tolleaja Eesti kirjandust 2) Arendasid kirjandustegevust 3) Arendasdi edasi Eesti armastuslüürikat 4) Panid aluse ekspressionismile 5) Arendasid luule vormilist külge c) 1921 loodi "Tarapita" Sinna kuulusid Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Tuglas, Kärner, Semper, Suits. Loominguvabadus, kummunismi propaganda. Võrreldes siurulastega olid siurulased emotsionaalsemad, vaiksed, tarapiitalased analüüsisid. d) "Arbujad" loodi aastal 1938. 30. aastatel tuli luulesse palju noori luuletajaid, Alver, Talvik, Kangro, masing, Viiding, Sang, merilaas, Raud. Kuulusid ka üliõpilasseltsi "Veljesto". Tähtus: 1) Püüd vaimsele iseseisvusele 2 )Tõe tunnetamise kunstid 3) Kunst vend ilu ja tõe tunnetuses 4) Viljelesid romantilist laadi luulet 5) Järgisid klassikalisi luule traditsioone 6) Sisemise tõe väljendamine 7) Individuaalsus Ajaluule - ühiskondlike probleemide käsitlus (Alle, Barbarus, Kärner; Semper, Under, Visnapuu, Adson)
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele
Sinna kaome, rinnas kuldne seeme. (Hennoste 1998:82) Sind läbib unes palav õnnevärin- (Alver 1989:266) sa tõused voodist unine ja õel. (Alver 1989:266) Valgus on kasin, (Alver 1989:266) hämarast orust kummitav avastus lämmatab mõtte hiljem või varem. Valeta, mis minu ajus lavastub, uni saab lõppude lõpuks veel parem. (Alver 1989:269) Kirjandus 1. Alver 1989 = Betti Alver Teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat 2. Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile II osa. 1998. Koostanud Märt Hennoste. Tallinn: Avita
Tuul lõunast tõi udu ja sooja. (Alver 1989: 431) Pilve palakad pikse- õhus kingul. (Alver 1989: 360) Ränk äiksepilv kui suitsev kivimurd mu põue põrmuks kallas oma süle. (Jõesaar, Muru 1982: 167) Ta jõi mu kannule kui paha vaim, ta marru kihutas mu haiged meeled. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Siis, kas õnnistad või nead, jälle haljendama pead. (Alver 1989: 157) Kirjanduse loetelu: 1. Alver 1989= Betti Alveri teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat 2. Jõesaar, Muru 1982= Eesti luulet 2. 1982. Tallinn: Kirjastus “Eesti Raamat”
...........................................................................................................................5-6 5. Kokkuvõte............................................................................................................................ 7 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver on üks silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Tema looming on ikka olnud sisutihe, käsitlenud inimlikult tähtsaid probleeme kunstiliselt äärmiselt nõudlikus vormis. Betti Alveri looming on andunud tähtsaid virgutusi noorematele luuletajatele, kasvatanud suurt nõudlikkust ja vastutustunnet loomingus, rikastanud mitmekülgselt eesti luulet. Mina käsitlen oma referaadis Betti Alveri elu ja loomingut. Millega on tema oma elu jooksul
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes
..................................................... 11 ETTEVAATUST KLAAS.................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS: ..............................................................13 3 Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. (Valikkkogumik "Tähetund", 1966) 4 1. ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. Aastal Jõgeval Mart ja Minna Alveri kuuenda lapsena. Betti kasvas üles koos oma vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga surid 1903. ja Leopold 1910. aastal. Kodus harrastasid isa ja poeg viiulimängu ja väike Betti õppis mängima väikesel
Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja mõttetust. Ükskõik kelle poolel ja milliste ideede nimel ka ei võidelda, on sõdurid Kivika arvates surma ees alati võrdses olukorras. Kirjaniku tuntuim Vabadussõda käsitlev teos on neljaosaline romaan ,,Nimed marmortahvlil" (1936-1954) , millest on ka tänapäeval film tehtud Eesti rez. E.Nüganeni poolt (2002). Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks,
I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks
Betti Alver 23.10.1906 19.06.1989 Kerli Heilu 7.klass Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal.
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25) puulehtki vaatab valgust, vajub vette (Alver 1998:456) koos teistega. Ja siiski omaette. Ja minu nägu peeglis muutub tuhmiks. (Kareva 90:25) Ning olgugi et lōppematu näib (Alver 1998:436) mind piirava maailma söödav sisu, miskit sooja mul liigutab süles, (Kareva 1990:18) ma pean seda ho...
