1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüste...
Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole ...
c. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse d. Pika elueaga hüvis 2. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. ... eelis pitsade valmistamisel: a. Chrisil on absoluutne b. Chrisil on suhteline c. Andil on suhteline d. Andil on absoluutne 3. Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige v.a.: a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel b. Sool omab suhtelist eelist Lobsteri ees c. Mõlemad saavad kasu kui Lobster pakub kala ja Sool pakub lobstereid d. Soolal ei ole suhtelist eelist kala pakkumisel 4. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt a on... punkt ja tootmine on ... a. Kättesaamatu; ebaefektiivne
c. Rohkemast toodete tootmisest võrreldakse sellega mida inimesed tahavad tarbida d. Kapitali akkumulatsioonist ja alternatiivkulude vältimisest 4. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on: a. Kasvab b. Sama c. On null d. Väheneb 5. Kui tootmine on efektiive, siis: a. Me tahame osta tooteid kui alternatiivkulud on madalad b. Me seisame kompromissi ees ja kaasnevad alternatiivkulud c. Me võime rahuldada oma soove, kuid sellega kaasnevad alternatiivkulud (opportunity cost) d. Meie tootmiseks valitud toodetega ei kaasne alternatiivkulusid 6. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui pliiatsite piir ... on võrdne ...: a. Kasu; pliiatsite; kuluga b. Kulu; kustukummi; kuluga c. Kasu; kustukummi; kasuga d
Arvestustest 1.2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...
a. Maa, ettevõtlus ja inimkapital b. Ettevõtjate ja inimeste oskused, maa mida nad omavad ja nende kapital c. Maa, inimeste oskused, masinad firmade omanduses d. Inimeste oskused, inimeste raha ja firmade raha Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtelist (comparative) eelist tomatide kasvatamisel, kui Vali üks: a. tema piirkasu tomatitest on suurem kui Timil b. tema alternatiivkulud tomatite kasvatamisel on väiksem kui Timil samuti tomatite kasvatamisel c. Tom võib kasvatada rohkem tomateid kui Tim d. tema alternatiivkulud tomatite kasvatamisel on väiksem kui naeriste Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nappus (scarsity) kasvab, kui: Vali üks: a. ressursid ületavad meie vajadusi b. ressursid on limiteeritud c. vajadused ületavad nende rahuldamiseks vajalikke ressursse d. vajadused on piiramatud
Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets. Kasu tekib Mõlemad riigid, Kasu saab see, kes 1. Kes saab kasu kaubavahetuses mõlemad partnerid, Sellele kus kaubavahetusest kui nad ekspordib rahvusvahelisest osalenud pool kui nad eelisseisund on kummagi riigi spetsialiseeruvad külluslikke
Loobumis- ehk alternatiivkulu * Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel Alternatiivkulu tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. * Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime, on alternatiivkulu. Tehes
ja tuleb valida, kas osta seda või teist või hoopiski kolmandat hüvist); 8. d; kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab koordinaatide alguspunkti e origoni suhtes nõgus (NB!), konstantsete alternatiivkulude seadust aga sirgjoon; 9. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 10. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 11. b; suhteline eelis tähendab, et tööjaotuse aluseks on võimalikult väikesed alternatiivkulud e teisisõnu põhimõte et tegevusest (valikust) tulev kaotus oleks võimalikult väike; Vt ka ülesanne 12 ja 13; 12. c; 13. 1.b; NB! Peetri muru niitmise alternatiivkulu on 6/5= 1 ja 1/5 pesemata autot ning Toomase muru niitmise alternatiivkulu on 4/3= 1 ja 1/3 pesemata autot ceteris paribus. Peetri auto pesemise alternatiivkulu on 5/6 niitmata jäänud muruplatsi ja Toomasel ¾ niitmata muruplatsi. Kui võrrelda nüüd
Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Riik - Riikliku Riigi rahvas- A. Suurenes tööliste Kasu Kasu vahetusest Kasu saavad riigid, 1. Kes saab kasu rikkuse aluseks on Smith jõudis mõju. kaubavahetusest saavad kes osalevad
b. on absoluutselt elastne c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest Tagasiside Õige vastus on: on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. kahanev tulu b. alanevad MRC c. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Tagasiside Õige vastus on: kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel. Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. ressursihinnast b. asendusressursi pakkumise elastsusest c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Tagasiside
Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c. Ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud e. Portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaks kauplevat maad saavad vastastikusest kaubandusest kasu, kui:: Vali üks: a. Ühel maal on mõlema kauba osas absoluutne eelis b. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud c. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud d. Kehtestatakse vastastikune enamsoodustusreziim Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui vastastikusst alustavad väike ja suur riik, siis: Vali üks: a. Importkaubad langevad suhteliselt enam suures riigis b. Eksportkaupade hinnad alanevad suhteliselt enam suures riigis c. Eksportkaupade hinnad tõusevad suhteliselt enam suures riigis d
majandusteadlane Adam Smith, kelle põhitööks on „Rahvaste rikkus“. Tõene Arvestustest 1.2 1. Majandusteadust (economics) võib defineerida kui teadust, mis seletab: valikuid, mida me teeme puutudes kokku nappusega. 2. Kui turud on efektiivsed, siis ressursid kasutatakse seal, kus nad on hinnatud kõige kõrgemalt. 3. Kui me liigume piki väljapoole kumerduvat võimaliku tootmise piiri (vaata joonist), tootes rohkem takosid ja vähem pitsasid, takode alternatiivkulud suurenevad. 4. Majandusteaduse põhiline ülesanne on aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib. 5. Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige v.a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel. 6. Kui majandus kasvab, siis: võimaliku tootmise piir nihkub väljapoole. 7. Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a
kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. - Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest ALTERNATIIVKULU Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teiste hüviste tootmiseks. Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast.
toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt Suhteline eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem Töötunnid enne kaubandussuhete loomist. Anne Tõnu 1 õunakook 1 tund 6 tundi 1 puupink 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Tootmise alternatiivkulud. Anne Tõnu 1 õunakook ½ puupinki 2 puupinki 1 puupink 2 õunakooki ½ õunakooki Töötunnid pärast kaubandussuhete loomist. Anne (1 õunakook) Tõnu (1 puupink) Oma tarbeks 1 tund 3 tundi Ekspordiks 1 tund 3 tundi Töötunnid kokku 2 tundi 6 tundi
esialgne suhteline hind selles riigis ja millised on rahvusvahelised kaubandustingimused. Mida lähemal on rahvusvahelised kaubandustingimused ühe riigi suhtelistele hindadele seda vähem see riik võidab. Mida tähendab kaubanduse puhul täielik tootmise spetsialiseerumine? kas täieliku spetsialiseerumise järeldus on tõenäoline ka tegelikkuses, miks? Kuidas on seotud tootmise alternatiivkulud ja toodete (autarkia) suhteline hind riigis? Varasemas näites riigis A oli kaubanduseelne suhteline hind 1/2 ja riigis B 3/2. Kuna A müüb maailmaturul kaupa S siis selleks et riik A kaubavahetusest võimalikult palju võidaks peaks S suhteline hind olema võimalikult kõrge (ja kauba T suhteline hind madal). Senikaua kuni rahvusvaheline hind asub kahe riigi suhteliste hindade vahel saavad mõlemad riigid kaubandusest kasu
AS KARU EELDUSED Projekt 4 aastat Müük koos ekspordiga 30,000 tk Müügihind tk/€ 40 Müügitulu aastas/€ 1,200,000 4 aasta müügitulu/€ 4,800,000 Omahind tk/€ 25 Tootmiskulu aastas 150,000 Investeering/€ 900,000 Amort aastas/€ 150,000 4 aasta amort/€ 600,000 Amort jääk 4 a pärast /€ 300,000 Täiendav investeering käibevarasse/€ 300,000 Tagasi projekti lõppetes/€ 300,000 Turu-uuringud/€ juba tehtud EI kajastu RV-s 20,000 WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000 ...
b. Mõlemad võidate c. Teie võidate, kuid müüa kaotab kuna ostate cocat peale südaööd d. Müüa võidab kuid teie ainult siis kui on palav ilm 13. Majanduslikke valikuid võib kokku võtta viie olulise küsimusena. Need oleks: a. Miks, mida, kuidas, millal ja kus b. Mida, kuidas, millal, kus ja kes c. Mida, miks, millal, kus ja kes d. Mida, kuidas, millal, kus ja miks 14. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: a. Rahast, mille te kulutate ostes riideid b. Rahast, mida te kulutate söögile ja joogile c. Rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes d. Rahast, mida kulutate CD-de ostmiseks 15. Makroökonoomika on õpetus: a. Rahvuslikust ja globaalsest majandusest b. Kõikidest nappuse aspektidest c. Multinatsionaalsest ärist d. Indiviidide ja eraettevõtete otsustamisest
a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete tööviljakust b. töstes täiendressursside hinda c
ARVESTUSTEST 1.1 (Sissejuhatus majandusteooriasse) 1. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: a. Rahast, mille te kulutatae ostes riideid b. Rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes c. Rahast, mida kulutate CD-de ostmiseks d. Rahast, mida te kulutate söögile ja joogile 2. Majandusteadlased teevad edusamme: a. Luues ja testides majandusmudeleid b. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad c. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad d
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud.
