teoreetiliste kuludega? Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2
Firma peab keskenduma nende tingimuste väljaselgitamisele, kus vahe MÜÜGITULUDE JA TOOTMISKULUDE vahel on maksimaalne. Majandusteadlased ja raamatupidajad aga käsitlevad kasumit erinevalt: · kogutulu arvestavad ühtemoodi; · kogukulu käsitlus on erinev. Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui firma kasutab tootmiseks oma ressursse (maa või hooned), loobub ta sissetulekust, mille ta oleks teeninud selle ressursi rentimisel või müümisel. Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. Raamatupidajate kasum nemad arvestavad ainult otseseid kulusid; Majandusteadlaste kasum otsesed kulud + kaudsed kulud
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ...
kaasa: inflatsioonimäära kasvu 1% ja nominaalse intressimäära kasvu 1% 8. Raha funktsioonideks on kõik välja arvatud: rikkuse, jõukuse näitaja (raha funktsioonideks on vahetusvahend, arvestusühik, akumulatsioonivahend) 9. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank: suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 12. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus ....... rahanõudlust ning (üldine) hinnatase ....... : vähendab; tõuseb 13. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 14. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 15
Kõnesoleva teooria kohaselt peab riik eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st, mille tootmises absoluutne eelis on suhteliselt suurim) ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st, mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim ehk mille puhul on absoluutne halvemus suhteliselt suurim). 1936. aastal täiendas. G. Haberler suhtelise eelise käsitlust alternatiivkulude kontseptsiooniga, mille kohaselt riigil, kus mingi kauba tootmise alternatiivkulu on väikseim, on sellise kauba tootmises suhteline eelis. 23. Th. R. Malthus ja tema turu ülerahvastuse teooria. Thomas Robert Malthus (1766-1834) oli inglise vaimulik, teoloog, majandusteadlane Teened: SKP arvutuste tegemine, (töö)väärtusteooria, kahanev piirtoodang, agregeeritud nõudlus. Rahvastikuteooria (rahvastik kasvab tavaliselt geomeetriliselt (1,2,4,8,16,32 jne), toiduainete tootmine aritmeetiliselt (1,2,3,4, jne). Kontrollimeetodid:
A kompromissi leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel B optimaalsete tarnepartiide määratlemine C õigete tellimis- ja tarneaegade määratlemine A, B A, C B, C A, B, C 4. Mis kulud on puudumiskulud? A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne? A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme C katta puudulikke müügiprognoose 43 A, B A, C B, C A, B, C 6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid.
momente, on näha, et ootekogemus on tegelikust viivitusest sageli tähtsamgi. Ooteaeg avaldab ka majanduslikku mõju nii teenindusfirmale kui tema klientidele. (Fitzsimmons, lk. 339) 18 Ooteaja majanduslikku maksumust saab vaadelda kahest küljest. Firma võib mõõta töötajate jõude ootel hoidmise kulu ning klientide jaoks on ootamise hinnaks kaotatud aja alternatiivkulu, millele lisanduvad emotsionaalsed efektid: tüdimus, ärevus jms. Konkurentsiturul võib liigne ootamine või isegi pika ooteajaga arvestamine viia käibe languseni. Klienti saab vaadelda kui ressurssi, mida võib teenindusprotsessis kasutada. Kliendi ooteajal saab firma tootlikkust tõsta, kui temaga seotud piiratud võimalusi efektiivsemalt ära kasutatakse, näiteks on avalike teenuste puhul alati teenindushoone tõhusalt kasutuses.
62. Raha funktsioonideks on kõik alljärnevad, välja arvatud: vahetusvahend; rikkuse, jõukuse näitaja; arvestusühik; akumulatsioonivahend 63. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank suurendab rahapakkumist 64. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 65. Kui raha tehinguringluskiirus on konstantne aga raha hulk suureneb kahekordseks, siis: tehingu keskmine hind korrutatud tehingute hulk peab kahekordistuma 66. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 67. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus … rahanõudlust ning (üldine)hinnatase … vähendab, tõuseb 68. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 69. Raha kui bartervahetuse alternatiivi tekkimine oli seotud ajendiga hoida kokku bartermajandusele omaste tehingukulude arvelt ja tõsta üldist majanduslikku
turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang RKT
turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang.
mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Maksimum ja miinimumhinnad.
Pöördumatud kulud on kulud, mis on juba tehtud või mille tekkimist ei saa ära hoida. Pöördumatuks kuluks on näiteks uue hoone ehitamiseks tehtud kulu. Transpordi puhul on pöördu- matuks kuluks infrastruktuuri ehitiste amortisatsioon. Alternatiivkulu on ressursi väärtus, mis oleks ressursil selle kõige tõhusamal alternatiivsel kasu- tamisel. Alternatiivkuluks ehk võimalikuks kuluks loetakse ka ettevõtte raha investeerimisel saamata jäänud intressitulu. Alternatiivkulu all mõeldakse ka võimaliku alternatiivse toote toot- mise kulu, mida oleks võimalik toota sama ressursiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
