Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja
minna kassasse ja seal sisestati programmi, kui palju teatud toodet on. 2.3 Laondus ja kaupade käsitsemine Kaupa riiulisse pannes panin euemad tooted taha- ja vanemad ettepoole. Kui toodet oli riiulis kahes reas, sai ühe rea panna lahtiseid tooteid ja teise hulgipakendina, kui ei, panin taha hulgipakendi ja ette lahtiseid tooteid. Pikaajalisemad kliendid loomulikult teadsid, et reservist üldjuhul on võimalik saada kaupa hulgipakendiga. Reservkohad olid ülemisel riiulikorrusel või kõige alumisel, kui seal teisi müüdavaid tooteid pole. Kui kaubal on koht riiuli all HEP alusel, pole sel kohta riiulis. Valet kaupa tuli harva. Kahtluse korral pidi kindlasti kaubatundja käest üle küsida. Kui kaup oli õige, sai sealt vastava hinnasildi. Talvel tegi Kaupmees kingipakke. Üldjuhul koosnes see erinevatest maiustustest või soolastest toodetest, mis olid kinkekorvides. Kinkekorvid tuli pakkida tsellofaani sisse. Üldpilt pidi jääma ilus. See oli väga aeganõudev töö
Erna ütles, et ta tahtvat vaadata ja kindlusele jõuda, et ta on eksinud. Nüüd ta saavat rahus surra, sest ta teab, et Mihklile jääb keegi, kes teda armastaks. Poisid ei öelnud midagi, kuigi nad teadsid, et see pole tõsi- nad ei olnud Plebsi just eriti kiindunud. Erna ütles oma mehe kohta, et too ei oska naistele meeldida. Sest ta ei näita neile oma sisemust. Ja ka õpilastega sõbraks saada ei oskavat ta. Plebs elas sajandivahetuse-aegses, s.o. vanas puumajas ja alumisel korral. 3. Wikman direktorina Härra Wikman oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume
Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret. 22) Prunus cerasifera var. Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad. 23) Prunus cerasus harilik kirsipuu Lehed elliptilised/äraspidimunjad. Tipp teravnev. Serv täkilisaagjas. Lehed paksud, nahksed. Alumisel äärel näärmetäpid. 24) Prunus avium maguskirsipuu Lehed suured, munajad/elliptilised/äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas (näärmeline). Hallikarvaline. Lühikesel leherootsul 1-2 nääret. Sügisel kahvatu-kollased. 25) Prunus padus harilik toomingas Lehed elliptilised. Serv teravsaagjas. Tipp teravnenud. Leheroots värvinud violetseks. All rootsu küljel näärmed. 26) Caragana arborescens suur läätspuu Lehed õrnad ja paarissulgjad (8-12)
kolmnurkfrontooniga. Lossilikult barokset paraad-treppi kaunistavad dolomiidist raidpiirded lõunaküljel. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Katusest eenduvad voluutidega kaunistatud uukaknad. Katusekatteks on punakas katusekivi. Fassaadid on krohvitud ja värvitud kollakat tooni. Avatäited on puidust ja värvitud valgeks. [6] Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad-apartemendid asusid alumisel korrusel, keskseim neist on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp ja ampiirstiilis peeglid, 4 rokokoolikku kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinev profileeritud laekarniis ja põrandalambriisid. Ornamentaalsed seinamaalingud pärinevad 18.saj. lõpust -19.saj. algusest. Ka härrastemaja on sisustatud tervikuna ja vastab selle ajastu mõisatele iseloomulikult unikaalsele interjöörile, andes hea ülevaate Palmse härrasrahva elustiilist
Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks. Sokolaaditahvli asemel tuleks süüa puu- ja köögivilju ning toidu kõrvale tuleks kindlasti juua piima või tarbida muul viisil piimatooteid. Toidukorra ajal tuleks alati alustada madala glükeemilise indeksiga toiduainete söömisest. Võrreldes eelmise püramiidiga on muutunud kartuli, valge riisi ja liha asukoht. Eelmises püramiidis olid nad alumisel korrusel, kuid nüüd ülemisel. Kiudainetel on oluline roll meie elus ning nad aitavad kaasa seedimisele. Kasutatud kirjandus 1. http://www.eestitoit.ee/?page_id=13&language=et Tervise Arengu Instituut 2. http://www.tervitus.ee/index.php?page=toitumissoovitused-2 Tervituse OÜ 3. http://www2.ti.ttu.ee/index.php/eng/Eesti-Toitumisteaduse-Selts/5-korda-puu-ja- koeoegivilja-paeevas TTÜ Toiduainete Instituut 4. http://www2.tai
