?diad(n? iteks ,,Mikum?rdi'' , ,,Vedelvorst'').Alguses , 1920.aastatel, m?jutas luulekunsti Siuru r? hmitus, kuid hiljem astusid esile nooremad luuletajad, keda tuntakse nime Arbujad all. Arbujad on luuletajate s?pruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti l??rikat" j?rgi.See luuletajatest s?pruskond kogunes ?li?pilasseltsi Veljesto ?mber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad p??dlesid varasema eesti luulega v?rreldes s?gavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad k?sitlesid kunsti k?lbeliste v??rtuste kandjana ning inimest s?ltumatu isiksusena. Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse ?ldine professionaliseerumine. Selle ?heks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kesk
Praktika oli hea ja arendav kogemus ning materjalidega töötamine piisavalt huvitav. Sai näha ettevõtte finantstegevuse toimimist ja arenemist. Praktikaga ning juhendajatega Viljandi Aken ja Uks AS-is jäi analüüsi autor väga rahule ning veendus veelgi selles, kui tähtis on ühe ettevõtte jaoks korrektne raamatupidamistöö. 47 KASUTATUD ALLIKAD 1. Alver J. , Alver L. , Reinberg L. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. 2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri 3. AS Viljandi Aken ja Uks aastaaruanded (2007 2009 a) 4. Brookson, S. Aruannete analüüs. Tallinn: Koolibri, 2002. 5. Kütt J. , Sissejuhatus raamatupidamisse. Tallinn: Külim, 2009. 6. Rünkla, J. Ärianalüüs. Tallinn: Külim, 2003. 7. Vaksmaa E. , Finantsjuhtimise alused. Tallinn: Ilo, 2004. 8. Lääts K. , Ettevõtte aruandluse analüüs
pahedega. ,,Tarapita" oli eelkõige kirjanduspoliitiline rõhmitus. Taheti ärritada kodanlust. 4. Kuidas vastandus ajaluule siuruluulele? Siurulased luuletasid karmil sõjaajal lilledest ja armastusest, ajaluule kajastas sõjaõudusi. 5. Iseloomusta arbujate luulet. Arbujate luulet iseloomustab vormitäius ja keelelise väljenduse puhtus. Tähtis on individuaalsus ja vaimne iseseisvus. 6. Nimeta tuntumaid arbujaid. Tuntumad arbujad: B. Alver, H. Talvik, B. Kangro, U. Masing, P. Viiding, A. Sang, K. Merilaas, M. Raud.
Aleviku keskel avati 23. juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter Koroll, muusikategelaste Aino ja Jaan Tamme vanemad Tõnis ja Mari, arst ja luuletaja Andres Alver, kooliõpetaja ja kultuuritegelane Martin Vares, maadleja Martin Klein, kirikuõpetaja Harri Haamer jt. Vana-Võidu Teateid Vana-Võidu mõisast on aastast 1507, hilisklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitati 19. sajandil. Pikka aega kuulus mõis v. Strykidele. Vana-Võidu põllutöökool loodi 1923. a. ning põllumajanduskool on mõisas tegutsenud aastaid. Vana-Võidul asub omal ajal väga tuntud 4,75 km pikkune motoringrada, kus avavõistlused peeti 1964. aastal. Tänassilma kirik
naturalistlik piltluule, ründasid eelmisi rühmitusi-et enne neid on kõik jama olnud. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. ,,Noor Eesti" tegutses aastail 1905-1916 Tartus. Tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Oli mure eesti kultuurielu kehvuse pärast
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda.
4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 25
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või
Töövihik 1. Leia väite tõestuseks iga valdkonna kohta 1 näide. Väide: Senisest talurahvakultuurist kasvas maailmasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Valdkond: Näide: Rahvaharidus 6 klassiline haridus (kohustuslik) Kõrgharidus Tallina Tehnika Ülikool Teadus Teaduste Akadeemia, Tartu Ü. Kirjandus ’’Mikumardi’’;’’Valevorst’’ Rahvaluule Heiti Talvik, Betti Alver (Arbujad) Klassikaline Ooper ’’Vikerlased’’ muusika Kergemuusika Tantsuorkester Kuldne Eesti Kunst Pallase Kunstikool Teater Rahvusooper Estonia Sport Eesti Spordi Keskliit 11.Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel Õpik 1. Millised olid sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVL-i eesmärgid 1930. Aastate lõpul? Jaapan soovis luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna, Saksamaa nõudis
Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate" rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920. aastatel väga kirev pilt. Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks olid Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid viljakat loometegevust Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud.
· Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese
aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (19171919). "Arbujad" luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (1910 1994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) Kunstballaad (romantismi olulisemaid luuležanre): R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’. Sonett Pärineb 13. s. Itaaliast (Giacomo da Lentini). Kuulsaks sai Dante Alighieri (1265–1321)ja Francesco Petrarca (1304–1374) armastussonettide seeriate kaudu; petrarkism, William Shakespeare (1564–1616). 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd. puhas kõlav keel, korrapärane ülesehitus Sisu: Nelikud >teema esitatamine, mida arendatakse tõusvas joones 8
Lüroeepika Lüürilised elemendid - emotsionaalsus - sündmustele kaasaelamine - tunnete ja meeleolude väljendamine Eepilised elemendid - toimunud või toimuvatest sündmustest jutustamine Ballaad - enamasti traagilise, müstilise süžeega - tundeküllane, sünge - keskendutakse ühele sündmusele - sisaldab pinget Poeem - mitmeosaline pikem lüroeepiline värssteos - sisu eeposest väiksem, ballaadist suurem - vaba vormiga - Puškin, Byron, Alver Valm – õpetliku sisuga lühike mõistujutt - tegelased enamasti loomad - kujundite kasutamine - lõpus tavaliselt moraal - Aisopos, Jakob Tamm Värssromaan – värsivormis teos, millel on romaani ülesehitus - Puškin „Jevgeni Onegin Lüürika – lüüra saatel lauldav, tundeküllane Vanimad näited pärinevad kolmandast aastatuhandest eKr: - kaebelaulud - vaaraodele pühendatud kiituslaulud (oodid) - jumalate ülistuslauulud (hümnid)
Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. Poeesia- värsskõne. Poploor- moodne rahvaluule. Proosa- Värsistamata kõne. Prototüüp- Teose kangelase tõsieluline eeskuju. Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus. Rahvakunst- osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud, jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks.
aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903- 1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922
Helina Vigla Akad.tee 3-365 620 3956 Helve Reiso Akad.tee 3-488 620 4055 Iivi Maspanov Akad.tee 3-378 620 4007 Iivi Riivits Arkonsuo Akad.tee 3-360 620 3972 Ilzija Ahmet Akad.tee 3-483 620 4064 Irina Koljajeva Akad.tee 3-481 620 4051 Iris Plado tööleping peatatud Ivar Hendla Akad.tee 3-234 620 4120 Ivo Karilaid Akad.tee 3-487 620 4063 Jaan Alver Akad.tee 3-384 620 4002 James Earl Thurlow Akad.tee 3-231 620 4124 Jelena Hartšenko Akad.tee 3-455 620 4059 Jelena Matina Akad.tee 3-482 620 4068 Jelena Sõrmus Akad.tee 3-254 620 4121 Juhan Teder Akad.tee 3-362 620 3962 Kaarel Kilvits Akad.tee 3-243 620 4104 Kadri Männasoo Akad.tee 3-487 620 4063 Kadri Rannala Akad.tee 3-134 620 3949
aastal haridusreform: 4 klassi kohustuslikku, 5 klassi keskkool, 3 klassi gümnaasiumit. Teine etapp 1937. aastal: valik hairduste vahel..Progümnasium ja reaalkool. Valida humanitaar- ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele.. Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid, uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis psühholoogiline realism, ajalooline romaan, Arbujad(Talvik, Alver, Masing). Baaside ajastu. MRP Vjatseslav Molotov, Joachim von Ribbentrop. Eestis välisminister Karl Selter. 24. sept Molotov esitab Selterile vastastikuse abistamise pakti. Eesti delegatsioon Moskvasse Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots. Molotov teatas, et kuna vahepeal on Nõukogude kaubalaev ,,Metallist" uputatud Narva lahes, siis peavad nad väed sisse tooma. 28. septembril 1939. kirjutatud alla sellele paktile. Mõlemad riigid pidid hoiduma teineteise
