saartel ehk chinampa'del Kasvatati maisi, aedvilju ja puuvilla, liha saamiseks peeti kalkuneid ja koeri Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama kakaoube sokolaadijoogi valmistamiseks Elamud Asteekid elasid lihtsates majades, enamus neist koosnes ühest ruumist, kus oli väga vähe mööblit Ainsateks mööbliesemeteks olid roomattidest asemed, madalad lauad, punutud rõivakirstud Majal oli siseõu, kus asus köök ning väike altar Pesemisruum paiknes eraldi hoones Riietus Asteekide riietus oli tavaliselt keha ümber vabalt ja ei katnud kogu keha Riided olid tavaliselt tehtud ainult puuvillast või ayaadi kiududest, mida saadakse Maguey kaktusest Lihtinimesed ja orjad katsid oma kehast väga vähe ning nende riided olid Maguey'st saadud riidest valmistatud Orjad kandsid lihtsat niudevööd, kui aga mees oli veidike kõrgemast seisusest, siis oli
12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame)- Üheks esimeseks gooti kirikute seas oli juba 12. saj.ehitusega alustatud võimas viielööviline Notre Dame katedraal Pariisis. Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Tallinna Oleviste kirik- Tallinna suurim keskaegne ehitis Oleviste kirik on nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Oleviste kiriku esmamainimine oli 1267. aastal. Tartu Jaani kirik- keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal
1) Eesti ala jagunemine muistse vabadusvõitluse järel, feodaalriikide teke Taani kuningas Tallinn, Viru ja Harjumaa Saksa-Rooma keiser, Lõuna-Eesti Tartu piiskopkond Saare Lääne piiskopkond 2) Balti ristisõdade lõpp 5.12.1242 Põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal LÄMMINJÄRVE idakaldal kokku. Eestlased ja Sakslased said lüüa, lahing lõppes venelaste täieliku võiduga. 3) Vastuolud võõrvõimude vahel Vastuolud võimu pärast, ilmaliku ja vaimuliku võimude vahel. Piiskopi ja paavsti vahel. 4) Eestlaste olukord muistse vabadusvõitluse järel Kaubandus ja meresõit läksid osaliselt linnakodanike ja aadlike kätte. Tööga tuli võõravõimu üleval pidada Kohustus osaleda linnuste, teede ehitusel Kümnis (1/10 osast- oma talust kümnendiku loovutamine) (Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa) 5) Jüriöö ülestõus (aeg, tähtsamad sündmused, lõpp, tulemused) 1343-1345 ...
Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud
väärtustamine avaldub inimeste portreelises kujutamises, aga ka selles, et üha olulisemaks peetakse teose autori nimetamist ja seni anonüümne kunstiajalugu hakkab asenduma kunstnike ajalooga. Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid eriti tihedad sidemed Lübeckiga, mis oli sel ajal tähtis kunstikeskus. Seal töötanud meistritest on kuulsamad Hermen Rode ja Bernt Notke, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökodasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli sel ajal moekas kapikujuline altar, mille skulptuuridega kujundatud keskosa avati pühade ajal, muidu aga katsid seda kaks paari maalitud uksi nn. tiibu (siit ka nimetus tiibaltar). Tiibaltar ühendab seega endas nii puuskulptuuri kui tahvelmaali. Tallinna telliti teoseid mõlemalt nimekalt lüübeklaselt. 15.saj. lõpul sai valmis Niguliste kiriku ümberehitus ja uus Niguliste altar toodi kohale 1481.a. Hermen Rode töökojast. Rode oli eelkõige maalija ja keskosa pühakuid kujutavad värvilised puuskulptuurid
Templi varemed vajusid aegapidi pinnasesse, sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. 1863.a. avastas inglise insener Wood templi asukoha Türgis. Hellenistlikul perioodil skulptuur muutub realistlikumaks, rahutumaks, tundeküllasemaks. Peatähelepanu inimlikel kirgedel, kannatuste ja piinade kujutamisel. Pildil Surev gallialane, rooma marmorkoopia, 3 saj.eKr. U. 160 eKr. rajati suur Zeusile ja Athenale pühendatud altar - Pergamoni altar. Vaated altarile ja selle maketile (üleval) Berliini Pergamoni muuseumis. Pergamoni altari reljeeffriisil on kujutatud jumalate ja gigantide võitlust. (Omaaegne Pergamoni linn kannab nüüd nime Bergama ja asub Türgis). Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros, Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr.. Samothrake saarelt leitud, “Samothrake Nike”, 190 eKr. Samothrake Nike asetses pühamu laevaninakujulisel
surm. · Reljeefis esitati figuure ja sündmusi, maastike. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. · Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Hellenistlik skulptuur Aleksandria koolkond · "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb. Hellenistlik skulptuur Pergamoni koolkond · Zeusi altar Pergamoni akropolil Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea, ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga. · Reljeef pole seinaga tasapinnas, vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest. · Etüüdid(lühipalad) surevatest alistatud gallialastest. Hellenistlik skulptuur Rhodose koolkond · Rhodose koloss 3.saj (üks maailmaimedest) · koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju.
