Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu biokeemia praktikumiraamatus oli: alifaatsed punasega, väävlit sisaldav: oranz , aromaatsed: sinised. Ebaharilikud on: kollageenis on hüdroksülüsiin ja hürdoksüpoliin, karboksüglutamaat verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad
degradeerumise eest Kromatiin Kromatiin: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida antud rakus transkribeeritakse) 90% inaktiivne 1. Eukromatiin: Seal paiknevad aktiised geenid Ei ole väga tihedalt pakitud 1. Heterokromatiin: Tugevasti kondenseerunud Peamiselt kõrgkordus DNA Tuuma ümbruse lähedal Nt: X-inaktivatsioon Kromosoomivalgud 1. Histoonid: Struktuurivalgud aluselised Neutraalse pH juures positiivse laenguga (20-30% arginiini ja lüsiini) 5 klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 (spermatosoidides protamiinid) Moodustavad kromatiinist struktuurseid alaüksusi - nukleosoome Fülogeneetiliselt konserveerunud 1. Mittehistoonsed kromosoomivalgud: Tugevalt happelised Neutraalse pH juures negatiivse laenguga Miks on DNA pakkimine vajalik? 1. DNA peab mahtuma rakutuuma (Genoomi kogupikkus u 2m!) 2
lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Alkoholid ei ole alused Kuna side O-H on pisut polaarsem, kui C-O, siis on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine happelise tüübi järgi ( R-O-H RO:- + H+) , kui aluselise tüübi kohaselt (R-O-H R+ + :OH- ). Seega on alkoholide happelised omadused isegi tugevamad, kui aluselised, aga hapeteks pole neid ka mõtet pidada, indikaatoreid nad ei värvi ja isegi leelistega ei reageeri. Alkohoolsete jookide kangus Kangust väljendatakse mahuosades. 400 tähendab seda, et 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Kontraktsiooni tõttu on massiosa leidmine raskendatud, kuid ligikaudu on ta 33% Veini kääritamisel hakkab pärmiseentel paha ~14% juures ja varsti lõpetavad nad glükoosi redutseerimise sootuks. Naturaalvein ei ole üle
soola kontsentratsiooni ja soola üldkontsentratsiooni suhet. Mida nõrgemast happest ja alusest on sool moodustunud, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. HAPPED JA ALUSED. Brønsted Lowry teooria. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (ehk vesinikioone), alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Lewis teooria. Happed on elektronpaari aktseptorid, alused on elektronpaari doonorid. Hape kompleksimoodustaja, aluseks ligandid. VESINIK (-I) ühendid: hüdriidid- aluselised (LiH; CAH)ioonilised e met ja mittemet. Happelised (SiH4, BH3) kovalentsed e. Mittemetall. Amfoteersed (AlH3). HALOGEENID: Tüüpilised mittemetallid keemiliselt aktiivsed, ei reageeri lämmastiku, hapniku, süsiniku, kergemate väärisgaasidega. Metalliga reageerides ->metallhalogeniid. F2: F2+ H2O -> O2+ 2HF; 2F2+ SiO2-> SiF4+ O2; 2F2+ 2OH- -> OF2+ 2F- + H2O. Cl: Cl2 + H2O-> HOCl+ H+ + Cl- ; 3Cl2+ 6OH- -> HOCl + H+ Cl-
· Hea elektri ja soojusjuhtivusega · Puhas metallipink on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega · Reageerivad aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega · Reageerivad aktiivselt veega,moodustades vastava leelise ja tõrjudes välja vesiniku · Regeerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku Oksiidid(valged tahked ained,tugevalt aluselised omadused,reag aktiivselt veega) Hüdrooksiid(tugevad alused,valged kristalsed ained tugevalt hügroskoopsed) Soolad(kristlased ained milles on valdab iooniline side,kõrge sulamistemp,kõvad kuid haprad,tugevad elektrolüüdid) Alumiinium kõige levinum element maakoores.Ehedalt looduses ei leidu.Tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3).Hõbevalge,kerge,küllaltki pehme,hea elektri-ja soojusjuhtivus.Vastupidav õhu ja vee toime suhtes.Kergesti reag hapetega
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (n...
Oksiidide leidumine looduses ja nende kasutamine Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus
kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige O2 ja Si siis kivimite koostises valdavalt SiO2 (see ei lagune kunagi O-ni) ja seega jagatakse: Ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised. 25. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid)
elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel.
