Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge,4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased , siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks.Alumiinium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13,aatommass 26,98154. Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid.Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi 5XXX SEERIA ALUMIINIUMI SULAMID Kodutöö nr. 5 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord KEEMILINE KOOSTIS ....................................................................................................... 3 OMADUSED ........................................................................................................................ 4 KASUTUSVALDKOND ...................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.........................................................................
40. Malmi kokillvalu V a lu v o r m Sele 1.39. Malmi liivsavivormi valu T e r a s e s t k o k illi p o o le d T õ u k u r id a ) a v a tu d b ) s u le tu d c ) v a l a m in e d ) v a l a n d i v ä lja t õ u k a m i n e - 19 - 1.1.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid kuni 0,5% rauda, olles tegelikult alumiiniumi- rauasulam. Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maa- koores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esi- neb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järg- nevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinu...
Ingmar Bötker 9a Alumiinium Al Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus
2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge Kasutatakse rni, vaske, angaani, tsinki jt. elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures. Vrvus: punakas 3
8). Tähisele järgnev arv näitab vastava elemendi keskmist sisaldust protsentides. Kui elemendi sisaldus terases on kuni 1%, siis reeglina arvu ei järgne. Näiteks: teras 40X( 0,40%C, kuni 1%Cr), teras 12X18H10T(0,12%C, 18%Cr, 10% Ni, kuni 1 % Ti), teras 9XC( 0,9% C, kuni 1%Cr ja Si), terasX61( ca 1% C, 6%Cr, ca 1% V). Legeerteraseid toodetakse ainult rahulikena ning tähist c margitähise lõpus ei tooda. Alumiinium Peamine maak on boksiid, mis sisaldab Al2O3 - nH2= ning Fe, Si, ja teisi oksiide. Tootmisprotsess: 1)Al2O3 saamine 2)Al2 O3 elektrolüüs Al saamiseks
Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kergesti kriimustatav Plastiline Mehaaniliselt hästi töödeldav Keemilised omadused Keemiliselt aktiivne metall Teda katab tihe oksiidikiht Õhus püsib tavalisel temperatuuril muutumatuna
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada.
..3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist valmistatakse elektrimootorite kollektoreid, generaatorite kontaktrõngaid, keevituselektroode jne, kus on vaja kuumakindlust. Alumiinium ja selle sulamid Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja tihedus 2700 kg/m3. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani.
...................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................................................................................................................5 1.3 Alumiinium.................................................................................................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid........................................................................
TURMALIIN Füüsikalised omadused Keerulise koostisega alumiinium-boorsilikaat (Na,Ca)(Mg,Fe,Mn,Li,Al)3Al6[Si6O12](BO3)3*(OH)4 Mineraalide klass: silikaat Värvus: värvusetu,roosa,roheline,sinine,pruun,must jne. Süngoonia: trigonaalne Kuju: prismalised-tulpjad kristallid Läbipaistvus: läbipaistev või läbipaistmatu. Läige: klaasiläige Kõvadus: 7-7,5 Tihedus: 3,02-3,41 g/cm 3 Leidub graniitides ja pegmatiitides. Tunnused · Värvus oleneb selles leiduvatest lisanditest.Erinev värvus ei ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla erivärvilised. · Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik tuhka tõmmata. · Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused: Akrotiit-värvusetu burgeriit-kollakaspruun draviit- pruun,rohekas, sinine elbaiit-kollakas indigoliit-ingosinine liiddikoatiit- mitmevärviline ruberiit- punane,roosa siberiit- kirsipunane,roosa sörl-must,rauari...