kangelasena esineb Surm. * Elu lõpul Inglismaal, Henry VIII õukonnas, kus saavutab oma porteemaalidega tuntuse, neis valitsevad soojad toonid, kadunud on varasemate tööde hallid varjud etc. Georg Gisze portree Berliinis, Robert Chasemann Haagis, Marget Butts Bostonis etc. · Matthias Grünevald ehk Mathis Gothardt. Oma ajastu probleeme kujutab müstikale toetudes. * Isenheimi altar: 3m kõrge, asub Colmaris Prantsusmaal, tuntud on selle tiibaltari väliskülje maal, mis kujutab Kristust ristil. Moonutatud, rohekaks tõmbunud keha ja juuresviibijate võikalt punased mantlid jätavad musta öötaeva taustal õudse mulje. Algselt oli mõeldud see hoopis kloostri kõrval asuvasse nahahaiglasse... · Lucas Cranach vanem: Lutheri lähim kaasvõitleja. Rajas kunstnike dünastia. * Noore ea looming on religioosne maalikunst.
Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine. See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole. Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte. Romaani stiil Keskaegne kirik on ida-lääne suunas. Uks on tavaliselt lääne poole, altar ida poole. Basiilikutel on külgköövid. Kirikutel nelitis, mille kohal on suur torn. Muidu on vähe torne. Aeg 10-12 sajand. Iseloomulikud tunnused arhitektuuris: ümarkaarelisus, võlvid, sambad jämedad, müürid paksud. ...skulptuuris: puised, vähe töödeldud, mustse käekirjaga, kohmakad, kujutati ebaloomulikult habet ja juukseid. Neli sümbolit: ingel tähedab Matteust, lõvi Markust, kotkas Johannest ja härg Luukast. Tähtsamad ehitised: kirik, basiilik, Cluni kloostri kirik
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks
Praxiteles – Hermes Dionysos-lapsega. Hellenistlik skulptuur Ideaali kujutamine asendus rohkem realismiga. Hiiglaslikud või väga väikesed kujud. Figuure kujutati liikumises ja võitluses. Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat. Portreed isikupärasemad. Rhodose koloss – päikesejumal Heliose pronkskuju ~37m. Samothrake Nike – võidujumalanna Nike marmorkuju ~3m. Pergamoni altar – pühendatud jumal Zeusile. Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander
au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). 3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks
temaga üheks saada. Meri mattis noore Kaluri enda lainete alla. Hommikul läks Preester merd õnnistama, sest meri oli olnud rahutu (torm, kus Kalur suri). Nähes surnut Kalurit ja tema käte vahel Merineitsit, tõmbus Preester tagasi ja käskis inimestel matta surnukehad savipõllu nurka ja nii tehtigi. Kolme aasta pärast kirikus inimestele Jumala vihast ja Kristuse haavadest rääkides, märkas Preester, et altar oli kaetud kummaliste/ilusate lilledega ning Preester tundis rõõmu. Lillede ilu ei lasknud tal jutlust jätkata ning Preester hakkas hoopis armastusest rääkima. Diakonid ütlesid, et lilled on pärit savipõllu nurgast. Hommikul läks Preester mere kaldale, õnnistas merd ja kõiki olevusi, kes seal elavad. Diakonid - katoliku ja protestantliku kiriku abivaimulik
Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3. Ehitusplastika - Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal.
