Türgist Poola Kirjutan oma suurepärasest ja harivast teekonnast, mille võtsin ette, et tuua teieni tükike erinevate maade kultuuri. Reisi Türgist Poolani võtsin ma ette ühel ilusal, kuumal suvel. Teekonda alustasin siis nagu eespool mainitud Türgist. Türgi on mitmekesine maa - loodus pakub vahemerelisi randu, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente. Kuna päris palju Türgi maa-alast on liiva all, siis asuvad näiteks ühel rannikualal ka liivakaljud, mida ma käisin vaatamas ja imetlemas. Järgmiseks külastasin oma reisi käigus Derinkuyu maa-alust linna, kus asub ka maailmakuulus ja väga salapärane Gigantne labürint. Räägitakse, et linn on umbes 8 km pikk ja mitmetasandiline (20 tasandit , millest ainult 8 on turistidele avatud ). Üks veider komme oli seal naiste juustega tunnelite seinte kaunistamine. Ma päris sellest aru ei saanudki, kas see oli komme või kellegi kogu. Aga kui kunagi tag...
Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. Need rakud on kui väiksed elusad vabrikud. Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust. Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse fotosünteetilisteks pigmentideks ja klorofüll on nendest kõige sagedamini esinev ning kõige paremini tuntud. Just klorofüll annab taimedele rohelise värvuse. Fotosünteetilised pigmendid asuvad kloroplastiks kutsutavas erilises kapslis, mis on olemas ainult taimerakkudes. Peale orgaanilise aine t...
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ja tänu sellele ta juhib sulatatud olekus või vesilahuses elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus või moodustavad neid lahustumise protsessis. Tahkes olekus ei juhi elektrolüüdid elektrivoolu, sest tugeva ioonilise sideme tõttu ei suuda ioonid kritallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke aine soola sulatamisel või selle lahustamisel vees. Seega elektrijuhtivuse kaudu saabki kindlaks määrata, kas aine on elektrolüüt või mitte. -Keemilise sideme isloomu järgi jaotus: 1) Ioonilised elektrolüüdid. Esindajad: kõik soolad, tugevad alused(leelised). Nt. NaCl(keedusool), LiOH. 2) Molekulaarsed ehk polaarsed elektrolüüdid. Esindajad: happed ja enamik hüdroksiide. Nt. Al(OH)3, H2SO4. -Elektrolüüdid jaotatakse veel: 1) Tugevad elektrolüüdid -> tugevad happed, leelised ja soolad (...
Raudtee Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool Standardid Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina...
Veel mõned sajandid tagasi oli väga suur mõjujõud loodusseadustel, kuid mida enam teadus areneb, seda kindlamaks saab teadmine, et suurem osa neist on lihtsalt inimeste kokkulepe. Paljud sellised on vaatlustel põhinevad statistilised keskmised. Kui arvata, et on olemas Jumal, kes nad on määranud, siis küsimuse ,,Miks nad just sellised on?" peale vastates, et ta tegi seda ilma mingi põhjuseta, katkeb loodusseaduste ahel. Kui Jumal oleks lähtunud mingitest alustes, tähendaks see, et ta on ise ka seadustele allutatud. 3. Otstarbekohasuse argument ütleb, et maailm on just sellisena loodud, et me siin elada saaks. Hiljem selgus, et tegelikult on asi vastupidine ehk elusolendid on ise kohanenud ümbritseva keskkonnaga. Väidetakse ka, et meie maailm on kõikide temas leiduvate asjadega kõige parem. Lõputult võiks loetleda asju, mis võiksid olla veel paremad
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid j...
Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude primaarstruktuur on aminohappeline ahel, kus aminohapped on seotud omavahel väga tugeva peptiidisidemega. Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud) Valkude tertsiaalne struktuur, mis on ruumi keerdunud alfa heeliksitest koosnev ja annab ruumilise gloobuli. (Seovad molekulidevahelised tõmbe- ja tõukejõud. Gloobul allub kergesti keskkonna tingimustele – ph, t, soolsus. Gloobulid on enamasti vees lahustuvad.)