Alumiiniumvalu Külastasin IAC Tartu tehast õppeaine materjaliõpetuse raames. Sinna jõudes võttis meid vastu tehase direktor ja ta asus meile tehast koheselt tutvustama. Kuid tegemist on üsna mürerohke kohaga, muidugi oli võimalus meil võtta ka kõrvatroppe, aga sellisel juhul oleks tutvustav jutt täitsa kaduma läinud. Esmalt tutvustati meile elektriahju, kus sulatati alumiinium üles et see vormi valada, sellele järgnesid valumasinad, kus valati alumiinium vormi. Kindlasti pidi olema alumiiniumi sulamis 0.4 protsenti alumiiniumi, et oleks võimalik üldse toodet karastada. See järel liikusime edasi ning jäime seisma liivakärna masinate juures. Liivakärna toodeti liivast ja vaigust, mida paagutatakse et saada liivakärna. Liivakärna kasutatakse detailide vormimiseks, liivakärn laguneb 450C kraadi juures
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse j...
· Boksiit(punakas-pruun kivim), mis on alumiiniumoksiit koos mustusega, kaevandatakse maakoorest. · Kaevandatud alumiiniumoksiiti töödeldakse siis leelisega, et eemaldada mustus. Selle tulemusea saadakse valge aine, mille nimi on alumiiniuoksiit. · Alumiiunium transporditakse siis hiiglaslikesse tsisternidesse, mis on vooderdatud grafiidiga, mis käitub katoodina. Samuti ripuvad keset tsisterni grafiidiklotsid ja käituvad anoodidena. · Alumiinium lahustatakse siis sulatatud krüoliidis see vähendab ta sulamistemperatuuri, mis vähendabki lõppkokkuvõttes kogu protsessi maksumust. · Elekter juhitakse segusse ning elektrolüüs algab. Elektrolüüs lagundab segu, kasutades selleks elektrit. · Kui segu on ära lahustunud, siis alumiiniumi ja oksiidi ioonid saavad liikuda, ning siis nad eralduvad üksteisest. Elektrolüüsi toimumine ja selle tingimused: Pildi seletus:
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda k...
Minu kodus on kõik juhtmed tehtud vasest, kuid on olemas ka alumiiniumist juhtmeid. Elektrijuhtmetes kasutamiseks on vask hea sellepärast, et ta on hea elektrijuht ja tal on väike eritakistus. Samuti leidub minu kodus vaske ehetes ja eurosentides. Teine väga tähtis metallide kasutusala on elektripirnide hõõgniidid. Minu kodus on need tehtud volframist. Volfram on parim metall hõggniitide valmistamiseks, sest see on peaaegu kõige rasksulavam metall. Üks väga levinud metall on alumiinium. See on kerge ja hea peegeldusväimega ning tal on hea elektrijuhtivus. Minu kodus on alumiiniumist tehtud paljud lambikuplid, peeglid, mahlaauruti, kausid, vannitoa lagi ja paljud mööbliosad. Kõige tuntum metall on arvatavasti raud. Minu kodus on kõige rohkem rauda raua sulamite näol malmis ja terases, sest rauda eriti ei kasutata tema hinna ja vastupidamatuse pärast. Malmist on tehtud minu kamin ja radiaatorid, sest malm on väga hea soojusjuhtivisega.
Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
Mootor Raam ja kepsulaagrid Sisepõlemismootori väntmehhanismi laagrid on suuremas osas liugelaagrid. Laagritele seatavad erinõuded: 1) Laagrimaterjal peab suutma peita endasse väntvõllilt lahti tulnud üliväikeseid osakesi, et need koos õliga ei muutuks pastaks , mis oleks võimeline laagrid kiiresti ära kulutama. 2) Laagrimaterjal peab olema väga kulumiskindel . 3) Laagrimaterjal ei tohi löökkoormuste all väsida. Laagriliud koosneb vastavalt laagripesale painutatud lehtterasest alusest ja sellele kantud õhukesest laagrimaterjali kihist.Liudade sisepind on kaetud õhukese kulumiskindla sulamikihiga .Kihi paksus on 0,25 0,7 mm . Kihimaterjaliks on 25 30 % tina sisaldusega alumiinium . Diiselmootorites võidakse kasutada ka pliipronksi . Jahutussüsteem Mootori jahutamiseks on 2 võimalust : 1) õhuga 2) vedelikuga Kütus...
