Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad. Kaubad on käegakatsutavad hüvised, millede tarbimine võib olla pikaajaline. Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele. Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõdlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem,mida madalam on selle hind. Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel.
2. Milline ettevõtja saab määrata prokuura? FIE võib anda prokuura (volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel) füüsilisele isikule. FIE võib olla iga füüsiline isik. 3. Mis on majandusteaduse uurimisobjektideks? Rahvamajandusõpetus ja ettevõttemajandusõpetus. 4. Millised kulud alluvad kasvavate kulude seadusele? Alternatiivkulud 5. Kirjuta vähemalt viis avalikku kaupa. Näiteks riigivalitsemine, riigikaitse, riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine, perekond. 6. FIE eelised ja puudused teiste ettevõtjate ees? FIE eelised: Võib olla iga füüsiline isik. Võib tegutseda hooajaliselt. FIE võib anda prokuura füüsilisele isikule. Ei ole vaja omada algkapitali.
seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jms reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Keskmine muutuvkulu = muutuvkulu / koguprodukt Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb. Piirkulu (MC)- täiendava tooteühiku valmistamisele täiendav kulu. Piirkulu = kogukulu muutus / koguprodukti muutus Testid: Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. VALE. Nii otsesed kui kaudsed on alternatiivkulud. Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu. VALE: püsikuluei sõltu tootmismahust. Kui tootmismaht =0 siis ka muutuvkulud =0. TÕSI Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151 krooni siis 11nda ühiku tootmise piirkulu väiksem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. ÕIGE Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota kui tootmistegureid
Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid · Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
d) kaubad ja teenused, mida 100 krooni eest saab osta 68. Mihklil on 150 krooni. Ta tahaks osta endale ühe raamatu (70 kr), süüa restoranis tagasihoidliku prae (30 kr), minna teatrisse (60 kr), osta väiksele õele pähklisokolaadi (20 kr) ja osta 18 krooni eest klassiõele sünnipäevaks lilli. Et tal kõige selle jaoks raha ei jätkunud, otsustas ta osta raamatu, lilled ja minna teatrisse.Antud juhul on restoranilõuna ja sokolaad raamatu, lillede ja teatripileti a) asenduskaubad b) alternatiivkulud c) täienduskaubad d) muutuvkulud 69. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta: a) suurendab avaliku sektori kulutusi b) vähendab avaliku sektori kulutusi c) alandab maksumäära d) emiteerib raha 70. Kindlustuspreemia on rahasumma, mida: a) makstakse eraisikutele ja ettevõtetele, kes on sõlminud pikaajalise kindlustuslepingu b) makstakse õnnetusjuhtumi korral välja kindlustuslepingu sõlminud eraisikule või ettevõttele
samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. · Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU SPETSIALISEERUMIST. SUHTELISE EELISE TEOORIA RAKENDUS KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE KORRAL Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Mittetäielik spetsialiseerumine · Kasvavate alternatiivkulude mudelile baseeruv kaubavahetus eeldab, et täielikku spetsialiseerumist ei toimu, sest see pole otstarbekas toodete alternatiivkulude ja suhteliste hindade tõttu. Võrreldes tasakaalukogustega autarkia tingimustes võidavad mõlemad 20 X ja 20 Y, s.t
samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. • Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU SPETSIALISEERUMIST. SUHTELISE EELISE TEOORIA RAKENDUS KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE KORRAL Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Mittetäielik spetsialiseerumine • Kasvavate alternatiivkulude mudelile baseeruv kaubavahetus eeldab, et täielikku spetsialiseerumist ei toimu, sest see pole otstarbekas toodete alternatiivkulude ja suhteliste hindade tõttu. Võrreldes tasakaalukogustega autarkia tingimustes võidavad mõlemad 20 X ja 20 Y, s.t