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - ...
metallist kandekonstruktsioon. Kupliga kaetakse kas ümmarguse, ruudukujulise või hulknurkse põhiplaaniga ehitisi või nende osi. Palestik - müüriava külgmine sein. Konsool - väike seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab või toetab ehitiseosa, vahelage, ärklit, vööndkaart, roiet, frontooni või skulptuuri. Kapiteel - samba või pilastri ülemine, plastilise kujundusega osa, millele toetub talastik, võlv või kaar. Tiibaltar - altar, mille keskosa ja küljed kaunistati polükroomsete (kirev) skulptuuridega, välistiivad ja sisetiibade välisküljed maalidega.
bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas ● Skane bastionid Tallinnas ● Narva bastionid ● Tartu bastionid ● Pärnu bastionid ● Kuressaare bastionid mõisad: ● Palmse mõis ● Põltsamaa loss (rokokoo interjöör) Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann: ● Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ● Pühavaimu puidust kell ● Toomkirkiku vapp-epitaafid
17.10.2011 Renessanss Manerism 1 17.10.2011 Termin "renessanss" (rinascimento taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa või...
Naistel on teine graafik. Lisaks veel laupäevakud. Nii jääbki endale eluaseme ehituseks ainult 1 päev nädalas. Puud tehakse metsas ühiselt ja veetakse koju. Iga pere lõhub ja paneb riita puud ise. Arbo käis ka tööl ja sai tänu sellele loa filmida ning suhelda kohalike inimestega. Päikeselinn ehk Linn on vissarionlaste keskne ringikujulise põhjaplaaniga küla, mis asub Mäel. Vissarionlaste omanimetus on Koidiku Kodu. Kõrgemas tippus asuvad klooster, kellatorn, erakla, Maa altar ja rajatav tempel. Päikeselinnas on umbes 50 majakest, milles elab ligikaudu 200-250 inimest. Vissarionlaste püha arv on 14. Kuna 14. jaanuaril sündis õpetaja. Linnas on 14 tänavat. 18. augustil on rõõmupäev ehk Vissarioni kuulutamise aastapäev. Tuuli läheb ka lastega Mäele, et näha Vissarioni. Lapsed minnes olid tublid, tagasi tullesoli pori põlvini ja jalad jäid kinni. Õnneks said Eestist külla sõitnud vissarionlastega Guljajevkasse.
