Lahuse pH skaala 1) Mida näitab lahuse pH? Lahuse pH näitab lahuse happelis-aluselisi omadusi. 2) Milliste osakeste kontsentratsioon lahuses ja kuidas määrab, kui happeline või aluseline on lahus? Mida madalam on lahuse pH, seda suurem on selles lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ehk seda happelisem on vastav lahus. Mida kõrgem on lahuse pH, seda suurem on selles lahuses hüdroksiidioonide kontsentratsioon (vähem vesinikioone) ehk seda aluselisem on vastav lahus. 3) Mida näitab kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab aine või aineosakeste sisaldust lahuse ruumalaühiku kohta. 4) Millisesse arvude vahemikku jäävad happeliste lahuste pH-d?
) + leelis (lah.) = sool või hüdroksiid Sool + hape (tugevam) = sool + hape (nõrgem) Lahuse pH skaala PH-ga määratakse vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Kontsentratsiooni hulga tähis on mol/dm(kuubis). 1mol/dm (kuubis) PH=0 0,1mol/dm (kuubis) PH = 1 PH = -log [H+] PH-d saab määrata ainult lahjade lahuste puhul. Mida väiksem on vesinikioonide kontsentratsioon seda kõrgem on PH. PH skaala on 0 - 14. Piirkonda 6,5 - 7,5 loetakse normaalseks. Alla selle on happeline, üle selle aluseline. PH-d määratakse indikaatoriga või PH-meetriga PH-meeter on elektrooniline mõõteriist. Õunamahla PH on 3,5 - 4 Neutraalse PH-ga on ntx veri, sülg ja piim. PH-ga 9 on söögisooda lahus PH-ga 10 on lubjavesi PH-ga 12 on pesusooda lahus PH-ga 14 on naatriumhüdroksiidi lahus, kus on 0,1mol/l. Happelises keskkonnas on lahuses vesinikioonid. HCl = H + + Cl- . Aluselises keskkonnas on lahuses hüdroksiidioonid. NaOH = Na + + OH- . Neutraalses nad puuduvad. H+ + OH- = H2O Soolalahuse pH
Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte. 3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl
aniooniga, moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks
b.i.5. Katalüsaator (inhibiitor) 5. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust.pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 6. Keemilise sideme liigid: a. Kovalentne side: Mittepolaarne (samade mittemetallide vahel) nt: S 8, P4, H2, O2, N2, Cl2 ja polaarne kovalentne side (erinevate mittemetallide vahel) nt:H2O, NH3, HCl, CH3Cl . b. Ioonline side (üldiselt metalli ja mittemetalli vahel) . c. Metalliline side (on elektronpilves). d. Vesinikside( on täiendav side). e. Koordinatiivne side (doonor- akseptor side) 7
H-CON(C2H5)2- N,Ndietüülmetaanamiid H-CON(CH3)(C2H5)- N etüül, N metüülmetaanamiid Estrite saamine: Karboksüülhape + alkohol ester + vesi Metaanhape + pentanool pentüülmetanaat + vesi HCOOH+ C5H11OH C5H11OOCH + H2O Butaanhape + metanool metüülbutanaat + vesi C3H7COOH + CH3OH CH3OOC3H7 + H2O Estrite keemilised omadused: 1) happeline hüdrolüüs ester + vesi karboksüülhape + alkohol C2H5COOC6H13 + H2O C2H5COOH + C6H13OH 2) aluseline hüdrolüüs ester + alus sool + alkohol C2H5OOCC4H9 + NaOH NaOOCC4H9 + C2H5OH Amiidide saamine: Ester + amiin amiid + alkohol CH3CH2COOCH3 + NH3 CH3CH2CONH2 + CH3OH CH3CH2COOCH3 + (CH3)2NH (dimetüülamiin) CH3CH2CON(CH3)2 (N,Ndimetüülpropaanamiid) + CH3OH Omadused: Hüdrolüüsid 1) happeline hüdrolüüs: (+H2O + HCl) hape + amooniumsool CH3CONH2 + H2O + HCl CH3COOH + NH4Cl CH3CONHC2H5 + H2O + HCl CH3COOH + NH3C2H5Cl
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikj...