133) Sigma side- ühekordne kovalente side. 134) Fenüülrühm- benseenimolekulist tulenev asendusrühm 134) Leelismetall- I A rühma metallid 135) Leelismuldmetallid- II A rühma metallid (va. Mg, Be) 136) Halogeenid- VII A rühma elemendid 137)Poolmetallid- lihtained, milledel on nii metallile kui ka mittemetallile iseloomulikke omadusi 138) Amfoteerne hüdroksiid(oksiid)- hüdroksiid (oksiid), millel on nii happelised kui ka aluselised omadused 139) Metallide pingerida- metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 140) Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Näiteks puasest ja pruunist rauamaagist (Fe2O3) toodetakse rauda 141)Väärisgaas- VIIIA rühma elemendid 142) Neutraalne oksiid- oksiid, millel puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused, talle ei vasta hape ega alus. Näiteks CO
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oks...
Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Kaalium ja teised aktiivsemad leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel põhisaadusena hüperoksiid (näiteks KO2) Na+ 02-> Na2O2 - naatriumperoksiid Na+ S-> Na2S Na+ Cl2-> NaCl Na+ HCl-> NaCl+ H2 Na+ H2o-> NaOH+H2 Tähtsamaid ühendeid Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised. Nende aluselised omadused tugenevad rühmas ülevalt alla (B rühmas alt ülesse suureneb aktiivsus). reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksiididega moodustades vastavad soolad: NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3 NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained. CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi.
Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks Sool 2) AlOks + hape Sool + H2O 3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia
diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID Aluselised Amfoteersed Happelised Oksiidid Oksiidid Oksiidid CaO ; Na2O ; FeO..... Al2O3 ; Cr2O3 ; ZnO ; BeO ......... CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ........... CO ; N2O ; NO ja ongi kõik
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide (nt. CaO, Na 2O, FeO jt.). b. Happelised oksiidid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuulub enamik mittemetallioksiid (nt. CO 2, SO2, SO3) c
Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele. Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi iseloom. Kõige levinum komponent tardkivimeis on ränidioksiid. Geoloogias on kombeks nimetada rohkem räni sisaldavaid kivimeid happelisteks ning ränivaesemaid aluselisteks. Magma- ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel järgmiselt: ultraaluselised (SiO2 35–40%) aluselised (SiO2 40–52%) keskmised (SiO2 52–65%) happelised (SiO2 65–80%). Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 900–1200 °C, happelisel magmal aga keskmiselt 700–800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Räni katioon seostub nelja hapniku aniooniga, moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest
• Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud). • Geen on pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab
Hästi lahustuvateks mineraalideks on naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi soolad (NaCl keedusool, CaSO 4 kips kui ka CaCO3), halvasti lahustuvad kvartsi (SiO 2), raua ning alumiiniumi ühendid. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku reaktsiooniga keemilised ühendid, näiteks aluselised lubjakivid ja dolomiidid ning happelised sademed. Ühe keemilise murenemise alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju.
Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. 1.2 Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel
Päripolaarset keevitusvoolu tahistatakse Euroopas SPDS (straight polarity direct current). Elekterkaarkeevituse vooluahel koosneb järgmistest komponentidest: vooluallikas, keevituskaablid, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, keevitatavad detailid, maandus- ehk tagasivoolukaabel. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on väiksem kui happelistel
naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapete-aluste tasakaalu, stabiliseeri TSEESIUM: kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes Leelismetallide hüdroksiidid on kõik tugevad alused, kusjuures nende aluselised omadused tugevnevad liikudes rühmas ülevalt alla. Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks. Tugevate alustena nad reageerivad hästi happeliste oksdiidide ja hapetega, moodustades vastavaid sooli. Li2O +CO2 = Li2CO3 ; 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O *NaOH naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi
Prootoni doonorid võivad loovutada prootoni (happed). Prootoni aktseptorid võivad liita endale prootoni (alused). Puhvermahtuvus on tugeva happe või aluse moolide arv, mis muudab 1 liitri lahuse pH-d 1 ühiku võrra. β = kolmnurkn/kolmnurkpH kolmnurkn – 1 kuupdetsimeeter puhverlahusele lisatud tugeva happe (või aluse) moolide arv. kolmnurkpH – sellele vastav pH muutus. 5. Lahuse pH. Happelised, neutraalsed või aluselised. Neutraalses lahuses on H+ ja OH- ioone võrdselt. Mida happelisem on lahus seda suurem on selle vesinikioonide sisaldus. Mida aluselisem on lahus, seda suurem on selle hüdroksiidioonide sisaldus. pH arvutamine: pH = -log [H+]. Indikaatorid: INDIKAATOR happeline neutraalne aluseline universaalindikaator punane kollane sinine lakmus punane lilla sinine
Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Pesuveele lisasin HCl selleks, et vältida lahusesse jäänud järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Ag+ + Cl- AgCl Hg22+ + 2Cl- Hg2Cl2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+ - ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi korraks sisse. Tsentrifugaati kandsin pipetiga koheselt teise
ALUSELISE FOSFATAASI ENSÜÜMIKINEETIKA PROTOKOLL Koostanud: LUISE TIKS YASB61 112332 SISSEJUHATUS Aluseliseline fosfataas on laia substraatspetsiifilisusega fosfomonoesteraas, mille poolt katalüüsitavaid reaktsioone võib üldistatult esitada järgimise võrrandiga: R O PO3 2- + H2O = R- OH + HPO4 2- R tähistab mitmeid erinevaid ühendeid, nagu mono-, oligo- ja polüsaahariidid, mono-, oligo ja polünukleotiidid jt. Aluselised fosfataasid on looduses laialt levinud, kuid tavaliselt isoleeritakse seda ensüümi E.colist või veise soolestikust. Antud töös uuritakse veise soolestiku fosfataasi ensüümikineetikat. ALUSELISE FOSFATAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Aluselise fosfataasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse kromogeenset substraati p- nitrofenüülfosfaati (pNPP), mille hüdrolüüsi on võimalik kvantitatiivselt jälgida. Ensüümreaktsiooni käigus hüdrolüüsitakse pNPP p-nitrofenooliks ja anorgaaniliseks
Ainult mõni protsent genoomist on kodeeritav valguks. Inimese genoom on pakitud 24 kromosoomi. Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme: sageli rakuvälised stiimulid reguleerivad geenide aktiivsust ka geenilt kodeeritav valk võib otse/kaudselt reguleerida omaenda geeni aktiivsust (nii positiivselt kui negatiivselt) Genoomne DNA on tuumas tihedalt pakitud nukleosoomidesse. Nukleosoomid on moodustunud histoonivalkudest. Histoonid on tugevalt aluselised valgud. Nukleosoom moodustub histoonide oktameerist. Histoonide N-terminaalsed modifikatsioonid määravad kromatiini avatuse. Enim on modifitseeritud histoonid H3 ja H4. Nukleosoomides olevate oktameersete histoonide sabasid modifitseeritakse.
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
Intensiivsus märga-tavalt ei vähenenud, seega happe- line keskkond püridoksiini fluorest-sentsi ei kustuta. . . . . . ..................................... Seega püridoksiini aluselised rühmad fluorestreeruvad happeli-ses keskkonnas teisiti, spektraal-kujund muutub ning sellepärast pole ta enam kergesti Püsidoksiin+ NaOH, pH= 9. EEM spekter:
C olek g/cm3 maakoo mandriline 6 - 75 km 2,7 - 3,0 happelised 10 200o tahke (graniit) r ja ookeaniline keskmised (dioriit) aluselised (basalt) vahevö ülemine kuni 660 km 5,5 ultraaluselised 250 -2500o plastiline vahevöö (peridotiit) ö (astenosfäär) tahke alumine 660 - 2900 perovskiit vahevöö km tuum välistuum 2900 -5100 km 10,0 Fe 2O, Ni kuni 4800o vedel
signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis. Proteinogeensed aminohapped: Tavaliselt jaotatakse radikaali järgi: apolaarne R-grupp, apolaarne aromaatne R-grupp, polaarne laenguga R-grupp, polaarne laenguta R-grupp. Aga võib jagada ka happelisteks aluselisteks ja neutraalseteks; aromaatsed; väävlitsisaldavad; tsüklilised ja hüdroksüaminohapped. Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused – amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid. Isoelektriline punkt – pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L
VALGUD (proteiin) kõige keerukama ehitusega ained koosnevad polüpeptiidahelatest eluslooduse tingimatu komponent mitmekesisus inimorganismis u 15 % kehakaalust Iga valgu koostises on: teatud hulk aminohappe jääke aminohape on paiguatud ranges järjestuses amonohape on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks. Füüsikalised omadused: Enamik valke lahustub kergesti vees. Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed Taimsed Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid
6. Kolesterooli liigsus põhjustab veresoonte lupjumist ehk kolesterooli oksüvormi liigsust. Aterosklerootilised naastud ladestuvad veresoone seinte sisse, mite seina pinnale. Aminohapped, peptiidid NH2 R -- C-- H COOH COOH on karboksüülrürm, annab happelised omadused NH2 annab aluselised omadused R on radikaal, igal aminohappel erinev Aminohapete bioloogilised jaotusvõimalused 1. Põhiaminohapped ( olemas 21, inimesel 20) moodustavad valgud, need on määratud geneetilise koodiga 2. Harvaesinevad aminohapped, mid on ligi 200, esinevad vabalt, peamiselt taimedes ja bakterites või tekivad valkude koostises põhiaminohapetest. Füsioloogiline jaotus, inimese tasemel 1. Asendamatud aminohapped, peab igaljuhul toiduga saama, need määravad toidu
Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO2 + H20 CO32- + 2H+ = CO2 + H20 Na2CO3 ja ff lahus on aluseline, sest ff-i lisamisel muutub lahus lillaks ja pH 9,9. 1 M HCl lisamisel muudab indikaator värvust, sest pH väärtus väheneb (läheb happeliseks). Insikaator muutub läbipaistvamaks kuna alus reageerib happega. Lahuse aluselised omadused vähenevad. Soolhappe lisamisel nägin gaasi mullikesi. Komplekühendi teke: Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Cu2+ + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O CuSO4 + 4NH3 * H2O = Cu(OH)2 + 4NH3 * H2O = [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O
küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks alkoholiks on glükool ning kolmealuseliseks alkoholiks on glütseriin. Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata hüdroksüülrühmast, puuduvad alkoholil aluselised omadused. Alkoholid võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid ja halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. Alkoholid võivad täielikult põleda, reageerida leelismetallidega, dehüdraatuda eetriks ja alkeeniks. Alkohol osaleb reaktsioonides: 1.millest võtavad osa ainult OH-rühma vesinikaatomiga; 2
8 Keevitusmask päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri isetumeneva valgusfiltriga ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 7 4. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi jargi. Kasutatakse pohiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50 ... 70% rutiili (titaandioksiid Ti02) ja nendega on lihtne keevitada kõigis ruumiasendeis. Nad taluvad paremini keevitatavate pindade ebapuhtusi kui happelised elektroodid. Pealesulatustegur on
lagunemisreaktsioon ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet (hüdroksiide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" . NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine veega ühinemisreaktsioon. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA ja IIA); tekib leelis. CaO + H2O = Ca(OH)2 Reageerimine happeliste oksiididega ühinemisreaktsioon.
Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Siis veel Poola kaotab igal aastal nii lageraie kui ka saastatuse tõttu ligi 2 miljonit hektarit metsa. Hapestumine on probleemiks veel USA idarannikul, Lääne- Euroopas, Hiinas jne. Eestis saastavad õhku kõige rohkem tööstus ja liiklus. Kuid happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud. Atmosfääri osiste tervisemõjusid hakati teaduslikult uurima alles paar sajandit tagasi, viimased koostiselemendid avastati alles sajand tagasi ning uute ühendite avastamine käib käsikäes tehnika ja teaduse arenguga pidevalt. Komponentide väikeste kontsentratsioonide tõttu on uuringud tervisemõjude kohta pidevalt laienenud. Kui ajalooliselt hakati algselt
ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned. Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu. Selle sisaldusest sõltub rukki- ja nisujahu küpsetatavus. Protamiinid ja histoonid on aluselised loomsed valgud. Peptiidvalkudest on suure füsioloogilise tähtsusega hormoonid insuliin, oksütotsiin ja vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid Skleroproteiinid on mehaaniliselt tugevad, vees lahustumatud valgud, mis moodustavad organismi tugi- ja kattekudesid. Kollageen moodustab sidekoe põhiaine
betoonikomponent. Ehitusmaterjalide tootmiseks sisaldab põlevkivituhk liiga palju kaltsiumoksiidi, mistõttu on seda sideainena kasutamiseks vaja töödelda. Kundas toodetud põlevkivituhka sisaldavast tsemendist on ehitatud Tallinna teletorn ja ka Sosnovõi Bori aatomielektrijaam. Teine kasutusvõimalus on põllumajanduses happeliste muldade puhul, kuigi tänaseks on selle osatähtsus oluliselt vähenenud, nimelt Eestis on aluselised mullad ja varem transporditi tuhka Venemaale. Üks võimalus põlevkivituha kasutamiseks on kaevanduskäikude taastäitmine. Ammendatud kaevanduskäikudesse pumbatakse põlevkivituhka, mis maa all kivistub ja välistab hilisemad maapinnalangatused kaevanduse lagi jääb kindlalt püsima. Praegu välditakse kaevanduse lagede langatusi arvukate tervikutega kaevandusse jäetakse sambad, mis hoiavad lage üleval. Seetõttu läheb hulk (kuni 30 protsenti)
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. SO42+Ba2+ BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valg...
