Nende järgimine oli kohustuslik. Vastasel juhul tuli lihtsalt taluda õelaid pilke ja nii edasi. Üheks kombeks oli pruudi kaasavara. Mida rohkem kõike oli, seda rikkam neiu. Katrina ja Matt Ruhve puhul oli valetamine külarahvalegi selge. Pulma ajaks veeti Katrina kaasavara aita

Austria kultuur

 Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther  Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara  Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß  Austria kultuur  18-19 sajandil oli Austria euroopa muusikaelu üks keskustest  Viini Filarmoonikute uusaastakontsert on üks paljudest muusikalistest traditsioonidest  Muusikafestivale toimub igal pool Austrias.  Heliloojana on silmapaistvaim Wolfgang Amadeus Mozart, kuid ka Franz Schuberti muusika on väga populaarne.  20. sajandi filosoofilist mõtlemist  Joodeldamine http://www.youtube.com/watch? v=vQhqikWnQCU  Traditsiooniline folk-tants http://www.youtube.com/watch?v=b85Ba YS0v50  Arhidektuur Pilte Austriast  Austria toidukultuur  Austria köök oli kuulus juba 15. sajandil kui üks toitvamaid ning maitsvamaid Euroopas  Eriti palju maitsvaid toite on pärit Viinist, kust need

Mozart and his father Leopold Mozart

Mozart and his father Leopold Mozart Johann Georg Leopold Mozart Johann Georg Leopold Mozart was born on November 14, 1719 and died in May 28, 1787. He was a German composer, conductor, teacher, and violinist. Mozart is best known today as the father and teacher of Wolfgang Amadeus Mozart. Mozart and his father Mozart was lucky to have a an experienced musician as a father. Leopold immediately recognised the potential in Wolfgang. He dedicated his life to supporting his son’s talent. Despite, or perhaps because, of their different characters, Wolfgang and Leopold Mozart were dependent on each other. For the remainder of his life, when Wolfgang had been working and living with his wife Constanze in Vienna for a considerable period

Klassitsismi ülevaade

Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast. Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". Wolfgang Amadeus Mozart-Vaimulikku muusikat vähe,tuntuim vaimulik teos ,,Reekviem". Kirjutas 19 ooperit. ,,Haaremirööv" esimene saksa suurteos. Üks kuulsamaid ooperid on ,,Don Giovanni". Kirjutas 50 sümfooniat. Sümfoonilise loomingu kõrgpunktiks on 40 sümfoonia ja 41 sümfoonia ehk ,,Jupiter" Ludwig van Beethoven-Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Sümfooniad hakkas tegema alles 30 aastaselt.3 sümfoonia(heroilise stiili kõrgeaeg Beethoveni loomingus)5

Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast

Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast. 1. 4 fakti klassitsismist.(lk. 35) 2. Milline oli ajastu tähtsaim muusikaline vorm?(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuus...

Kas Mozart oli õnnelik ?

Kas Mozart oli õnnelik? Wolfgang Amadeus Mozarti on peetud üheks inimkonna ajaloo silmapaistvaimaks heliloojaks. Tema teosed on tuntud kõikjal, kuid mis oli nende tööde loomise hind? Selleks, et selliseid teoseid luua, tuleb kulutada palju aega ja energiat. Kas ta suutis nõnda väsinuna näha enda ümber õnne ja rõõmu ning olla seega õnnelik? Ma arvan, et ta tegelikuses polnud õnnelik. Mozart töötas väga palju. Vähimagi vaba aja kulutas ta magamisele ja mingil määral pidutsemisele. Usun, et pöörane pidutsemine

Muusika orkester

sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pillirühma 1. Puupuhkpillid 2. Vaskpuhkpillid 3. Löökpillid 4. Keelpillid 5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid 19 sajand Kõikide pillirühmade koosseis suurenesid. Vaskpuhkpillide tähtsus suurenes, täiustusid puhkpillide mängu tehnilised võimalused ning see avardas nende tämbri skaalat.