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. A...
Mullastiku omadusi mõjutavad tegurid Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist ehk kõdunevat taimejäänuste ja huumuse osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem. Mullas leidub alati ka kindel kogus vett ja õhku. Mulla veeolud ja mulla õhu varustus oleneb mullaosakeste suurusest. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem mulla aktiivveemahutavus ehk taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks ...
Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (nt: sidrunikoores). Veel on nendeks looduslikud rasvad (nt: vaalarasv) ja vahad (nt: õhukese kihina viljadel, okastel). Keemilised omadused: Hüdrolüüsimine o Happeline hüdrolüüs (+H2O H+) o Aluseline hüdrolüüs (+Leelis nt: KOH) Kasutusalad: o Lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena kasutamine ( karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfüümitööstuses) o Lahustiteks värvidele ja lakkidele o Ravimite valmistamisel kasutamine o Suurtes kogustes ka plastide ja kiudainete tootmiseks Pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ning on lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks.
Ioonvõrrand: 2K+(aq) + (CrO4)2-(aq) + Pb2+(aq) + 2(NO3)-(aq) PbCrO4(s) + 2K+(aq) + +2(NO3)-(aq) Sademe PbCrO4(vähelahustuva ühendi) teke. Katse 4. Lahuste pH-de hindamine indikaatoriga: Al2(SO4)3 lahus- indikaatorpaberi pH värvus ei muutnud oma värvi. Al2(SO4)3 lahuse pH hindamine metüülpunase lisamisega- sain tumeroosat värvi lahuse. Tekkiv lahus on tumeroosa ehk Al2(SO4)3 on happeline, sest SO42- on tugev happeioon, aga Al3+ on nõrk aluseline ioon. Na2CO3 lahus- indikaatorpaberi pH värvus muutus tumelillaks. Na2CO3 lahuse pH hindamine fenoolftaleiini lisamisega- sain lillat värvi lahuse. Järeldus: Na2CO3 vesilahuse puhul on tegemist tugevate aluseliste omadusega lahusega, sest CO32- on nõrk happe ioon, aga Na+ on tugev aluseline ioon. pH on üle 9,9. Katse 5. Na2CO3 lahusele mõne tilga indikaatori fenoolftaleiini lahuse lisamisel lahuse värvus tuli roosa. Lisades juurde tilkhaaval 1 M HCl vesilahust muutus värvus
H+ (aq) + CN (aq) HCN (aq) nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq) NH4+ (aq) + OH (aq) NH3 H2O (aq) vee teke NaOH (aq) + HCl (aq) NaCl (aq) + H2O (l) OH (aq) + H+ (aq) H2O (l) 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi CO32 + H2O HCO3 + OH lahuses ülekaalus OH ioonid, lahus aluseline (pH > 7), Al3+ + H2O AlOH2+ + H+ lahuses ülekaalus H+ ioonid, lahus happeline (pH < 7). 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud lisandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH 3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. CuCl2 (aq) + 4NH3 H2O (aq) [Cu(NH3)4]Cl2 (aq) + 4H2O (l)
Nimi: Tööleht 1.1 Estrid karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel Estrid tekivad ......................................................................................................................................... esterdamiseks Seda reaktsiooni nimetatakse ................................................................................................................ CH3COOH+ CH3OH= CH3COOCH3+H2O ................................................................................................................................................................ õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel Looduslikult ...
Polümeerid. ühendid, mille molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad struktuuriüksused. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni protsessis. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamii...
EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga. Mört püütakse tihedalt seina külge kinni suruda. Mörti laotakse korraga 2-3 plaadirea suurusele alale. Aluslaua peale väljapressitud mört eemaldatakse. Mörti laotades võib kasutada kummikindaid, sest mört on aluseline ja kleepub kergesti käte külge. Mört kammitakse lahti kammsilutiga. Kammsiluti hamba suurus sõltub plaatide mõõtmetest. Mördikammi hoitakse u. 45° nurga all. Alumine plaadirida surutakse oma kohale ja kontrollitakse püstvuukide vahekaugusi. Püstvuukides võib kasutada plaadiriste või lehtkaliibrit, kogemuste olemasolul piisab ka visuaalsest kontrollist. Seinte plaadistust saab vuukida, kui mört on tardunud.