Sel hetkel seisid Neuschwansteini kohal varasema lossi varemed ning Ludwig soovis iidsed varemed üles ehitada tõelises vanade saksa rüütlite laadis. Ta ütles: „ Siia tulevad jumalad ja elavad meiega koos järsul tipil, mida jahutavad taevased tuulehingused. “ Algselt oli linnuse nimeks Schwanstein. Baieri kuningas Ludwig II otsustas selle koha peale ehitada uue lossi ning andis sellele nime Neuschwanstein. Hohenschwangau loss ülemisel pildil ja Neuschwansteini loss alumisel pildil. 3 DISAIN JA STIIL Lossi ehitustööd algasid 1869. aastal arhitekt Eduard Riedeli juhtimisel, kes konsulteeris tihedalt Ludwigi ja teatridekoratsioonide maalija Christian Jankiga. Küllaltki sobivalt joonistas esialgsed Neuschwansteini visandid 1868. a Müncheni õueteatri lavakujundaja Christian Jank. Siis teisendas Eduard Riedel need praktilisteks arhitektuurijoonisteks ning tööd algasid järgmisel aastal
Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim — 38 m. Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus ca 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ja Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-idasihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n
48. Kuidas valida läbivate teede tasandid kahetasapinnalise ristmiku korral ? - Kui tingimused võimaldavad, siis tuleks läbivate teede tasandid valida nii, et kiirteega liituv voog kasutaks langusega rampi ja kiirteelt lahkuv voog kasutaks tõusuga rampi, mis mõjuks soodsalt vajalikule kiirendusele või aeglustusele. - Valik, kas kiirtee peaks paiknema teise lõikuva teega võrreldes ülemisel või alumisel tasandil, sõltub rajatise maksumusest, reljeefi- ja situatsioonitingimustest ning teistest keskkonnateguritest. 49. Nimeta segaliikluse tüübid. - segaliiklus A valdavaks on sõiduauto, kuid esineb vähesel määral veoautosid ja busse (<5%) - segaliiklus B lisaks sõiduautodele on piisavalt palju veoautosid koos üksikute autorongide ja liigendbussidega (viimaseid alla 10%)
tahkeid aineid. Vastunäidustused Vastunäidustusi ei ole tegelikult väga palju. Madala vererõhuga ei soovitata sauna minna. Palju küsitakse alkoholi tarbimise kohta saunas. Alkoholi tarbimisega ei kaasne otseseid vastunäidustusi saunas ja saunamõnusid see ei sega. Tõsiste südamehaigustega ei ole loomulikult soovitav sauna ronida, aga mõõdukas koguses sauna vastu ei tohiks kellelgi midagi olla. Võib jus istuda ka alumisel istmel, kus temperatuur on madalam. Isegi rasedatel naistel on lubatud saunas käia. Kui varem pole sanas eriti palju käidud, siis rasedana on halb aeg alustada, aga muid vastuväiteid ma kuskilt ei leidnud. Probleemide vältimiseks tuleks kas siis saunas, või siis mahajahtumise ajal kindlasti midagi juua, et taastada kehas vedeliku tasakaal. Eriti hea pidi olema peale sportimist saunas käia, sest see lõdvestab lihaseid ja pärast tuleb selline uni, et maga või hommikuni. Sauna kasulikkus
Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav. · Roomlased hindlasid puhast vett. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest ehitati veejuhtmeid. · Ühiskondlikest ruumidest olid kõige tähtsamad saunad ja amfiteatrid. · Roomlased armastasid vaatemänge (veriseid) nt gladiaatorite võitlused. · Suurim amfiteater on Colosseum, mis mahutas üle 50 000 vaataja. Alumisel korrusel on dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korintose stiilis sambad. · Rooma templitele andisd eeskuju kreeka ja etruski templid. · Vabariigiaegsele peaväljakule, foorumine oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid suhteliselt korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi rande planeeringuga, sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Ühkem neist Trajanuse foorum
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Ta õnnistas paiga Kristuse kannatuste nimel ning organiseeris ristikäigu, mille sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid aga 86x54 m. Selle kõrguseks oli 48,5 meetrit ning ta mahutas 50 tuhat pealtvaatajat, aga osavalt paigutatud trepid võimaldasid kiirelt sisse ja välja pääseda. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Neid kasutati varjudena ereda päikse korral. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Colosseumi ehitusmaterjaliks olid lubjakivist tellised. Nende paika ladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega.
rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. 2 Sümboolika Tartumaa vapp: kaldjaotusega vasakult poolitatud sini-rohelisel kilbil (sinine PMS 285 C, roheline 355 C) hõbedane laineline tala, milles kaks sinist lainelist varrast. Saatetunnusena ülemisel, sinisel väljal kuueharuline kuldne täht ja alumisel, rohelisel väljal kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. Vapp on registreeritud 25. septembril 1996. 1920. aastatel hakkas maakondade vappide kavandeid välja töötama Eesti maakondade liidu moodustatud nõukogu. Detsembriks 1926 valmisid vapikavandid. Tartumaa vapi algne kujundus oli järgmine: "pool põiki üle kilbi laineline pael, ülewal täht, all tamm. Wärwid: põhi kollane, pael sinine, täht hõbedane, tamm roheline. Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna
Arvutamine annab tulemuseks 12 2 Ek = ( ) J = 12 J . 26 Vastus: keha kineetiline energia on 12 J. Näidisülesanne 7. Kui palju tuleb teha tööd, et panna autot, mille mass on 3 t, 1) suurendama oma kiirust 36 kuni 72 km/h, 2) peatuma, kui algkiirus on 90 km/h? Antud: Lahendus. m = 3 t = 3000 kg v1 = 36 km/h = 10 m/s Teeme mõlema liikumise kohta joonise. Ülemisel pildil auto suurendab kiirust, alumisel peatub. v 2 = 72 km/h = 20 m/s v3 = 90 km/h = 25 m/s 1) A 1 = ? 2) A 2 = ? 7 Teatavasti on töö ja kineetiline energia teineteisega tihedalt seotud, töö keha liikumisel on võrdne tema kineetilise energia muuduga, st lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahega. 1) Kiirus suureneb. Sel juhul on tehtud töö mv 22 mv12 m 2 A1 = - = (v 2 - v12 ) . 2 2 2 Arvutus annab 3000
kogunevad sageli roostikesse. (Linnumääraja, 2015) Pilt 11. Sinitihane (Parus caeruleus), Pilt 11. Sinitihane (Parus caruleus), (Autor: Aarne Vesi), 2009 (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major) Vaatluse lõppedes võib märkida, et rasvatihane on pisike, kuid tihastest suurim. Pea on musta värvi koos suure valge põselaiguga. Ülemisel kehapoolel on selg rohekat värvi, tiivad aga sinakashallid. Alumisel kehapoolel on must triip kollase kõhu keskel. Nokk on lühike ja paks. Jalad on heledad – sinihallid. (Vaata pilt 13,14) Rasvatihast näeb metsa hõredamatest kohtades rohkem kui tihedates metsades. Näeb rohkem okste peal istudes või üle pea lennates. Vihmasel ja niiskel ajal on neid rohkem näha, sest siis nad lendavad rohkem ühest põõsast teise. Rasvatihast nagu ka teisi linde näeb rohkem päevasel ja
Seltskonda kuulusid: paksupuguline dresseeritud punnpaap-leevike, koerake Roska, tige isakass Matross, 9.a. mustaverd Surotska ja umbes 50. a. Nastasja Karpovna Ogarkova. Marfa palus Lavretskil ema ja vanaema haual ära käia, samuti oleks vaja ka Glafira eest hilgepalvet lugeda. Enne lahkumist ütles Marfa Timofevnaveel, et ega Liisa Pansinile lähe, et ärgu mees muretsegu. Lavretski vastu, et ei muretse ja lahkus. 4 tundi hiljem sõitis Lavretski kodu poole. Pärale jõudes ootas teda trepi alumisel astmel taat Anton. Lavretski läks maja üle vaatama, jõudes Glafira Petrovna tuppa, läks Anton koos toapoisiga hobusetalli ja tõllakuuri avama. Antoni asemel ilmus tuppa eideke. Teda hüüti Apraksejaks. Maja üle vaadanud, läks Lavretski aeda ning jäi sellega rahule. Hiljem tegi ka jalutuskäigu külas. Õhtuks oli ta kõht tühi. Anton püüdis kinni vana kana, tappis ja kitkus ära. Tegi ka viimastest teede jäänustest teed. Lavretski palus teha endale magamis asemesöögituppa.
Kui kell lööb pool üksteist, määrib ta end Azazellolt saadud kreemiga kokku ning saab tagasi oma noorusliku ilu ja lisaks veel lennuvõime. Azazello helistab ning Margarita jätab mehele kirja, et ta hakkas nõiaks, kingib oma koduabilisele odekolonnipudeli, istub luua selga ning sõidab nähtamatuna minema. Algul tiirutab ta niisama linna kohal, peksab segi Meistri hukutanud Latunski korteri ning suundub seejärel kuu poole. Peatselt jõuab talle järele seaks moondunud Margarita majas alumisel korrusel elava Nikolai Ivanovitsi seljas ratsutav koduabiline Natasa ning kihutab Margaritast möödagi. Jõe äärde jõudnud, käib Margarita suplemas ning sõidab lendavas autos Moskva poole tagasi. Margarita juhatatakse Wolandi korterisse, kus viibib ka pidurüüs Wolandi kaaskond. Ainult Woland on riietatud äärmiselt tagasihoidlikult. Woland selgitab, et ta peab korraldama balli ning tema saatjaks peab traditsioonide järgi olema Margarita-nimeline naine
valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest. 3 Harilik majavamm(joonis 1.) teda on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks jne. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke. Harilik majavamm toodi Eestisse vähemalt poolteist sajandit tagasi, looduses on teda leitud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes. Meie kliimavöötmes on suuteline arenema ainult hoonetes, lähim vabas looduses esinenud juhtum on kinnitamata andmetel Tsehhi Vabariigis.
kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi "virn" on saanud just roomavale madarale. Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese püksiriide ja saapapaelte külge, lootuses, et leiavad peagi uue koha, mida vallutada. Viljades on ka üks roomava ja põldmadara erinevus: roomava madara omad on umbes viie millimeetrise läbimõõduga, põldmadara viljad aga üle kahe korra väiksemad. Roomav madar ei ole vaid nuhtlus ja tülikas umbrohi. Ta on ka mitmeti kasutatav ravimtaim
*Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda (põhiliselt hüdrofüütidel) või paikneda epidermist sügavamal, süvendis (kserofüütidel). Kui ühte süvendisse avaneb mitu õhulõhet, nimetatakse seda koopaks ehk krüptiks. *Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal pinnal (amfistomaatiline leht) või ainult ühel. Kui õhulõhed esinevad ainult pealmisel pinnal, nimetatakse lehte epistomaatiliseks (näiteks veetaimede ujulehed), kui aga ainult alumisel pinnal, siis hüpostomaatiliseks (mitmed kserofüüdid). *Kahe epidermi vahel olevat lehe põhikude nimetatakse mesofülliks. Kuna enamik lehe kloroplastidest paikneb mesofüllis, nimetatakse seda ka klorenhüümiks. *Mesofüll diferentseerub harilikult ühe või mitmekihiliseks sammaskoeks (palissaadkoeks) ning kobekoeks (tohlkoeks) *Sammaskoe rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti
Välise hingamise näitajate all mõeldakse sisse ja väljahingamise erinevates faasides kopsudesse minevaid või sealt väljaviidud õhu hulkasid. Maht on kõige väiksem võimalik mõeldav näitaja. Mahtuvus on 2 või enam mahtu kokku. Välise hingamise mahut mõõdetakse meetodiga, mida nimetatakse spirograafiaks ja aparaati, mille abil mõõdetakse spirograafiks ja üleskirjutisi spirogrammiks. Kõige lihtsam spirograaf on vesispirograaf, kus 2 silindrit on paigutatud üksteise sisse. Alumisel on keskel toru, vooliku abil ühendatud katsealusega. Sissejäävat silindri ümbritseb vesi. Vee sees liigub üles-alla teine silinder. Kõige väiksem maht kannab nimetust hingamismaht (HM). See on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Umbes 500 ml. Sõltuvad vanusest. Sõltuvad soost, naistel väiksemad hingamismahud. Oluliselt sõltuvad pikkusest. Väiksematel inimestel on väiksem maht. Sõltub ka kaalust. On olemas normitabelid normi määramiseks
Stenotermsed, külmalembesed: Limnocalanus macrusus. Keriloomad, vesikirbud ja aerjalgne Acartia bifilosa talvituvad puhkestaadiumis (resting eggs). Aerjalgsete vastsete arvukuse tõus korreleerub temperatuuri tõusuga kevadel. Üldiselt, zooplanktoni max arvukus on augustis. 5 1.2 Soolsus. Mõjutab füsioloogilisi protsesse. Eurühaliinsed mereliigid elavad hüpo osmootses keskkonnas oma tolerantsi alumisel piiril. Eurühaliinsed magevee-plankterid elavad hüperosmootses keskkonnas oma tolerantsi ülemisel piiril. Soolsus määrab ZP horisontaalse ja vertikaalse leviku. Väike arv merelisi liike elab püsivalt Läänemere süvikutes soolsusel 14-15 (aerjalgne süstur Oithona similis ja harjaslõugsete hulka kuuluv Balti nooluss Sagitta elegans baltica). 1.3 Hapnikureziim. Süvikutes (Landsorti süvik 459 m, Gotlandi süvik 249 m) kaasneb
Veskeid oli mitut tüüpi: käsiveskid, loomade- vanade härgade, eeslite või isegi hobuste jõul töötavad veskid, vesiveskid, tuuleveskid. Hooned oli valmistatud kivist, tellisest või krohvitud roogadest. Tavaliselt koosnes maja kahest-kolmest toast: üks neist, kus asus avatud kolle, täitis köögi ja pere magamiskambri aset, teistes säilitati vilja ja veini, mis oli valatud suurtesse tünnidesse. Mõnikord oli majal kaks korrust: ülemisel paiknesid eluruumid, alumisel hoiti tööriistu; seal võis asuda ka loomade jõul töötav veski. Talupoegade majadel oli muldpõrand ja õlgkatus. Maja võis olla ristkülikukujuline või ebakorrapäraline. Majad olid napilt möbleeritud. Voodi oli tavaliselt tehtud laudadest ja seisis kahel pukkjalal. Raam oli varustatud köite või kettidega, mis toetasid õlgede, villa või kõrkjatega täidetud madratsit. Sõdur Riigi kõige olulisemaks isikuks oli sõdur, sest Bütsantsi ajaloos ei möödunud peaaegu