6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
2. Kartuss- hoone raidkivist kaunistus. Enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. 3. Tallinnas- renessanss-stiilis fassaad on Mustpeade vennaskonna majal. 4. Tallinnas- renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja oli Pühavaimu kiriku tornikiiver. Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber. 5. Madalmaade maalikoolkond-rajasid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck, nt Genti altar. 6. Isenheimi altar- Kristus, Maarja Magdaleena, Ristija Johannes (Matthias Grünewald). 7. Albrecht Dürer, joonistaja ja graafik. Täiuslikud puu- ja vasegravüürid. 8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod. 9. Tallinnast on pärit portreede meister Michel Sittow (Niguliste Kirik). Ehitusmeister ja kujur Arent Passer asus Hollandist Tallinnasse (Mustpeade vennaskonna hoone fassaad, hauaplaadid Tallinna Toomkirikus). 10
Üldiselt liikus plastika kuni 16 saj. alguseni gootika raamides ja üsna pikkamööda hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg. Siin tegutses kolm kuulsamat saksa skulptorit: Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer. Veit Stoss (1438-1533), oli rahvuselt arvatavasti poolakas ja ta tegutses pikemat aega Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad
Kunstnikud ja LORENZO GHIBERTI - GIOTTO di BONDONE - Capella LEONARDO da VINCI - Mona Lisa, JAN van EYCK - Abielupaar teosed Firenze toomkiriku dell' Arena, Ristilöömine, viimne Madonna kaljukoopas, Püha Arnolfini portree, Kantsler Rolini baptisteeriumi pronksuksed, kohtuotsus õhtusöömaaeg madonna, Paele altar ANDREA del VERROCCHIO - MASACCIO - the Cappella MICHELANGELO BUONARROTI - HIERONYMUS BOSCH - Lõbude Taavet, Colleoni Brancacci, Pearahastseen, Pietà, Taavet, Sixtuse kabeli aed, Püha Antoniuse kiusatus ratsamonument, Paradiisist väljaajamine, Trinity maalingud, Medicite haua-
Religioon 4 Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias oli kahte sorti templeid - tsikuraat ja astmiktempel. Astmiktemplis oli siseõu ja majandustegevusteks mõeldud hooned. Siseõuel oli altar, kus toimus tähtsaim rituaal loomade jumalatele ohverdamine. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mesopotaamia rahvas ei kartnud seda, mis tuleb pärast surma. Nad tahtsid elada kaua ja õnnelikult. Arvati, et kõik jumala karistused pidi tulema siinses elus ja peale surma mindi allmaailma. Egiptlased kartsid elu pärast surma. Nad uskusid, et inimene jääb maa peale elama. See juhtus aga ainult siis, kui nende surnukeha korralikult säilis
Siiditootmine, kangaste kudumine levinud. Metallehistöö: suured keskused Moseli orgudes, Reini joa prk-s. Kloostrid keskusteks. Belgias saab tuntuks. Töödeltakse kulda, hõbedat, rauda. Ka palju pronksi. Kirikud vajavad üha rohkem uste jms jaoks. Messing laiaulatuslikult kasutusel. Kasutatakse kõiki tehnikaid. Emailtehnikates ei kasutata enam Bü mõjul cloisonnéd, vaid champlevéd. See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238 Nicolas de Verdun: Klostenburgi altar 1181. Kolme kuninga kirst 1181-1230. Baas: on välja kujunenud juba. St Denis karikas. Abt Suger, 1081-1151. Piiskop, poliitik, ajalookirjutaja. Louis VI ja VII ajal nende sõber. 1140 tellis peaaltarile karika. Sangadega, peen, filigraan. Võimas organisaator, tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti. Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale.
Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver Raekoja ja Püha Miikaeli tornikiivrid Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus Palmse mõis Vigala kiriku altar (Christian Ackermann, u.1680.a.) enne ja pärast (okt.2005) Sadolini värvidega värvimist. BAROKKSKULPTUUR Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. Giovanni Lorenzo Bernini: Püha Teresa ekstaas, Püha Peetri väljak, Apollon ja Daphne, Persephone röövimine, Taavet, Tritoni purskkaev. Etienne Maurice Falconet: Peeter I ratsamonument BAROKKMAAL · Tüüpilistel barokkmaalidel kujutatakse hoogsaid, emotsionaalseid ja pingelisi stseene.