Ooper

ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. ­ 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully Alessandro Scarlatti Jean-Philippe Rameau Kunstnikud Peter Paul Rubens KLASSITSISM (18. SAJ. II POOL ­ 19. SAJ. I VEERAND) Heliloojad Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Kirjanikud Voltaire ROMANTISM (19. SAJAND) Heliloojad Giuseppe Verdi Richard Wagner Pjotr Tsaikovski Fryderyk Chopin Robert Schumann Kunstnikud Francisco Goya Kirjanikud ja luuletajad Alexandre Dumas Victor Hugo Eestis toimus aastal 1869. esimene üldlaulupidu.

Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart  Sündis 27.Jaanuaril 1756 Salzburgis, Austrias Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks  Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine,suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses  Kui Anna Maria, keda pereringis kutsuti Nannerliks kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse.  Mozarti suured muusikaanded ilmnesid ta...

Eesti kunst 20. sajandi alguses

· Johann Köler · akademistlik maalikunst · silmapaistev joonistaja · peamiselt maastikud ja portreed · ''Tatarlanna Msatka mõisa aias'' (müüdi oksjonil maha 2,7 milj eest) · ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904

Kas musikaalsus on õpitav või päritav - essee

helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka. Näiteks geeniuseks ja imelapseks nimetatud Wolfgang Amadeus Mozartil oli kappellmeistrist isa poolt saadud ,,head" muusikalised geenid, kuid juba 3 aastaselt harjutas ta juba mitmeid tunde päevas. Michael Howe kirjutab raamatus Genius Explained, et Mozarti esikteosed polnud midagi erilist võrreldes küpsete heliloojatega. Tema esimesed heliloomingud olid üldsegi teiste autorite tööde ümberseaded, mille oli kirja pannud tema isa (kes võis omalt poolt midagi lisada). Mozarti täielikest

Klassikaline muusika läbi minu silmade

ja rohkem vanuritele. Tegelikult on klassikalist muusikat meie elus ja ümber rohkem kui ise arvatagi võiks. Klassikaline muusika on stiil mis oli on ja jääb, aga seda antakse edasi erinevatel ajastutel erinevate viisidega. Seda stiili saab muusikaliselt esitada erinevatel pillidel ning see kannab edasi seda ilu mida (heli)looja temasse pannud on. Klassitsistliku muusika tuntumateks esindajateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Sellist muusikat on kosta igal pool meie ümber. Kõik meist ei taipa, et isegi reklaamides ja muusikatööstustes kasutatakse seda žanrit igatipidi. Kasutatakse mõne kuulsa helilooja teost näiteks millegi reklaamimiseks või telefonide helinateks, enamikel juhtudel seda muusikat muudetakse veidike ümber vöi moonutatakse või kogunisti luuakse sellest midagi uut. See võib viia inimesed

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja. Olen enam kui veendunud, et isegi kui Mozart poleks tahtnud muusikuks

Muusika ajastud

Johann Sebastian Bach – Saksamaa Georg Friedrich Händel – Inglismaa Kuulamine: kaunistatud  Klassitsism(18.saj) Klassitsism oli mõistuse ajastu. Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad: Christoph Willibald Gluck – Saksamaa Joseph Haydn – Austria Wolfgang Amadeus Mozart – Austria Ludwig van Beethoven – Austria  Romantism(19.saj) Romantismi ajal võeti sümfoonias kasutusele harf, timpanid, tuuba ja lisati vaskpille. Soolopillina võeti kasutusele kontrabass ja klaver. Romantismi ajal oli tüüpiline kangelane õnnetult armunud mees. Paljud väike rahvad hakkasid arendama oma kultuuri romantismi ajal. Tekkinud žanrid: sümfooniline poeem, süit, operett,

Kirjanduse põhiliigid ja žanrid

,,Nibelungide laul" (Saksamaa) III Dramaatika: - tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" - libretto Wolfgang Amadeus Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium Ilmar Raag ,,Klass" IV Lüroeepika: - värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Aleksandr Puskin ,,Kaukaasia vang" - ballaad Marie Under ,,Porkuni preili" - valm

