nad kasutasid savi asemel kivi. Viimasest tehtud ehitisi said endale loomulikult lubada vaid ülikud, kelle palsameeritud surnukehade säilitamiseks hakati ehitama mastabasid. Mastaba koosnes maaalusest lubjakividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastikujulisest ehitisest. Tavaliselt oli selles üks, hiljem ka mitu rituaalideks kasutatavat ruumi. Maa aluses ruumis asus hauakamber sarkofaagiga, maapealses ruumis aga altar, kuhu toodi surnule annetusi ning ohverdusi. Mastabast aga arenes välja kõrgem ja suurem ehitis astmikpüramiid. Esimese sellise püstitas endale vaarao Dzoser. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ning just nii moodustuski astmikpüramiid. Sellest saigi alguse klassikalises mõistes püramiid
Trezzini 4. Millised olulised hooned lõi Peetri järglaste ajal itaallane Restrelli? Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Jelgava ja Rundle lossid, Tsarskoe Selos 5. Millise meistriteose lõi Peterburis prantslane É. M. Falconet? Peeter I ratsamonumendi 6. Milline oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn? Narva 7. Kes lõi kõige silmapaistvamaid barokkstiili puunikerdisi? Kus võime tema teoseid näha? Christian Ackerman. Tallinna toomkiriku altar ja kantsel. 8. Kes laskis Tallinna ehitada Kardioru lossi? Kelle järgi see on nimetatud? Peeter I. Katariina II järgi 9. Kes kavandas ja mille eeskujul Kadrioru lossi? Niccolo Michetti. Itaalia küllusliku hilisbarokki eeskujul 10. Kus asub Palmse mõis? Miks ta tänapäeval veel oluline on? Lääne-Virumaal, on näha barokliku sisekujunduse osi, hästi säilinud. 11. Kus asub Eesti kaunim rokokoostiilis sisekujundus? Mis sellest sai? Põltsamaal, hävis II
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elam...
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
○ Apollon = luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ○ Artemis = Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja ○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude ● Jumalate elupaik Olümpose mägi ● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud
Religiooni roll kultuuris Religioon minu jaoks on uskumuste, normida, väärtuste ja tõekspidamiste süsteem või kogum. Seega religioosset inimest mõjutab ta väga palju ja igal sammul. Kultuur aga on minu meelest veel laiem mõiste ning hõlmab endas kõike mida inimene teeb. Seega üldisemas plaanis on igasugune inimtegevus minu jaoks kultuur. Ja kuna inimeste käitumist mõjutab religioon väga palju, siis seetõttu mõjutab ta ka kultuuri ning omab kultuuri arengus tähtsat rolli. Kuna kultuur on äärmiselt mahukas mõiste, siis rääkides paljudest valdkondadest, jääks palju asju ikka ütlemata või jutt muutuks liiga pealiskaudseks. Sellepärast proovin ma analüüsida religiooni rolli kultuuri ühes tähtsamas valdkonnas kunstis. Kunst on olnud inimeste elu tähtis osa mitmeid tuhandeid aastaid. Näiteks koopamaalingud Altamira koobastes Hispaanias on üle 16 000 aasta vanad. Ent mis pani inimesi...