aluselises keskkonnas riboflaviini fluorest-sentsi intensiivsus väheneb suurel määral, fluorestseeruvus on peaaegu kadunud. . . . . . . NaOH ei kustuta, vaid pilti mõjutas aluseline keskkond. Järelikult aluselises keskkonnas pole võima-lik riboflaviini olemasolu tõestada. Püridoksiin+ sidrunhape, pH= 2. EEM spekter: Happelise keskkonnaga püridoksiini EEM spekter
Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Al2(SO4)3 lisamisel metüülpunast muutus lahus punakseks. Na2CO3 ff-i lisamisel muutus lahus lillaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3, lahuse pH on seega ligikaudu 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Ff lisamisel Na2CO3-le muutus lahus punaseks, pH 9,9; seega on lahuses aluseline keskkond, sest ülekaalus on OH- ioonid. Gaasi teke: Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO2 + H20 CO32- + 2H+ = CO2 + H20
tüüpi ja õmbluse asendit. Kuni 4 mm paksuse lehtmaterjali keevitamise võetakse elektroodi läbimõõt võrdseks materjali paksusega. Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul tehakse õmblus mitmekihilisena. Seepärast võtan elektroodi läbimõõduks 6,0 mm. Keevitusvoolu leidmiseks kasutan valemit: Keevitamise asendit väga valima ei pea, sest elektroodiga saab keevitada igas asendis. Ka valitud aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib keevitamiseks igas asendis. Ik = C*de kus Ik keevitusvool, A; de elektroodi läbimõõt, mm; C tegur, süsinikterastele C = 40 60, kõrglegeerterastele C = 20-40 Seega keevitusvool Ik = C*de = 40 * 6 = 240 A Määran samuti ka keevituspinge valemiga Uk = 20 V + 0,04 Ik (V) Seega keevituspinge Uk = 20 + 0,04*240 = 29,6 V 7. Kvaliteedikontroll
Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks · Lagunemine kuumutamisel = happeline oksiid ja vesi Lagunevad ainult hapnikhapped Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused · reageerivad hapetega = sool ja vesi · reageerivad happeliste oksiididega = sool ja vesi · reageerivad sooladega = hüdroksiid ja sool lähteained peavad olema lahustuvad ja saaduses peab tekkima sade · lagunevad kuumutamisel = aluseline oksiid ja vesi ei lagune IA rühma metallide hüdroksiidid soolade keemilised omadused · reageerivad metallidega = sool ja metall metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall · reageerivad hapetega = sool ja hape reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade · reageerivad alustega = alus ja sool lähteained lahustuvad ja saaduses sade · reageerivad sooladega = kaks uut soola
Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik t...
tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam ka...
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii
1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest koosnevad: 1)NH² aminorühm aluseline 2)COOH karboksüülrühm happeline Aminohapete vahel on peptiitside(Ka aine molekulide vahel on peptiitside, niiet kujutage ise ette.) Valgu struktuurijärgud: 1)Primaarstruktuur 2)Sekundaarstruktuur (heeliks) 3)Tertsiaalstruktuur (fibrill - piklik)
(A.Mäemets 1977) Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. (A.Mäemets 1977) Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe 12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel pinnakihis aluseline (tabel 1). Mineraalainete sisaldus vees on kõrgenenud ( HCO3 sisaldus 161-193 mg/l), orgaanilisi ühendeid aga leidub vees üsna vähe (dikromaatne oksüdeeritavus 16-24 mg/l O2). 1977 aasta andmete põhjal kuulub Jõksi järv kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. (A.Mäemets 1977) Jõksi järv koos on ümbrusega on kujunenud hinnatavaks puhkekohaks. Kohalikke
Lahuse pH loeng pH · pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. pH · Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem ta on. · pH skaala võib ulatuda 0...14, kus 0...6 on happeline kk, 8...14 on aluseline kk, 7 neutraalne kk. pH · Vesi dissotseerub vastavalt võrrandile: H2O = H + OH e 2H2O = H30 +OH. · Lihtsaim viis pH määramiseks on kasut. indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas alused või happed. pH · Olenevalt prootonite kontsentr-st lahustes, nihkub nende dissots. tasakaal kas paremale või vasakule, mis avaldub indikaatori värvi muutuses. pH · pH määramise viisid: · 1)indikaatorpaberitega
* tehakse samuti seepi, kuid nn. "rohelist" ja tavatingimustes vedelat. * leiab rakendust elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning gaaside (nt. NH3, N2O) kuivatamisel. NaCl naatriumkloriid Rahvapärane nimetus: keedusool. * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv., Na2CO3 naatriumkarbonaat Rahvapärane nimetus: sooda/ pesusooda. *valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine.