Mozart

kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja:  2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana

keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, arvukalt instrumentaalkontserte, 16 ooperit ja veel arvukalt mitmeid erinevaid liiki teoseid. Tema kaks tuntuimat oratooriumi on „Loomine“ ja „Aastaajad“. Ta looming oli väga mahukas, seda läbis huumor ja humanism. Haydni teostes oli tasakaalus harmoonia, meloodia ja rütm ning ta oli tuntud ka sümfoonia isana. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) oli Austria helilooja ja Viini klassik. Ta sündis Salzburgis. Mozarti isa oli Sallzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja ta ema oli Anna Maria Pertlin. Ta oli oma perekonna 7 lapsest noorim. Vaid Wolfgang ja ta õde, Maria Anna, elasid lapseeast vanemaks. Ka Mozarti eluiga ei olnud kuigi pikk, ainult 35 aastat. Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Wolfgangi muusikalised oskused avastati juba väga varakult

Mozart

valmistades oma suurepärase loominguga ette suuri sotsiaalseid muutusi. Tema ümber on legende ja müüte rohkem, kui teada olevaid kindlaid tõeseid fakte elukäigu kohta. Kõige suuremaid intriige tekitavad kindlasti lood ja jutud tema surma kohta. Kuid seda ei tea keegi, mis tegelikult juhtus. Me võime ainult kuulata kontserdisaalis või ooperiteatris muusikat ja nautida seda. 3 Mozarti elu: Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Kokku oli Mozartite peres 7 last, kellest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna ehk Nannerl kasvasid lapseeast vanemaks. Vapustava helilooja ristinimi oli Joanne Chrysostomus Wolfgangus Theophillus. Tema isa Leopold oli üle Euroopa tuntud ja hinnatud õpetaja ning samuti ka Wolfgangi kodulinna

Viini Riigiooper

mis iseloomustavad luule harmooniat. Repertuaar: Igal hooajal, mis kestab 1.septembrist kuni 30. juunini, mängitakse ette umbes 50 ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas). Siiski tähelepanuväärsed ei ole mitte arvud, vaid vaheldusrikkus ja kõrgklassiline kunstimeisterlikkus, mida see teater pakkuda suudab. Repertuaari kuuluvad Itaalia klassikute: Giuseppe Verdi, Gioachino Rossini ja Giacomo Puccini kõrval ka Wolfgang Amadeus Mozarti, Richard Straussi ja Richard Wagneri ning samuti Ludvig von Beethoveni teosed. Kunstiline kollektiiv: Alaliselt on teatriga seotud solistide trupp, aga seda täiendavad ka alati rahvuvahelised külalisesinenejad. Samuti on Viini ooperilauljatetrupist tulnud nüüdseks tuntuks saanud lauljaid: Natalie Dessay Barbara Frittoli, Angela Gheorghiu, Vesselina Kasarova, Angelika Kirchschlager, Andrea Rost, Michael Schade, Bo Skovhus, Bryn Terfel and Ramón Vargas.

Võluflööt

Võluflööt Mina nägin "Võluflööti" Estonia teatris paari aasta eest, külastades seda muusikaajaloo tunni raames. Olin koheselt lummatud ja pole kahtlustki, et tegu võib olla ühe mu lemmik teosega. Võluflööt on Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper, mille ta kirjutas oma elu lõpus, olles väga haige. Tegemist on laulumänguga, mis oli tol ajal Viinis väga populaarne. Esietendus toimus 30. Septembril 1791 Viinis helilooja juhatusel. Ooper ise on küllaltki pikk, kestvusega umbkaudu 3 tundi, kuid tasub ennast kindlasti ära. Tegelasteks on: Sarastro (bass), Tamino,prints (tenor), Sarasto riigi preester (bass), Kaks preestrit (tenor,bass), Öökuninganna (sopran), Pamina, Öökuninganna tütar (sopran), Kolm daami

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsust on tihti seostatud pärilikkusega. Näiteks võib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne

Muusikaajaloo kokkuvõtlik KT

1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut).  Franz Joseph Haydn  Wolfgang Amadeus Mozart  Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat.  Johann Sebastian Bach  Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas.  Sümfoonia  Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste.  Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.  Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole.  Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5

Ooper

ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889) o "Manon Lescaut" (Torino 1893)