keskelt must, külgedelt hele. Kõikidel teistel rabakiilidel on alahuul üleni must. Hännak-rabakiili (L. caudalis) iseloomustab nuiakujuline tagakeha (eestpoolt kitsas ning tagant laienev), mis jätab temast petlikult suurema mulje. Isasel on tagakeha esimesed lülid helehallid, tagumised mustad, sabalisandid tagakeha tipus silmatorkavalt valged. Tiibade tipus olevad tiivatäpid on isasel kahevärvilised: tiiva pealmisel küljel valged, alumisel küljel aga pruunid. Emase tagakeha esimestel lülidel on seljapoolel väikesed kollakad laigud ning tagatiibade alusel olevad tumepruunid laigud on mõnikord ümbritsetud kollase sõõriga; ülemised sabalisandid on neil valged nagu isastelgi, tiivatäpid mõlemalt poolt tumepruunid. 9 Suur-rabakiil (L. pectoralis) on teiste rabakiilidega võrreldes natuke suurem ja jässakam. Isasel
Lülijalgsed Vähid (jõevähk): elavad puhtavetelistes jõgedes ja järvede kallastel. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, sabauim, uju- ja käimajalad, esijalgadel sõrad, keha on lüliline. Tähtsamad meeleelundid: liitsilmad, tundlad, haistmine, maitsmine. Toit ja toitumine: vetikad, väikesed konnad väikesed kalad, toitu haarab sõrgadega, siis suunab suhu. Hingamiselundid: lõpused. Eritus elundid: pikkade tundlate alumisel poolel paikenevad rohelised näärmed. Ämblikud (ristämblik): elavad maismaal. Välisehitus: pearindmik, tagakeha, lõugtundlad, kobijad, sugaküünised, kaheksa lihtsilma. Tähtsamad meeleelundid: lõugkobijad, tundekarvakesed, jalad. Toit ja toitumine: putukatest,kelle ta seedenõredega lagundab, hiljem omastab ta vedela toidu, kehaväline seedimine. Hingamiselundid: raamatkopsud, trahheed. Erituselundid: eritustorukesed. Putukad (rohutirts): elavad niitudel ja heinamaadel
· Pärast sauna kindlasti juua · Alkohol ja suitsetamine on keelatud SAUNA LIIGID Soome saun Kõige levinub sauna liik. Iseloomulik on talle kuiv kuumus: temperatuur on reeglina vahemikus 85-100 kraadi, õhuniiskut vaid 5-10%. Soome saunas annavad soojust kuumad ahjukivid, kuid soojust kiirgub ka puitseinast ja laest. Saunas on kolme tasandiga puidust lava.õhutemperatuur ja niiskus erinevad kõrguseti. Soovitav on higistada ülemisel pingil lühemat aega, kui alumisel pikka aega. Aurusaun Aurusauna võib võrrelda troopiliste vihmametsade kliimaga. Õhuniiskust on 80-100%, õhutemperatuur on 50-55 kraadi. Kõrge õhuniiskuse tõttu on saun kaetud ennem kividega kui puiduga.Suure auruhulga pärast pole higistamine nii suur kui soome saunas. Aurusaun on kasulik hingamissüsteemile ja reumaatiliste haiguste korral. Aurusaunal on hea toime unehäirete ja stressi vastu. Infrapunasaun Infrapuna saunas kandub soojus edasi läbi soojenenud õhu
Omanikul on 100% osakapitalist. Ettevõtte juhatajaks on omanik Merilin Sarv ja raamatupidajaks Gristel Jaanus. Gristel Jaanusel on märkimisväärne töökogemus raamatupidamis ja logistika valdkonnas. 2.2 ETTEVÕTTE AJALUGU JA ÜLEVAADE TEGEVUSKOMPLEKSIST OÜ Merilin Designs asutati 11.07.2007 ning ettevõte hakkas müüma Merilin Sarve disainituid rõivaid ja aksessuaare aadressil Rataskaevu 6, Tallinn, Harjumaa. Hoone on kahekorruseline elumaja, kus eluruumid asuvad teisel korrusel ja alumisel kaupluse, tootmis- ning laoruumid. Hoone on renoveeritud ja heas korras. Kogu maja pind on 130 m², millest tootmisruumid, kauplus ja ladu võtavad enda alla 55 m². Ettevõte annab käesoleva aasta lõpuks tööd 6 inimesele. 2.3 ÜLEVAADE INVESTEERINGUTEST JA FINANTSEERIMISALLIKATEST Ettevõtte asutamis- ja stardikulud on ettevõtte asutamisel finantseeritud omaniku omavahenditest. Peamiseks investeeringuks tootmise alustamisel oli õmblusmasinate ostmine maksumusega 120 000 krooni
Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, r...