vajalikuks peab. Poliitilise ökonoomika alused Milli kuulsaimaks tööks majandusvaldkonnas oli "Poliitilise ökonoomika alused", millest sai pikkadeks aastateks raamat, mis võimutses lettidel monopoolses seisuses. Mill rajab oma põhiteooriad inimeste omakasule. Mill väidab, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill tegi oma alustes mitmeid uuendusi endistesse arusaamadesse majandusest, samas on tema tulemused vägagi laialiulatuvad
Dokumentide liikumine asutuses nende saamise või koostamise momendist kuni täitmise- ni või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Kirja lahendamine: *vastuskir- jaga; *operatiivselt. Dokumentide registreerimise kohustus on sätestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes. Registreerimisele kuuluvad: *asutuses koostatud ja allkirjastatud õi- gusaktid; * protokollid; *aktid; *lepingud; *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avalduse- d, märgukirjad, teabenõuded; *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; *orga- nisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. Dokument on registre- eritud, kui: *dokumendile on antud indeks; *tema kohta on dokumendiregistrisse kantud
Andamani Padauk kasvab 120 sentimeetri kõrguseks. Puit on väga hinnatud mööbli tegemisel. Andaman Padauk Albizia julibrissin Albizia julibrissin on väike heitlehised puud kasvavad kuni 5-12 m pikad. Koor on tume rohekas, hall ja triibuline vertikaalselt, sest see läheb vanemaks 8 8. Loomastik 8.1 Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes. 8.2 Dugong, ohustatud mereimetajatest, tuntud ka kui mere Lehm. Peamiselt toitub mere-heinast ja muudest veetaimestikest. Loom on umbes kolme meetri pikkune ja kaalub umbes 400 kg. Andamani Wood Pigeon on endeemiline lind, mida leidub ainult Andamani ja Nicobar saarel. See lind on suurusest kodutuvist pikema sabaga. Lind elab tiheda lehtpuuliikidega igihaljas metsas. Dugong Andamani Wood Pigeon 9 9. Inimtegevus
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Toitustlus T14 Epp Andresen Mis puudutab mind kui tulevast turismispetsialisti enim turismieetika koodeksis Referaat turismimajandus alustes Õpetaja: Jüri Toomele Tallinn 2014 Sisukord 2 Sissejuhatus Ülemaailmne Turismieetika Koodeks võeti vastu Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. Turismieetika koodeksi eesmärgiks on tagada turismi kui ettevõtluse, riigi, elukeskkonna ja üksikisiku õigused,
Taimerakk ja taimekoed Liina Metsküla Taimerakk: Rakk on kõige väiksem üksus, kellel on kõik elu tunnused. Taimedel on rakuline ehitus. Taimerakud on väga väikesed. Nende läbimõõt on umbes 0,01-0,1 millimeetrit. Apelsini või sidruni viljalihas esinevatel rakkudel on ümbermõõt mitu millimeetrit. Taimeraku ehitus: Taimerakku ümbritseb rakumembraan. See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku ...
Tallinna Kunstigümnaasium VESI JA VEEPUHTUS 8b klass Ilmo Kotkas Tallinn Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.Vesi on kõige levinum aine Maal .Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu...
mitmesuguste elementidega ja saadakse kasulikke sulameid, millest peamised on vasetsingisulamid e messingid (valge vask) vasetina, vasealumiiniumi jt sulamid e pronksid Nikkel ja niklisulamid Puhas nikkel on plastme, hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina. Ta on suurepärase korresioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübteeniga legeeritud nikli sulamites. Parima korrosioonikindlusega on tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2.1. Nikli- kroomi sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidega, mida suurest elektritakistusest tingituna kasutatakse kütteelementides
Aravete Keskkool LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja...