Figaro pulm

Autori eesmärgiks oli näidata rahvale, et alati ei piisa vaid tiitlist FIGARO PULM Susanna, krahvinna kammerneitsi (sopran) & võimust, et saada oma tahtmist. Vahel on vaja kavalust, mida Figaro, krahvi kammerteener (bass/bariton) lihtrahval on rohkem. Kokkuvõtvalt võib autori eesmärki kirjeldada Wolfgang Amadeus Mozart Cherubino, krahvi paaz ((metso)sopran) lühidalt kõnekäänuga ,,Headus võidab kurja väe." Marcellina, krahvi majapidaja (metsosopran) Doktor Bartolo, arst Sevillast (bass)

Romantism

Romantism Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi tunnused on: sisaldab müstikat, peategelane on erak, palju emotsioone, loodus aitab meeleolusid luua, (tavaliselt) traagiline lõpp, peategelase üleidealiseerimine. Kirjanikud: Walter Scott, James Fenimore Cooper, Victor Hugo. Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Alexandre Dumas (24 July 1802 - 5 Dec 1870), sünnikoht - Villers-Cotterêts, Prantsusmaa. Faktid: Tema on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Töötas juristina. Teosed: Kolm musketäri (1845), Kakskümmend aastat hiljem (1845), Krahv Monte-Cristo (1845), Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850)

Ooper "Figaro pulm" retsensioon

Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna

Mozarti ooperilooming

Referaat Muusikaajalugu Wolfgang Amadeus Mozarti ooperilooming 2010 Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikaanrites. Kuid esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). Oma esimese ooperi "Apollo ja Hyacinthus" kirjutas ta kõigest 12-aastaselt.

ESITUSKOOSSEISUD

kujunes välja klassikaline Tänapäeval võib kuulata orkestrikoosseis? sümfoonia-, kammer-, puhkpilli-, rahvapilli-, jazz- ja teisi orkestreid. 11. Mitu orkestranti mängib Mina tean! tänapäeva orkestris? Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 12. Kes juhatas orkestrit Mina tean! barokiajastul? Tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-100 orkestranti. 13. Kes juhatab tänapäeval Mina tean! orkestrit? Barokiajastul juhatas orkestrit

Klassitsism muusikas

Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis sümfoonia neljale osale järgnevat veel üht ja seda aeglases tempos. Muusika jätkudes kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid vaikselt lavalt, esiteks puhk- ja seejärel keelpillid, kuni ainult kaks viiulit jäi sümfooniat vaikselt lõpetama ja siis lahkusid ka nemad. Vürst sai vihjest aru. Järgmisel päeval pakkis õukond asjad ning pöördus tagasi Viini, kus muusikuid ootasid nende perekonnad. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart sündis Austrias Salzburgis. Mozarti isa Leopold oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates oma poja erakordset annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas ta juba esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi. Vastupidiselt Haydnile küpses Mozartis juba noore mehena

Annely Peebo

Eurovisiooni lauluvõistlust Tallinnas ning 2005. aastal oli üks õhtujuhtidest ja esinejatest Jaapani EXPO maailmanäitusel · Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3) ning 2003. aastal valis TOYP (The Outstanding Young Person of Switzerland) organisatsioon Peebo aasta naiseks Ooperirolle · Benjamin Britten "Kruvipööre" · Giuseppe Verdi "Rigoletto" · Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) · Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) · Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) · Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) · Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) · Kvartett Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto" · http://www.youtube.com/watch?v=0lmDjE3DIpA · Annely Peebo ­ Jõuluöö · http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Kasutatud kirjandus · http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=73&lang=est&action =view&method=biograafia · http://et.wikipedia.org/wiki/Annely_Peebo

Theaters of Estonia

The architects of the Concert H ouse are Ra Luhse and Tanel Tuhal. Scenes have been furnished with modern equipment. Linda M adalik created the grand hall's excellent acoustics. It is considered, that the hall has the best acoustics in the country. Beside two concert halls and orchestra hall, inside the main building of Jõhvi Theater is situated the Estonia's biggest cinema Amadeus, Jõhvi City Gallery, Jõhvi M usic School, H obby Centre and famous for it's exotic dishes Café M ozart .  Main Concert Hall · ~ 600 m2 · 3 balconies · Adjustable seats (up to 926 seats) · Adjustable hall floor · Retractable seating system · 4 stage sections, up to 7 steps · 2 side stages · Orchestra pit · Adjustable hall floor 3rd floor lobby 2nd floor lobby Café Mozart 2nd scene Orchestra Hall Jõhvi Concert hall stages became a home to