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tän...
Alumiinium Omadused Hõbedane värvus, kerge (tihedus 2700 kg/m3), pehme metall, hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 2.65·10- 8 Wm ). Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Saamine Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest mida nimetatakse bosksiidideks. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalAli elaniku kohta), kus selleks kasutatakse odavat geotermaalset energiat. Rakendused
a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV. · seismisel niiskes õhus kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel · kuumutamisel tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3 viimases kihis elektrone ja need loovutatakse. Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga keskkonna reostumist kahjulike ühenditega
Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Ajalugu.............................................................................................................................................5 1.3. Aatomi ehitus.........................
715 °C. Teame, et alumiiniumi sulamistemperatuuriks on 660 °C, aga kuna IAC tehases valmistatakse detaile alumiiniumi sulamitest, siis ka sulamite sulamistemperatuurid on kõrgemad kui puhtal alumiiniumil. Teiseks, ma ei teadnud varem mis on liivakärn, või milline liivakärn välja näeb ja milleks seda kasutatakse. Kuna IAC tehases valmistatakse autode jaoks detaile (näiteks Scaniale), siis on vaja, et detail peaks olema seest niiöelda tühi. Kuum ja sulatatud alumiinium valatakse vormi, kus liivakärn vormis. Detaili valmimisel liivakärn pudeneb liivamassiks. Liivakärn peaks olema samasuguse värvusega (kollakaspruun), aga sel hetkel oli tehases ka mõned kärnad defektiga (osadest kohtadest tumedam pruun – kärn oli saanud selles kohas rohkem kuumust). Liivakärn valmistamiseks kulub 8 tundi ning 450 °C. Veel räägiti meile sellest, et kui detail valmis saab, siis peale seda lihvitakse ja lõigatakse üleliia olevad osad/servad ära
docstxt/14760882859977.txt
närilisi. toidu valmistami- haigetel, mis võib nõuab tavapära- Happevihmad ne ja hoidmine viia dementsuseni ja sest erinevat põhjustavad mulla alumiinium- lausa surmani. käitlemist. Toidu happelisuse nõudes) Oletatakse, et valmistamisel, suurenemist, mis paneb Inimese organism alumiinium võib olla hoidmisel ja tar- liikuma omastab üks Alzheimeri tõve bimisel ei kasu- mullaosakestega seotud alumiiniumit ka tekitajatest. tata alumiinium- raskemetalli hingamiselundite nõusid.Vältida alumiiniumi, mis kaudu. alumiiniumi si-
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
Plii ja elavhõbe Eesti atmosfääris Plii ja elavhõbe on raskemetallid, mis suurtes kogustes võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (depressioonist närvisüsteemi haigusteni). Neid aineid satub loodusesse peamiselt erinevate tööstuste ja transpordi tõttu. Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja hambaplomme; pliist aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes. Autotranspordist õhku sattunud raskemetallid võivad sadestuda teedest mitmekümne meetri kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed raskemetallide kihiga kaetud. Uuemates autodes kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kol...
SO2 ja Al2O3 Vääveldioksiidi füüsikalised omadused Värvusetu gaas Terava lõhnaga Mürgine gaas Sissehingamisel võib tekitada allergiat Vääveldioksiidi keemilised omadused Reageerib veega Reageerib aluselise oksiidiga Vääveldioksiidi kasutusalad Keldrite, ladude desinfitseerimine Väävelhappe tootmine Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes Amfoteerne oksiid Reageerib hapetega Reageerib leelistega Alumiiniumoksiidi levik Esineb looduses kristallvormis korundina Al2O3 Infoallikad Merit Sarandi ,,Tähtsamad g...
koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur –
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K Köögi pinnad ja nende puhastamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 Sisukord: o Plastikkatted 3 o Linoleum 3 o Korkkatted 4 o Tekstiilkatted 4 o Marmor Pinnad 5 o Graniit 5 o Keraamilised plaadid 5 o Roostevaba teras 6 o Alumiinium 6 o Klaas pinnad 7 o Kasutatud kirjandus 8 2 Linoleum Linoleum on looduslikest ainetest põrandakattematerjal, mille tootmist tuntakse juba üle saja aasta. Esimesed linoleumid sisaldasid palju korki, kuivasid kokku ja olid raskesti puhastatavad, Plastikkatete tootmise suurenedes jäi linoleumi kasutamine tahaplaanile.