Kodutöö Betti Alver ja Jüri Kolk on erinevatest aegadest ja taustsüsteemidest pärit eesti kultuuritegelased, kellel on ka ühendavaid faktoreid. Betti Alver sündis aastal 1906 ning suri aastal 1989 ja tegeles peamiselt luulekunstiga, samas kui Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletajaks olemise ka kirjanik, tõlkija ja publitsist. Neid mõlemaid ühendab tegutsemine Tartus ning ka see, et Jüri Kolk oli oma esikkoguga ,,Barbar Conan peeglitagusel maal’’ Betti Alveri debüüdipreemia nominent. Lisaks on ka nende loomestiilis mitmeid
kõlbeliste väärtuste kandjana suurte autorite ja aastatel – ARBUJAD traditsioonide mõju; huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemust; luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Betti Alver Sang, eesti luuletaja ja tõlkija käsi veel ukselingil lävel kepsu ju löömas jalad - ma ei kilganud äkki enam
tuntud ka kõikidele raamatupidajaltele tänapäeval. Raamatupidamine on olnud ja jääb edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Seoses muudatustega majanduselus ja välissidemete arenemisega suureneb raamatupidamise osatähtsus veelgi. Raamatupidamise ajalugu näitab, et tegu pole kuiva ja arusaamatu teadusharuga, vaid väga pikkade traditsioonide ja huvitava valdkonnaga. Kasutatud kirjandus: · Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2004. · Linnasmägi, P. Majandusarvestuse ajalugu. [WWW] URL http://www.rmp.ee/ (11.09.2009) · Alver, L., Alver, J. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2009.
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935)
Töö eesmärk on välja selgitada kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste olemus. Seletada lahti kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste mõiste, nende liigitamine ja kajastamine bilansis. Tuua välja eraldiste ja tingimuslike kohustuste erinevused. Koostada teoreetilise materjali põhjal praktiline ülesanne. Töö koostamisel kasutati elektroonilistest allikatest raamatupidamise seadust, raamatupidamise toimkonna juhendeid. Mitteperioodilistest allikatest kasutati Alver Lehte ja Alver Jaani kirjutatud finantsarvestust, Kaido Kallase finantsarvestuse aluseid, Enn Leppiku 277 majandustehingut raamatupidamises ning Juta Tikki finantsarvestust. Võõrkeelse allikana kasutati elektroonilist allikat nimega accoutingbase. 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus, 2002, § 3 lg 2). Kohustuste põhitunnuseks loetakse
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning
Samas pole luuletused ka liialt originaalsuse vaesed, seega pigem on see luulekaanoni normide järgi positiivne. Seega on mõlemad autorid kasutanud küllaltki palju vormi luuletuse sisu rõhutamiseks, mis luulekaanonis peaks vastupidi olema - Hennoste artikli põhjal peaks vorm olema kõigest vahend ja sisu esmatähtis. Kuna mõlemad luuletused räägivad luule kaduvusest, siis võibolla ületabki vorm ühel hetkel nende luuletuste sisu. Keele ilu hinnates sobib Alver kindlasti eesti luulekaanonisse - luuletuses on kasutatud sõnu, nagu "läidetud" ja "räbune", mis tavapäraselt ei kuulu igapäevasesse keelekasutusse, tegu on pigem poeetiliste sõnadega. Kasuks räägib lisaks ka eelnevalt mainitud Alveri õigekeelsus ja kirjavahemärgistus. Kolk on aga üsna argikeelne. Kuna kasutanud pole ta ka kirjavahemärgistust ja suuri tähti, siis traditsioonilises mõttes keele ilu poolest Kolk kaanonisse pigem ei sobi.
kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal. Turustusosakond kasutab kuluinfot konkurentsivõimeliste hindade ja müügistrateegia kindlaksmääramiseks, uurimus ja arendusosakond analüüsib kuluinfot tootmis- ja konstrueerimisotsuste tarvis jne. (Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607) Ettevõtlus taandub rahavoogudele ja sellele, kui palju suudetakse päeva lõpuks raha teenida. Sellepärast on otstarbekas läbi viia omahinna analüüs ja uuring selles osas, kui palju kliendid on valmis pakutava toote eest maksma või kui palju nad konkureerivate toodete eest juba maksavad.[ CITATION Bra12 l 1061 ] Ettevõtte hinnapoliitika seisneb selles, et määratakse hind ühele toote- või teenuseühikule (Teder, 2008)
Arbujate sarnasused 1930. aastate keskpaigast peale äratasid oma esikkogudega tähelepanu seitse noort luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Nad ei moodustanud erit kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. Siiski kuulus suurem osa neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. aastal ilmus koguteos ,,Arbujad", mille oli autorite varem ilmunud loomingu põhjal koostanud kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras. Ühiste kaante vahel mõjusid luuletajad juba kindla rühmana ja andsid märku uue jõulise luuletajapõlve astumisest kirjandusse.
Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus
Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017). Selleks, et kohustisi bilansis kajastada, peavad olema täidetud ka järgmised tingimused: on tõenäoline, et tuleb loobuda tulevasest majanduslikust hüvest selleks, et kohustisi hüvitada; kohustist saab usaldusväärselt mõõta või hinnata rahalises väärtuses. Kohustised saab jagada lühi- ja pikajalisteks (Alver & Alver, 2017). Kokkuvõtvalt on kohustistele omasteks tunnusteks: nende olemasolu käesoleval hetkel ja tähtajalisus
2003. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia. 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panen liitotsingusse pealkirjaks Window on Britain ja valin laadiks kõik videosalvestises. Saan 3 vastet, millest 2 on pealkirjaga Window on Britain 1 või 2. Need asuvad TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus. 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panen liitotsingusse aastaarvuks 1982, pealkirjaks Kooli kirjavara ning autoriks Betti Alver ning saan 1 vaste. Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin. [Värssromaan]. Vene keelest tõlkinud Alver, B. Tallinn: Eesti raamat. 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutasin liitotsingut, pannes märksõnadeks asjaajamine ja riigiasutused. Lisaks valisin
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus
Epateerivate värsside varju jäid tõsises toonis luuletused(,,Meile üksikuile", ,,Tõde") ning ka haiglusmotiivide sügavamad tagamaad. ,,Palavikku" ongi paremini mõistetud hiljem, teisuguses võtmes ,, Kohtupäeva" ja Talviku viimaste luuletuste taustal. Nii lihtsalt said valla mu meeled ja Kiusaja lahkus mu leest. Said ribidest kandlekeeled, mis ootamas Mängumeest. (,,Vabanemine") (Heiti Talvik) 4 Betti Alver Betti Alver(1906-1989) alustas kirjanduslikku loomingut gümnaasiumi lõpuklassis kirjutatud romaaniga ,, Tuulearmuke", mis sai kirjastuse ,, Loodus" romaanivõistlusel teise auhinna ja ilmus 1927.aastal. Romaan esitab noore konservatrooriumiõpilase Lea Ringi armastuse ja enesemääranise loo. 1931.aastal avaldas Alver esimesed lüürilised luuletused ja pika poeemi ,, Lugu valgest varesest". Poeemi vabalt voolavais värssides on