valminud teose autoriks peetakse Bernt Notke laialdasse koolkonda kuulunud lüübeklast Henning von der Heidet. Reljeef, mille lahendust asjatundjad peavad antud teema kõige rikkalikumaks ja meisterlikumaks Põhja - Euroopas, asub praegu Saaremaa Muuseumi põhiekspositsioonis. Altarilt eemaldati "Maarja kroonimine" 1791. aastal (asendati norralase A. Schieldrupi maaliga "Kolgata", mis oli valminud aasta varem ja asub praegu kirikla saalis), muuseumi toodi 18. sajandi lõpus. Kaarma kiriku uus altar on loodud historismi kõrgperioodil 1884. aastal. Neogooti stiilis monumentaalse altariseina keskosas domineerib tuntud vene kunstniku Otto Friedrich Theodor von Moelleri (1812 - 1874) maal "Kristus ristil", mille loomisel olevat pärimuse kohaselt modelliks olnud kohaliku mõisa kutsar. Kuna Saaremaal on vähe rikkalikult nikerdatud kantsleid, on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kiriku kantsel, mille on valmistanud meister Jakob Jakobson. Ebatraditsiooniline on ka
Väga vanad ristimiskivid romaani stiilis- sinult ornamentikat, taimefiguure. Üks vanemaid Valjala kirikus (romaani). Gooti stiilsetel ka inimfiguure, enamus on gooti stiilis. Enamik Tallinnas tehtud eesti meistrite poolt. Säilinud ka puuskulptuure altaritel nt. Saaremaal Madonna kuju, 13. saj., tamm, vanim puuskulptuur. (halvasti säilinud). Harjumaal Harju Risti kirikus Kolgata grupi kujud 14. saj. lõpust. Paremini säilinud. Mustpeade altar ehk Maarja altar- pole kujusid, ainult maalingud, tellitud Mustpeade vennaskonna polt, kujutatud Neitsi Maarjat, Mustpeade vennaskonna liikmeid, autor tema tuntuma töö järgi Püha Lucia. Mustpeade majas Mauritsiuse kujusid (nende kaitsepühak). Gooti kunst lõpeb Eestis reformatsiooniga umbes 1525. 5.Renessansskunst Eestis M. Sittow - kõige tuntum Eesti aladelt pärit kunstnik, maetud Niguliste kirikusse. 16.saj. portretist, töötanud Hispaania õukonnas, keisri Karl V õukonnas
18th century and the dated weather-vane (1779) crowning the spire is the only original one on Toompea today. The church has a valuable collection of Baltic German noblemen's coats of arms, since it was the Baltic nobility's parish church. Many of them were carved from wood by the famous Tallinn wood carver Christian Ackermann in the 17th century. Among other functions, the church served as a burial ground for the rich and the noble. The church also features grave slabs, an oaken Baroque altar by Christian Ackermann and a number of monuments to famous people (e.g. Pontus de la Gardie, Karl Horn and Otto Uexküll, all Swedish military leaders; Admiral Samuel Greigh, a hero of Russo-Turkish sea battles; and Admiral Adam Johann Krusenstern, a Baltic German who was the first Russian citizen to sail round the world. The church organ, built in Germany in the 19th century, is one of few in Europe today with a specific romantic sound
· Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia · Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud · Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu · Ajalooliste reljeefidega oli kaetud Ara pacis rahu altar · See püstitati 1. saj eKr keiser Augustuse auks · Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist · Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana · Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas · See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule · See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist
pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin, taaler), transpordi ja merendus-sõnavara (pootsman, kipper, praam, tüürima, reis, prii). Tõlkelaenud verbiühendites nt ’üles kirjutama’ aufschreiben, inglise keeles write down (alla kirjutama, mitte allakirjutama, see on juba kolmas asi).
babüloonlased räägivad, ja kes on selle pühamu preestrinna. Nad räägivad ka, kuigi mina seda ei usu, et jumal külastab teda templis ja puhkab sealsel asemel. Selles Baabüloni pühamus on allpool ka teine tempel, milles on suur istuva Zeusi (Marduki) kuldkuju ja suur kullast laud ja poodium ning sellel kuldtroon. Nagu babüloonlased räägivad, kulus selle valmistamiseks 80 talenti (u 2100 kg) kulda. Templi ees on kuldne altar. Seal on ka teine suur altar, millel ohverdatakse täiskasvanud loomi. Kuldsel altaril aga tohib ohverdada ainult tallesid ja vasikaid. Suurel altaril põletavad babüloonlased oma igaastastel pidustustel jumala auks 1000 talendi eest viirukit. Kyrose ajal seisis pühamu alal 12 pehys'i kõrgune jumala kuldne kuju. Ise pole ma seda näinud, vaid räägin, mida babüloonlased ütlevad. Dareios (Pärsia kuningas) ei julgenud kuju maha võtta, ehkki kavatses seda teha, tema poeg
maalinguid (reljeefe ei kasutatud) Teiseks omapäraseks nähtuseks on peenmaali tehnika (kasutati suuri luupe ja üliväikseid pintsleid, nende abil maaliti väiksed detailid, nt juuksekarvad) Realistlik, illusionistlik maalikunst Hämmastas ka Itaalia kunstnikke Itaalia kunstnike jaoks oli madalmaade maalikunst suureks õpetajaks VENNAD VAN EYCKID Esimeseks silmapaistvaks kunstnikepaariks on vennad van Eyck'id (Jan ja Hubert) Eriti tuntud on nende suur Genti altar (tiibaltar) Hubert oli vanem vand ja tiibaltari kallal töötades suri, Jan lõpetas altarimaalingud Genti altaril on üle 20 maalingu, need on nii tiibaltari ees- kui tagaküljel Kesksel kohal sümboolne maaling talle kummardamisest (lk 90-91) Ülemistel külgtahvlitel Aadam ja Eeva kujutatud alasti, neid kujatud talupojatüüpidena Jan van Eycki portreemaalidest tuntumad Madonna kantsler Roliniga ja Arnofini abielupaar
· Suurim kunstivaramu Fauni majas. Seal asub Isose lahingu mosaiik. 10. Varakristlik kunst Katakombid · 1.-2. saj kunsti ainsad allikad · leitud Lähis-Idas, Itaalias jm · Esimesed varakristliku kunstiteosed (seina- ja laemaalid) · Kristlik sümboolika · Kohmakavõitu katakombid Basiilikad - Varakristlik kirik. Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas ruumi 3-ks kitsaks osaks ehk lööviks. · Kirik lääne-idasuunaline. Uks läänes, altar idas. · Pikihoone idapoolse osa vastas võis olla Transept - kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. (põikihoone) · Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid. · Põhiplaanilt ristikujuline · Sambaile toetuv talastik sirge või sambad ühendatud kaartega · Kesklöövi kaaristu (arkaadide) kohal nimetatakse Valgmikuks( aknad) · Välisilme lihte, torn puudus. Mõnikord kiriku kõrval eraldi kellatorn ehk Kampaniil
Gooti kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandus ei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine ...