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteadlased on üldjuhul nõus,et: Vali üks: a. maksud on liiga madalad b. maksudel ei ole olulist mõju c. Üüri piirmäär (lagi) vähendab elamispinna kättesaadavust d. maksud on liiga kõrged Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: Vali üks: a. Rahast, mida te kulutate söögile ja joogile b. Rahast, mille te kulutate ostes riideid c. Rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes d. Rahast, mida kulutate CD-de ostmiseks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): Vali üks: a. Jõulushoppamise põhjustavad Jõulupühad b
d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d. Kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel 5. Majandusrent: a. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne b. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne c. Puudub täieliku konkurentsi korral d. On võrdne intresimääraga, kui turud on täiusliku konkurentsiga 6. Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR
Arvestustest 1.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 15,00/15,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Küsimus 1 Nappus on olukord, mille puhul Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Midagi on ära r...
d. on absoluutselt mitteelastne ÕIGE Küsimus 10 Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu ÕIGE Küsimus 11 Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. alanevad MRC b. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel ÕIGE c. kahanev tulu d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Küsimus 12 Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRP ÕIGE b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi piirtootlikuse ja MRC d. ressursi hinna ja MRC Küsimus 13 Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a
Küsimus 17 1,00 punkti 1,00-st Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. alandades asendusressursside hinda d. tehes kõike loetletut e. tõstes liikmete tööviljakust Küsimus 18 1,00 punkti 1,00-st Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. kahanev tulu b. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel c. alanevad MRC d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Küsimus 19 0,00 punkti 1,00-st Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 14 000 b. 10840 c. 14490 d. 7000 Küsimus 20 1,00 punkti 1,00-st Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: Vali üks: a
firmade jaoks kahanevad c. On olemas töötuse vastane kindlustussüsteem d. Logelejaid on kergem vallandada e. Palgad langevad suhteliselt kergemini, võrreldes kulutustega kapitalile 22. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC Töö-ökonoomika arvestustest d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 23. Töö tasustamise vormide areng toimub suunal a. töö tariifisüsteemide arendamine b. ajatöö osakaalu suurendamine c. tükitöö osakaalu suurenemine 24. Töötuse majanduslikke kulusid võib ligikaudselt väljendada, mõõtes a. Töötuse tõttu kasvanud kuritegevuse kahjusid b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c. Hüviste väärtust, mida töötud oleksid võinud toota d
see, millest tuleb ilma jääda (loobuda), et saada valitu. Korrates, ainult vabalt saadavate hüviste alternatiivkulu e loobumiskulu on null (0). Alternatiivkulude arvestamine on suure praktilise tähtsusega. Oma igapäevaseski elus peaksime sagedamini hindama, kui palju oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime otsustanud (valinud) teisiti. Piiratud ressursside (näiteks aeg, raha jmt) korral, kui kõikide meie soovide täitmiseks lihtsalt ei jätku vahendeid, ilmuvad ka alternatiivkulud ning nende väärtus ei ole paraku null. Veelgi suurema tähtsusega on võimalike saamata jäänud tulude arvestamine ettevõtete kui ka kogu ühiskonna (riigi või selle osade) majandamise tasandil. Majandusteooria üks olulisemaid ülesandeid ongi nimetatud valikuloogika põhimõtete uurimine nii tarbimis-, jaotus- kui ka ettevõtteteoorias. Saavutatava kasu (tulemuse) ja alternatiivkulu võrdlemine on aga kõigi majanduslike valikute tegemise ja analüüsimise aluspõhimõte.
sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim. Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. Majanduse põhisektorid: 1)hankiv 2)tootmis 3)teenindus Majandusressursid: 1 . Loodusressursid ( kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital (masinad, seadmed, tehased, raha) 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3
3) Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4) Vaadeldakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalikauba. Kasvavate alternatiivklude seadus mida suurem on hüvise tootmismaht, seda suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise tootmiskogust suurendada kehtib vaid, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Kui on tegemist ressurssiga, mida saab kasutada mitme hüvise tootmiseks, on TVK sirgjoon ja alternatiivkulud konstantsed. Seega võib öelda et TVK illustreerib graafiliselt, nappust, toodete valikut ja alternatiivkulu. 1.3 TURG JA MAJANDUS Lk 14 17 Turumajandus toimib erinevate majandusaegntide individuaalsete otsuste põhjal. Majandusagendid majanduses osalejad- majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm.