Terapunkri suure tühjakslaadimiskiirusega alumise reduktori puhastusluugid (A) on pisut erinevad. Puhastage terad terapunkri risttigude alt üle kogumisvanni. Puhastage terad väljalaadimisteo kogumisvanni nurkadest maha. Terad tuleb luukidest välja võtta maas seistes. ZX240851-UN-16APR15 A - Puhastusluuk Avage puhastusluugid (A), asetage õhuvoolik 30 cm (1 jala) pikkuselt terapunkri alumisel küljel asuvasse avausse ja puhuge materjal välja. Jätkake vooliku sisselükkamist 30 cm (1 jala) kaupa ja puhuge välja ülejäänud materjal. ZX240855-UN-16APR15 A - Fiksaator B - Teraelevaatori alumine luuk Vabastage sulgur (A) ja avage teraelevaatori alumine luuk (B). MÄRKUS: Augustatud teraelevaatori luugiga varustatud masinal veenduge, et luugi avad poleks ummistunud. H76204-UN-28APR03 A - Klambrid B - Terapunkri aken
tähtis ökoloogiline näitaja ja iseloomustab pere suurust ja elujõudu. Loendusi teeme igal vaatluskorral ja proovivõtul, vähemalt üks kord kuus, märkides kuupäeva, kellaaja, õhutemperatuuri, päikesepaiste esinemise jm. ilmastikuandmed. Soovitav on kirjeldada ka paari eelnevapäeva ilma, mis aitab seletada pesas toimuvaid muutusi tagasiulatuvalt. 2. Seejärel hindame tegutsevate sipelgate arvukuse pesa pinnal 1 dm2 eraldi a) pesa tipuosas ja b) alumisel poolel. 3. Asetame pessa kiiresti reageerivad peened anduriga labori- ja mullatermomeetrid või mõõdistame pesa temperatuuri pikaandurilise tundliku elektroonilise termomeetriga. Temperatuuri mõõdame tipust allapoole pinnalt, 5, 10, 30 ja 50 cm sügavuselt, samuti pesa eri külgedelt samadelt sügavustelt S-N ja O-W suunas. Pesatemperatuur on samuti üks tähtsamaid pere suuruse ja elujõulisuse näitajaid
suunas, lüües iga raputuse ajal sõela vastu teist kätt kiirusega umbes 125 korda minutis. Iga 25 liigutuse järel pööratakse sõela 90°. 4. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. 5. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. 6. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,2 g kipsi. 7. Sõela alumisel küljel olev kips eemaldatakse pintsliga. 8. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk protsentides sõelumiseks võetud esialgsest massist. Näide (kipsi jahvatuspeenuse arvutamine): 5,2 g Jahvatuspeenus = ∗100 %=10,4 % 50,1 g 4.2 Kipstaigna normaalkonsistentsi määramine
sulcus subparietalis (D15) alapinnal – sulcus collateralis’e (D16) eesosa ja sulcus rhinalis (D17) Gyri cerebri LOBUS FRONTALIS Superolateraalpind - gyrus precentralis sulcus centralis’e ja sulcus precentralis’e (B18) vahel - gyrus frontalis superior, medius et inferior eraldatud sulcus frontalis superior’i (B19) ja sulcus frontalis inferior’i (B20) poolt alumisel frontaalkäärul on pars orbitalis, triangularis et opercularis – neid eraldavad teineteisest külgvao harud – ramus anterior (B21) ja ramus ascendens (B22) Mediaalpind - gyrus frontalis superior + lobulus paracentralis neid eraldab sulcus paracentralis (D23) paratsentraalsagarik sulgeb tsentraalvao ülaotsa ja kuulub osaliselt kiirusagarale Alapind - gyrus rectus + gyri orbitales
vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik ebatsuuga (pseudotsuga menziesii) TS (DOUGLASE KUUSK): 1. Levila: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. 2. 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Võra on koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 4. Lehed ja pungad: Kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat. 5. Õied ja viljad: isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt punased või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprilli lõpus või mai algul, seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust.
Esimene jaam toimetatakse Marsile arvatavasti valmiskujul. See ehitatakse valmis Maal ja lähetatakse Marsile mehitamata kosmosesõidukis. Marsi Ühing on aastaid püüdnud ette valmistada inimese saabumist Marsile ja ehitanud ka jaamade mudeleid arktilises Kanadas. Praegu projekteerib ühing oma kolmandat, kõige moodsamat jaamamudelit, mille nimi on Euro- Mars. Euro-Marsil on kolm korrust ja see on ehitatud arvestusega, et kuus astronauti võivad seal elada peaaegu kaks aastat. Kõige alumisel korrusel on teaduslaborid. Nimelt tuleb enamik Marsilt võetud proove kohapeal analüüsida, sest Maale saab neid kaasa võtta üksnes piiratud koguse. Selle korruse väga olulised seadmed on elektronmikroskoop mikroorganismide otsimiseks ja röntgenspektromeeter mineraalide koostise määramiseks. Gaaskromagraafi kasutatakse proovidest orgaanilise aine otsimiseks. Otsustava tähtsusega on proovide hoidmine, et vältida võimalike Marsi mikroorganismide sattumist jaama ruumidesse.