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
vähenes kollane lahus (pH>6,3) a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini vaarikapunane lahus. Jagasin kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket ammoniumkloriidi, loksutasin lahus muutus märgatavasti heledamaks. Seega hüdroksiidioonide kontsentratsioon lahuses vähenes, sest ammoniumioonide lisamine lahusse nihkus tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas. Järeldub, et nihutada tasakaalu nõrgades hapetes või alustes dissotsieerumata molekulide suunas, on vaja lisada lahusele vastava happe või aluse soola, mis suureneb selle aine ioonide kontsentransioon lahus, mis tähendab, et dissotsiatsioon väheneb. 3. Soolhape kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega NB! Pipetid ja büret on vaja loputada eelnevalt töölahusega. Dest. veega loputatud 250ml koonilisse kolbi 10ml HCl kontroll-lajust ja 2-3 tilka ff. Bürettis on 0,1006M NaOH
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK 15 Referaat SAINT HELENS Kristiina Jürimäe Juhendaja: Reet Meerits Järvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Saint Helens........................................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 1 Sissejuhatus Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Farmaatsia õppetool F1 Oliver Vaarmets TSÜANOKOBALAMIIN EHK B-12 VITAMIIN Referaat Teadustööde alustes Juhendaja: R. Orumaa Tallinn 2016 SISUKORD 1.Vitamiin B12 mõiste, allikad ja defitsiit..................................................................................3 1.1B12 vitamiini allikad ja imendumine.................................................................................3 1.2Vitamiin B12 defitsiit.........................................................................................................4 1
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
-lisaks saab kollaseid harvem oranspunaseid värvaineid kromoplast -plastiid mis sisaldab kollaseid ja oranspunaseid värvaineid -annab õitele, viljadele, juurtele kollase, punase või oransi värvuse -värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid leukoplast -on värvusetu plastiid -ül. on varuainete eelkõige tärklise talletamine -sellepärast on neid rohkesti taimede maa - alustes osades(juurtes, mugulates) juur -taim kinnitub selle abil mulda -juurtekogumit nim. juurestikuks -õistaimedel eristatakse sammas ja narmas juurestik -juurega taimed hangivad mullast eluks vajalikku vett ja selles lahustunud mineraalaineid risoom -väliskujult meenutab juurt,siseehitus sarnane varrega -risoomil on pungad ja taandarenenud soomuselised lehed
kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule. Elastsusjõud tekib tõmbel, väändel, survel, paindel ja nihkel. a) Alustes tekkiv elastsusjõud, nim ka toereaktsiooniks b) Riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, nim ka pingeks c) Vedrus tekkiv elastsusjõud Vedrus tekkiv FE on suunatud alati vedru tasakaaluasendi poole. Elastsusjõud kasvab järkjärgult deformatsiooni kestel. Deformatsiooni kasv lakkab, kui kehas tekkiv elastsusjõud ja deformeeriv jõud saavad võrdseks. Kui deformeeriv jõud ületab elastsusjõu, siis keha läheb katki. Hooke´i seadus:
Söekaevurid Aegade algusest peale on maailmas valitsenud ebavõrdsus. Inimesed jagunevad kahte rühma- vaesed ja rikkad. Vaesed inimesed on need, kes teevad ära kogu vajamineva töö ilma selle eest suurt tasu saamata. Rikkad inimesed aga naudivad vasesete alamate tehtud tööst saadud tulu, ise aga lillegi liigutamata. Eriti teravalt tuleb inimeste ebavõrdus välja Emilie Zola raamatust ,,Söekaevurid." Nimetatud raamat on tulvil ebaõnnetuid inimesi kes rügavad päevast päeva maa-alustes käikudes sütt raiudes, et saada tasuks mõnisada suudki (prants rahaühik). Kuid kuna see on palju aastaid nii käinud (rikkad ülemad ehitavad kaevandused, investeerivad kaevandustesse suure summa algkapitaliks. Peale kaevanduste rajamist leitakse odav tööjõud, kellele makstakse suure töö eest väga väikest tasu.) siis ei ootagi söekaevurid midagi muud. Nurisetakse vaid omavahel väikese raha üle mida töö eest saadakse, ent ette ei ...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD. NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA. Referaat Ettevõtluse Alustes Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand............
Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1...
negatiivne, tekib anioon. 2. energia jäävuse seadus energia ei teki ega kao kuid võib muunduda ühest liigist teise ja kanduda ühelt kehalt teisele. Massi jäävuse seadus saaduste mass on võrdne lähteaine massiga 3. peenestatus, lahuse segamine, temperatuur 4. temperatuur, peenestatus, segamine, ainete omadused 5. on elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Nd. HCl H+ + Cl- 6. alustes tekivad OH anioonid, pH on üle 7 7. tekivad H katioonid, pH on alla 7 8. ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust 9. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena (mille käigus aine ühineb hapnikuga) vajalik hapnikurikas keskkond, tekib CO2 ja H20 10. isomeerid sama kvantitatiivse koostise ja molekulaarmassiga ühendid, kuid erineva struktuuri ja omadustega Ülesanded 11
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasm...