Sissejuhatus Järgnevas referaadis tutvustan ma Tallinnas asuvat Oleviste kirkikut.Mainin selle kiriku stiili ja räägin lähemalt kuidas on kirik aastete jooksul muutunud ja mis tõi esile neid suuri kui ka väikeseid muudatusi. Räägitud on ka pikemalt Maarja kabelist.Samuti on referaadis pilte mis iseloomustavad seda kirikut ning aitavad luua paremat ettekujutlust. Oleviste kirik Tallinna Oleviste gooti stiilis(Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil)kirik Tallinna Vanalinnas.Kirik paikneb all-linna põhjaosas,Pika ja Laia tänava vahel.Kirik sai nime Norra kuningas Olav Püha Haraldssoni järgi.Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis. Torni pikkuseks on mõõdetud 123,7 meetrit. Võlvidki võrreldamatult kõrged.Kesklöövi kõrgus ulatub 31 meetrini. Samuti Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis. KIRIKU EHITUSJÄRGUD: Kirik alguses Enne 1219.a. ...
Rooma kunst SISSEJUHATUS Kunst on inimese põline kaaslane kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti ju...
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8
two-syllabic). The core vocabulary is predominantly germanic. 3) Native and foreign elements Native vocabulary: INDO-EUROPEAN- mother, foot, heart, father, sea, night etc GERMANIC- friend, bidge, ship, life, heaven OLD-ENGLISH- bad, bird, woman, lady and gospel LATIN- cheap, pepper, street, mile, butter, cheese, wine, inch, ounce, pound, kitchen, plum, cup, dish, mint, leitchester, clorcester, colonia, lincoln, fossbrok, mass, monk, nunn, bishop, abbot, minster, apostle, pope, altar, hymn, democratic, juvenile, sophisticated, aboration, enthusiasm, permissions, imaginary, allusion, anacroism, dexterity, nucleous, formula, vertegra, corpuscle, atomic, carnivorous, incubate, molacule, i.e- that is, viz- videlicet, etc- et cetera, e.f- confer Latin adjectives for english nouns- nose-nasal, mouth-oral, sun-solar, moon-lunas, son-filial, daughter- filial, mother- maternal, father- paternal.
Mõõk sai nõrkade kaitsmise ideoloogia sümbliks. 3.2 RÜÜTLI MÕÕK. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Mõõk muutus sakraalseks, ta personifitseeriti. Mõõk oma sakraalse pühitsusega kutsub rüütli korrale, sest tema käepidemesse on peidetud reliikvia. Sellega on rüütel ühtaegu taevase kaitse, aga ka kontrolli all. Kui lahingus on surm silme ees, piisab mõõga otsapidi maasse torkamisest ja altar pühade reliikviatega on olemas. 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE. 5 Rüütlit kasvatati elukutselisek sõdalaseks. Tema põhilise väljaõppe moodustasid füüsiline vastupidavus, osavus relvade käsitsemisel ja isiklik vaprus. Rüütli voorused olid: hea mõõga- ja odakäsitsemisoskus, ujumis- ja ratsutamisoskus, jahipidamine ja vibulaskmine, tantsimine ja
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused............................................................................................................................ 4 Revolutsiooni käik...................................................................................................................... 5 Jakobiinide diktatuur...........................................................................................