Tarbimine on hüviste kasutamine. Vajaduste rahuldamiseks on 3 peamist majandussüsteemi: Traditsiooniline majandus (juhivad kombed ja tavad), Käsumajandus (Riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine), Turumajandus (eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda). 6 Maa ja kapitali kui ressurside iseärasused Maa kui ressurss on looduse poolt antud piiratud ressurss, kapital aga luuakse varasema majadustegevuse (investeerimise) käigus. 7 Alternatiivkulud ja tootmisvõimalused. Alternatiivkulude mõiste ja näited Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada). 8 Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus Traditsiooniline majadnus juhivad kombed ja tavad Käsumajandus riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine. Turumajadnus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Kasvavad alternatiivkulud et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. Konstantsed alternatiivkulud suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast. Alternatiivkulu väljendatakse mikro-ja makroökonoomikas füüsilistes ühikutes Piir- ehk marginaalne alternatiivkulu väljendatakse 1 ühiku kohta. Efektiivsuse olemus: 1
Kahjulik on see siis, kui mitu ettevõtet kasutaksid sama tehnoloogiat ja konkureeriksid omavahel ning hind kujuneks välja nõudluse ja pakkumise võrdumiskohas. 13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’jänesed’. 5 14
juba tehtud kulusid ning kulusid, mis on alternatiivide jaoks ühesugused) · Varemtehtud e. pöördumatu kulu(on juba tehtud ning neid pole võimalik muuta. Need on minevikukulud ning juhtimisotsuste langetamise seisukohast omavad ainult kogemuslikku väärtust). · Alternatiivkulu e. loobumiskulu(kujutavad endast potentsiaalset tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teistele. Alternatiivkulud eeldavad valikuvõimalust vähemalt kahe alternatiivse otsusevariandi vahel). · Täiendkulu(e diferentsiaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes, seetõttu võib seda nimetada ka täiendkuluks. Silmas tuleb pidada, et täiendkulude arvutamisel saadav tulemus võib olla nii pluss- kui miinusmärgiga) 3) Kulu kontrollimiseks: · Mõjutatav(kulu loetakse erinevatel tasanditel mõjutatavaks, kui vastava tasandi juht suudab
Pika perioodi keskmine kulu mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulut alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel Nullkasum firma ei saa ei kasumit, ega kahjumit. Teenib üksnes normaalkasumit. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõikide totmisteguritega võib varieerida
Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulud alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel Kasumi maksimeerimise kuldreegel: MC=MR Kui marginaalne tulu on suurem kui marginaalne kulu, siis kasum kasvab
uurimuse läbiviimise kulud seotud rahavood. Ent kui te olete juba uuringu läbi viinud, pole sellega seotud kulud enam projekti hindamise seisukohalt tähtsad. Seega küsimus on ajas. Sõltumata teie tulevasest otsusest on turu-uuringu kulud juba tehtud ja pöördumatud. Reeglina rahavoogusid, mille toimumine pole mõjutatud projekti vastuvõtmise või tagasilükkamise otsusest, ei arvestata kapitali eelarvestamisel. 6) Alternatiivkulud Nüüd vaatleme rahavoogusid, mida ei saada, kui projekt vastu võetakse. Projekt tekitab kulusid, mida projekti elluviimisest loobumisel saaks rakendada rahavoogude tootmiseks. See on äritegevuse alternatiivkulu. Näiteks võib projekt kasutada tootmishoone väärtuslikku põrandapinda (millega oleks võinud midagi muud peale hakata - nt. välja rentida või kasutada mõne teise toote ladustamiseks). Võtmeküsimus on, et altematiivkulude rahavood peavad väljendama
27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32
Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures
Abielude funktsioneerimine 1. Tööjaotuse kujunemine abielus: mees ja naine spetsialiseeruvad erinevatele valdkondadele, kuna see maksimeerib perekonna kogutulu. 2. Kasumi jaotumine abielus: kasum (võim) ei pruugi abielus sugugi võrdselt jaotuda suurema osa abielu "kogutoodangust" haarab enda kätte see osapool, kelle kasu võimalikust lahutusest on suurem. 3. Laste saamine: Becker: sündimus langeb lääne ühiskonnas, kuna nõudlus laste järele langeb ja lapse alternatiivkulud on naiste jaoks tõusnud. 4. Lahutused: nende arv on viimastel aastakümnetel tõusnud, kuna lahutuskulud (eriti naiste jaoks) on langenud. Tervis ja sotsiaalne keskkond Maailma Tervishoiuorganisatsioon: tervis on täieliku füüsilise ja psüühilise heaolu seisund. Tervise ja haiguse mudelid: - meditsiiniline mudel: tervis (ja haigus) on bioloogiline nähtus, mis on kogu inimkonna jaoks sama tähendusega
