Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. 11 Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. ,,Prii-sõidu" fenomeniks nimetatakse sellist nähtust, kus tarbijad soovivad avalikku kaupa, aga ei avalda valmidust selle eest maksta. See asjaolu tekitab raskusi avaliku kauba nõudluse õigel
Pilet I Võrdsus ja vaesus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti) *suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega . *absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina *elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist 2. Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks? Mida nendega mõõdetakse? (4p) Lorenzi kõver - kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatii...
koosneb ostukorv aastaselt fikseeritud kaubagruppide osakaaludest. 14) Alusinflatsiooni mõiste Alusinflatsiooni (core inflation) arvutamisel jäetakse tarbija ostukorvist välja toidukaupade (mõnikord ka alkohoolsete jookide ja tubaka) ja energia hinnad, kuna need on lühiajaliselt kõige volatiilsemad ja võivad seetõttu moonutada tegelikke inflatsiooniprotsesse majanduses. 15) Inflatsiooniga seonduvad kulud · Äraarvatud inflatsiooni kulud 1) ,,saapatalla kulu" ehk sularaha hoidmise alternatiivkulu tõus 2) ,,menüükulud" ehk hinnatõus sunnib ettevõtteid sagedamini hindu muutma 3) kõrgem inflatsioon toob kaasa suurema volatiilsuse suhtelistes hindades (kui hindu mitte piisavalt sageli muuta) 4) inflatsioon võib tahtmatult mõjutada inimeste maksukäitumist (tõsta kõrgemasse maksuklassi) 5) pidevalt muutuva hinnatasemega majandus nõuab harjumist (rahaline mõõdupuu muutub) · Ootamatu inflatsiooni kulud
Piiramatud vajadused Hüvised ja teenused hüvis on kitsamas tähenduses tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus. Teenus on mitteainelisel kujul tarbitav hüvis. Piiratud e nappivad ressursid või hüvised neid ei jätku tasuta (0-hinnaga) jagamisel kõikidele soovijatele ja nende omandamisega kaasnevad alati alternatiiv- e loobumiskulud. Vabalt saadav hüvis või ressurss selle alternatiivkulu on võrdne 0-ga, st ükski kasutaja ei pea sellise hüvise omandamisel loobuma ühestki teisest. Piiratuse majandusseadus (law of scarcity) väidab hüvised olevat piiratud seetõttu, et ei ole piisavalt vabalt saadavaid ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Lihtsustatud skeemina: piiratud (tootlikud) ressursid piiratud hüvisedpiiramatud vajadused.
Majapidamiste otsus pakkuda tööd sõltub palgamäärast, mis peab olema võrdne viimase tunni väärtusega, mida kulutatakse mittemajanduslikuks tegevuseks Kui palgamäär tõuseb, muudavad majapidamised pakutava töö hulka Kõrgem palgamäär toob endaga kaasa töö pakutavat kogust mõjutavad sissetuleku ja asendusefektid Asendusefekt – mittemajandusliku tegevuse alternatiivkulu kasvab, kui palk kasvab o See efekt motiveerib majapidamisi suurendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb Sissetuleku efekt tähendab, et kõrgem palk suurendab sissetulekuid o Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele o Et vaba aeg on samuti normaalhüvitis, siis sissetulekuefekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui
Ressurside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss.