Siis sai Saare-Lääne piiskopkonna katoliiklikust toomkirikust luterlik kogudusekirik ja toomkirikut hakati nimetama lossikirikuks. 1625. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Haapsalu linna, linnuse ja ümbruskonna maad krahv Jacob De la Gardie'le. De la Gardie'del oli kavas Haapsalu linnus renoveerida. Kuigi suurem osa plaanidest jäi teostamata, suudeti kirik siiski korda seada. Kirikusse ehitati ka orel ja valmistati uus altar. Sellest ajajärgust on pärit ristimiskabelis asuv, 1634. aastal arvatavasti Joachim Winteri poolt valmistatud ristimiskivi. 1688. puhkes linnuses tulekahju, milles hävis muuhulgas kiriku vaskplekist katus. Kirik suudeti taas korda seada ja jumalateenistusi sai edasi pidada. 1726. aasta tormis hävis kiriku katus uuesti. Riik ei olnud huvitatud sõjalise tähtsuse kaotanud ja elamiseks kõlbmatuks muutunud linnuse kiriku
aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma. Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1.Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". · 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. · 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. · 4. Proskeenion kitsuke pikk lava, mis oli kolme näitleja päralt. 425.a eKr hakati akropoli nõlvale ehitama suurt teatrit, mis valmis sada aastat hiljem. Orkestra läbimõõt oli 24 m, skeene pikkus 46,5 m ja laius 6,5 m; 78 rida istmeid tõusis amfiteatrina 30 m kõrgusele. Teater mahutas 17 000 vaatajat. Karakterid
Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 9
Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450). Genti altarit peetakse Madalmaade maalikunsti esimeseks ja ühtlasi suurimaks meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV sajandi Madalmaade meistrid. (Vaga 2004: 451). Ainuke
vararenessansi maalija Mantegna [manten´ja] (1431-1506). Teose kõige suuremaks õnnestumiseks on ristipuude all seisvate ahastavate naiste ja rahumeeli maas istuvate veeringuid veeretavate valvurite vastandamine. Väga õnnestunud on Mantegnal ka pildi vasakul serval seisev nooruke Johannes, kelle pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale. Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema
· Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas · Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus · Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja Euroopa lõige rohkem Katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa Õigeusklik Balkan ja Ida-Euroopa · Ratsionaalse valiku teooria Rodney Stark Lawrence Iannacone Materiaalne dimensioon · Pühamu · Tempel · Altar · Rõivas · Mask · Ikoon · Kirik · Puujumal · Fetis · Armastuse orisha oshun (santeria) · Kontekst Poliitiline dimensioon · Riigiusund; preesterkuningad jne · Riik ja religioon Riigikirik (inglise kirik, taani kirik jt) Kirik kui riigi institutsioon Kirikuriik Vatikan , dalai-laamad ja Tiibet a-ni 1951 Riigi ja kiriku lahutatus rev. Ameerikas ja Prantsusmaal 18.sajandi lõpul Partnerlus ( Saksamaa)
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
ühiskonnale uskumatult suure pärandi, mille mõju kestab tänaseni. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 16-17) Tempel Kreeka arhitektuuri ja kunsti väljapaistvaim näide on tempel, vanakreeka keeles naos. Püha paika, kuhu tempel rajati, nimetati tenemos´eks ning sageli olid seda maa-ala tähistavateks märkideks müür, kalju ja puu. Pühad kohad olid seal, kus asus näiteks allikas või kaev. Kreeka templikompleksi tähtsaim osa oli altar. See tehti siledatest kividest, lubjatud tellistest või tahutud kividest ja see asus väljaspool templihoonet vaatega itta. Kummardajad seisid ringis ümber altari, kui pühas tules põletati ohvriande jumalatele. 5.saj eKr asus tohutu suur jumala kuju templi pearuumis näoga ukse poole, mis oli ohvri põletamise ajal avatud. Templis hoiti nii jumala kultuskuju kui ka tema varandust, kuid tema tegelik kummardamine toimus väljaspool templit. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 50-51)
Kunstiajaloo kokkuvõte Renessansi teke 15.saj 1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitööl...