abstraheeruda. See käsitlusviis võimaldab püstitada teoreetilisi hüpoteese ja neid ka empiiriliselt kontrollida.Perekäitumine (Becker) - Arenenud riikides on toimunud viimasel sajandil naiste sisenemine tööturule arusaam naise rollist (naise käitumisreeglid) on muutunud.*Lapsed (õigemini nende kasvatamine) ehk hüvis y1 on muutunud seoses naise töö väärtustamisega suhteliselt kallimaks võrreldes teiste hüvistega (y2). Kodutöö, sealhulgas laste hooldamise alternatiivkulud on tõusnud. *Tulemuseks on puhta tuluefekti (1b) asendumine segaefektiga (1c), kus positiivne tuluefekt ei suuda kompenseerida negatiivset hinnaefekti laste suhtes. Ratsionaalsuslõks mudel ja institutsioonide roll*Omakasupüüdlikud valijad püüavad valimispassiivsusega teiste kulul liugu lasta.*Omakasupüüdlikud poliitikud püüavad maksimeerida häälte arvu valimistel ja selle nimel valijatega manipuleerida
.. Leida saab ka erinevaid hälbeid nagu efektiivsusest tulenev hälve, rahalisest määrast tulenevat hälvet jne. 28. Kululiigid, kulukohad, kulukandjad o Kuluarvestus eeldab hea aruandlussüsteemi ja kuluarvestussüsteemi olemasolu ettevõttes. Ettevõtte kuluarvestussüsteem realiseerub kolmes peamises komponendis: Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. o Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest o Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud ühele kauplusele 300 euro eest kuus. Laienduse tegemisel peate arvestama, et 300 kaotate. Kui te seda siiski teete, siis seda kulu ei lähe kasumiaruandesse! o KULULIIKIDE analüüs o Missugused kulud? (erinevus kasumiaruande skeemidest) o Kulude käitumise analüüs (funktsioonid) o Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega
olevad vahendid materiaalsed ja rahalised ressursid, aeg, teadmine, individuaalsed võimed (inimkapital), mida saaks kasutada oma eesmärkide saavutamiseks, on napid. absoluutsest nappusest- vahendite puudust ühe kindla eesmärgi saavutamiseks. Keeruliseks muudab küsimuse asjaolu, et aja jooksul kujunenud kasu saamise uued võimalused nõuavad samal ajal ka rohkem nappe ressursse. Majanduslikult on tulemus paradoksaalne uuenduste ja arengu tulemusena suurenevad alternatiivkulud, sest seni parimad valikud muutuvad uueks kulumõõduks. Olukord, kus kõik inimesed oleksid rahul olemasolevaga, on vähetõenäoline. Seepärast võiks ehk ka edasine tegelemine majandusteadusega olla hea investeering. Stiimulid: Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid.
NB! Ühiskonna heaolu seisukohalt tuleb maksimeerida kogukasulikkust. VTP tekibki ressursse erinevates proportsioonides kombineerides. Pareto-efektiivsuse printsiip väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning ühe hüvise tootmist saab suurendada ainult teise hüvise tootmist vähendades. Väljaspool VTP pole võimalik toota, sest ressursid on piiratud. Seespool kõverat on tegemist raiskamisega. Optimaalne punkt asub seal, kus ressursiühikute teisaldamise alternatiivkulud on võrdsed Ülesanne: Leia kus asuvad VTP-l alljärgnevad punktid: Punkt A Kõik ressursid toidu tootmiseks. Punkt B - Kõik ressursid riide tootmiseks. Punkt C Ei jätku ressursse tootmiseks Punkt D Osa ressursse on kasutamata Punkt X- toodetakse nii toitu kui riiet. 5 2.Hinnateooria. Hinnamehhanismi uurimine tähendab tarbijate ja tootjate turukäitumise vastastikuste
toota 8 ühikut kaupa X ja 6 ühikut kaupa Y, siis on Eestil absoluutne eelis kauba X tootmisel ja Lätil kauba Y tootmisel. Kui mõlemad riigid vastavalt ka spetsialiseeruksid, suureneks kahes riigis kokku mõlema kauba kogutootmine. Suhtelise eelise teooria järgi on kogutoodang kõige suurem siis, kui kaupa toodetakse sellises riigis, kus on selle kauba tootmisel kõige madalamad alternatiivkulud, kuna siis võidaksid sellest kõik spetsialiseeruvad ja omavahel kauplevad riigid. Olgu siinkohal selle illustreerimiseks toodud järgmine näide. Joonisel 18 näidatakse esiteks tootmisvõimalusi kahes riigis - Eestis ja Costa Ricas. TTe näitab, milline on transformatsiooni piirmäär (MRT, ing k marginal rate of transformation) banaani ja puittoodete vahel Eestis, TTc näitab sama suhet Costa Ricas
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
Hüviste tootmisel tuleb eelkõige mõelda mida toota, kuidas toota, kellele toota. Näiteid tootmisvõimaluste kõveral: guns-vs-butter, tudengi või õppejõu ajajaotus, igasugune tootmine. 2 Printsiip 3: valikutega kaasnevad kulud Ühe hüvise tootmiseks või tarbimiseks kasutatud ressursse ei saa enam kasutada teiste hüviste tootmiseks või tarbimiseks. Valikute tegemisega kaasnevad kulud – alternatiivkulud, mida võib mõista kui loobumiskulusid (kui kaotatud võimaluse hinda). Seetõttu tuleb otsuse vastuvõtmisel läbi mõelda iga valiku puhul kaasnevad kulud ning tulud (sealhulgas ka mitterahalised). Näide 1. Mida te oleksite tahtnud teha loengusse tulemise asemel? Näide 2. Kuidas kujuneb kõrghariduse omandamise alternatiivkulu? Kas minna ülikooli või hakata tööle? Mis on ülikooli lõpetamise positiivsed tagajärjed? Millest tuleb samal ajal loobuda?