Kas Sool Fenoolftaleiin Metüülpunane pH hinnang hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 Värvitu Punane Happeline, pH < 7 Jah NaCl Värvitu Oranz Neutraalne, pH = 7 Ei Na2CO3 Lillakasroosa Kollane Aluseline, pH > 7 Jah Na2SO3 Lillakasroosa Kollane Aluseline, pH > 7 Jah CH3COONH4 Värvitu Oranz Neutraalne, PH = 7 Jah Na2SO3 tugev alus + nõrk hape CH3COONH4 nõrk hape + nõrk alus Kõige suuremal määral on hüdrolüüsunud CH3COONH4. 2. Al2(SO4)3 pH indikaatorpaberi järgi hinnates on 4-5. Na 2CO3 pH indikaatorpaberi järgi hinnates on 9-10. 3.
nõrga happe anioon. 3. Gaasi teke Katse 5. CO3 2 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Na2CO3 + fenoolftaleiin roosakas-punane värvus, järelikult pH suurem kui 8,3...9,9. Lahus on aluseline. Lisades HCl lahus muutub värvusetuks, sest lahus muutub neutraalseks. Näha on eralduva gaasi mullikesi(CO2). Na2CO3 + 2HCl CO2 + H2O + 2NaCl CO32+ + 2H+ CO2 + H2O 4. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ?
INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Töö eesmärk oli määrata invertaasi preparaadi aktiivsus, kasutades substraadina sahharoosi. Kasutasin meetodit, kus toimus tänu invertaasi preparaadile sahharoosi hüdrolüüs. Et teada saada invertaasi aktiivsust, määrasin hüdrolüüsi produktide fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid reaktsioonisegus. Fruktoosi ja glükoosi kontsentratsioonid määrasin triloon B koguse abil, mille sain teada tiitrimisel. 1.2 Teooria Invertaas ehk D fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk - fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi vastavalt skeemile: O glükosiidside Glükosidaas + H2O + HOR ...
5. Sidrunhape 6. Pentaanhape ehk palderjanhape Kassid armastavad Valerjaat - soolad 7. Bensoehape Valge kristalne aine. Kasutatakse keemiatööstuses ja toiduainetööstuses konservandina (säilitusainena) E210. 8. Rasvhapped Omega -3 rasvhapped Süsinikearv suurem kui 14, erandiks võihape. AMINOHAPPED Aminphape on aminorühmaga asendatud karboksüülhape. CH3CHCH2COOH HAPE omadus (reageerib alus, metall, sool, aluseline oksiid ja | alkohol) NH2 ALUS omadus (reageerib hape) Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. KARBONÜÜLHAPETE DERIVAADID Karbonüülhapete derivaadid jagunevad: 1. Asendusderivaadid saame, kui toome mingi lisa rühmituse vesiniku asemele (kas hüdroksüülrühm, halogeen, aminorühm-kõige rohkem kasutatakse) Nt. CH3CH(NH2)COOH 2. Funktsionaalderivaadid muudetakse -OH rühma
aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tüseda huumushorisondiga, viljakas. Punamuld tugevalt happeline, savimineraalide ja rauarikas, asub troopikas, kõrbemuld sooladerikas, kuiv, aluseline, tihe struktuurne mass, leetmuld keerulise ehitusega, vaene saviosakeste Muld on tähtis, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti tähtis osa on mullal globaalses süsinikuringes.
Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 ...
Estrid (RCOOR) on karb.hapete ja alk. reeageerimissaadused. Füüs. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparmünt, seemnetes, viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised...