majamuuseum 19.sajandi käsitöölise kodu. Avatud on erinevad püsinäitused ja ajutised näitused. Kindlasti üheks teiseks Rakvere Pika tänava tuntuimaks ja suurimaks hooneks on Rakvere Kolmainu kirik ehk Mihkli kirik rajati 15. sajandi alguses Rakvere ordulinnuse lähedale. Algas see siis kõik 1400. aastal kui kivikiriku ehitus on seiskunud müürimeister Simoni lahkumise tõttu ning kui 1957 restaureeritakse kantsel ja altar ning kiriku sisemus saab praeguse värvilahenduse Elamu Pikk t. 21 Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres. Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel. Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu. Põhiplaan on ristkülikuline; algne ruumijaotus oli arvatavasti sümmeetriline: keskel
see oli nende meelest inimesekujuline jumal kui ka helesinine laotus inimeste pea kohal.looduses kulgeb kõik taeva tahtmise järgi. samamoodi peavad ka inimesed loodusega kooskõlas elama. kui nad seda ei tee,siis taevas pahandab ja saadab nendele kallale õnnetusi ja pahandusi.inimeste seas esindab Taeva tahet keiser.tema on taeva poeg ja peab kindlustama,et kõik toimib taeva tahte järgi.taeva kõrval hoidsid hiinlased kõrges aus ka oma esivanemaid.Igas majas oli väike altar,kuhu pandi annetus esivanemate hingedele.Esivanemate hinged kaitsesid oma järglasi õnnetuste eest. u550 a eKr elas Hiinas mõttetark Laozi,kelle õpetuse rääkis asjade loomulikust kulgemisest.taoismil on tänapäeval maailmas palju pooldajaid. ______________________________________________________________________ Teadus Hiina õpetlased tegid hoolega taevavaatlusi.Nad tundsid hästi taevakehade liikumist ja tegid selle põhjal täpseid kalendreid
Poiseidon oli merejumal, kes tekitas oma kolmhargiga torme ja maavärinaid. Ohvriloomaks oli hobune. Põhiliseks jumalate austamis viisiks oli ohverdamine. Jumalad voolisid inimesed veest ja mullast. PÜHAMUD JA TEMPLID Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arheoloogiast. Tavaline Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, mis oli madal, kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel ehitati kõrgele mäe tippu. Pühamu keskpunktiks oli altar. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks. Templite ehitamine otsustati polises ühiselt, sest see oli linnriikide silmapaistvaim ehitis. Need näitasid poliste jõukust ja võimsust, samas pidi andma neile taevase kaitse. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale ning linna peatempel oli pühendatud linna tähtsaimale kaitsejumalale. Hoovi tagaolevasse templihoonesse said
postluud. Teos on kirjutatud oma tonaalses süsteemis (Naturtonalität).On loonud sümfooniaid, kontserte, 6 keelpillikvartetti, koorilaule, muusikat õppeotstarbeks. Ooperid: Cardillac 26, Sinna ja tagasi 27, Mathis - maalikunstnik 1934/35 (38) (Sellest tehtud samanimeline sümfoonia 1934), Maailma harmoonia 57 Kepleri järele, Ballett "Nobilissima visione". Sümfoonia "Mathis -maalikunstnik" Matthias Grünewaldi elust (1460/70-1528), kes oli Isenheimi altari meister, altar asub praegu Colmaris Saksamaal. Teose 3 osa vastavad Isenheimi altari kompositsioonile: I osa Inglikontsert, II Haudapanek, III Püha Antoniuse kiusatused.(Hot.ee) Looming: Ühendas vanad vormid (neobarokk) ja uue elutunnetuse Tonaalse süsteemi avardamine. Otsis uut looduslähedast tonaalsust (Naturtonalität -ülemhelidest tuletatud tonaalsus) Kahepalgeline looming: elitaarsus ja laia auditooriumi poole pöördumine (Gebrauchmusik - tarbemuusika)
(Weyers, 2006) ÕLIMAAL „UNI“ „LÕPUTU MÕISTATUS“ AJA SILMRUBIIN PUNASED HUULED Rubiinpunased huuled KATOLIKU USK Pärast USA-st naasmist käsitles Dalí religioosseid teemasid. Kõige kuulsamaks tema katoliiklust kujutavaks maaliks on saanud „Port Lligati madonna“. See maal on inspireeritud Piero della Francesca teosest „Neitsi Maarja ja pühakud Federico da Montefaltroga“. Maali taustal on näha kiriku altar ja surematuse sümbol teokarp, mille küljes ripub nööri otsas muna. Neitsi Maarja kehas on palveks kokkupandud käte alla aknataoline auk, mille ees hõljub Jeesuslaps. Ka tema kehas on samasugune auk, milles on ära tuntav leivatükk, euharistia ehk armulaua sümbol. (Weyers, 2006) NEITSI MAARJA AJALOOMAALID 1958. aastal alustas Dalí oma esimese suure ajaloolise teema, hispaania legendi maalimist. Igal aastal valmis üks monumentaalne maal. Neid teoseid
1. Mis on müüdid? Müüt on pärimuslugu, mis pajatab maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest 2. Mis on filipika, kes selle zanri lõi? Äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks. Nimetus on alguse saanud Demosthenese leegitsevatest kõnedest Philippose vastu. 3. Mis on heksameeter? Heksameeter on kuuesmõõtja, rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine. 4. Mis on Sokratese meetod? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Nime on saanud Sokratese järgi. 5. Millega paelub eestlasi Tatsituse teos ,,Germaania"? Uurib aeesti hõime. Oletatakse, et see on esimene vihje eestlaste kohta. 6. Antiik teatri põhiplaan? Amfiteater jaguneb kolmeks osaks: teatron(vaatajad, kohti oli umbes 17000), orkestra ja skeene(lava). Etendu...
aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Mustpeade maja vapil on kujutatud neegri pea.
jne. 7. keskaja draama koos antiikdraama võrdlusega Antiikdraama Sarnasus Keskaja draama Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed
Muud teadused keskajal Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga selle eesmärgiks oli valmistada tarkade kivi, mis pidi võimaldama teisi metalle kulaks muuta; arstiteadusega Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses osas. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. Sageli oli kirikul ka torn, kuid varasel keskajal olid paljud kirikud hoopis ilma tornita. Romaani stiil XI XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve. Gooti stiil
Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste
Basiilika pidi tekitama inimeses jumalakartust. Sakraalehitised koosnesid kolmest või enamast löövist. Keskmine lööv oli kõige laiem, külglöövide ülesse välisseintele ehitati aknad, mis pidid looma illusiooni Jumala kohalolekust. Sissekäik oli reeglipäraselt läänest. Kirikud olid põhiplaanil T-kujulised, nii nagu idapoolses osas oli veel üks lööv, mis oli teistega risti. Idapoolses osas asus poolkaarega ümbritsetud ruum, kus asetses altar. Basiilika on tähtsaim saavutus, sest seda on kasutatud juba 2000 aastat. 17. Santa Vitale kirik 18. Tüüpilise basiilika põhiplaan Maalikunst See ajastu oli üldiselt kunstivaene ning märkamisväärseid skulptuure oli väga vähe. Seinamaalid ja mosaiigid olid see eest peamisteks kujutavateks kunstideks. Nad kujutasid situatsioone ja sümboleid piiblist. Inimesi kujutati tõsistena ning liigsete detailideta. Teostes
kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.( Kinggi 1996:68-81) ZEUSI KUJU OLÜMPIAS Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Olümpia maakohas iidses pühas paigas asus Zeusi tempel peajumala enese hiigelkujuga. Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 22 jala kõrguseks(so.7,22 meetri). Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega.
inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid -Mardikas (lk 238)- Lülijalgne putukas. -Karavan (lk 240)- Karavan on veoloomadel (eelkõige kaamelitel) või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides kogunenud kaupmeeste või reisijate seltskond, mis läbib ohtlikke piirkondi. -Altar (lk 246)- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites VIII Raamat: Pime maja Sinuhe, Kaptah ja Minea saabuvad Kreeta saarele, kus nad avastavad, et üksi inimene ei ole siin selline nagu mujal. Sinuhe ja Minea abielluvad, aga Minea peab minema jumala majja
Als die Messe nun gelesen war, drängte sich Eulenspiegel in die Kapelle so nah wie möglich an den Papst heran und als er die Stillmess hielt, kehrte Eulenspiegel dem Sakrament den Rücken zu. Das sahen nun die Kardinäle, und als der Papst den Segen über den Kelch gab, kehrte sich Eulenspiegel wieder um. Am Ende der Messe berichteten Die Kardinäle dem Papst, dass ein Mann während der Stillmesse dem Altar den Rücken gedreht hatte. Der Papst sagte: ,,Das geht gegen die Kirche, und wenn ein Mann solches getan, so ist zu befürchte, dass er kein guter Christ ist. " Er befahl damit, dass man den Mann zu ihm bringen solle. Eulenspiegel wurde gerufen und der Papst fragte ihn, was er für ein Mann sei. Eulenspiegel antwortete: ,, Ich bin ein Christ und habe wie meine Wirtin den christlichen Glauben ", und nannte ihren Namen.
Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule. Rooma kuningas võttis Saturnuse kenasti vastu ja lubas tal Kapitooliumi jalamile asuda - seal näeb praegugi tema templi varemeid. Ka tema altar oli Kapitooliumil. Kunstiski laenas Saturnus välimuse kreeka Kronoselt; tema pea oli kaetud ja käes oli tal viljasirp, mis oli tegelikult tema kreeka atribuudi, kõvera noa väärtõlgendus, ent roomlased käsitasid teda pigem põlluharimisjumalana. JANUS Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal. Temalt on nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga; sel kujul oli ta Janus Geminus (kaksik-
was built. The only surviving artifact from the old Cathedral was a statue of John Donne which can now be seen in the South Aisle. Building was completed 1710. During the Second World War's Blitz, St Paul's Cathedral became a great symbol of how Londoners could 'take it'. After each night's bombing, there was St Paul's, still intact. That is not to say it survived unscathed. A bomb hit the north transept and another destroyed the High Altar which was replaced by one commemorating the dead of the First and Second World Wars. The chapel behind the High Altar, also damaged, was restored. It is called the American Chapel and dedicated to the Americans who died in Britain during the Second World War. St Paul's has been the scene of many great State ceremonies including: · a thanksgiving for the end of the Napoleonic Wars · the Duke of Wellington's funeral · the wedding of Prince Charles and Lady Diana Spencer
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed ehitised, kus kesksel kohal on Buddha või mõne pühaku kuju või pilt. Altarite eest hoolitsetakse igapäevaselt: puhastatakse, värskendatakse, süüdatakse küünlad ja suitsuküünlad, asetatakse lilli ja ohvriande (jooke, puuvilju), loetakse väike palve jne. Igal majal, igal asutusel või ettevõttel ja kohal on oma altar. Amuletid ja talismanid on kaasaskantavad pühad esemed: medaljonid, käepaelad, värsked lillepärjad (sõidukites) jne. Templite külastamisel tehakse väike annetus, süüdatakse küünlaid, loetakse palveid, lisatakse õhukesi kuldlehekesi Buddha või pühaku kujule, ennustatakse jne. Kombed erinevad piirkonniti. Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõu...
, nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat Arhitektuur: Prantsusmaal, paksud müürid(kaitseks), ümarkaared, kitsad-väiksed aknad-uksed, massiivsed tornid, sakraal(kiriku)arhitekt. domineeris ilmaliku üle, põhitüübiks oli basiilika; portaal (tähtsad fassadi juures)läänes; portaali palestikus(külgedel) püstloodis süvendid (vahel skulptuurid), kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks (löövid erineva katuse all basiilika); põikilööv eendub tugevalt; risekoht mood. nelitise e transepti, mille kohal torn; idas ümar apsiid(altari asupaik), mida ümbritses kooriümbrikäik; nelitise ja apsiidi vahel kooriruum(koht koorile ja vaimulikele); koori all krüpt (maa-alunekabel-varandus, reliikviad, matmine); sisearh. alumine korrus- kaared e. arkaadid; külglöövide peal galeriid e. empoorid; kõige peal
Thiele surma tõttu jäi Raekoja friis pooleli, selle lõpetas teine meister Joachim Armbrust (kujutas lopsakat lillornamenti ja puuviljakobaraid). Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