Selliselt hinnatud kulusid nimetatakse alternatiivkuludeks (opportunity costs). Alternatiivkulude lähtekohaks on majandusteaduse põhiprobleem: valik erinevate alternatiivide vahel. Näiteks kalapüügi laevameeskonna liikmed võivad teha mõnda muud töö (töötada kaubalaeval), kütust ja muid vahendeid võib kasutada teistes valdkondades. Laevaomanik võinuks laevaostuks kasutatud raha investeerid mõnda teise objekti, nt veoautosse jne. Tootmise sisendite alternatiivkulu suurus on see väärtus, mida neid sisendeid kasutades saanuks toota järgmisena parimas võimalikus rakenduses. Teine oluline alternatiivkulu on tootmistegevusega kaasnev keskkonnakulu (mõju), millega ei kaasne otseselt rahalist tehingut. Kui väetisetehas kasutab tootmises toorainet, kapitali, tööjõudu, energiat ning tootmise käigus suunatakse erinevaid jääkaineid lähedalasuvasse veekogusse, on need saastamisega
ehitussektorile: maaehitus Eesti Põllumajandusülikoolis (4a.) 8%, hoonete ehitamine Tallinna Tehnikakõrgkoolis (4a.) 10%, arhitektuur Eesti Kunstiakadeemias (4a.) 1%. 1.SISSEJUHATUS Majandusteadus uurib inimeste käitumist piiratud ressursside tingimustes. Ressursid on alati piiratud. Vajadused on piiramatud. Ressurssidel on hinnad. Vaja teha valikuid. Midagi ostes peame millestki loobuma. Loobumise hind on määrav - alternatiivkulu. Mis on eemärk? - inimene püüab maksimeerida oma heaolu - ettevõtja püüab maksimeerida oma kasumi Inimeste käitumine majandussüsteemis allub objektiivsetele seaduspärasustele ja tema enda ( riigi )poolt kehtestatud reeglitele Eesmärgi valikul on oluline õigluse printsiibi valik: · võrdsus - tähendab ümberjagamist kuna võimed on erinevad
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Seega küsimus on ajas. Sõltumata teie tulevasest otsusest on turu-uuringu kulud juba tehtud ja pöördumatud. Reeglina rahavoogusid, mille toimumine pole mõjutatud projekti vastuvõtmise või tagasilükkamise otsusest, ei arvestata kapitali eelarvestamisel. 6) Alternatiivkulud Nüüd vaatleme rahavoogusid, mida ei saada, kui projekt vastu võetakse. Projekt tekitab kulusid, mida projekti elluviimisest loobumisel saaks rakendada rahavoogude tootmiseks. See on äritegevuse alternatiivkulu. Näiteks võib projekt kasutada tootmishoone väärtuslikku põrandapinda (millega oleks võinud midagi muud peale hakata - nt. välja rentida või kasutada mõne teise toote ladustamiseks). Võtmeküsimus on, et altematiivkulude rahavood peavad väljendama netorahavoogusid, mis saadakse, kui projekti vastu ei võeta. Jällegi analüüsitakse rahavoogusid ettevõtte kui terviku seisukohast nii projekti vastuvõtmise kui ka tagalükkamise puhul.
on võrdne rahasummaga, mida inimesed peavad võrdseks keskkonnaseisundi paranemisest saadava kasuga (võrdub nende maksevalmidusega): tulud võrduvad nõudluskõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni) KOGUKULUD on võrdsed piirkulu kõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni); kulusid tuleb hinnata alternatiivkulude alusel (kui napp ressurss kasutatakse mingiks otstarbeks, siis selle valiku alternatiivkulu on võrdne parima alternatiivi väärtusega, millest loobuti). NETOTULU (NETOKASU)-piirkond nõudluskõvera ja piirkulukõvera vahel (kuni vastava koguseni) ehk kogukasu miinus kogukulud; realiseerida tuleks projektid, mille netotulu nüüdisväärtus on positiivne. OPTIMAALNE POLIITIKA-maksimeerib netotulu suuruse; seega on ressursside efektiivne jaotus (tagab suurima majandusliku ülejäägi ehk tarbija ja tootja hinnavarude summa) ühtlasi ka optimaalne; kui ajaperioode on mitu, on
seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma. Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Seega kujutab kavaliku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samal ajal kasutada teises kohas. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel alternatiiv- e. loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. ,,Prii-sõidu" fenomeniks nimetatakse sellist nähtust, kus tarbijad soovivad avalikku kaupa, aga ei avalda valmidust selle eest maksta. See asjaolu tekitab
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
ja b>a>d>c. Vaid juhul, kui stiimulid ehk kasuootused on X ja Y jaoks sellises vahekorras, satuvad indiviidid ratsionaalsuslõksu, st tehes teineteisest sõltumatult ratsionaalseid valikuid kahjustavad nad lõpuks ka iseennast. 4. . Tööjaotuse ja vahetuseta maailm. Et härral kulub ühe kampsuni tegemiseks alternatiiv- ehk loobumiskuluna 7 kinnast, siis saab ta 35 kinda kõrval teha veel (70- 35)/7= 5 kampsunit. Proua, kellel on kampsuni tegemise alternatiivkulu 5 kinnast, saab seevastu teha (100- 35)/5=13 kampsunit. Kokku on paaril 18 kampsunit. 2. Tööjaotuse ja vahetusega maailm. Proua teeb 20 kampsunit ja härra 70 kinnast. Härra vahetab 35 kinnast proua kampsunite vastu kursiga 6:1. Ta saab siis endale ümardades 6 (35/6) kampsunit. Prouale jääb siis alles 20-6=14 kampsunit. Seega on mõlemad siin 1 kampsuni võrra rikkamad. Kokku suurenes paari heaolu tööjaotuse ja vahetuse abil 2 kampsuni võrra.
Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda võrdsem on sissetulekute jaotumine. 10. Mis järgnevast EI OLE tüüpiliselt iseloomulik majanduse tõusufaasile: Eratarbimise vähenemine. Majanduslik mõtlemine 1. Turumajanduse puhul kujunevad otsused selle kohta, mida, kuidas ja kelle jaoks toota, individuaalsete otsuste põhjal. Neid individuaalseid otsuseid juhib turg. a) Õige b) Vale 2. Alternatiivkulu mõõdetakse alati rahas. a) Õige b) Vale 3. David Ricardo esindab majandusteaduses neoklassikalist koolkonda. a) Õige b) Vale 4. Majandusteadus nimetab ka ebaratsionaalset käitumist ratsionaalseks. a) Õige b) Vale 5. Käsumajanduse puhul on tegemist süsteemiga, kus otsused selle kohta, mida, kuidas ja kelle jaoks toota, teeb enamasti keskvõim. a) Õige b) Vale 6. Majandusteaduse lähtepunktiks on nappus ehk ressursside piiratus. a) Õige b) Vale 7
1. Kulud laovarude hindamiseks Perioodikulud ja tootmiskulud Tootmiskulude elemendid 2. Kulud otsustusteks Kulude käitumise alusel Olulised ja ebaolulised kulud Välditavad ja mittevälditavad kulud Pöördumatud kulud Alternatiivkulu e. loobumiskulu Piirkulu ja täiendkulu 3. Kulud kontrolliks Kontrollitavad ja mittekontrollitavad Otsustamise ja kontrolliga seotud kuluarvestuse mõisted: 1. MUUTUVKULUD on kulud, mis kasvavad või kahanevad olulises vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. 2. PÜSIKULUD on kulud, mis jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. 3
heaolu, seega peab tänasest tarbimisest loobumiseks pakkuma rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm
Varustab kaupade ja Tarbija valik mõjutab teenustega; hind kaubaturg hinda ja selle kaudu kujuneb N ja P kogu tootmist tasakaalus TARBIJAD Kulude liigitused (otsene, kaudne, fikseeritud, muutuvad, pikaajalised, lühiajalised) 1. OTSESED KULUD tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui firma kasutab tootmiseks oma ressursse (maa või hooned), loobub ta sissetulekust, mille ta oleks teeninud selle ressursi rentimisel või müümisel. Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. TOOTMISKULUDE LIIGID jaotus: 1
46 Kriteerium: kas teatud kulud on mõjutatavad vastutuskeskuse juhi poolt? Kõik kulud on kontrollitavad teatud tasemel Kontrollitavate kulude tase iseloomustab juhi tegevust Kontrollimatud kulud on sellised, mida juht ei saa mõjutada. Kontrollimatud kulud on näiteks tsehhihoone rendikulud tsehhijuhataja seisukohalt 47 Pöördumatud kulud ja alternatiivkulud · Alternatiivkulu (asenduslik kulu) ehk loobumiskulu (opportunity cost) on potentsiaalselt paremuselt järgmise või ohverdatud võimaluse kasutamise väärtus, kui ühe otsuse puhul tuleb teisest võimalusest loobuda. · Täiendkulu (incremental cost) on lisakulu ja tulu, mis tekib täiendava tootekoguse tootmisest või müügist. · Pöördumatud kulud on juba tehtud ja nende suhtes ei saa midagi ette võtta, praegused ja tulevased otsused ei muuda, väldi ega vähenda neid
reaalkapital suureneb. Investeeringute tulu (oodatav tulumäär)- ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida loodetakse saada antud investeeringutega. Tulumäära väljendatakse protsendina investeeritud summast. Investeeringute kulu- hind, mis tuleb maksta investeeritavate raharessursside ehk fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega või laenuressurssidega. Ettevõtte omavahendite puhul kujutavad investeeringud alternatiivkulu, laenuressursside puhul aga laenukulu. Laenukulu- laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdetuna protsendina algsummast. Teisiti väljendades on see laenu intress. Investeerimissoov võib esile kerkida kas: - Ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) - Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uute turgude vallutamise eesmärgil).
Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1. Laenuosakonna juhataja ametipalk 2. Laenuosakonna kasutatud kontoritarbed 3. Laenuosakonna juhataja poolt eelmisel aastal osakonnale ostetud PC maksumus 4. Panga üldreklaami maksumus, mis on jaotatud laenuosakonnale 5. Tulu, mida võiks laenuosakond saada, kui tema kontor oleks avatud alllinnas, mitte aga naabemaakonnas 7. Erinevus panga kuludes, kui võetakse vastu ja töödeldakse üpks täiendav laenuvajadus Ülesanne 8
Investeeringute paigutamisel on eesmärgiks alati oodatav tulu, kuid oodatav tulu ilmneb reaalselt aja möödudes. 2. Raha ajaldatud väärtus. Täna saadud raha on kallim, kui tulevikus saadav raha. Tegeliku väärtuse mõõtmiseks tuleb tuua olevikku projekti tulevased tulud ja kulud. Kui need tulud ületavad kulusid, siis suurendab projekt jõukust ja vastupidi. Et tuleviku tulusid ja kulusid tuua tänasesse tuleb arvestada raha alternatiivkulu ehk intressimäära. Kui suurt intressimäära kasutada tuleneb esimese aksioomi põhimõtetest. Seega tuleb alati arvestada, et investorid nõuavad alati suuremat tulu lisariskide kandmise eest. 3. Peamine on raha, mitte kasum. Jõukuse mõõtmisel kasutatakse töövahendina rahavoogusid, mitte raamatupidamise kasumit. Ükski firma ei saa investeerida raamatupidamiskasumit, vaid reaalselt laekunud raha. Raamatupidamiskasum võib tekkida
18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda kahel põhjusel: kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr. 19. Reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel on ex ante reaalne intressimäär, intressimäär, mis tegelikult realiseerub on ex post reaalne intressimäär. 20. Raha hoidmise alternatiivkulu on mõõdetav nominaalse intressimääraga 21. Kui inimesed peavad inflatsiooni tõttu sagedamini kasutama pangateenuseid, võtmaks raha oma pangakontodelt, siis kulu, mis sellega kaasneb, kannab piltlikult nime kingatallakulu, kui aga firmad peavad sagedamini korrigeerima oma toodetele kehtestatud hindasid, nimetatakse selliseid kulusid menüükulu 22. Majandusteadlased nimetavad reaalsete janominaalsete muutujate eraldatust klassikaliseks dihhotoomiaks,
kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – kapitali alternatiivkulu, käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine, kadu. Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak. Tellimisperioodi süsteem- Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
· Ühised seisukohad. Mõlemad riigid saavad kasu kaubavahetusest. Mõlemal riigil absoluutne eelis. Mõlemad riigid spetsialiseeruvad absoluutse eelise tootele. 10. Alternatiivkuludele baseeruv suhtelise eelise teooria: tekkepõhjused, püsivad alternatiivkulud, tootmisvõimaluste raja kuju, täieliku spetsialiseerumise võimalus. · Tekkepõhjused. Aitas seletada Ricardo teooriat- Niisiis omab teatud kauba tootmisel suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. · Püsivad alternatiivkulud- on muutumatud kogu tootmisvõimaluste raja ulatuses. · Tootmisvõimaluste raja kuju on sirge. Tootmisvõimaluste rada on kõver, mis näitab alternatiivseid kombinatsioone kahest kaubast, mida riik võib toota, kasutades täielikult oma ressursse parima kasutatava tehnoloogia puhul. · Täielik spetsialiseerumine poleks võimalik ilma kaubavahetuseta, sest riik tahab tarbida nii üht kui ka teist kaupa. 11
4. Mis iseloomustab suhtespetsiifilisi investeeringuid? Kuidas mõjutavad suhtespetsiifilised investeeringud ettevõtete vertikaalset integratsiooni (osta sisse teenust vs teha ise)? Suhte spetsiifilised investeeringud võivad olla konkurentsieelise allikaks, kui suudetakse allprotsessidesse investeerida. Isolatsioonimehhanismid kindlustavad suhtespetsiifiliste investeeringute rahavoo pikaajaliselt. Suhtespetsiifiline rahavoog ületab (suhte spetsiifilise) ressursi lühiajalise alternatiivkulu (opportunity cost) ja ületab resurssi tulu tema järgmises parimas kasutuses. LOENG XII 1. Organisatsiooni juhtimise ja strateegilise personalijuhtimise vaheline seos. Strateeegiline personalijuhtimine kuulub organisatsiooni juhtimise hulka, olles üks juhtimisprotsessipõhifunktsioone. Ei ole päris kindel selles!! 2. Personalijuhtimist mõjutavad tegurid Rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised tegurid; konkurendid, kliendid,
• Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine • Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine • Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud • Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – varude omamise kulu kuni nende müümiseni, tarnimiseni või muul viisil kasutamiseni. kapitali alternatiivkulu, kindlustus, need laokulud, mis sõltuvad hoiustatavate kaupade mahust (teenuse sisseostmisel hoiustustasud), varude riskikulu (riknemine, kahjustus, vargus). Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. • Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – kaotatud müük (tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus), tootmisseisak, järeltellimus (kui
ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2. Kasum on lühiajalise perspektiiviga ning EPS ei ole seotud aktsiate tulumääraga.