Must Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis. Ta uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis. Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa kuid lukus on vööruse uks. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. / / (Betti Alver.) almanahh 14.15. sajandil kalendriliste tabelite kogumikud, 16. sajandist avaldati neid igal aastal koos teadete, juttude, luuletuste, naljadega. Hiljem mitmekesise sisuga kirjanduslik-kunstilise koguteose üldnimetus. Eestis on ilmunud kirjanduslikke almanahhe (näiteks "Võitlev Sõna") ja koolide almanahhe ("Tipa-Tapa", "Trükitähed", "Noorte Sulega" jt). alogism loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad
Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi ( kes vöö pani vööle, läks teisele tööle ). Ülesanne: analüüsi riimi. MAGAV MAAILM E. Niit On suurde lumevaipa Võib üle puusanuki end mässind maailm. tal sõita suusamees Ta midagi ei taipa ja soojad tuletukid sest kinni on ta silm
) 97. 98. Väljapaistvad kultuurisaavutused: 1) haridus: võimaldati kõigi kooliastmetes eestikeelne haridus, koolisüsteemi lihtsustamine 2) rahvusteadused: ümberhinnati varasemaid Eesti ja Baltimaade kohta käivaid ajalootöid ja normariseeriti eesti keelt. Avaldati 2 suurteost: Eesti ajalugu ja Eesti rahva ajalugu 3) kirjandus: A.H Tammsaare romaanid, tuntud luuletajate põlvkond Betti Alver 4) muusika: sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud 5) sport: Paul Keres, Kristjan Palusalu 99. 1930. aastal kerkis hariduselus esile probleem, kus noortel oli küpsustunnistus, kuid puudusid erialased oskused, sest kõigile soovijatel (6-klassi lõpetanud) anti võimalus minna õppima
Ta oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreekarooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreekarooma maadluse raskekaalus, 12kordne Eesti meister. Paul Pinna 3. oktoober 1884 Tallinn 29. märts 1949 Tallinn. Tema täispikk nimi on PaulOttoHerman Pinna. Ta oli Eesti teatritegelane ja näitleja. Ta on mänginud neljas etenduses. Evald Aav 7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Ta oli Eesti helilooja ja koorijuht. Betti Alver Ernst Öpnik Diktatuuride tabel NSVL Saksamaa Itaalia Eesti Vabariik Ühepartei Ülemaailmne kommunistlik Natsionalistlik Rahvuslik fasistlik Vasakpoolsed ja süsteem hoiak. tööstus partei. partei. parempoolsed
K Kohustuslik reserv K Fondiemissiooni reserv Üldkoosolek kinnitab kasumi jaotamise otsuse, mille alusel jagatakse aruandeaasta kasum: dividendidele, kohustuslikku reservi ja vaba kapitali reservi (fondiemissiooni reserv). 5. D Dividendi võlad K Raha Makstakse välja väljakuulutatud dividendid. 61 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, J., Alver, L. Finantsarvestus. Deebet, 2009. 2. Raamatupidamise seadus, www.riigiteataja.ee 3. Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid, www.easb.ee 62
(1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel Viitekirje esimeses pooles on andmed artikli kohta, teises pooles väljaande kohta, kus artikkel ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number) või
au- ja ametinimetused, siis nimetati ENSV teeneliseks kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks. On olnud kirjanike liidu juhatuses, 1989 Tartu Ülikool valis ta oma audoktoriks, 1990 Helsingi ülikool tegi sama. Tal on mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, 1989 tunniistati romaan ,,Keisri hull" parimaks tõlketeoseks. Üsna palju reisinud on. On mitmekordne Nobeli preemia nominent, see preemia on väga poliitiline. Kirjanikuna on mõjutanud Puskin, Under, Sang, Merilaas, Paul Viiding, Alver. Venemaalt naastes hakkas luuletama. Tema luule on rohkem selline intellektuaalne luue, vähem tunnetteküllane. Üldiselt ühiskonna kajastaja, kuid on ka väga häid armastusluuletusi, ,,Voog ja kompanii". Tarmo ja Toomas Urb esitavad ühte teksti omaenese teksti pähe, tegelikult on Krossi tekst. Esimene luulekogu 1958 kandis ajajärgule omast pealkirja ,,Söerikastaja". On ajaluule kogu, kus on hukkamõist eelmisele ajastule. 1952 kompartei kongress,