Seal on kõigi viljakamad Eas kasvavad kuiva lembesed taimed. Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Rohtla sisealadel ja rannikuil Ja vesi aurub kiirelt ära mustmullad. Seal on palju Taimi on seal valju võrreldes sealse Enamus loomad on pisiimetajad ja mida uhuvad külmad kui seda sajab ja selle taimi mis rikastavad sealset kuivusega. Taimed õitsevad ja kasvavad närilised kes elavad maa alustes hoovused. pärast on seal kuiv. huumuskihti. Kuna seal puid ja kasutavad vett eri aegadel selleks on urgudes. eriti pole, siis pole taimi kes seal palju taimi. väga palju seda huumust Näide: haukur, piison, koiott,
7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8. Poliitika ja administreerimine • Üldiselt määratletakse poliitikat kui tegevust läbi üldhuvi. • Poliitika on ühiskondliku sfääri korraldamiseks mõeldud tegevus. • Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess. • Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus: – halduspoliitika (public policy) ning – administreerimine (public administration). 9. Avalik, poolavalik ja erakaup? Avalik kaup – kaks olulist omadust: mittevälistatavus ja konkurentsitus. Mittevälistatavus
Kristlus tekkis Ees-Aasias I sajandil, Rooma riigi laostumise ajajärgul. Ta hakkas levima peale Kristuse surma. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna. Kristlus oli võrreldes vanade uskudega teistsugune ta nõudis usu ja igapäevaelu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatuserohket elu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Kristluse läbi usuti üleüldisesse õiglusesse ja armastusesse, protest oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumal...
Palju õpitakse läbi tunnetamise. Õpetajal on ettenäitaja roll, hiljem õpivad lapsed ise.Loob lastele keskkonna õppimiseks. Hoiab vanemaid kursis lapse arenguga. Eesti pedagoogika klassika 1. Peeter Põld-Tartu Ülikooli esimene pedagoogika professor. 2. Johannes Käis- Loodusteaduste metoodika, hariduspoliitilised vaated, keskkonna eest seismine, kooliaedade rajamine. 3. Hilda Taba õppekava teooria, kolis eestist USA'sse, seal väga tuntud. uutmoodi õppekava loomise alustes. Neis on võetud arvesse nii ühiskonna nõudeid kui ka ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat; suur osa õpetuse sisu kujundamisel on jäetud õpetajale. Töötas mitmes ülikoolis, sh Chicago ja San Francisco ülikool. Saavutas õpetamisstrateegiate ja õppekavade kavandamise alal rahvusvahelise tunnustuse, oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane. 4
SISUKORD 1Sissejuhatus................................................................................................. 2 2Telliste tüübid............................................................................................... 3 2.1Savitellised............................................................................................. 3 2.2Silikaattellised........................................................................................ 3 2.3Betoontellised........................................................................................ 4 3Telliste liigitus............................................................................................... 5 4Telliste füüsikalised omadused.....................................................................6 4.1Survetugevus......................................................................................... 6 4.2Veeimavus........................................
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, k...
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2...
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> gl...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Liana Veremi VÄRVIPIMEDUS Referaat Nägemise uurimise alustes Juhendaja:Cintia Räppo Tallinn 2018 SISUKORD VÄRVIPIMEDUS..................................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki.
Uraani tootmine Uraan on nii tsiviil- kui ka sõjaväe tuumaprogrammide tooraineks. Seda kaevandatakse avatud või maa-alustes kaevandusdes. Kuigi uraani leidub igal pool maailmas, on kontsentreeritud maagid pigem erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud. Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult niinimetatud kri...
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik ol...