Hüdraatimine-veega liitumine (CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul) (CHCH+H2O->CH3CHO) (alküünide puhul) Hüdrogeenimine-vesinikuga liitumine ( CH2=CH2+H2->CH3-CH3 tekib alkaan)(alkaanide puhul) ( CHCH+H2->CH2=CH2) (alküünide puhul) Miks on amiinid tugevad nukleofiilid? Nukleofiilsus on omadus siduda prootoni. Amiinidel on vaba elektronpaar, mida ta saab suhteliselt kergelt loovutada ning seejärel siduda prootoni. Sellest tuleneb ka tema aluseline omadus, et ta saab kergelt liita elektrone ja reageerib hapetega.
c) metalliga: CH3COOH + Ca -> (CH3COO)2Ca + H2 d) katlakivi: CH3COOH + CaCO3 -> CH3COOCa + H2CO3 estrid- ograanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhappe vesiniku asendamisel radikaaliga O -aat // RCOOR // R C O R´ etüülpropanaat: CH3CH2COOCH2CH3 a) estrifikatsioon: CH3COOH + CH3CH2OH -> CH3COOCH2CH3 + H2O b) happeline: CH3COOCH3 + H2O -> CH3COOH + CH3OH c) aluseline: CH3COOCH3 + NaOH -> CH3COONa + CH3OH amiidid- karboksüülhapete derivaadid, kus OH-rühm on asendatud NH2 (amino) rühmaga O -amiid // RCONH2 // R C NH2 Metanaal- formaliin HCHO 30% - 40% vesilahus, desifitseeriv, kasutatakse majanduses, hoitakse anatoomilisi preparaate etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO
· Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast. · Sisaldub kuni 20 süsiniku aatomit. Seepide molekulid · Käitub vee pinnal nagu kahepaikne. · Veelembene "pea" sukeldub vette, püüab lahustuda vees. · Pikk vett- tõrjuv "süsivesiniksaba" aga jääb veest välja. Seebivesi · On libe. · On aluseline keskkond, sest seep reageerib veega. Millega pesta? · Linast ja puuvillast materjali võib pesta tugevasti aluseliste pesuainetega. · Villaseid esemeid ja naturaalseid age mitte. · Vill ja siid on koostiselt valkained , leelis lõhub selle struktuuri. Pesupulber Tide · Sünteetiline pesuaine Pesemistoime · Ensüümid - lagundavad valgulist mustust · Fosfaadid pehmendavad vett, tekitavad aluselise keskkonna. · Silikaadid Pehmendavad vett,
Keemia 8 ja 9 klass. Alused & Happed Alused : Alused on ained mis koosnevad metallist ja OH rühmast. Aluseid on 2 liiki : leelised ja väga vähe lahustuvad alused. Leelised on söövitavad ja kui panna indikaator alusesse näitab see sinist värvi mis tähendab et tema pH on 7(KÕIK ALUSED). Leelised on IA ja II A alates kaltsiumist. Need ained on söövitavad ja kui nendega teha katseid tuleb olla väga ettevaatlik. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe reageerimine , millest tekib sool ja vesi. Sellega tehakse aine neutraalseks (pH 0). Aluseline oksiid on Metall ja Hapnik koos. Aluselisest oksiidist on kõige lihtsam alust saada. Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH ...
Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielised kultuurid. Tuleks jälgida, et samalaadsed (samade haiguste ja kahjustajatega) kultuurid asetseksid teineteisest vähemalt 500 m kaugusel harimine sobival viisil ja optimaalsel ajal
Oksüdeerija liidab elektrone, o-a
reaktsioonis väheneb.Redutseerija
loovutab elektrone, o-a reaktsioonis
kasvab.R- universaalne
gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821
atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol
Keemistemp:väärisgaasid
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide reageerimisel naatrium või kaaliumhüdroksiidi lahusega. Seebi saamise valem: RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH Rasvade seebistamine 3RCOONa + HOCH(CH2OH)2 Seebi halvad omadused: kareda veega (kõrge kaltsiumisisaldusega vesi) reageerides vähenevad puhastavad omadused kuna seep on aluseline, siis ta võib ärritada tundlikku nahka ja eemaldada nahka kaitsva lipiidikihi naha happelisuse vähendamise tõttu võib soodustada seenja bakteriaalsete infektsioonide teket seebi säilitamisel selle omadused vaikselt nõrgenevad Seebi head omadused: on hea puhastusvahend on hea rasvastusvahend Sünteetilised pesemisvahendid ei ärrita nahka ja aitavad täielikult säilitada naha
monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos, maltoos e linasesuhkur, laktoos e piimasuhkur 11. POLÜSAHHARIIDID on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille ehituslikeks osadeks on monosahhariidid. Need tekivad alates 4-st monosahhariidist. Tärklis (kartulimugulates), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (lülijalgsete väliskestas) 12. AMINOHAPPED on amfoteersed ühendid, mis tähendab osalt alusena ja osalt happena toimivad. Aminohapetes on: NH2- aluseline aminorühm ning COOH- happeline karboksüülrühm. 13. VALKUDE ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON- ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad või aeglustavad biokeemilisi reaktsioone. Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vajalik vitamiinide juuresolek. 14. VALKUDE ??????????????????????????? 15. EHITUSLIK FUNKTSIOON- raku organellid on valgulise ehitusega. Ainult valgulise
KOOBASTE LAGEDES. TILKUV VESI JÄTAB MAHA ÕHUKESE LUBJAKIHI, MIS JÄRK-JÄRGULT KASVAB NN. PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT. PANDIVERE ÄÄREALAD) LÕHED JA LANGATUSED PINNASES RASKENDAVAD MAAHARIMIST KARSTIVORMIDE ESINEMINE ON EELDUSEKS TURISMINDUSE ARENGULE
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kordset sidet. Võivad olla süsivesinikud, küllastumata alkoholid jne. Liigitus: Alkeenid een lõpuga. Alküünid üün lõpuga. Kui aines on nii kaksik-, kui ka kolmikside siis nimetuses tuleb kõigepealt kaksiksideme tunnus ja seejärel kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsin...
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...
ulatuslikel maa-aladel. Ka suurte maanteede ääres on taimkate ohustatud. Autode heitegaasid sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Neist on keskkonnaohtlikumad raskmetalliühendid ja happelised oksiidid. Tööstusettevõtete jääkained, mis keskkonda saastavad, pole alati happelised. Nii näiteks on tsemenditehaste naabruse mullastik enamasti aluselise reaktsiooniga. Ka tolmavate kruusateede lähiümbrus kannatab tihti aluselise saastatuse all. Nii happeline kui ka aluseline keskkonna muutus põhjustab muutusi ökosüsteemi liigilises koostises. Keskkonna puhtuse üheks hindamise viisiks on lihhenoindikatsioon. Sel puhul vaadeldakse eri liiki samblike kasvu ning tehakse selle alusel järeldusi keskkonna saastatusest. Üheks kõige vastupidavamaks samblikuks on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades
miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes.
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
Näiteks tolmpõletamisel juhitakse põlevkivi koldesse peenestatud kujul ja paljud ühendid aurustuvad (elavhõbe), samas mõned ei aurustu üldse (kaltsium, mangaan, magneesium). Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu erinevatest osakestest ja see sisaldab peaaegu kõiki perioodilisustabeli elemente kaasa arvatud raskmetalle.Põlevkivituhaväljadel on tänu kaltsiumi reaktsioonile veega väga palju kaltsiumhüdroksiidi, selle reaktsiooni tulemusena on tuhaväljade vesi väga aluseline, vee pH on 1213. Kõrgleeliselist vett on tuhaväljadel ja nende settetiikides umbes 19 miljonit kuupmeetrit. Põlevkivituhk iseenesest pole loodusele kahjulik seda võib kasutada väetistena ja pinna happesuse vähendamiseks. Balti soojuselektrijaama tuhaväljal, mida ei kasutatud pikka aega, kasvasid kased ja paljud vees lahustuvad komponendid olid vihmaveega minema viidud see tõestab, et tuhk ise pole kahjulik. Loodusele ohtlikuks muutub põlevkivituhk seda transportiva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
