MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport........................................................
Lühikese intervalli korral aga enamus inimesi sõiduplaanist huvi ei tunne. · Ks on sõiduaja kaal. Näiteks 2.0, kui tuleb seista täis bussis, 1.5, kui sõit möödub seistes, aga mitte pilgeni täis sõidukis ning 1.0 kui mõni istekoht on saadaval. · Kü on ümberistumisaja kaal, 2.0 kui intervall on kuni 10 minutit ning 3.0 kui oodata tuleb veel kauem. · Üp ümberistumise trahv 5 minutit. · Kuna kaalutud reisiaeg kajastab paremini sõitja alternatiivkulu, tuleks seda täpses tasuvusanalüüsis eelistada otsesele reisiajale. Seega oleks G valem kujul G = H + V * Ktt. TR = G * Q0 + ½ G * Q = = (G0 G1) Q0 + ½ (G0 G1)(Q1 Q0) Liikluse prognoosi mudelite kriteeriumid · Kas mudeli esialgsed tulemused on loogilised loogilisuse kriteeriumit on küll raske täpselt määrata, aga siiski:
Tunnikontroll 1. Täida lüngad nii, et mõiste oleks õige 1. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7...
– Kapital – intress – Ettevõtlikkus - kasum 2.12.15 © Tõnu Erin 17 Vajaduste ja nende rahuldamise ahel. INIMESTE VAJADUSED → LOODUSRESSURSID, TÖÖJÕUD, KAPITAL → TOOTMISSE → TULEMUS: KAUBAD JA TEENUSED → MIS LIIGUVAD VAHETUSPROTSESSI → KAUBAD TEHAKSE TARBIJALE KÄTTESAADAVAKS → TULEMUS ON VAJADUSTE RAHULDAMINE → Siis algab protsess uuesti. Mõisted Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. Alternatiivkulu e. loobumiskulu – saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. 2.12.15 © Tõnu Erin 19 Mõisted Piirtulu või –kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või –kulu.
teemas. Ettevõtted toodavad kaupu ja teenuseid ning pakuvad neid turul müügiks. Kuna ettevõtte tegevuse põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine, siis püüavad nad valmistada just selliseid tooteid, mida tarbijad osta soovivad ja mille eest nad on nõus rohkem maksma. http://blog.acton.org/archives/17655-humans-are-not-economic- automata.html Erinevate võimaluste vahel valides tuleb lisaks iga valikuga kaasnevale otsesele kulule arvesse võtta ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on loobumiskulu ehk saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud (kuna valisime veel parema võimaluse). See on nii majanduslike kui lihtsalt eluliste otsuste tegemisel äärmiselt oluline aspekt, mida teadmatusest sageli ignoreeritakse. Ressursside nappus ja tootmisvõimaluste piir Kuna ressursid (tööjõud, kapital) on piiratud, siis on ühe hüvise tootmise suurendamine võimalik
kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste tegemisel ignoreeritakse ebaolulisi kulusid, mis on: Alternatiivide jaoks ühesugused Juba tehtud, st pöördumatud Nt varade soetamisel tehtud amortisatsioonikulud 7 KULUDE LIIGITAMINE. Majandusteoreetiline seisukoht Loobumiskulu e alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Nt loodushoiu alternatiivkulu Pöördumatud kulud (sunk costs) on kulud, mis on juba tehtud ja mida pole võimalik muuta. Kõik pöördumatud kulud on minevikukulud ning juhtimisotsuiste langetamisel ebaolulised. Piirkulu e marginaalkulu (marginal cost) on ühe täiendava toodanguühiku 8 Kulud rahvamajanduse seisukohalt
Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlusest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Pakkumisest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Ressursid: loodusressursid, inimressursid, kapitaliressursid Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Nappus ehk defitsiit. Tekib siis kui vajadused on suuremad kui saadaolevad ressursid Näide: Hiinas hakati reguleerima krüptoraha kaevandamist, kuna eketrienergia kulu kasvas liiga suureks • Alternatiivkulu. Millegi soetamiseks tuleb millestki loobuda Näide: Kui käite trennis, ei saa te samal ajal õppida. Kui talunik kasvatab maal maisi, ei saa ta samal ajal, samal maatükil kasvata rukist Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Tootmisvõimaluste kõver – kompromissi ja alternatiivkulu selgitaja Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Piirprintiip. • Piirtulu on tegevusest saadav lisatulu • Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h
Alternatiivkulu- on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus).
rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida kogukasulikkust Kahanev piirkasulikkus näitab et nõudluskõver on negatiivse tõusuga TOOTMINE JA KULUD Firma on tootmisüksus mis soetab ja kasutab tootmistegureid et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest mis muretsetakse ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu mõõdab seda mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum-firma kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja kõigi (otseste ja kaudsete) kulude vahe
Aastad 0 1 2 1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000 0 1 2 Rahavood koond 1
04.09.2012 MAJANDUSTEADUSE SISU - Majandusteadus on uurimine inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida soovivad. - Kaubad on füüsilised tooted, mida ettevõtted valmistavad, nt. Arvutid, jalatsid. - Teenused on tooted, mida me ei saa katsuda, nt. Autoparandus, juukselõikus. - Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove - Nappuse tõttu tuleb mõnedest valikutest loobuda-tekib loobumiskulu ehk alternatiivkulu. - Loobumiskulu on parim alternatiiv, millest valikut tehes loobutakse. - Nappus paneb meid tegema kompromisse. TOOTMISRESSURSID Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. - maa (loodusvarad) - töö (inimressursid) - kapital - (ettevõtlikkus) - [informatsioon] MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST (-VALIKUT) - Mida toota? (mida vaja toota ja kui palju) - Kuidas (tuleks neid kaupu ja teenuseid) toota?
1.Inflatsioon on majandusprobleem. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 2.Inflatsioon on ikka negatiivne , sest olenemata sellest kui palju palgad kasvavad, ei meeldi inimestele hindade kasv. See on hinnatõus, elatustase langus, alandus ja vaevus. 3.Kingatalla kulu" - raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne. Samuti tekib vajadus võtta hindade tõusu arvesse töötajate palkade maksmisel, eelarvete koostamisel, mis muudab majandustegevuse planeerimist kulukamaks. 4. 5. 6
Ühiskonna mõisted Tootmistegurid - resurrside kogum, mida riik saab kasutada majanduse arenguks. Alternatiivkulu tähendab, et ühe toote tootmise või tarbimise juures tuleb loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suh...
Pakutav kogus- on kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Pakkumisseadus -sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus). Pakkumiskõver - on positiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2. kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Kasvavate alternatiivkulude seadus - sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine (S) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid.
jne. Igal ettevõttel erinev. Muutuvkulud-kulud, mis tekivad alles siis, kui teenust ostutatakse, näit. Transpordikulu. Kui tegevust ei toimu, siis neid kulusi ka ei ole. Alternatiivkulu e. Loobumiskulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teise e.alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ja ilma jääb, kui ta on antud valiku teinud. Alternatiivkulu e. Loobumiskulu parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirkasu- otsusest tulenev lisakasu. Kahaneva piirkasulikkuse seadus- Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine. Kahanev piirkasulikkus põhjustab: · Hindade langemist turul · Uusi reklaamikampaaniad tootjatelt · Erinevate toodete turule jõudmist Suhtelise eelise printsiip ütleb, et
C 12 B 8 A 4 0 100 200 300 400 500 600 700 800 KOGUS, q (tuh. t.) 18 Banaanide suhteline hinna tõus meelitab ressursse ära teiste kaupade tootmiselt ja tootmine kasvab PAKKUMISKÕVER KUI ALTERNATIIVKULU KÕVER TÄIENDAVATE S RESSURSIÜHIKUTE P (AK) TÕMBAMISEKS KAUBA TOOTMISSE PEAB HIND TÕUSMA, ET MAKSTA KINNI JUURDETOODAVATE P1 RESSURSSIDE ALTERNATIIVKULU p0 ESIMESE KAUBAÜHIKU TURULE ILMUMISEKS VAJALIK HIND PEAB OLEMA KÕRGEM KUI SELLE KAUBAÜHIKU 1 5 20 q
ressursse, mida ei saa kasutada mõnes teises kohas, siis iga hüvise tootmine toob endaga kaasa ressursside kaotuse, mida ei saa kasutada teise hüvise tootmiseks. Majanduses on igal tegevusel alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota järgnevalt hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. Kujutame endale ette majandussüsteemi, kus toodetakse ainult kahte hüvist. Olgu meil nendeks hüvisteks leib ja piim. Leiva tootmise alternatiivkulu võime väljendada piimaliitrites, mida oleks võinud toota, kasutades sama tööd, maad ja kapitali. Reaalses majanduses toodetakse aga tohutul hulgal erinevaid hüviseid ning sellisel juhul ei ole enam otstarbekas väljendada ühe kauba alternatiivkulu teise kauba kaudu. Hoopis otstarbekam on kasutada ühist mõõtühikut raha. Jga majandussüsteemi teiseks põhiprobleemiks on küsimus, kuidas toota. Peaaegu igat hüvist võib toota mitmel erineval viisil
David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Ricardo panus majandusteadusesse Teos "Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" (1817). Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.
inflatsioonimäära vahega. vahetusvahend, arvestusühik CUd+ 1 %S = %P %P* Kui intressimäär langeb, siis raha hoidmise alternatiivkulu langeb CUd +rd ja raha nõudlus kasvab.
· Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs milline majandus peaks olema. Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkulu saamata jäänud kasu, kui on valitud üks alternatiivsetest ressursside kasutamise variantidest. Nõudlusseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem hind, seda väiksem on nõutav kogus. Nõutav kogus on see, mida tarbijad kindla hinna eest ostavad. Nõudlus sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · sissetulekust; · rahvaarvust; · tarbijate eelistusest.
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus
maa rent töö palk kapital intress ettevõtlikkus kasum Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Tagasiside Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga
· Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni, kuni piirtulu on suurem kui piirkulu (valikuga kaasnevad lisatulud ja lisakulud) 11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e. parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16
Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 2 Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest
Ordinaarse kasulikkuseteooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 – ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi
p(efektiivne) = MC = MR – Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: – Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu – Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: – Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana – Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: • Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega – Hinnatav väärtus
tulemusena tõusis luksuspitsade müügikäive kuus 1000 krooni võrra. Selle toodangu nõudlus on tõenäoliselt jäik. 17)Kui veel hind tõuseb,veesäästlike dussisegistite nõudlus libiseb paremale. 18)Tõenäoliselt suurendab maasikamoosi nõudlust uudis,et kahjurid on hävitanud suure osa maasikasaagist. 19)Haridusministeerium tõstis õpetajate palka.Selle tegevuse tõenäoline tulemus on see et võib tõsta konkurents õpetajate töökohtadele. 20)Kui midagi toodetakse,on alati olemas ka alternatiivkulu. 21)Tootjad soovivad tavaliselt kõrgemate hindadega rohkem müüa,kuna nende piirkulud tavaliselt tõusevad koos tootmise mahu suurenemisega. 22)Firma A suudab toota teatud toodet püsiva piirkuluga.See tähendab,et firma kogukulud Suurenevad samas mahus iga kord,kui ta suurendab oma tootmist ühe ühiku võrra. 23)Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu suureneb.Selle tulemusena soovib iga firma müüa iga hinna juures väiksema koguse
partneritega on riigi rikkus mida suudab toota puhul kaubale, kus kaotab oma mõtte teine töömahukaid tarvis kaubandus peitub rahas. kõige tööviljakuste suhe nende kaupu rajada? Ekspordi olulisus efektiivsemalt kahes riigis on alternatiivkulu kõrgem kui antud kauba töötasude suhe tootmiseks on väiksem 5. Kui täielik peab Täielik Täielik Täielik Ei toimu kunagi Mittetäielik
· Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele suunata? Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate kombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal
1. Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid teenuseid, mida nad soovivad. 2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada
kogus. Pakkumist iseloomustavad põhimõisted: 1) Pakutav kogus Q 2) Pakkumine seos hinna ja pakutava koguse vahel. Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S (Supply pakkumine). Pakkumiskõver on positiivse tõusuga, sest: a) kõrgema hinna korral on toojad huvitatud suurema koguse pakkumisest b) tootjad on võimelised pakkuma rohkem kõrgema hinna korral. Kasvava alternatiivkulu seadus (law of increasing opportunity cost) täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kõrge hind aga katab need kulud. Turupakkumine & individuaalpakkumine. Turupakkumine on seos hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel konkreetsel hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel. Turupakkumiskõver saadakse individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Pakkujate arv
AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil • Tüüpiline seisund on tasakaal • Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st tööturg on tasakaalus • Parim majanduse mõjutusvahend on rahapoliitika
ükskõiksuskõveral. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse asenduse piirmääraga ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega. Tarbimine on tasakaalus tingimustel, et erinevatele hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. 7.TOOTMISKULUD Tarbija püüab maksimeerida tarbimisest saadavat rahulolu ning tootjafirma püüab maksimeerida oma kasumit. Firma kulud ja kulukõverad Ühiskonna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu võib olla otsene või kaudne. Otsesed kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on muretsetud ressursside turult (palk, rent, intressid, toormaterjali ostukulud), lisaks veel kindlustustasu, maksud jm. Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne
või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne Majandusanalüüsi olemus Nagu eelnevast selgus, tuleneb ühiskonna suurimast vastuolust - vastuolust piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel - valikute tegemise vajadus. Põhiline majanduslik eeldus, millest mikro- ja makroökonoomikas juhindutakse, on arusaam, et valiku tegemisel
600,000 600,000 400,000 800,000 ### ### 4 KOKKU 750,000 3,000,000 150,000 600,000 0 64,000 256,000 900,000 300,000 964,000 ### 836,000 1,544,000 oogude plaanis. nalüüsitava projekti kontekstis kui alternatiivkulu. Raha ajaväärtus/annuiteediga Investeering/€ 20,000 Iga aasta lõpus lisaks/€ 5,000 X=20 Intressimäär 8% Intressimäär y aastal 6% Investeeringu väärtus 20 a pärast? Investeeringu lõppväärtus 20 a pärast intressiga 8% FV 322,029
• Tööjõu maksude alandamine • Mitmesugused koolitused ning kursused 22. Kas makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelise seoseid? Jah 23. Kes on ettevõtja? Ettevõtja on isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. 24. Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on saamata jäänud kasu 25. Pareto efektiivsuse mõiste Mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata 26. Mõiste prokuura Volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel 27. Kes on juriidilised isikud?
kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem · palju toodangut väikse raha eest · hea kvaliteet vähese raha eest Eesti majandusel on mitmeid vigu: väga väike turg, palju monopole, väike rahvaarv. Kõigi nende probleemide tõttu on Eestis praegu majanduslikult raske seis. Kuna Eesti enda turg on väike, siis viikase osa Eestis tootdetud tooteid naaberriikidesse (Soome, Venemaa, Läti). Üha enam kolib maalt inimesi linna. Ka see mõjutab majandust. Näiteks
Vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Inimestel tekib aina rohkem uusi vajadusi ja kui vajadused on kasutada olevatest ressursidest suuremad, siis loetakse neid ressurside nappuseks. 10. Mida ostaksid kogutud, kuid hetkel vaba 50 euro eest? Millise nähtusega majanduses on tegemist kui see summa tuleks hoopis ootamatu probleemi lahendamiseks kasutada? Ostaksin omale uued jalanõud. See nähtus on alternatiivkulu. 11. Mida tehakse piirprintsiibi puhul? Tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab meie heaolu. 12. Mis on kompromiss? Too näide oma kogemuste põhjal. Üksmeel, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga osaliselt, kui käituvad nagu nõustuks täielikult. Näiteks võin kasutada oma õe asju kui need ilusti tagasi panen ja talle ka oma asju luban. 13. Mis on majandusteaduse aluseks ehk mida sa eelnevatele küsimustele vastuste
kliima, inimkapital, tööjõud, ettevõtlikkus, kapital (reaalkapital, finantskapital). Majanduse keskne küsimus on kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kuna ressursse on vähe siis on ka vaja neid efektiivselt kasutada. Efektiivse kasutamise tagajärjeks on · nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu saavutamine · ressursside suunamine sinna, kus alternatiivkulu on väiksem · palju toodangut väikse raha eest · hea kvaliteet vähese raha eest Eesti majandusel on mitmeid vigu: väga väike turg, palju monopole, väike rahvaarv. Kõigi nende probleemide tõttu on Eestis praegu majanduslikult raske seis. Kuna Eesti enda turg on väike, siis viikase osa Eestis tootdetud tooteid naaberriikidesse (Soome, Venemaa, Läti). Üha enam kolib maalt inimesi linna. Ka see mõjutab majandust. Näiteks
teiste hüviste tootmiseks või tarbimiseks. Valikute tegemisega kaasnevad kulud – alternatiivkulud, mida võib mõista kui loobumiskulusid (kui kaotatud võimaluse hinda). Seetõttu tuleb otsuse vastuvõtmisel läbi mõelda iga valiku puhul kaasnevad kulud ning tulud (sealhulgas ka mitterahalised). Näide 1. Mida te oleksite tahtnud teha loengusse tulemise asemel? Näide 2. Kuidas kujuneb kõrghariduse omandamise alternatiivkulu? Kas minna ülikooli või hakata tööle? Mis on ülikooli lõpetamise positiivsed tagajärjed? Millest tuleb samal ajal loobuda? Kas alternatiivkulu on suur või väike? Selgita alternatiivkulu mõistet liikudes 1) punktist C→B ning 2) punktist B→A Printsiip 4: inimestelt eeldatakse ratsionaalsust ... Ratsionaalne käitumine tarbijana tähendab püüet alati maksimeerida oma kasulikkust (rahulolu tarbimisvalikutest).