Kuidas liikluses ellu jääda? Eesti Vabariigis on väga palju inimesi surnud liiklusõnnetuste tagajärjel, eriti noori. Kas see on normaalne? Kas peaks korraldama liikluses ellujäämiseks loenguid või tegema filme? Midagi ju peab ette võtma, et Eesti ei kaotaks kodanikke ja meie oma sugulasi.Võibolla peaksid inimesed üldse ainult kodus istuma ja liiklusesse mitte minema, et ellu jääda, või liikuma vaid maa-alustes käikudes. Kas see on tõesti võimalik lahendus? Järgnevalt erinevatest ellujäämisvõimalustest ja ohutusnõuetest pikemalt. Kõige tähtsam asi liikluses on tähelepanu. Selle puudumine nii jalakäija kui ka sõidukijuhi poole pealt võib põhjustada raskeid avariisid. Tähelepanelik tuleb olla näiteks sõiduteed ületades. Väga oluline on vaadata korralikult mõlemale poole, enne üle tee minemist, sest paljud sõidukijuhid peavad ennast tähtsamaks, ega lase jalakäijat üle tee. Autojuhina on oluline jälgida teepeenraid, eriti alevis...
See on hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. See on üks neljast elemendist, mis on ferromagnetilised toatemperatuuril. Nikkel on plastne hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall, mille sulamistemperatuuriks on 1455 °C. Suur osa niklist (u 15 % kogu niklitoodangust ) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulemites, Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja paljude sulamite põhikomponendina. Puhas nikkel on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Hinna odavdamise eesmärgil kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterastest pleki plakeerimisel. Niklit kasutatakse paljude materjalide elektrolüütpindadena, aga ka aluskihina mittelegeerteraste kroomimisel. Nikli sulamid Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veegi parem vase, kroomi või molübdeniga legeeritud niklisulamitel
SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna see tundub kõige huvitavam. Varsti on jõulud ja on hea teada, mis erinevad rahvused mujal maailmas praegu teevad. Kasutasin tööks põhiliselt internetti. JÕULUKOMBEID KOGU MAAILMAST Suurbritannia Serenaadilauljad kõnnivad majast majja, et esitada koduuste taga jõululaule. Need 19. sajandist pärinevad laulud on ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. Hispaania Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi. Itaalia Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjaku...
KUNSTIAJALUGU Etruski kunstist Islami kunstini KÜSIMUSED: 1. Millal ja kus elasid etruskid, nende arvatav päritolu. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? 3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kuns...
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid h...
Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde. 33.Kiletiivalised elukoht,toitumine. Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes. Nad söövad mitmesuguseid putukaid ja nende vastseid. Kimalane ehk maamesilane elab maapinnale rohukõrre vahele tehtud pesas. Nad toituvad nektarist , valminud puuviljadest ja marjadest. 34.Kahetiivalised mille poolest erineb sääsk kärbsest? Kärbsed on sääskedega võrreldes jässakama keha, laiemate tiibade ning lühikeste tundlatega putukad. Sääsed tegutsevad õhtul ja öösel aga kärbsed päeval. 35.Okasnahksed Meritäht. Kus elab ja millest toitub?
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus peaks olema võimalikult väike. lubitooted Lu...
rafineerimise teel. Ta on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle (tähtsuselt teisel kohal raua järel). Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Sulamistemperatuur 660 0C. Sulamisel ei muuda värvi. Alumiinium on teisest väga tuntud värvilisest metallist vasest (Cu) 3,3 korda kergem. Alumiiniumi tihedus on 2,7 kg/cm3. Ta lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv oksiidi kiht on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest.. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva. Ta juhib hästi elektrit. 4. KEEMILISED OMADUSED Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tänu teda katva tiheda oksiidi kihi tõttu on ta keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem
Kohaliku õppekavana toimivad Eelõpetuse õppekava alustele toetuvad valla või lasteaia ja kooli õppekavad. Õppekava aluste kohaselt peab kohalikus õppekavas arvestama kohaliku omapäraga ning muude kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud lapsi ja kooliharidust puudutavate otsustega. Lapse eelõpetuse kava ühendab eelõpetuse eesmärgid iga lapse individuaalseks arenguks ja õppimiseks. Eelõppekava alustes tõdetakse, et lapse eelõpetuse kava võib koostada igale lapsele eraldi või kogu rühmale koos. Individuaalne eelõpetuse kava ja tepstamine ei vähenda sotsiaalse kasvatuse ja rühma tähtsust. Lapse eelõpetuse kavandamine tähendab seda, et õpetaja koostab koos lapsevanematega ja lapse endaga lapsele individuaalse eelõpetuse kava. Kavandamisel on oluline lapse enda nägemus, et eelõpetus kujuneks lapsele soovituks ja innustavaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