majandussüsteemid. alusel enda leibkonna ühe kuu Hinnavõrdluse läbiviimine, Majanduskeskkond. eelarve Iseseisev töö (juhendi ostukorvi maksumuse leidmine Vajadused ja ressursside loetleb iseseisvalt Eestis alusel)õpiku ja kaupluses ja tulemuste analüüs piiratus. Alternatiivkulu. kehtivaid otseseid ja kaudseid arvutiga ning esitlus Tulude-kulude ringkäik makse majanduses. Turg. täidab juhendamisel etteantud Sisukokkuvõtte koostamine Tööhõive. Kasum.
Erakauba puhul poleks tootmine efektiivne. Aga kuna avalikku kaupa iseloomustab see, et ühe isiku tarbimise tõttu ei jää teisele vähem kaupa järgi, võivad A ja B tarbija sama ühikut. Tootmismahu üle otsustamisel on seepärast oluline maksevalmiduse summa, mida kirjeldab vertikaalil maksevalmiduste liitmine. Antud olukorras saame määrata efektiivse looduspargi suuruse X* ruutkilomeetrit. Looduspargi rajamiseks on vaja kasutada ressursse. Ressursside alternatiivkulu võrdub piirkulu kõveraga. Nõudlus avaliku kauba järele Avalik kaup erineb erakaubast selle poolest, et tarbijate lisandumisel ressursside kasutus ei suurene. Kui avalik kaup on toodetud, siis on sellega varustatud kõik tarbijad, olenemata sellest, kas nad maksavad selle eest või mitte. ,,Prii-sõidu" fenomeniks nimetatakse sellist nähtust, kus tarbijad soovivad avalikku kaupa, aga ei avalda valmidust selle eest maksta. See
planeerimine ei pruugi sellena tunduda. Kuid Eurocontrol uurimusest (2006.aastal) lähtudes selgus, et kui lennufirmad suudaksid poole enda planeeritud lendude 25 ajagraafikust viie minuti võrra kokku suruda, siis oleks kulusääst ainuüksi Euroopas 1 miljard Eurot. /1, lk 102/ Järelikult võib öelda, et strateegiline hilinemiskulu on nii- öelda alternatiivkulu. Alljärgnev tabel toob eelneva jutu illustreerimiseks antud töös käsitletavad hilinemiskulude tüübid. Tabel 2.1. Hilinemiskulude definitsioonid /1, lk 102/ Hilinemiskulu tüüp Definitsioon Näide Näite kulu Strateegline tase Vahendid, mis on Puhvrite lisamine Lennuki planeerimistasandil ajagraafikutesse alakoormatus hilinemis- situatsioonidesse
Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Tasakaaluhind, tasakaalukogus, maksimum- ja miinimumhind - Turu tasakaal-
Asendusefekt tuleneb tegelikult jõukuse efektist. See seisneb selles, et kui hinnatase kasvab ja raha ostuvõime väheneb, siis laenuandjad küsivad raha välja laenates kõrgemat hinda (st raha vähem, intressimäär kõrgem). Kui intressimäärad on kõrged, siis vähenevad investeeringud, sest neid on nüüd kallim finantseerida (kui kasutatakse laene). Suurenenud on nüüd ka tarbimise alternatiivkulu ehk säästmisest saadav tulu. Selle asemel, et tarbida, on nüüd kasulikum raha säästa ja teenida kõrgemat intressitulu, et tulevikus rohkem tarbida. Lisaks sellele, väheneb ka eksport, kuna välismaalased hakkavad otsima odavamaid kaupu teistest riikidest. Kokkuvõttes soovitud kulutuste tase hinnataseme kasvades erinevatel põhjustel väheneb ja hinnataseme langedes kasvab.