toode(tootmisprotsessi väljund) • Liigid: reaalkapital; kaupkapital; rahakapital • Kapitali ringkäik: rahakapital→tootlik kapital→kaupkapital→rahakapital Kulud • ... Teatud hüviste tootmiseks on võtdsed nende tootmiseks kasutaud tegurite panuste väärtusega • Käitiskulud – kõik ettevõttes tootmistegevuses tehtud kulutused • Tootmiskulud – kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus • Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalustest • Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa • Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud
b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis b. pika perioodi keskmine kulude kõvera U-kuju c. püsi- ja muutuvkulude erinevust d
teooria tõestamiseks sellises vormis nagu seda esitas D. Ricardo. · Erinevus absoluutsest teooriast.Isegi kui ühel riigil olemas absoluutne eelis kõikide kaupade ja teenuste suhtes, on kaubavahetus teiste riikidega võimalik. · Ühised seisukohad. Mõlemad riigid saavad kasu kaubavahetusest. Mõlemal riigil absoluutne eelis. Mõlemad riigid spetsialiseeruvad absoluutse eelise tootele. 10. Alternatiivkuludele baseeruv suhtelise eelise teooria: tekkepõhjused, püsivad alternatiivkulud, tootmisvõimaluste raja kuju, täieliku spetsialiseerumise võimalus. · Tekkepõhjused. Aitas seletada Ricardo teooriat- Niisiis omab teatud kauba tootmisel suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. · Püsivad alternatiivkulud- on muutumatud kogu tootmisvõimaluste raja ulatuses. · Tootmisvõimaluste raja kuju on sirge. Tootmisvõimaluste rada on kõver, mis
Konkurentsis on võimalik läbi lüüa siis kui toodad toodet, mille toomiskulu on väike (millel on suhteline eelis). (Kui on vaja tootmise kulu siis jagad esimese teisega) 6. Töötunnid enne kaubandussuhte loomist. Anne Tõnu 1 õunakook 1 tund 6 tundi 1 puupink 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Tootmise alternatiivkulud. Anne Tõnu 1 õunakook ½ puupinki 2 puupinki 1 puupink 2 õunakooki ½ õunakooki Töötunnid peale kaubandussuhte loomist. Anne (1 õunakook) Tõnu (1 puupink) Oma tarbeks 1 tund 3 tundi Ekspordiks 1 tund 3 tundi
Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida. 9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk
c. kaudseid kulusid d. alternatiivkulusid Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: Vali üks: a. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole b. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole c. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole d. kõik variandid on valed Küsimus 18 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige: Vali üks: a. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum b. majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum Küsimus 19 Küsimuse tekst Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): Vali üks: a. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral b. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad c. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 20 Küsimuse tekst
7,9-6,1= 1,8 1/1,8 = 0,556 D 3 6,1 1,8 0,435 E 4 3,8 2,3 0,263 F 5 0 3,8 KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE SEADUS: mida rohkem üht hüvist toodetakse, seda suurem on alternatiivkulu iga lisandunud tooteühiku kohta. Kasvavad (TVK origoni suhtes nõgus) või konstantsed alternatiivkulud. ABSOLUUTNE EELIS erinevad totjad võivad valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on loomulik või omandatud eelis. SUHTELINE EELIS riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st. Mille tootmise absoluutne eelis on suhteliselt suurim) ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st. Mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim)
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADU...
MIKROÖKONOOMIKA 4. KONKURENTS1 4.1. Turutasakaal täieliku konkurentsiga (ideaalsel) turul Majapidamisteooria ja firmateooria kirjeldavad tarbivate ning tootvate majandussubjektide otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud ...
Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Piiratud ressursid ja alternatiivkulu Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud. Valikutega kaasneb loobumine ja sellega omakorda alternatiivkulu. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Reeglina alluvad alternatiivkulud kasvavate kulude seadusele. Nõudlus Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind Nõudluse mõjurid Tarbijate sissetulek (mõju on erinev väheväärtuslike ja väärtuslike kaupade korral). Teiste hüviste hinnad (asendus- või täiendkaup). Tarbijate eelistused (maitse, mood, hooaeg).
muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. Rahavoogudes arvestatakse maksusid, kuid Eestis puhul rahavoogudesse seda arvestada pole vaja. Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) 8. Investeerimisprojekti lisanduvate rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms
Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest jäädakse ilma ressursi mõnest muust (alternatiivsest) kasutusviisist loobumise tõttu. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on diagrammijoon (graafik), mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise erinevaid kombinatsioone, eeldusel, et rakendatakse kõiki olemasolevaid (kättesaadavaid) tootlikke ressursse ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Kasvavate alternatiivkulude seadus sätestab, et alternatiivkulud suurenevad sedamööda, kuidas kasvab valmistatava toote ühikute arv. Konstantsed alternatiivkulud Mida, kuidas, kellele toota majanduse põhiküsimused Majandussüsteem on suhete süsteem, milles toimub ühiskonna majanduslik tegevus, kusjuures tavaliselt eristatakse nelja peamist 6 majandussüsteemi: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus, kus kõigis neis
Märgista a. arvestuslik kasum + majanduskasum = küsimus normaalkasum b. majanduskasum kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum alternatiivkulud Küsimus 24 Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid Õige kulusid: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. tootmistöötajate otsepalk b. firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised c. tulumaks d. firmas valmistatava toodangu omahind
finantseerimise allikaid 7. 8. Kasumi, (profit) kui ettevõtte tegevuse ühe põhieesmärgi, kujunemist 7.1. kajastab kasumiaruanne. Tehakse vahet raama-tupidamisliku (arvestusliku) ja majandusliku kasumi vahel. 8. . 8.1. Majanduslik kasum erineb raamatupidamislikust selle poolest, et selle . arvutamisel võetakse arvesse alternatiivkulud (opportunity cost). 8.1. AKTIVA, active PASSIVA, Passive Käibevarad, current Lühiajalised kohus- assets tused, current Raha,cash 10 liabilities ,
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel. Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik
a) Suureneb,kui hind tõuseb Kui pakkumisehinnaelastsuskoefitset on 3,siis hinna üheprotsendiline tõus b) Suurendab pakkuvat kgust 3% võrra Maksukoorem langeb täies mahus ostjatele,kui D ) nõudlus on täielikult mitteelastne 4. Tootmiskulud Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu · Vale.kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil on alternatiivsed kasutusvõimalusi,on nii otsesed kui kaudsed kulud alternatiivkulud. Mida suurem firma tootmis maht,seda väiksem on firma püsikulu · Vale.püsikulu suurus ei sõltutootmismahust,lühiperioodil on ta konstantne.tootmismahu kasvades väheneb keskmine püsikulu. Kui tootmismaht võrdub nulliga,võrduvad ka muutuvkulud nulliga · Õige Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogutulu on 151 krooni siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu
ÖKONOOMIKA ÜLESANDED 1: MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID TURUMEHHANISM 1 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest: 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad............ 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad ............ 2 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest, vast. : 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad: füüsika, keemia jm. ..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad: filosoofia, sotsioloogia, ajalugu jm............. 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad:matemaatika, füüsika, bioloogia.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad:psühholoogia, ajalugu, filosoofia ............ 3 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus b) tehnikateadus...
20000 100 30000 300 1 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) 2) 2 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 4 Pöördumatud kulud ja alternatiivkulud 4.1. Firmale pakutakse võimalust sõlmida leping uue detaili valmistamiseks, mis nõuab masinal N 100 töötundi. Praegu toodab see masin pidevalt detaili A ning uue detaili valmistamist saaks korraldada ainult vähendades vastavalt detaili A väljalaset. See tähendaks ettevõttele 20 000 euro kaotamist. Uue detaili tootmisega kaasneks ka muutuvkulude suurenemine 10 000 euro võrra. Kas ja millistel tingimustel leping sõlmida?
40 30 20 10 0 0 1 2 3 4 5 6 relvad Joonis 3. Tootmisvõimaluste kõver. Jooniselt 3 näeb ka seda, et teise ja kolmanda relva alternatiivkulu on juba suurem kui 5 leiba. Mis sellest järeldub? See tähendab, et alternatiivkulud kasvavad, mistõttu tootmisvõimaluste kõver ei ole lineaarne sirge vaid kumer. Siin on tegemist kasvavate alternatiivkulude seadusega, mis tuleneb sellest, et näiteks toodud näites iga täiendav leiva tootmisest vabanev ressurss sobib vähem relvade tootmiseks kui eelmine ressurss, mistõttu iga täiendava relva tootmiseks on vaja üha rohkem ja rohkem ressursse leiva tootmisest ära võtta. Kui alternatiivkulud oleksid konstantsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