TASAKAALU, vaid kiirust ! Pöörduv reaktsioon ei saa kunagi otsa ! KIIRUS Kui reaktsioonis kõik gaasid, kiirus ei muutu ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Anorgaanilised ained – Lihtained → Metallid Mittemetallid Liitained → Oksiidid Happed Alused Soolad Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest 1 on Hapnik. Liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed HCl CH₃COOH Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. Hapete liigitamine vesinikuaatomite arvu järgi 1. Üheprootonilised HCl HNO₃ 2. Mitmeprootonilised H₂SO₄ H₃PO₄ Tugevad happed Keskmised Nõrgad happed H₂SO₄ HNO₃ HCl H₃PO₄ H₂SO₃ H₂CO₃ H₂S HBr HI Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone
ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
toitaineid. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegset settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid jms. Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus
leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium. Reageerivad aktiivselt veega ja tõrjuvad välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad. Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja reageerimisvõimet veega. Metallide reageerimine soolade lahustega Reaktsioon toimub pingerea alusel, kus aktiivsem metall tõrjub soolalahusest välja passiivsema.
...? Muldade sooldumine- On tingitud põldude niisutamisest. Kuiva kliimaga aladel niisutatakse jõeveega mis on aga soolane. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ja auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Mulla hapestumine- Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Muld muutub happeliseks ,sest taimete orgaanilise aine lagunemise käigus tekib palju orgaanilisi happeid. Võimendatum on olukord sademeterohkemates kohtades, kus vihmvesi uhub aluselised ained ära. Veel on see olukord hullem happevihmade tõttu. Raskemetallid mullas- Raskemetallid on toksilised ,sest neid kas organism ei vaja või siis vähesel määral. Need on ohtlikumad happelises mullas. Raskemetallid mõjuva ka kahjulikult mullelustikule läbi mullaprotsesside. Need satuvad mulda läbi metallurgiatööstuse, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegratsioon- Kui inimesed katavad viljaka maa teede ja ehitistega
pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe soolad veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ (lahus
Hüdrolüüsi kulgemisest annab meile märku vaid see,et soola vesilahus ei ole neutraalne. Nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline. Tugeva aluse ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline. Gaasi teke Katse 5 1...2 ml 0,2 M Na2CO3 lahusele lisatakse mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Saadud lahus on fuksiaroosat värvi, mis tähenab, et tegu on aluselise lahusega, mille pH>9,9. Aluselise keskkonna tingivad aluselised ioonid, mis tekivad Na 2CO3 (nõrga elektrolüüdi) osalisel lagunemisel. Lahusele lisatakse tilkhaaval 1 M HCl lahust. Na 2 CO3 + HCl NaCl + H 2O + CO 2 CO32- + H + CO 2 + H 2O Saadud lahus muutub värvituks. HCl neutraliseerib Na 2CO3 lahuse ning see tingib fenoolftaleiini värvi muutuse. Soolhappe lisamisel on näha ka eralduva gaasi (CO2) mullikesi. Kompleksühendi teke Katse 6 1..
Taoism Taoism (eesti keeles on seda sõna mõnikord kirjutatud ka kujul daoism hiina keeles lihtsustatud kirjas (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti pal...
.9,9 seega on lahuse pH suurem. Lahus on aluseline, kus ülekaalus OH - ioonid Gaasi teke KATSE 5 CO32- ioone sisaldavale lahusele (värvitu) (1…2ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini (värvitu) lahust. Tulemusena tekib punakas aluseline lahus, sest CO32- on nõrk happe ioon, aga Na+ on tugev aluseline ioon Lisada tilkhaaval 1M HCl vesilahust Indikaator muudab värvust, sest lahus muutub happelisemaks (indikaator värvitu)-lahuse aluselised omadused vähenevad. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2↑ CO32– + 2H+ = H2O + CO2↑ On näha eralduva CO2 mullikesi. Kompleksühendi teke KATSE 6 Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1…2ml) lisada tilkhaaval 6 M NH 3 ⋅H2O, kuni esialgselt tekkiv sade loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. CuSO4 + 4NH3·H2O = Cu(NH3)4SO4 + 4H2O Cu2+ + 4NH3·H2O =[Cu(NH3)4]2+ + 4 H2O Algselt tekkiv sade oli Cu(OH)2
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