46 Kriteerium: kas teatud kulud on mõjutatavad vastutuskeskuse juhi poolt? Kõik kulud on kontrollitavad teatud tasemel Kontrollitavate kulude tase iseloomustab juhi tegevust Kontrollimatud kulud on sellised, mida juht ei saa mõjutada. Kontrollimatud kulud on näiteks tsehhihoone rendikulud tsehhijuhataja seisukohalt 47 Pöördumatud kulud ja alternatiivkulud · Alternatiivkulu (asenduslik kulu) ehk loobumiskulu (opportunity cost) on potentsiaalselt paremuselt järgmise või ohverdatud võimaluse kasutamise väärtus, kui ühe otsuse puhul tuleb teisest võimalusest loobuda. · Täiendkulu (incremental cost) on lisakulu ja tulu, mis tekib täiendava tootekoguse tootmisest või müügist. · Pöördumatud kulud on juba tehtud ja nende suhtes ei saa midagi ette võtta, praegused ja tulevased otsused ei muuda, väldi ega
See vahe ongi tootja hinnavaru. 3.13. tootja hinnavaru erinevus kasumist tootja hinnavaru on tulude ja muutuvkulude vahe: R-VC. Kasum on tulude ja kogukulude vahe: pii=R-VC- FC. Niisiis, kasum ja tootja hinnavaru erinevad püsikulude poolest. Turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal nind kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa. Seda iseloomustavad koht, aeg, hind, ostu ja müügi alternatiivkulud, ostja ja müüja kompensatsioon. Turg on peamine majanduselu reguleeriv institutsioon. Täielik konkurents täidetud on tingimused hüvise homogeensus, ruumilise ja ajalise diferentseerituse puudumine, isiklike eelistuste puudumine, ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste kvaliteedi ja hindade kohta, müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada, turg on avatud, hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Hüvise nõudluse
juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 10 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Kui me ostsime 5000-kroonise videomaki, ei ostnud me külmkappi jne. Nüüd võib küsida: mis läks meile maksma ostetud videomakk? Vastus on: nii need 5000 krooni kui ka võimaluse hoida toitu külmkapis. 12-kroonise kinopileti hinnaks oli muuhulgas ka kõhutäis. Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Alternatiivkulud on ka väga suure praktilise tähtsusega. Oma igapäevases elus peame pidevalt arvestama (sageli me seda muidugi ei tee), kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Võtame näiteks tüki maad. Meil on võimalus ehitada sinna suvila või hakata seal roose kasvatama (nagu me teeme seda 9. peatükis). Võib-olla aga tahaksime selle hoopis välja rentida. Kasutades ära ühe nendest võimalustest, me loobume teistest, sest
Kui reaalpalga piirkasulikkus ületab vaba aja piirkasulikkuse on nad nõus töötama rohkem, sest väärtustavad sissetulekute suurenemist vabast ajast rohkem. Kasulikkuse funktsiooni saab maksimeerida graafiliselt eelarvejoone kaudu. Mida kõrgem on palgamäär, seda kulukam on tööst loobumine vaba aja kasuks. Samas, mida madalam on palgamäär, seda vähem inimesed oma tööjõudu pakuvad, sest siis on tööst loobumise alternatiivkulud madalamad. Tuginedes sellisele loogikale, on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kalduvust pakkuda kõrgema palgamääraga rohkem tööjõudu, nimetatakse asendusefektiks. Kui palgamäär kasvab, siis suurendab see inimese nõudlust kõikide kaupade järele, kaasa arvatud vaba aja järele. Sellist efekti, kui palgamäära kasv põhjustab tööjõu pakkumise vähenemise, nimetatakse sissetulekuefektiks.