14-realine on SONETT. Esimesed eesti sonetid, kuigi saksakeelsed, ilmusid juba 17. sajandil Reiner Brockmanni sulest. Eestikeelse soneti kõrge meisterlikkuse saavutasid sajand hiljem Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Sem per, Jaan Kärner, Juhan Sütiste, Betti Alver ja Bernard Kangro. See tundub vanamoelisena. Tavaliselt luuakse itaalia sonette (4+4+3+3 värssi), mis pakub nelikute kirjelduse pingelist murdumist kolmikute eneseväljenduseks. Nii nagu novellis, on ka sonetis tähtis üllatav pööre ehk PUÄNT, mille esile tõstmise võimalused on head inglise ehk Shakespeare'i sonetis (4+4+4+2 värssi). Soneti vormiga võib mängida: jätta salme ja värsse ära (4+3+3, 4+3), kirjutada juurde (4+4+3+3+1), panna risti
Betti Alveri luulekogu Sandra Joonaks JMG 10.D klass 2014/2015 Luulekogu andmed BETTI ALVER TEOSED I, TALLINN EESTI RAAMAT 1989 Kujundanud Mai Einer Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval Eesti luuletaja Oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga Hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga Luuletuste teemad Armastus- "Jälle ja jälle" Hirm- "Ebausklik" Elu- "Elul on väikene hingemaa" Perekond- "Isaga metsas" Aastaajad- "Sõber talv" Vabadus- "Vabaduse deemon" Autori nägemused · Loodusest Loodus on muutlik, kord rahulik ja kord metsik, kord kuiv ja päikseline, kord aga väga tormine ja vihmane. "Kui pilved
9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: Kohaviit ja antud kood. Vastus: TÜR Fonoteek / Veni Domine [Helisalvestis] / Choeur des moines de l'Abbaye de Timadeuc ; dirction: Père Fabien Paris : Studio SM, 1989 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing: autor Betti Alver, pealkiri kooli kirjavara, kirjastus/koht/aasta 1982 Tulemus: Jevgeni Onegin : [värssromaan] / Aleksandr Puškin ; [vene keelest] tõlkinud B. Alver ; 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused
Tulipunane Vihmavari Betti Alver Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike, pane vihmavari pingile Kui lähedal taevas, ja tule tuppa sööma." Kui kaugel aed Kui kõrgel olid lauad ja laed, ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas,
kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Hilisemal perioodil napim, rangem, skeptilisem, retoorilisem ja iroonilisem (peale Talviku surma). Kasutab kõne- ja lausekujundeid, nt epiteete, isikustamisi (hing heliseb) ja metafoore, lõpetamata jäänud mõtteid ja kordusi (Jah kevad,kevad). Eesmärk on muuta maailma paremaks. Teemad: skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järgi. Noore ja hapra elu ohte käsitleb Alver luuletuses ,,Sa hapramast hapram" Sa hapramast hapram siis päikese all- RÄÄGI TASA MINUGA kas tead sa, kui raske on tähemetall? Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Aga surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule.
Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2
· Kõige hinnatum kolmas album, sest see sisaldas Prantsuse sümbolistide luulet. · Johannes Aavik Aavik kirjutas sinna essee - Rõhutasid kirjandusteoste vormi - Rikastasid sõnavara - Lõid juurde mitmeid keelereegleid - Avaldasid noorte autorite loominguid - Olid tollel ajal liiga elitaarsed (pühendusid ainult haritlastele) - Läksid lahku, sest nad olid saanud juba tuntuks ja sõda algas Arbujad: · 1930ndad · Arbujad ehk nõidujad · Eestvedajad: - Betti Alver - Bernard Kangro - Kersti Merilaas - Mart Raud - August Sang - Heiti Talvik (mees) - Paul Viiding - Uku Masing (teoloog) · Esimene kirjanikkond, kes on kõrgharitud · Olid kuulsad oma sõnamängude poolest ( Betti Alver ,,Jevgeni Onegin") · Lagunesid II maailmasõjas Nõukogude okupatsiooni tagajärjel Siuru: · 1917-1919 · Siuru tähendab murdes põldlõokest
Huvitav avastus oli, et enne tuli kasutusele arvepidamine kui numbrid. Õppisin, kui suur väärtus on ühel seeklil ning seda, et esimene arvelaud leiutati Hiinas. Sain teada erinevate inimeste kohta läbi ajaloo, kes on puutunud kokku ning muutnud raamatupidamist tänapäevasele kujule. Saan nüüd palju rohkem aru, miks on vaja kahekordset kirjendamist raamatupidamises ning miks see on nii tähelepanuväärt tegu. Oli huvitav lugemine. Kasutatud kirjandus · Alver, L., Alver, J. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2009.
Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. 6. August Gailit Sündis Tartumaal, 18911960. Tartu linnakoolis jäi kool pooleli ja täiendas haridust iseõppijana. Töötas ajakirjanikuna, oli sõjakirjasaatja, vabakutseline kirjanik, "Vanemuise" direktor ja Tallinna raehärragi. Gailit on novelli- ja romaanikirjanik. Esimesed lood olid ebamaised ja sündmusi juhtisid ebaloomulikud jõud. 7. Betti Alver Neiupõlve nimi Elisabet Lepik, 19061989, sündis Jõgeval. Kutseline kirjanik ja tõlkija peale Tartu ülikooli filosoofia õpingute lõppu. Alver on arendanud edasi eesti poeemi, jõudes lüürilise ja eepilise alge viljastava sünteesini. 8. Andrus Kivirähk Sündis 1970 ja on näitekirjanik. Õppis 19881993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Andrus Kivirähk on viljakas lastekirjanik ja stsenarist. Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997)
(2001). Arheoloogia salatoimikud. Tallinn: Olion. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, kohaviit, CD 4755 otsingusse. Vastus: Asub EMTA raamatukogus. Kirje: Eesti muusika arhiivisalvestisi IX. [Helisalvestis]. (2003). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia. 8) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, autor Betti Alver , pealkiri koolikirjavara, aasta 1982. Teos on Jevgeni Onegin. Kirje: Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin. Tallinn: Eesti Raamat. 9) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb dokumendihaldust riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, e-ressursid, märksõna õppematerjalid, märksõna dokumendihaldus, märksõna riigiasutused. Kirje: Porila, H. (1998)
Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine
Tänapäeval on tehnika jõudsa arenguga kolinud ka raamatupidamine arvutitesse ning vastavalt loodud programmidesse. Enam ei pea raamatupidaga käsitsi kandeid vihikusse kirjutama ning arvelaual kokku arvestama, vaid piisab arvude kandmisest vastavasse programmi. Kuid samas, oluline on märkida, et suuresti on raamatupidamine oma olemuselt sama nagu 15. sajandil Luco Pacioli poolt loodud süsteemiga deebet ja kreedit peavad vastama. KASUTATUD KIRJANDUS: · Alver, L., Alver, J. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2009.
(1988). Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing] 8) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, kohaviit ,,CD 4755" Eesti muusika arhiivisalvestisi IX [Helisalvestis] (2003) Tallinn : Eesti Muusikaakadeemia. 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, aasta ,,1982", autor ,,Betti Alver", pealkiri ,,Kooli kirvajara". Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin [Värssromaan] Tallinn : Eesti Raamat. Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb dokumendihaldust riigiasutuses. Esitage kirje
· The last Saturday in August completes the summer period with an annual garlic festival don't be intimidated by its name, there is plenty to see and do even if you are not a garlic enthusiast. Enjoy the fair and its concerts and buy local handicraft, home made gourmet food and hand made bread as souvenirs. · The festival year ends with the national poetry days, "Tähetund" (StarHour), dedicated to the Estonian poet, Betti Alver. Most Estonian actors say that Betti Alver poetry days were among their very first public performances. Põltsamaa Põltsamaa is the city of wine, bridges and roses. Põltsamaa Castle was started in 1272. In the course of centuries the fort suffered damage. In 1770 the old convent building was replaced by a rococo palace. The ruins of the castle, destroyed in 1941, are being conserved. The courtyard has been converted into a stage of outdoor events. Mustvee
Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsin pealkirja kaudu. Otsingusse kirjutan pealkirja Window of Britain. Videosalvestis leidub TLÜARs ja TLÜAR teadusraamatukogus. Kirje: Window on Britain 1,2.[Videosalvestis]. (1997). Oxford : Oxford University Press 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingu viin läbi liitotsinguna. Otsingulahtitesse lisan pealkirjana ''Kooli kirjavara'', aastana 1982 ning autorina Betti Alver. Tulemus: Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin. Tallinn: Eesti Raamat 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Kataloogi osa: Eressursid. 3 märksõna: asjaajamine, riigiasutused, õppematerjalid. Porila, H