Tunnustuse sai ajalooromaanidega. Nõukogude Liidu ajal suutis oma teostega silma paista ning ta nimetatakse suisa ENSV rahvakirjanikuks aastal 1985. Kuulus ka Kirjanike Liidu juhatusse, 1989. aastal valis TÜ ja Helsingi ülikool Krossi audoktoriks. Tal on ka rahvusvahelisi tunnustusi: ,,Keisri hull" valiti parimaks tõlketeoseks, mees on esitatud mitu korda Nobeli preemia nominendiks. Taasiseseisvunud Eestis oli Kross aktiinve ka poliitikas. Kirjanikuna on teda mõjutanud Puskin, Under, Alver. Varajase loominugu moodustasid luuletused. Krossi luule oli pigem intellektuaalne (kajastas ühiskonda), kuid temalt on ka häid armastusluuletusi. Esimene luulekogu kannab nimetust ,,Söerikastaja", mis on ajaluule kogu. Läbiv idee: olenemata aegadest, saab elada puhta hingena. Armastas kirjutada vabavärssi. Järgnevatest luulekogudest näiteks ,,Kivist viiulid", mille põhiteema oli filosoofiline mõtisklus uue aja inimesest. 70-ndatel saab alguse stagnatsioon ning Kross on sunnitud üle
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
ИНФОСОФТ, 1994. 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 11.Балабанов И.Т. Основы финансового менеджмента. Как управлять капиталом, 2000. 12.Быстрова Е.Финансы предприятия. Таллинн,2007 13.Гридчина М ..Финансовый менеджмент
Ainukeseks vabanduseks kasutu asja tegemises on, et teda piiramatult imetletakse. ● Kõik kunst on täiesti kasutu. CHARLES BAUDELAIRE (1821 - 1867) loetakse üheks modernismi leitatjaks kirjanduses ja kunstis. Baudlelairei loomingus võib näha romantismi rudimente. Eestis tegelesid Baudelaire´iga 32 nooreestlased (1905-1915), arbujad ( umb 1920-1940) Betti Alver ja Heiti Talvik ning A.H. Tammsaare olevat “Tõe ja õiguse” originaalis võtnud Baudelaire´ilt moto. Baudelaire olevalt teadlikult võtnud omale ülesande kirjutada luulet publikule, kes on lüürikast võõrdunud. Selleks peab luuletaja luulet lugeja ees õigustama, selleks on vaja luule emantsipeeruda elamusest. B hakkas teadlikult kirjutama luulet, mis kõnetaks moodsat linnainimest, “silmakirjalikku lugejat”
sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid `moraalne võit') XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans `Kaebelaul', Marie Under `Uneretk', Henrik Visnapuu `Ballaad peninukkidele', Betti Alver `Sinisuka ballaad', Hando Runnel, `Üks veski seisab vete pääl' Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), Pierre de Ronsard (15241585), William Shakespeare (15641616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks: itaalia (näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3)
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
Erakordne tema juures oli see, et ta sai tunnustuse sealhulgas ka riikliku juba oma eluajal. Tammsaare oli Pätsi suhtes kriitiline. Tammsaare oli eelkõige realist, kuid tema realism oli läbi põimunud filosoofiaga. August Gailit ,,Nipernaadi" Albert Kivikas ,,Nimed marmosrtahvlil", pöördumine ajaloo poole. Ristikivi ,,Tuli ja raud" Jüri Parijõgi lasteraamatute kirjutaja. 30-datel kerkis esile uus põlvkond. Uus kirjanduslik rühmitus Arbuja: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing. Tõid esile rohkem luulet. Uussümbolistid, proovisid elu süvitsi mõtestada. Kehtestati hügieeni eeskirjad riiklikul tasemel. Seoses eluruumidega tulid muutused, hakati ehitama rohkem ruume. Maal rajati palju asundustalusid. Paljudel inimestel tekkis nüüd võimalus eraldi elamiseks, kuigi elamistingimused olid tagasihoidlikud. See tähendas suurt muutust argielus