majahoidja. Keldris olid suured ruumid nii küttematerjalile kui kogu talveks korraga ostetud juurviljale. Hoone viimistlemise ajajärgul töötas keldris ka puusepp. Maja omapäraks oli oma sügav puurkaev, mille hea vesi oli Tartus tuntud. Elamukorruste põhilahendus oli praktiline ja ilus ja see vastas hästi kirjavahetusest saadud arusaamale perekonna soovide kohta. Tubade lahendus on veel praegugi eeskujulik: alumisel korrusel üksteise poole avanevate ridadena peremehe töötuba, elutuba ja söögituba, kust oli ühendus köögiga. Teisel korrusel oli vastav magamistubade jaotus: vanemate magamistuba, millest otsene ühendus garderoobi ja vannitubadesse, lastetuba, mille ääres väike lapsehoidjatuba ning köögi kohal töö- ja võõrastetuba. Alvar Aalto projekteeritud elamus oli siseruumide funktsionaalsusel, olles nii oma aja kui ka kaasaja seisukohalt väga hästi toimiva lahendusega
eraldusvõimega, kohastunud pimedas nägemiseks. Tundlad lülilised, kinnituvad pea esiküljele, reeglina kehast lühemad. Tundliste alusel liitsilmade vahel asuvad kaks lihtsilma, mis võivad olla tugevasti redutseerunud. Suu asub pea alumisel küljel ja on suunatud alla või tahapoole. Mälumissuised. Suu erinevatel osadel asuvad haistmisorganid. Käigujalad, 5-lüliliste käppadega, mida katvad näsad võimaldavad püsida siledatel pindadel; tagumine jalapaar kõige pikem; kolm jalapaari. Võib esineda lennuaparaat (taandarenenud); tiibu kasutavad hüpete pikendamiseks või stabiliseerimiseks. Rindmik koosneb kolmest omavahel liikuvalt seotud lülist
Lipu ülemine pool on punane, alumine valge. Valge pool algab müürihambaga. Iga hamba pikkus on 1/9 lipu pikkusest, laius 1/7 lipu laiusest. põhjendus Lipuvärvid viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele. Lihula vapi kirjeldus Põigiti müürihambuliselt poolitatud kilbi punasel ülemisel poolel on hõbedane piiskopimitra. Alumisel hõbedasel väljal on kilbi alumisest servast tõusev musta mõõga käepidemepoolne osa. Põhjendus viitavad Läänemaale, Liivi ordule ja tsistertslastele. Müürihambuline jaotus tähistab kaitsefunktsiooni ja osutab sellisena eestlaste muistsele maalinnale ja hilisemale piiskopi- ning ordulinnusele. Lihula muuseum Mõte Lihulasse muuseum asutada tekkis siinsete kodu-uurijate hulgas juba ammu. Reaalsemaks muutus kava 1980.-ndate aastate lõpus, mil rahvuslikud
Egeuse ääres oli soodne pidada põldu, kalastada, tegeleda kaubandusega. Pinnamood oli mägine, rannajoon liigendatud. Kasutati lineaarkirja. KREETA: Rahulik kultuur, polnud vaenlasti linnad ei olnud kindlustatud. Polnud eriti palju templeid, tundus valitsevat viljakusekultus. Valitsejaid eriti ei ülistatud. Lossid: suurimad Knossos, Phaistos, Hagia Triada, need kaevati välja 20. saj alguses. Lossidel puudus kindel põhiplaan, ruumid paiknesid ümber siseõue korrapäratult. Alumisel korrusel olid laoruumid, ülemisel suuremad ja esinduslikumad toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Sambaid valmistati samuti puust, need ahenesid allapoole. Need liigendasid ruume, toestasid lagesid. Värvitud olid punaseks, kollaseks, mustaks. Sissekäigud polnud paraadlikud, kuid lossid olid värvilised ja kaunistatud piltide ja ornamentidega. Kujutav kunst: Egiptuse poosi kasutati harva, püüti jäädvustada vabalt ja loomulikult. Laad on mänglev, elav
määra vaasi stiil. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis
Korrelatsioon: (x ) n i -x = i =1 Standardhälve: n -1 Uurimuses kasutatud exceli funktsioonid: Keskväärtus - AVERAGE Mood - MODE Mediaan - MEDIAN Kvartiil QUARTILE ülemisel 3 ; alumisel 1 Standardhälve STDEV Kokkulugemine COUNTIF Toidu Toidu nr Sugu Klass Elukoht Tuba Sanitaartingimused kogus maitse 1 M 12 M 5 4 V 3 2 M 12 M 3 2 K 4 3 M 12 A 3 2 K 3
2. TEKSTITÖÖTLUSEST JA WORDIST 1. Dokument Dokument (Document) tekstitöötluse põhiüksus, mis salvestatakse faili, mille tüüp on .docx. Dokument koosneb alati vähemalt ühest leheküljest. Määravaks on leheküljeseaded: paberi suurus, suund (orientation) ja veerised tekstist vaba ruum lehe servadel. Raamatu lehekülgede veeriseid võib vaadata sise- ja välisveeristena, mis paarisleheküljel on paaritu lehekülje peegeldus. Ülemisel veerisel paikneb päis ja alumisel jalus nende paigutamiseks ei ole lisaruumi ette nähtud. Leheküljele saab määrata köiteserva, mis lisatakse veerisele. Leheküljeseaded pannakse paika korraldusega Page Layout/Page Setup. Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest
Oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Mis- ja kus-rajad: pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalkorteksisse (nn mis-süsteemi) ja posterioorsesse parietaalkorteksisse (kus- süsteemi). 3. Kirjelda taju võrgustikumudelit, sh alt-üles ja ülevalt-alla töötlust kujutiste äratundmisel. Tunnuste tuvastamise hierarhia - tunnuste tuvastamise võrgustik, milles alumisel tasandil on joontunnuste tuvastajad. Need aktiveerivad järgmise tasandi tuvastajad, mis reageerivad lihtsamate joontunnuste kombinatsioonidele. Alt- üles töötlus: Kõigepealt tuvastatakse joontunnused (üksiktunnused) Tunnused kombineeritakse keerulisemateks vormideks. Ülalt-alla töötlus: Minnakse tervikult detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt
Kandevõime on tagatud! 5.12 Katusekandja paindestabiilsuse kontroll 5.12.1 Katusetala kiivekandevõime Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK1 (Omakaal + Lumekoormus): - Talal on ava piirkonnas ülemisel (surutud) vööl kolm külgtuge ja kaks väändejäika tuge. - Tala kiive pikkus L = 4,25 m Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK2 (Omakaal + tõstev tuulekoormus): Arvutuslik koormus: Koondatud koormus: Talal on ava piirkonnas alumisel (surutud) vööl kaks külg- ja väändejäika tuge (tugedel), seega tala kiivepikkus L = 17,0 m 20 5.12.2 Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonile KK1 =+0,75 - vaadeldava lõigu otstes mõjuvate paindemomentide suhe (Mmin /Mmax ) C1=1,14 C3=1,00 Sektoriaal inertsimoment: Väände inertsmoment: Elastne kriitiline paindemoment: kiivekõver ,,d" =0,5
vedelikuga. Kamber jäetakse 1 minutiks seisma, mille jooksul erütrotsüüdid sadestuvad. Kamber asetatakse mikroskoobi esemelauale ja vaadeldakse väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Erütrotsüüte loetakse tavaliselt 80 väikeses ruudus, s.o. 5 suures ruudus. Igas ruudus loetakse ruudus olevad erütrotsüüdid ja ka need, mis paiknevad ruudu kahel serval, näiteks ülemisel ja paremal serval. Ruudu alumisel ja vasemal serval olevaid erütrotsüüte ei loeta. Arvutamine. Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga X = A · 4000 · 200 / 80, kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3; 200 vere lahjendus Tulemus: Minu katses X= 1120 * 400 *200 /80 = 11 200 000 mm3 ehk 11,2 mln mm3
Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest. Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid
Zeusi kuju · Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. · Olümpia maakohas iidses pühas paigas asus Zeusi tempel peajumala enese hiigelkujuga. · Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. · Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 7 meetri kõrguseks. · Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. · Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju
puidu tagasipaiskumisel. 4.5. Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega kuumenemist. 4.6. Saeketas peab olema kaitstud kaitsekestaga, ketta taha peab olema paigaldatud kiil. 4.7. Kiilu terava osa ja saeketta tagumiste hammaste vahekaugus ei tohi olla üle 10 mm. Kiil peab ulatuma üle saeketta ülemiste hammaste. 4.8. Pinki ei tohi seisata, surudes vastu saeketast puutüki vm. esemega. 4.9. Saeketta alumisel, mittetöötaval osal peab olema põhjata lauspiire. 4.10. Töö tuleb katkestada, kui materjali etteandmise rullide töö on raskendatud. 4.11. Töövaheajal ning elektrivoolu katkemisel tuleb kõigepealt välja lülitada elektrimootor. 4.12. Puhastada, pühkida ja saepuru koristada tohib ainult siis, kui mootor on välja lülitatud ja saeketas seiskunud. 4.13. Viskuvat, mõranenud ning murdunud hammastega ketassaagi kasutada ei tohi. 4.14
Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korral Lihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäired Suuraju ehk otsaju Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna) Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad: Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) Kahvakera Mustaine Talamisealune tuum Põhimiktuumade funktsioonid Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad liigutusi, kahvakera ja talamuse
) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