D klass, Audentes 1. Valisin Betti Alveri luulekogumiku, kuna see oli esimene ettejuhtuv luulekogumik ning sain selle kõrvalt toast Helary käest ning sealt luulekogumikust valisin luulekogu „Tolm ja Tuli”. Pole sellisest luuletajast enne kuulnud ja tahtsin lugeda, milliseid luuletusi tema kirjutab. Tahtsin lugeda ja kogeda tema loomingut. Tavaliselt luulet ei loe, aga kui on vaja lugeda, siis parem valin midagi selliselt autorilt, kes on mulle tundmatu. 2. Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema lulekogu „Tolm ja Tuli” räägib enamjaolt inimeste tunnetest ja inimestevahelistest suhetes, inimese hirmudest ning nendega võitlemisest, loodusest ja tunnustusest, kasutades selle juures väga palju looduse kujutisi ja loodusteemalisi võrdlusi. Tema luuletused on väga raskesti mõistetavad, paljude vanaaegsete sõnadega ning väga keeruliste metafooridega. Mõned luuletused, mis olid selgesti arusaadavad, olid väga huvitavad
tagusesse, siis tekib küll selline huvi, et võiks osata raamatupidamist. Minu arvates tänapäeval raamatupidamine ei ole nii raske, kui seda oli vanasti. Ei taha küll väita, et ta nüüd kergemaks on läinud, kuid nüüdisaja ühiskonda on tabanud suur infotehnoloogiline areng, mis teeb raamatupidamise lihtsamaks. Kui umbes 20 aastat tagasi pidi seda kõike käsitsi tegema, siis tänapäeval on peaaegu kõik läinud üle arvutile. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J. 2009 Finantsarvestus. Tallinn. Deebet
blond, geelküüned, kontsad... On selge, et tegu oli äärmiselt targa ja auväärse isikuga, kes on koostanud 300 leheküljelise raamatu aritmeetikast, algebrast ja geomeetriast. Ilmselgelt aga polnud selles raamatus sõnagi juttu meie tänapäevaeluks äralihtsustatud ja mugandatud arvelduse viisiks loodud Exceli programmist, kuid ma ei imesta, kui tema teosest võivad pärineda pidepunktid selle loomisel. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J. 2009 Finantsarvestus. Tallinn. Deebet
Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver ja Tiit Trummal De La Gardie kaubamaja Tarbekunst: Klaasikunstnik Kai Koppel – klaasid Raili Keiv portselanist ja betoonist serviis Eduard Taska raamatukõide Astrid Tiits vaas ‘’Muhu mänd’’ Elgi Reemets ‘’Pudelid’’
aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904- 1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922
Why did we choose this film ? Funny enjoyable Family film young and old Good comedy The main themes damaged painting secret of a painting bunch of criminals Bad guys Good boys What it teaches to viewers ? Bravery Independents Courage Enthusiasm Who we recommend it to watch ? Kids grandparents family Filmmakers Director: Lembit Ulfsak Writers: Janno Põldma, Lembit Ulfsak Actors main characters: Tõnu Kark Margus Alver Kaur Sinissaar Dan Põldroos Ain Lutsepp Kalju Orro Aarne Üksküla Short video http ://www.youtube.com/watch?v=VUZzn5W_kc Reviews,famous quotes Reviews : There is some very good jokes in this movie and the actings are pretty good too. Specialli Dan Põldroos as Filip and Tõnu Kark as Ahven. And I recommend that movie if you like the whole family adventures. Thank you for listening !
Kärolin & Joseph Liberaalse maailmavaate eestvedaja Eesti eduloo kandja Vaba ja võimalusterohke keskkond Üksikisiku vabadus, inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pooldavad parempoolset poliitikat Kõige suurem valitsusvastutuse kandja Koostööd tehakse mitmete erinevate parteidega Juhtivaim erakond riigikogus Liikmeid 13180 Liikmeid Rae Vallas 40 Liikmeid riigikogus 33 Võimuasetus valitsuses Ansip on valitsust juhtinud alates aastast 2005 7/13 ministri kohtadest kuulub Reformierakonnale A. Ansip, H. Pevkur, R. Lang, J. Ligi, T. Rõivas, U. Paet, K. Pentus- Rosimannus Reformierakond rae vallas Rae volikogust kuulub Reformierakonnale 7 kohta 21-st ehk enamik Juhtiv pool vallavalitsuses koo...
- Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma häälekandja Looming, asutaja Tuglas · 1923-1933 Seda aega ilmestab kitsikus (majanduskriis) · 1934-1940 Selleks ajaks oli tsensuur olemas (kindlad teemad, millest tohtis kirjutada) Kirjutati seda, mida telliti muutus mitmekülgsemaks · Kirjandusmaastikule sisenesid uued tegijad Betti Alver, Heti Talvik, Uku Masing, Kersti Merilaas · 1938 ilmus koondkogu Arbujad
soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 1 miljon krooni) võetakse arvele uue varaobjektina. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 14. Kapitalirendi teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 9. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Juta Tikk, Finantsarvestus. Tallinn 2003 Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn 2004 EV Raamatupidamise Toimkond http://www.easb.ee/?id=1255 ( 25.04.2006) http://www.easb.ee/doc.php?1459 ( 25.04.2006) Bilanss.ee http://www.bilanss.ee/web/rtj/RTJ5.htm ( 25.04.2006) 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