sündmused, enamasti traagiline lõpp (kuid ‘moraalne võit’) XV-XVIII sajandil Euroopas rahva teadvuse peamisi kunstilise teadvuse vorme, oluline romantismi arengus > ilukirjanduslik ballaad R. Burns, W. Scott, S. Coleridge, W. Wordsworth, J. G. Herder, J. W. Goethe, F. Schiller Eesti luuletajate ballaade: Käsu Hans ‘Kaebelaul’, Marie Under ‘Uneretk’, Henrik Visnapuu ‘Ballaad peninukkidele’, Betti Alver ‘Sinisuka ballaad’, Hando Runnel, ‘Üks veski seisab vete pääl’ Sonett. 13. sajandil Itaalias loodud luuležanr, koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Sonette on viljelenud ja edasi arendanud nt. Dante Alighieri (1265–1321), Francesco Petrarca (1304–1374), Pierre de Ronsard (1524–1585), William Shakespeare (1564–1616); Riimipaigutuse üldskeemi järgi jaguneb kolmeks:
("Suvi"). Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" , "Öölaul".) Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning realismi ja sümbolismi omapärane kooslus tulevad eriti edasi 40ndate algul.Aine on võetus eesti küla-ja maaelust. Sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega("Vabadik", lühipoeem "LEib") - vaoshoitud tundetooniga, sisemiselt pingestatud , rahvalikult lihtsad , sõnauuenduslikud.Betti Alver oli uusaegne rahvalaulik ja lauluema sõja-aastatel. Mõjutused ja eesti(kunst)luulest - M.Under, eriti J.Liiv, Suits. Hilisem luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud") -kutsuvad olema inimst aus. Valitsevadmälestus-ja kujutluspildid. ("Noorus"). Läbielatud rasket ega kujutab luuletus " Pärast pikka põuda"
Meid ei sunni keegi, aga me teeme seda kõike vabatahtlikult ja see on mage. -- Keda oma ametivendadest kõige kõrgemalt väärtustate? -- Eriti mingeid pingeridu teha ei tohiks, see pole õige. Aga eesti kirjanikest paneksin ma kõige kõrgemale kohale Karl Ristikivi. Tema luule, nii väikeses mahus kui seda on, ja muidugi proosa on ikka kõige kõrgem klass. Edasi tuleb Gailit, kõik need klassikud: Luts, Vilde, Under... Mulle isiklikult meeldib küll Alver rohkem, maitse asi. Kui Tammsaarel poleks "Põrgupõhja uut Vanapaganat", mida ma pean kõige vägevamaks romaaniks eesti kirjanduses, siis ma teda ehk nii kõrgele ei asetaks. -- Need on surematud nimed, aga elavatest? -- Meie suurgeenius oli kahtlemata PaulEerik Rummo. Kahju, et tema loomepalang jäi lühikeseks, aga see on ka loomulik. Praegu on minu meelest proosamees number üks Mats Traat, tema on ikka monumentaalne looja, kes ei jää Tammsaarele kuidagi alla
Visnapuu ja Gailit on vastased. Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-...lagunemine oli sujuv, seega ei saa kindlat aastaarvu määrata) NE ja S rea jätkaja. Liikmed: B. Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro, Mart Raud, Paul Viiding. Annavad loomingust välja koondkogu. Eiravad sotsiaalseid, ühiskondlikke tellimusi. Esindavad tugevalt vaimu võitlust võimu vastu. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks. Arbujad ülistasid vaimsust: vabadust, ilu, kunsti. Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud
1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr. Tuglas, H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under jt), + uusromantiline stiil domineeris 1920-te aastate I poolel. Realistlik kujutamislaad + A. H. Tammsaare, M. Metsanurk, A. Mälk 1930-te II poolel kerkib uus põlvkond säravaid tähti, kes moodustavad rühmituse "Arbujad" + Heiti Talvik, Betty Alver, August Sang, Uku Masing) Kunst Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud "Pallas" Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). + K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Hilary Karu 66 D 11 EESTI AJALUGU Muusika Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit
parteilise teaduse kontseptsioonile ja marksistlikule metoodikale. Tähelepanuväärsed olid eesti astronoomide (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann) saavutused. Tõraverre ehitati moodne observatoorium. Humanitaarteadlastel olid kõige raskemad ajad. Kirjandus: Allesjäänud kirjanikud valisid sõjajärel vaikimise või neid sunniti vaikima, põhjuseks olid ideoloogilised nõuded. Nii vaikis kaua Betti Alver. Mitmed kirjanikud nagu August Jakobson, Oskar Luts, Hugo Raudsepp, püüdsid kirjutada nii, nagu oli "vaja" ehk vastavalt uutele nõudmistele, aga tulemused olid nigelad ega rahuldanud ei neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Ainus kirjanduslikuks meetodiks oli sotsialistlik realism, ehk pidi kirjutama klassivõitlusest, linnaproletariaadi juhtivast osast, vene rahva progressiivne roll jne. Juhan Smuuli "Poeem Stalinile". 1950
kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks. On olnud kirjanike liidu juhatuses, 1989 Tartu Ülikool valis ta oma audoktoriks, 1990 Helsingi ülikool tegi sama. Tal on mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, 1989 tunniistati romaan ,,Keisri hull" parimaks tõlketeoseks. Üsna palju reisinud on. On mitmekordne Nobeli preemia nominent, see preemia on väga poliitiline. Looming: Kirjanikuna on mõjutanud Puskin, Under, Sang, Merilaas, Paul Viiding, Alver. Venemaalt naastes hakkas luuletama. Tema luule on rohkem selline intellektuaalne luue, vähem tunnetteküllane. Üldiselt ühiskonna kajastaja, kuid on ka väga häid armastusluuletusi, ,,Voog ja kompanii". Tarmo ja Toomas Urb esitavad ühte teksti omaenese teksti pähe, tegelikult on Krossi tekst. Esimene luulekogu 1958 kandis ajajärgule omast pealkirja ,,Söerikastaja". On ajaluule kogu, kus on hukkamõist eelmisele ajastule. 1952 kompartei kongress, kus öeldi, et kõik vead, mis tehtud,
1925 asutati Kultuurkapital, millega sai toetada tunnustust leidnud kirjanikke. Anti välja suures koguses eestikeelset kooli- ja maailmakirjandust, sest nii gümnaasium kui ülikool läksid üle eesti keelele. 3 kirjastust: Loodus, Tänapäev, Noor-Eesti. 1927 hakkas Looduse kõrval loomingut välja andma ka Tänapäev. Kirjandusvõistlused. August Jakobson kirjutas “Vaeste-patuste alev”, inspireeris Pärnu (Rääma) elu. Betti Alver tuli kirjandusvõistluste kaudu kirjandusse. Proosa Luule muutub pildirikkamaks, sõnastused rikkalikumaks. Kirjanike rühmitusi ei teki juurde, sest EKS oli juba olemas. Rahulolematusega probleeme pole (tavaliselt oli see rühmituse tekke põhjuseks). Kirjandusorbiit – Sütiste, Jakobson, Hiir, Palgi. Noorte ja vihastena leidsid nad, et eesti kirjandus jätkab siuru ja nooreestlaslikku peenutsemist ja ülevust, nemad nõudsid elulähedust (eestikeskne, tõepärane)
Mõnikord on mõju küll väike, kuid mõjutatakse väga paljusid inimesi ja väga pika aja jooksul. Sellistes situatsioonides on väga raske hinnata mõjusid inimeste käitumise kaudu, mis peaks omakorda kajastama inimeste eelistusi. Võimatu on selgitada nende inimeste eelistusi, kes on veel sündimata, kuid keda projektid mõjutavad. Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 77 Kasutatud kirjandus 1. Alver, J.; Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 1999. 2. Haldma, T.; Karu, S. Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H