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
Inimesel on halb, jääb vaesemaks. Kasulik laenuvõtjatele. (võttes kallimat raha laenuks, tagasi maksame odavamat) Inflatsiooni põhiprobleem: rikkus jaotub ümber Äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud (raha hoidmise alternatiivkulu tõus- inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu) Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber (laenuandja ja laenuvõtja- inflatsioon teeb laenuvõtjad rikkamaks) Seos inflatsiooni ja töötuse vahel
) o raha- ehk finantskapital (investeeringud) Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursid, kuidas ta vastab kolmele põhiküsimusele, on üles ehitatud kogu riigi majandussüsteem oluline on üles ehitada selline süsteem, kus alternatiivkulu oleks väikseim ja ressursside kasutamine efektiivseim. Majandussüsteemid Ajalooliselt tuntakse nelja tüüpi majandussüsteeme: - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste
Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud 23 2. Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – kapitali alternatiivkulu, käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine, kadu. Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. 3. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak. Tarnija juhitud laovarud (VMI) VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas (nt
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte raha...
A kompromissi leidmine varude suuruse ja tarnevõime vahel B optimaalsete tarnepartiide määratlemine C õigete tellimis- ja tarneaegade määratlemine A, B A, C B, C A, B, C 4. Mis kulud on puudumiskulud? A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne? A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme C katta puudulikke müügiprognoose A, B A, C B, C A, B, C 6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid. A tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks
C õigete tellimis- ja tarneaegade määratlemine 112 A, B A, C B, C A, B, C 4. Mis kulud on puudumiskulud? A kulud, mis tekivad tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne? A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme C katta puudulikke müügiprognoose A, B A, C B, C A, B, C 6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid. A tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks
a) Kaupade liikamisega seotud kulud (throughput costs) Ettevõtte oma ladude või rendipindade puhul on need peamiselt astmeliselt muutuvad püsikulud, mis otseselt ei seondu laos hoiustatavate kaubakoguste suurusega (laotöötajate tööjõukulu, amortisatsioon või rent, sisseseade ja käsitlustehnika amortisatsioon või rent ja hooldus, kommunaalkulud: valgustus, küte, side, valve, lumekoristus jne.) Oma varade kasutamise puhul on mõttekas arvestada ka oma varadesse seotud kapitali alternatiivkulu (vt. kapitali hind väärtuse lisamise peatükis). Vähestes pfirides võivad oma ja rendiladude kulud muidugi muutuda (näit laotööliste ületunnitöö, küttekulu sõltuvalt ilmastikust jms.). Sisenevate ja väljuvate kaubavoogude suurus võib laokulusid mõjutada (laotööliste ületunnitöö, täiendavad töölised töövõtulepinguga), kuid mitte hoiustatavate koguste suurus. Laoteenuse sisseostmise puhul on tegemist laopidaja poolt kasseeritavate kaubakäsitlustasudega
). ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II/koguvarad = intressideeelne kasum/koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind - e/v ühe allüksuse poolt teisele sama e/v allüksusele pakutava toote või teenuse eest nõutav hind (reaalset raha liikumist ei toimu, on eelkõige arvestuslikud näitajad). Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta 31 22. Firmasisene aruandlus. E/v kui terviku maj.tulemuste kujunemise jälgimiseks on vajal. teost. firma allüksuste ja nende si- semiste tasemete tulemuste anal Üldkontseptsioon: · Peab võimald. integreerida tulemusi kõigi tasandite suhtes. · Võimald- liigend. aruandesüst. aruandeper-de lõikes. · Aruannete tüübid: päeva-, nädala-, kuu-, kvartali-, aastaaruanded. · E/v plan.- ja aruandesüst. peab moodust
Näiteks: Otsustamine, mis vajab täiendamist Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud 2. Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) varude omamise kulu kuni nende müümiseni, tarnimiseni või muul viisil kasutamiseni. kapitali alternatiivkulu, kindlustus, need laokulud, mis sõltuvad hoiustatavate kaupade mahust (teenuse sisseostmisel hoiustustasud), varude riskikulu (riknemine, kahjustus, vargus). Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. 3. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud kaotatud müük (tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus), tootmisseisak, järeltellimus (kui klient ootab ja tarnitakse eraldi just temale)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