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste 6 toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta 'jänesed'. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg,
13. Mille poolest erinevad avalikud ja individuaalhüvised? Individuaalhüviste tootmist finantseeritakse müügituludest, avalike peab teist moodi finantseerima; individuaalhüviste 6 toodangumahu määrab hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüve tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivsete alternatiivkuludega; individuaalhüvise ostja ei ole vaja selle kasulikkust salata, avaliku puhul on aga hea mõte seda teiste silmis maha teha, et ise rohkem nautida; individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiiranguga, avalike puhul on aga levinud mõtteviis, et neid võib kasutada tasuta – ’jänesed’. 14. Milliseid turutõrkeid on võimalik loetleda? Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg,
· Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Kasvavate alternatiivkuludega on tegemist siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. o Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon. o Punktid, mis asuvad väljaspool kõverat (paremal), pole ressursside olemasoleva mahu korral kättesaadavad. · Tehnoloogia täiustamine ja ressursside suurendamine toovad kaasa majanduskasvu, sest suureneb tootmiskogus, mida ühiskond on võimeline tootma. Seda kajastab TVK nihe väljapoole ja paremale. o Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal)
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muu...
liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil. kokku võime kõiki raamatupidamislikke kulusid nimetada ilmutatud kuludeks. Majandusanalüütilises arvestuses on: otsesed kulud alternatiivkuude vorm, mis esineb ettevõtte otsese rahalise kulutusena, väljamaksena ostetud e võõraste tootmistegurite eest. kaudsed kulud kõige laiemas tähenduses ressursside kasutamise alternatiivkulud kui need ressursid kuuluvad ettevõtetele või on panustatud omanike poolt ilma, et sooritataks mingit tegelikku otsest rahalist väljamakset. Majandusanalüütilises arvestuses eristub: Otsene kulu kui ettevõte ostab ressursse, mida ta ise ei oma. Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik) Kaudne kulu loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit
Tootmis- kulud Püsikulud Täiendkulud Müügikulud Segakulud Alternatiivkulud Pöörduma- tud kulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu – erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast. Alternatiivkulu väljendatakse mikro-ja makroökonoomikas füüsilistes ühikutes 7
Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest, mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel, mida me teeme ja kõigel, mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me
Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et
suurendab ka tema palka, aga need võivad olla väga lühiajalised eesmärgid, mis alguses kasvatavad edu, aga hiljem tekitavad probleeme. Tekivad agentuurikulud, mis on seotud sellega, et aktsionärid peavad panema juhtkonna käituma mõistlikult, et maksimeerida pikaajalist aktsia hinda (ettevõtte väärtust). Tavaliselt on kolme tüüpi agentuurikulusid: · juhtkonna monitoorimise kulud, · juhtkonna ebaratsionaalse käitumise kulud, · alternatiivkulud. Agentuurikonflikt aktsionäride ja võlausaldajate vahel on kerge tekkima, kui ettevõttel on oluline osa võõrkapitali. Asi on selles, et aktsionärid kontrollivad juhtkonna kaudu ettevõtte otsuseid, nt selle riskitaseme kohta. Mida riskantsemaks strateegia läheb, seda halvem kreeditoridele. Tekibki konflikt. Kui riskantsus suureneb, suureneb ka võõrkapitali hind, mis viib automaatselt võla enda väärtuse vähenemiseni.
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel kahe asjaoluga: kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega kasvava alternatiivkulu seadus (Law of Increasing Opportunity Cost), mille kohaselt suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral. Selgitus: kasvava alternatiivkulu seadus Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et ettevõte peab loobuma kasvavas koguses ühe kauba tootmisest, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Samuti võib tõlgendada, et ettevõtja peab loobuma kasvavas koguses ühest investeerimisvõimalusest, selleks, et vabastada piisavalt ressursse tema omanduses olevas ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
Küsimusega kuidas toota seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu väiksema alternatiivkuluga Suhtelise eelise mõiste pärineb algselt kaubandusteooriast, kuid seda on viimasel ajal laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. 1.4 Alternatiivkulud majanduses Tehes valikut me võrdleme tulu, mida saame mingi täiendava hüvise omamisest kulutustega, mis tekivad seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma. Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