ruumikoordinaatidel paista samaväärsete ja äravahetatavatena, siis Riigipäevahoone klaaskuppel kujutab endast läbipaistvat, tähelepandamatut raami, mis võimaldab külastajal kogeda omaenese apoteoosi, kui ta mööda kupli all kulgevat spiraalikujulist jalgteed aeglaselt ülespoole tõuseb..." Subjekti erinevat raamistamist võib viimase aja eesti arhitektuuris näha Tallinna Vabaduse väljaku ja Rakvere peaväljaku võrdluses. Vabaduse väljak (Andres Alver, Tiit Trummal, Veljo Kaasik) oma mitmekihiliste viidetega ajaloolisele hoonestusele, tänavajoontele, ehitamise käigus leitud varemetele, aga ka püüdega tuua ühte kohta kokku erinevaid gruppe ja kasutajaid (rulatajad, paraadid, kontserdid jne) ning arhitektuurikeelega, mis nende konfliktseid positsioone pigem nähtavale toob kui siluda püüab, esindab selgelt subjektikriitilist dekonstruktivismi suunda
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
Kirjandus. 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr. Tuglas, H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under jt), mille uusromantiline stiil domineeris 1920-te aastate I poolel. Siis sai valdavaks realistlik kujutamislaad 41 (A. H. Tammsaare, M. Metsanurk, A. Mälk). 1930-te II poolel kerkib uus põlvkond säravaid tähti, kes moodustavad rühmituse "Arbujad" (Heiti Talvik, Betty Alver, August Sang, Uku Masing) Kunst. Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud "Pallas". Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel
volumes. In 1938 the Tallinn Technical University, the Estonian Academy of Sciences and the State Higher School of Art were founded. Much attention was paid to developing cultural collaboration and co-operation with other countries, especially the Finno-Ugric nations. In poetry the works of Marie Under can be considered to have lasting significance: they have been translated into many European languages. A group calling themselves Arbujad (Soothsayers) – among them were Betti Alver (1906-1989), Bernard Kangro (1910-1994) and Uku Masing (1909-1985) – researched and wrote on the presentations of existence, metaphysical and spiritual topics. The historical novel was still very popular and focal point in prose writing; among the new writers were August Mälk (1900-1987) and Enn Kippel (1901-1942). 1 Esmaspäev (Monday) 8 Oct. 1938. The theatre of the Thirties turned to more realistic stage production and
Helina Vigla Akad.tee 3-365 620 3956 Helve Reiso Akad.tee 3-488 620 4055 Iivi Maspanov Akad.tee 3-378 620 4007 Iivi Riivits Arkonsuo Akad.tee 3-360 620 3972 Ilzija Ahmet Akad.tee 3-483 620 4064 Irina Koljajeva Akad.tee 3-481 620 4051 Iris Plado tööleping peatatud Ivar Hendla Akad.tee 3-234 620 4120 Ivo Karilaid Akad.tee 3-487 620 4063 Jaan Alver Akad.tee 3-384 620 4002 James Earl Thurlow Akad.tee 3-231 620 4124 Jelena Hartsenko Akad.tee 3-455 620 4059 Jelena Matina Akad.tee 3-482 620 4068 Jelena Sõrmus Akad.tee 3-254 620 4121 Juhan Teder Akad.tee 3-362 620 3962 Kaarel Kilvits Akad.tee 3-243 620 4104 Kadri Männasoo Akad.tee 3-487 620 4063 Kadri Rannala Akad.tee 3-134 620 3949
Sõltuvus teistest Monodistsiplinaarne Interdistsiplinaarne, seotud distsipliinidest majandusteaduse, rahanduse, statistika, operatsioonianalüüsi, tootmise juhtimise ja töökorraldusega) Allikas: Alver, Reinberg. 1999. Juhtimisarvestus Arvestamine on kavandatud tegevus, mille eesmärgiks on koguda ja registreerida ettevõtte tegevust kirjeldavaid väärtus- ja mahunäitajaid ning koostada nende põhjal ettevõtte juhtkonnale, rahastajatele ja teistele sidusrühmadele aruandeid. 19 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG.
loomulikkust. - allegoorilisus - loodusallegooria st ridadevaheline poeetika - Avanemine ja avatus - Töötab ruumiliselt nt kosmose avanemine. töötab ka ülekantud tähendustes. Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab varemkehtinud traditsiooni, teine teeb midagi uut. Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