2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise
1981, and Diana accepted, but their engagement was kept secret for the next few weeks. Their engagement became official on the 24th February, 1981, after Diana selected a large £30,000 ring consisting of 14 diamonds surrounding a sapphire, similar to her mother's engagement ring. The 20-year-old became The Princess of Wales when she married Charles on 29 July 1981 at St Paul's Cathedral. It was watched by a global television audience of 750 million. At the altar Diana accidentally reversed the order of Charles's names, saying Philip Charles Arthur George instead. The ceremony began at 11:20 A.M. and Diana wore a dress valued at £9000 with 25 foot train. On 5 November 1981, Diana's first pregnancy was officially announced, and she frankly discussed her pregnancy with members of the press corps. In the private Lindo wing of St. Mary's Hospital, Paddington on 21 June 1982, Diana gave birth to her first son and heir, William. A
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
kabiini lugemine, jutlus, psalmid ehk luuletus, muusika - Jutlustuse lõpus öeldakse aamen ehk tõesti see sündigu nõnda - Hallelujah kiitke issandat · Kirik - Hoone ja teine tähendus organisatsioon ehk kristlikku rühmi - Liigid a. Katedraalid (peakirik) b. Teised hooned, lihtsalt ehitused c. Kabel (ka osa kirikust) - Enamasti risikujulise põhiplaaniga - Kirikus peab olema kindlasti kristluse sümbol ehk rist nähtaval kohal - Kirikus on altar, kuhu tavaliselt lihtsurelik ei lähe - Kantsel on kõrgem koht, kus peetakse jutlust ja väiksem lugemispult, mis on all. Seal loetakse ette piiblit - Kasutatakse orelit - Uutemates kirikutes on bassein, kus ristitakse uuemaid inimesi - Rikkalikult kaunistatud ja mälestusmärgid · Puhad toimingud ehk sakramentid - Üldlevinud toimingud ristimine ja armulaud. Veel kuulub hulka abiellu sakrament, surm, - Ristimine tähendab kristlaseks saamist (kokkupuude pühaveega)
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
poeemist „Aenesis“). Mars oli Romuluse ja Remuse isana ka üks roomlaste esivanematest.(Emaks oli Rea Silvia). Roomlased polnud kitsid oma sõjajumalale altarite püstitamisega ja austuse avaldamisega. Temale oli pühendatud näiteks rooma kalendri algselt esimene kuu – märts. Marsi preestrid tegid kilpi kandes iga aasta märtsis ringkäiku läbi linna, samuti ohverdati talle hobuste võidusõidul „oktoobrihobust“ jms . Väljaspool linnamüüre asuval Marsi väljal oli jumala altar – seal kogunes sõjavägi ja korraldati õppuseid ,iga viie aasta järel toodi seal lunastusohver (lustrum). Kuna Mars samastati Aresega ,viidi ta ka rooma mütoloogias seosesse armastusjumalanna Venusega (ehk kreeka Aphrodite). Tema pühad loomad olid rähn ja hunt (seoses rooma linna tekkimise legendiga, ta oli Romuluse ja Remuse isa). Kokkuvõtteks Vana-Kreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
kirjanikud, luuletajad ja kõnemehed, seal peeti läbirääkimisi, sõlmiti riiklikke ja kaubanduslikke lepinguid ning vahetati uudiseid. Kreeka polised püüdsid üksteist üle trumbata, et Olümpiat võimalikult kaunilt välja ehitada. Kuna mängudele saabujaid peeti peajumal Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks, siis korraldati mängude eel ja ajal Zeusile pühendatud pidulikke jumalateenistusi ning ohverdamisi. Olümpia keskuses (Zeusi hiies) paiknes Zeusi altar. Kõige suurem ehitis Olümpias oli Zeusi tempel (69 m pikk, 28 m lai ja 21 m kõrge), mis oli igast küljest übritsetud dooria stiilis sammastega ja arvukate skulptuuridega kaunistatud. Templis asus üks antiikaja seitsmest maailmaimest skulptor Pheidiase loodud 12 m kõrgune kuju, mis kujutas troonil istuvat ja õlipuuokstest pärjaga kroonitud Zeusi. Skulptuur oli valmistatud puust ning kaetud elevandiluust ja kullast plaatidega. Kuju katmiseks olevat kulunud 12 000 kg kulda
Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg. 1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini. Idamaakaubandus oli läbi Va...