A on teatud kogus, nii et ühiskonnas majandusliku efektiivsuse tase ei muutuks (max efektiivsus). (kahe hüvis vahelist seos ühiskonnas). Kui komplekt on joone all, saab toota ka rohkem, kui komplekt on joone ülal, siis seda komplekti ei ole võimalik selles ühiskonnas toota nii, et tegemist oleks max efektiivse majandusega! 23. Milleks nimetatakse tootmisvõimaluste pidevat laienemist? V: Majanduslik kasv 24. Mis on alternatiivkulu? V: Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. 25. Skitseeri majandusliku ringkäigu joonis ning ole valmis selgitama joonisel kujutatud majanduses toimuvaid protsesse. V: 26. Nimeta erinevad nõudluse hinnaelastsuse liigid? V: Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinna muutus) Ø E < 1, on tegemist mitteelastse nõudlusega
ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside
p(efektiivne) = MC = MR Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: · Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega Hinnatav väärtus
Pere-eelarve koostamisel tuleb silmas pidada nelja etappi. 1. Arvutamine- kindel teadmine oma tuludest ja kuludest (pangaväljavõte, ostutsekid) · 2. Analüüs tuleb arvutada kui suur on tulude ja kulude vahe. · 3. Hindamine kas igakuine sääst on piisav, et saavutada oma rahalisi eesmärke? · 4. Planeerimine igale kulugrupile tuleb määrata mõistlik kulutuste piir. Selleks pannakse kirja järgmise 12. kuu · Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega võimalus, millest loobuti. Kõige tähtsam töövahend oma rahaasjade · korras hoidmisel on distsipliin - ainult nii on eelarve pidamisest kasu. Nõuanded pere-eelarve pidamiseks · Kontrolli ka väikeseid kulusid. Tühisena näivatest kuludest saavad kontrollimatult suured ja olulised kulud. Valehäbi ei ole vaja tunda. Ole aus. Kulude jaotus tee piisavalt selge, et saaksid selge ülevaate olulistest kuludest ja liigsest kulutamisest. ·
See tähendab, et kogu operaatorite palgakulu on astmeline kulu 5. Kui ettevõte ostsustab kasutada masinat pikemat aega, siis seda peab remontima. Sellise otsustuse korral remondikulud on kontrollitav kulu 6. Masina, millest oli juttu juhtumis (a), saaks müüa 8 000 € eest. Kui ettevõte otsustab, et kasutab seda masinat edasi ja ei müü ära, siis 8 000 € on alternatiivkulu 7. Osakonna juhatajale on teada antud, et seadme kasutamise kulud igas osakonnas on 3000 € aastas. Osakonna juhataja vaatekohast on seadme kasutuskulud aastas mittekontrollitav Ülesanne 3 4 punkti Talikuurordi kaubamaja tööaeg sõltub hooajast. Alljärgnevalt on ära toodud 6 kuu kommunaalteenuste maksumus: Kommun-
Pikk eluiga Pikaajalised töölepingud vähendavad tööjõu hinda 5.2 Kulud ja kasum Kuludena käsitletakse kõiki väljaminekuid, mida ettevõte teeb tootmistegurite kompenseerimiseks. Raamutupidajad mõõdavad ajaloolisi ehk ilmutatud kulusid. Ajaloolised ehk ilmutatud kulud kujutavad endast tootmistegurite hinda, mida nende eest tegelikult maksti. Majandusteadlased seevastu mõõdavad alternatiivkulusid. Alternatiivkulu kujutab endast parimat võimalikku alternatiivi millest loobutakse. Teatud juhtudel võivad ilmutatud kulud ja alternatiivkulu olla võrdsed. Seda eriti siis kui tootmistegurite kasutamine ning nende eest tasumine toimub samal ajal. Ilmutatud kuluks on raha, mida makstakse tootmisteguri eest. Alternatiivkulu (mõõdetuna rahas) on võrdne ilmutatud kuluga, sest seda raha oleks saanud kasutada muude tootmistegurite ostmiseks, et toota midagi muud. Töö on kõige tähtsam tootmistegur
tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Õige Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Õige Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida Vastus: Õige Vale Õige Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata Vastus: Õige Vale Väär Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk Vastus: Õige Vale Õige Test4 Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas Vastus: Õige Vale Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda Vastus: Õige Vale Õige Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel Vastus: Õige Vale Õige Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud Vastus:
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