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%). Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähteaineks on boksiid. Alumiiniumi kasutatakse masina, mootori, tanki, ja suurtükitööstustes; sidevahendites, lõhkainete, valgustus ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ja tööstus ning
Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele.
valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides
Hõbe on väga pehme ning raske.Pehmuse tõttu kasutatakse hõbeda sulamid peamiselt vasega 925 (870). Hõbeda muudavad tuhmiks väävel ,muna, tomat, sibul. AgNO3 seda kasutatakse meditsiinis söövitava vahendina soola tüügaste ja konna silmade hävitamiseks. AgJ selle rapputamisel pilvedesse saab tekitada vihma sadu. Ehted peeglid refletorid fotopaber, filmid. Alumiinium(Al) Leidub Al2O3 rubiin Hõbevalge pehme kerge hästi töödeldav hea peegeldumis võimega.hea elektri ja soojus juht. Alumiinium reageerib hästi hapetega. Söögi asju ei tohi panna alumiinium nõudesse. Kasutatakse köögitarvete, fooliumi, elekotroonika valmistamiseks. Elavhõbe(Hg) Ainuke toa temperatuuril vedel metall kõige raskem vedelik ültse. Elavhõbeda ühendid ja aurud on mürgised kahjustavad närvisüsteemi.Kasutatakse Termomeetrite, hammasteplomide,minipatareide tegemiseks. Vask(Cu) Hästi töödeldav hea elektri ja soojus juht. Mõningad vase ühendid on mürgised.Vask
detailite soveldus paaris teistega tugevamatest materialidest detailidega, head tööomadused madalatel temperatuuridel kuni 250 °. Vasesulamid: Pronks (+Sn), skulptuurid, medalid seadmed Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid Uushõbe (+Ni+Zn), ehted, lusikad, kellaosad, metallraha Melhior (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed Alumiiniumsulamid Kuna alumiinium on üldiselt üsna pehme, siis kasutatakse ehituseks enamasti alumiiniumsulameid. Need on märkimisväärsemalt paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium, lisaks ka kõvaduselt on nad lähedased terasele, samal ajal terasest aga mitmeid korda kergemad. Kerguse ja heade mehaaniliste omaduste tõttu kasutatakse alumiiniumsulameid lennukites, rakettides, tehiskaaslastes, autotööstuses, ehitustegevuses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel.
Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................................3 1. Puit lennukid ........................................................................... Error! Bookmark not defined. 2. Metallidest lennukid ..................................................................................................................5 2.1 Alumiinium ........................................................................................................................5 2.2 Teras ...................................................................................................................................6 2.3 Titaanium ...........................................................................................................................7 3. Komposiitmaterjalidest lennukid ....................................
Alumiiniumoksiid Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist. Looduses leidumine: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena.Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on: · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust,
pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsinikusisaldus malmides 1,7%. Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem
1) happeline oksiid + hape nt. + 2) happeline oksiid + aluseline oksiid sool nt. + 3) happeline oksiid + alus sool + nt. + + ALUSELISED OKSIIDID ; ; ; ; ; ; happeline 1) aluseline oksiid + alus nt. + 2) aluseline oksiid + happeline oksiid sool nt. + 3) aluseline oksiid + hape sool + nt. + + MUUNDUMISRAKTSIOONI VÕRRAND a) väävel vääveloksiid väävelhape magneesiumsulfit 1. 2. 3. b) alumiinium alumiinium(III)oksiid alumiinium(III)kloriid alumiinium(III)hüdroksiid alumiinium(III)sulfiid 1. 2. 3. 4. IOONID (elektronide, neutronite ja prootonite arvu määramine) 18 10 18 10 18p 16p 15p 14p 17n 16n 16n 14n OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE, REDUTSEERIJA JA OKSÜDEERIJA MÄÄRAMINE REAKTSIOONIVÕRRANDITE KIRJUTAMINE (kuidas mida saada?)
Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 111019 19 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LENNUMATERJALIDE AJALUGU........................................................................4 2. SULAMID LENNUKIEHITUSES............................................................................5 3. ALUMIINIUM LENNUKIEHITUSES.....................................................................6 4. TITAAN LENNUKIEHITUSES................................................................................7 5. KOMPOSIITMATERJALID LENNUKIEHITUSES................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD...............................................................................
elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsiniku sisaldus malmides alla 1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem.
Rauapuru põlemine (Rauapuru).....................................................21 Lisa 10. Vase soojusjuhtivuse katse..........................................................22 Lisa 11. Alumiiniumpuru põlemine............................................................23 2 3 Sissejuhatus Vaske ja rauda hakati kasutama kõige varasemalt, hiljem tuli juurde alumiinium. Vasest tehti vanaajal palju ehteid, nõusid ja teisi kaunistusi. Rauda, aga kasutati suurem osaliselt relvade, turviste, tööriistade valmistamiseks, kuid tehti ka ehteid. Hiljem avastati tugevamaid raua ühendeid ja hakati tegema uuemaid ja paremaid relvi, tugevamad sõjavarustust ja muid asju. Aeg liikus edasi ja inimesed kasutasid rauda ja vaske juba rohkem, kuigi vase kasutamine ei arenenud nii kiiresti oli vask ikkagi tähtis metall
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt.
valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld.Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metallide hulka kuuluvad ka leelismetallid. Argielu tähtsamatest metallidest sulavad suhteliselt madalal temp. tina ja tsink ning mõnevõrra kõrgemal alumiinium. Raud kuulub kõrge sulamistemp. metallide hulka(1538*C). Kõrgeim sulamistemp. on volframil.
Alumiiniumi kasutamine Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 9a klass õpetaja Külli Vita Talv 2007 Alumiiniumi kasutamine Veel äsja, sada aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, sest seda ei osatud veel eriti leida ega valmistada. Seetõttu oli ta väga hinnaline ja haruldane metall, millest tehti ainult luksusesemeid. Alumiiniumi valmismaterjalina(ehedana) looduses ei leidu. Looduses leidub seda ainult ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud ja ta esineb paljude kivimite ja teiste mineraalide koostistes. Tähtsaimaks aluiiniumi tooraineks on
kõvadust määrata saab. Vastasel juhul võib katse lõppeda katsekeha lõhkumisega. Arvestades, et pehme terase, karastamata terase, lõõmutatud süsinikterase, messingu ja alumiiniumsulami kõvadused on ligilähedased, võime järeldada, et antud materjalide omadused on sarnased. Teistest oluliselt kõvem materjal on karastamata teras, mille kõvadusenäitaja ületas märkimisväärselt teiste materjalide omi. Teistest oluliselt pehmem materjal on alumiinium, mis oli nii pehme, et isegi küüne jälg jäi surudes peale.
tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium, rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema sulamistemperatuuriga metallidest. Tehnikas on paljudel juhtudel oluline, et kasutatav materjal oleks võimalikult kerge(st väikese tihedusega). Nn kergmetallid on eelkõige alumiinium ja magneesium, aga ka argielus vähem tuntud metall titaan (see paistab silma ka keemilise vastupidavuse poolest, kuid tema kasutamist piirab suhteliselt kõrge hind). Enamik metalle on küllaltki kõvad. Eriti kõva on kroom. Samas on ka võrdlemisi
(eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina) [15.08.04], mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sylam. Pronks on vase ja inglistina sulam, harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