Inimese keha kujutamine oli teisejärguline, peamine oli hingeelu avamine. Põhiliselt tahvelmaalid ja maaliti isiklike kogemuste põhjal, ei üritatud luua kindlaid reegleid. Tähtsaim keskus oli Brügge, mis oli tööstus- ja kaubanduslinn. Kirjakeeleks prantsuse keel. Tähtsad olid piltvaipade töökojad. Miniatuurmaal Õitseng 14-15. saj. Keskuseks Pariis, kus töötas palju Madalmaade kunstnikke. Sealse maali koolkonna rajasid vennad van Eyckid. Nende ühine töö: Genti altar. Vennad Jan ja Hubert van Eyck. Avatud tiibadega altar. Hubert alustas altarimaali kallal tööd umbes 1420. a. 1432. a. lõpetas töö Jan. Koosneb 12 tahvlist, millest 8 e. tiivad on kaetud maalingutega kahelt poolt. Ülal vasakult Aadam, laulvad inglid, Neitsi Maarja, keskel Jumal, Ristija Johannes, laulvad inglid, Eeva. All reas vasakult: kohtumõistjad, keskel näha talle kummardamist, erakud, palverändurid. J. Van Eyck "Arnolfini ja tema naise portree"
· 10.saj romaani stiil. Vana-Rooma aeg, millest pärinesid ka romaani kiriku põhilised konstruktsioonid. Tugev, mõjukas, kaitsefunktsioon vähenes ja muutus kunstipärasemaks. · 12.saj alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa. ARHITEKTUUR · Keskaegse kiriku põhielemendid basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks. Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda
e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b. temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e. kultusekujud. 5. Preestrid. Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või valiti või osteti. Jumalannade templites tegutsesid naispreestrid. Preestrite privileegid:
Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. Zeusi kuju Olümpias Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. (vaata lisa 1 pilt 4) Olümpia maakohas iidses pühas paigas asus Zeusi tempel peajumala enese hiigelkujuga. Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt 9 ning oli tema ajaks tõusnud 7,22 meetrit. Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega.
· NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjaline sõjaline valveteenistus linnas organisatsioon igal tsunftil oli kaitsta oma kindel müürilõik relvade omamise kohustus (N: amb 100 noolega) usuline ühing igal tsunftil oma kaitsepühak oma kabel või altar kirikus ühine usupühade pidamine ühise regulaarsed pidusöömingud ja joomingud vabaajaveetmise (N: joodud- 4 korda aastas (lihavõtte, jaanipäeva, koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal) vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende abistamise ühing perekondade toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud:
Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada. Transepti ja apsiidi vahele tekkis neljanurkne ala- koor. Koori põrand oli pikihoone põrandast kõrgem. Koori all kabel. Oli ka kodakirikuid
passiooni kajastava teose "Kolgata" autor on itaalia vararenessansi maalija Mantegna [manten´ja] (1431-1506). Teose kõige suuremaks õnnestumiseks on ristipuude all seisvate ahastavate naiste ja rahumeeli maas istuvate veeringuid veeretavate valvurite vastandamine. Väga õnnestunud on Mantegnal ka pildi vasakul serval seisev nooruke Johannes, kelle pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale. Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul
Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena. Levinud ka Saksamaal, Skandinaavias ja mujal. 4. teema Vana-Mesopotaamia kunst Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd.
Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Mehed ja naised elasid eri majaosades. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Muistses Kreekas pidid naised kuuletuma oma isadele, meestele, vendadele ja isegi poegadele. Enamik naisi abiellus 15-aastaselt, mehed olid abielludes 30- aastased või vanemad. Isa valis oma tütrele abikaasa. Tihti nägi pruut oma
" See on ,,universaalne valgus", mis nii meeldib 15. sajandi itaalia kunstnikele, mis ümbritseb kujusid ja maastikke liikumatus ajatus atmosfääris. Kuningate kummardamine San Donato a Scopeto kirikule oli esimene suurem töö, mille Leonardo ette võttis, kui ta oli pea 30 aastat vana. Mõned aastad varem, 1748, volitati ta tegema altariosa, San Bernardo kabelile Palazzo della Signorias. Leonardo viivitas, ja kirik pöördus noore kunstniku Filippino Lippi poole. Sellest sai Altar of the Eight of Pratica aastal 1485, asub praegu Uffizis. Kuningate kummardamine on ilmselt kõige julgem kompositsioon kõigist Leonardo töödest, isegi kui võrrelda tema hiliste maalidega, näiteks Madonna grotis oma püramiidse struktuuriga või Püha Õhtusöömaaeg oma range jagamine kolme. Nagu Longhi ütles Kuningate kummardamise kohta, on sellel ,,mitmesuunaline ja kiire ringlus" kujudest, mis ümbritsevad Püha Pere, millest tuleneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
